Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-2763
Kohtuasi
N.V hagi O.K.G vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.11.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
O.K.G määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja N.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja Liina Karlson Kostja O.K.G (registrikood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Chirag Mody ja vandeadvokaadi abi Harles Veersalu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde O.K.G 21.11.2024 määruskaebusele lisatud tõend (dtl 334).
2.Jätta Harju Maakohtu 05.11.2024 määrus muutmata.
3.Jätta O.K.G määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebemenetluse kulud O.K.G kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-24-2763 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.V (hageja) (töötaja) esitas 18.10.2023 töövaidluskomisjonile (TVK) O.K.G (kostja) (tööandja) vastu avalduse, milles palus tuvastada, et poolte vahel oli 03.09.2018–31.08.2023 täistööajaga töösuhe; tuvastada, et töösuhe lõppes 01.09.2023 töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel; ja mõista tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 64 976 eurot (neto), puhkusehüvitis 17 125 eurot (bruto), hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 7764 eurot (bruto) ja viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
2.TVK rahuldas 18.01.2024 otsusega osaliselt töötaja avalduse. TVK tuvastas, et töötaja ja tööandja vahel oli 03.09.2018–31.08.2023 täistööajaga töösuhe ning et 03.09.2018 tööleping lõppes 01.09.2023 TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel. TVK mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 37 652 eurot (bruto), puhkusehüvitise 12 478,11 eurot (bruto) ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 7764 eurot (bruto). TVK kohustas tööandjat tasuma põhinõudelt viivist ajavahemiku 02.09.2023–18.10.2023 eest 894,58 eurot ning alates 19.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.
3.Tööandja esitas 19.02.2024 Harju Maakohtule avalduse töötaja TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.
4.Hageja esitas 02.04.2024 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 25.04.2024), milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja töötasu 37 652 eurot (bruto), puhkusehüvitis 12 478,11 eurot (bruto), hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 7764 eurot (bruto), viivis ajavahemiku 01.09.2023– 02.04.2024 eest 4160,96 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.09.2018 töölepingu. Töölepingu järgi oli töö tegemise koht Euroopa Liit ning tööaeg 20 tundi nädalas. Pärast töölepingu sõlmimist töötas hageja Soomes kaubaaluste monteerijana. Hageja töötasu oli 450 eurot. Pooled sõlmisid 31.01.2019 lepingu lisa, milles leppisid kokku, et töö tegemise koht on Soome ning töötasu on 1450 eurot (bruto). Töölepingus olid pooled kokku leppinud, et lepingus sätestamata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest ning et lepingu lõppemisest etteteatamisel kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenähtud aluseid ja tingimusi.
4.2.Hageja töötas alates töölepingu sõlmimisest täistööajaga, tehes ka ületunde. Hageja ütles töölepingu 31.08.2023 erakorraliselt üles alates 01.09.2023. Hageja lõpetas töölepingu põhjusel, et kostja oli jätnud töötasu olulises ulatuses maksmata ning oli maksnud töötasu fikseeritud summas (st oli jätnud täitmata kohustuse suurendada töötasu igal aastal vastavalt kollektiivlepingule). Töölepingu ülesütlemise teates palus hageja kostjal esitada töötasu kujunemise arvestus ajavahemikus 01.09.2018–31.08.2023, lähtudes Soome Vabariigis kohaldavast kollektiivlepingust, kuid kostja seda ei teinud.
4.3.Kuna Soome seadused annavad töötajale töötasu ja puhkusehüvitist puudutavas osas tugevama kaitse kui Eesti seadused, tuleb saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõude lahendamisel lähtuda Soome seadustest. Hüvitist töölepingu olulise rikkumise eest on hagejal õigus nõuda Eesti seaduse alusel.
2-24-2763
5.Harju Maakohus rahuldas 23.05.2024 hagi tagaseljaotsusega. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 37 652 eurot (bruto), puhkusehüvitise 12 478,11 eurot (bruto), hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 7764 eurot (bruto), sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 01.09.2023–02.04.2024 eest 4160,96 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 03.04.2024 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
6.Kostja esitas 01.07.2024 maakohtule kaja, paludes tsiviilasja menetlus taastada.
6.1.Kaja kohaselt oli kostjale hagile vastamiseks antud tähtaeg (14 päeva) liiga lühike. Vaidlusel on piiriülene element ja kostjal tuli kontrollida, kas kohaldamisele kuulub Soome Vabariigi õigus. See muudab vaidluse õiguslikult tavapärasest keerulisemaks. Samuti oleks kostja pidanud tegema kindlaks Soome õiguse sisu ja vajadusel tellima eksperdiarvamuse.
6.2.Hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja on oma põhinõude (hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel, saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitis) määramisel lähtunud Soome puusepatööstuse kollektiivlepingus sätestatud tasudest. Eeldades hageja väidete õigsust, kohaldub töösuhtele Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus, mille kohaselt makstakse lähetatud töötajale töötasu töölepingu seaduses nimetatud kollektiivlepingus ettenähtud määras. Olukorras, kus kollektiivleping töösuhet ei reguleeri, makstakse töötajale tavalist ja mõistlikku tasu, kui kokkulepitud tasu on väiksem. Seega on hageja nõude rahuldamise eelduseks see, et Soome puusepatööstuse kollektiivleping oli kostja suhtes siduv. Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et kollektiivleping ei olnud kostja suhtes siduv.
7.Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus tegi 05.11.2024 määruse, millega jättis kaja rahuldamata ning tsiviilasja menetluse taastamata. Kaja menetlemisega seotud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt rahuldab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 417 lg 2 järgi kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. TsMS § 407 lg 5 p 1 järgi ei või tagaseljaotsust teha, kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg. TsMS § 394 lg 5 järgi peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Tähtaja määramisel tuleb arvestada asja hinda, mahukust ja tähendust kostja jaoks, eeldatavaid takistusi hagile vastamisel ning vajadust võtta esindaja (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 14.2). Siinsel juhul andis maakohus kostjale hagivastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva, mis oli maakohtu hinnangul piisav. Tegemist on töövaidlusega, mis ei ole keskmisest mahukam ega keerulisem. Arvestades hageja nõuete rahalist suurust võib vaidlus olla kostja jaoks tähtis. Vaidlus on aga olnud TVK menetluses ning kostjale oli vaidluse sisu (sh vajadus kohaldada Soome õigust) juba enne hagi esitamist teada. Hageja TVK-le esitatud väited olid suures osas samad kui hagiavalduses esitatud väited. Kostja kasutas TVK menetluses esindajat, kellel oli TVK menetluse ajal võimalik Soome õiguse sisu kindlaks teha, otsustada vajaduse üle tellida Soome õiguse asjatundja
2-24-2763 arvamus ja esitada kostja seisukohad Soome õigust arvestades. Kostjat TVK-s esindanud lepinguline esindaja esitas 19.02.2024 maakohtule taotluse töötaja poolt TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Maakohus toimetas hagimaterjalid ja hagivastuse nõude kätte samale esindajale. Kostja ei toonud kajas esile objektiivseid takistusi, mis ei võimaldanud tal hagivastust tähtaegselt esitada.
8.2.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla, lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 teine lause; RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 17). Kohus peab hagi põhjendatuse hindamisel kostja vastuväited ja asjas kogutud tõendid jätma tähelepanuta (RKTKm 05.06.2012, 3-2-1-91-10, p 21). Hagis esitatud nõuded on hageja esile toodud asjaolusid arvestades õiguslikult põhjendatud. Hagist nähtuvalt on poolte asukoht Eestis, kuid hageja töötas Soomes. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määrus) artikli 8 lg 1 järgi reguleerib individuaalset töölepingut õigus, mille pooled on artikli 3 kohaselt valinud. Õiguse valik ei või siiski põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks vastavalt sama artikli lg-tele 2, 3 ja 4 olnud kohaldatav. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled töölepingus kokku, et lepinguga sätestamata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Seega leppisid pooled kokku, et töölepingule kohaldub Eesti õigus. Rooma I määruse artikli 8 lg 1 järgi ei saa õiguse valik põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav. Juhul, kui pooled ei oleks lepingule kohaldatavas õiguses kokku leppinud, oleks leping olnud reguleeritud Soome õigusega, kuna hageja tegi tööd Soomes. Seega ei saa poolte kokkulepe Eesti õiguse kohaldamise kohta põhjustada hageja ilmajäämist kaitsest, mis on talle ettenähtud Soome (kui töö tegemise koha) õiguse imperatiivsete sätetega. Maakohus ei nõustu kostja väitega, et töölepingule kohaldub Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus. Lähetatud töötajate seaduse kohaldamisala tuleneb sama seaduse §-st 1. Hagis esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei lähetanud kostja hagejat Soome tööle, vaid hageja töökoht asus poolte kokkuleppe järgi Soomes. Seega ei ole lähetatud töötajate seadus siinsel juhul kohaldatav. Töölepingule kohaldub Soome Vabariigi töölepingu seadus, mis annab hagejale läbi kollektiivlepinguga ettenähtud kõrgema töötasu parema kaitse kui Eesti õigus. Seetõttu tuleb Rooma I määruse artikli 8 lg 1 alusel töötaja töötasu puudutavas osas kohaldada Soome õigust. Soome Vabariigi töölepingu seaduse teise peatüki § 7 järgi peab tööandja järgima vähemalt üleriigilise, vastavas valdkonnas kehtiva kollektiivlepingu (üldkohalduva kollektiivlepingu) sätteid töötingimuste kohta, mis on seotud töötaja tööga või samaväärse tööga. Töölepingu tingimus, mis on vastuolus üldkohalduva kollektiivlepingu sättega, on tühine ja selle asemel tuleb järgida üldkohalduva kollektiivlepingu sätet. Soome Vabariigi töölepingu seadusest tulenevalt on üldkohalduvad kollektiivlepingud siduvad kõigile selle valdkonna tööandjatele sõltumata sellest, kas tööandja kuulub tööandjate liitu ja kas töötajad kuuluvad ametiühingusse (vt ka RKTKo 16.01.2013, 3-2-1-179-12, p 14; RKTKo 05.03.2014, 3-2-1-187-13, p 15). Seega on Soome õiguse järgi kollektiivleping kostjale siduv.
2-24-2763 Hageja väited töötasu suuruse kohta tuleb TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hagejal on Soome Vabariigi töölepingu seaduse teise peatüki § 7 järgi õigus saada ajavahemikus 01.06.2020–01.05.2021 töötasu 2502 eurot (bruto) kuus, ajavahemikus 01.05.2021–01.06.2022 töötasu 2537 eurot (bruto) kuus ja ajavahemikus 01.06.2022–14.04.2023 töötasu 2588 eurot (bruto) kuus. Hageja töötasu nõue on kokku 37 652 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitis kasutamata puhkuse eest. Kuna Soome õigus ei taga puhkusehüvitise osas töötajale suuremat kaitset kui Eesti õigus, saab kasutamata puhkuse hüvitise nõudele kohaldada Eesti õigust (s.o TLS §-i 71). Hageja väited hüvitise suuruse (12 478,11 eurot) kohta loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest. Kuna Soome õigus ei taga töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise osas töötajale suuremat kaitset kui Eesti õigus, saab hageja nõudele hüvitise väljamõistmiseks kohaldada Eesti õigust (s.o TLS §-i 100). Hagiavalduses selgitas hageja, et ta ütles töölepingu 31.08.2023 kostja rikkumiste tõttu erakorraliselt üles alates 01.09.2023. Seega on hagejal TLS § 100 lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja väited hüvitise suuruse (7764 eurot) kohta loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel kostja poolt omaksvõetuks. Kuna hagi on põhinõuete osas põhjendatud, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kaja rahuldada ja tsiviilasja menetlus taastada.
9.1.Määruskaebuse kohaselt võib kaja esitada sõltumata hagile vastamata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Praegusel juhul ei võinud maakohus seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha, kuna kostjale anti liiga lühike tähtaeg hagile vastamiseks. TsMS § 394 lg 5 järgi peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Tähtaja määramisel tuleb arvestada vaidluse eeldatavat keerukust ja hagimaterjalide mahtu. 14päevane tähtaeg hagile vastamiseks ei olnud piisav, kuna vaidlusel on piiriülene element. Hagile põhjaliku vastuse andmine oleks eeldanud kohaldatava õiguse kindlakstegemist ning juhul, kui kohaldatav õigus on Soome õigus, siis Soome õiguse sisu kindlaks tegemist. Soome õiguse kindlakstegemiseks oleks olnud vaja tellida Soome tööõiguse eksperdi arvamus. Maakohus oleks pidanud enne tagaseljaotsuse tegemist kostja vastuse esitamiseks antud tähtaja piisavust omal algatusel kontrollima. Kostja ei nõustu maakohtu määruse põhjendusega, et hagile vastamiseks antud tähtaeg oli piisav seetõttu, et vaidlus oli juba läbinud TVK menetluse. Olenemata sellest, et hagiavalduses esitatud väited olid samad kui TVK menetluses, ei pidanud kostja Soome õiguse kohaldamise küsimustega tegelema juba enne hagiavalduse kohtule esitamist. Kui kohtule esitatakse taotlus TVK-s menetletud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras, ei saa TVK-le esitatud avaldusest automaatselt hagiavaldust, vaid hagejal tuleb esitada uus hagiavaldus. Kui hageja hagiavaldust õigel ajal ei esita, siis TVK otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu (töövaidluse lahendamise seaduse § 58 lg 7). Kostja ei teadnud maakohtule 19.02.2024 taotlust esitades, kas hageja esitab kohtule tähtaegselt hagiavalduse või mitte,
2-24-2763 mistõttu ei olnud hagejal otstarbekas kanda Soome õiguse kohaldamisega ning selle sisu kindlakstegemisega seotud kulusid enne, kui hageja esitab hagiavalduse. Maakohus märkis vaidlustatud määruses põhjendamatult, et kostja ei ole kajas esile toonud objektiivseid põhjuseid, mis takistasid tal hagile vastata. Kui hagile vastamiseks antud tähtaeg ei ole mõistlik, on tegemist iseseisva kaja alusega TsMS § 415 lg 1 tähenduses ning sellel alusel kaja rahuldamine ei sõltu mõjuva põhjuse olemasolust (TsMS § 415 lg 1 p 3). Piisava tähtaja määramisel tuleb arvestada muu hulgas asja hinda, mahukust ja tähendust kostjale. Maakohus on määruses möönnud, et hageja on esitanud kostja vastu suured rahalised nõuded, mis näitab, et vaidlus võiks olla kostja jaoks tähtis. Maakohtu seisukoht, et 14-päevane tähtaeg hagile vastamiseks oli piisav, on vastuolus maakohtu seisukohaga, et vaidlus oli kostja jaoks tõenäoliselt tähtis.
9.2.Maakohus ei võinud seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha ka seetõttu, et tagaseljaotsus ei ole õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda vaid kostjale kätte toimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest ning juhul, kui hagi ei ole hagiavalduse pinnalt õiguslikult põhjendatud, ei või tagaseljaotsust teha. Kuigi TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loetakse hageja faktilised väiteid kostja poolt omaksvõetuks, ei tähenda see, et tagaseljaotsus võib olla õiguslikult ebaveenev. Hageja ei asunud alaliselt Soome tööle. Hageja elukoht on Eestis. Tööinspektsiooni veebileheküljel avalikustatud informatsiooni kohaselt on lähetatud töötajaga tegemist muu hulgas siis, kui töötamine on ajutise iseloomuga, st töötaja ei koli teise riiki püsivalt elama ja töötama. Hageja on seega Soome lähetatud töötaja. Eeldades hageja väidete õigsust, tuleb töösuhtele kohaldada Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadust. Kollektiivlepingu kohaldamine eeldab selle siduvust, kuid hageja esile toodud väidete alusel tuleb järeldada, et kollektiivleping ei olnud töösuhte suhtes siduv. Hageja on oma põhinõude ulatuse määramisel lähtunud Soome puusepatööstuse kollektiivlepingus toodud tasudest. Soome Vabariigi lähetatud töötajate seaduse § 2 lg 4 kohaselt makstakse lähetatud töötajale töötasu töölepingu seaduses nimetatud kollektiivlepingus ettenähtud määras. Kui kollektiivleping töösuhet ei reguleeri, makstakse töötajale tavalist ja mõistlikku tasu, kui kokkulepitud tasu on väiksem. Seega eeldab hageja nõude rahuldamine, et Soome puusepatööstuse kollektiivleping on kostjale siduv. Maakohus leidis, et üldkohalduvad kollektiivlepingud on siduvad kõigile selle valdkonna töötajatele sõltumata sellest, kas tööandja kuulub tööandjate liitu ja kas töötajad kuuluvad ametiühingusse. See ei ole õige aga juhul, kui töösuhtele ei kohaldu Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus. Siinsel juhul kohaldub töösuhtele Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus, mille § 4 järgi ei ole kollektiivleping hageja suhtes siduv: hagi rahuldamiseks peaks hagist nähtuma, et on olemas vähemalt üks kolmest Soome Vabariigi lähetatud töötajate seaduse §-s 4 toodud kollektiivlepingu siduvuse eeldusest (mida ei ole). Isegi kui kollektiivleping oleks töösuhtele siduv, ei ole kohus kontrollinud, kas töösuhtele kohaldub Soome puusepatööstuse kollektiivleping või mõni muu kollektiivleping. Hageja töötas kaubaaluste monteerijana. Samuti ei kontrollinud maakohus, kas hageja pidi kollektiivlepingu alusel saama kõrgeimat palgamäära „Pr 6b” või kvalifitseerus hageja kollektiivlepingu alusel madalama taseme palgamääraga töötajaks.
2-24-2763
10.Hageja esitas määruskaebuse kohta oma seisukoha, milles leiab, et maakohtu määruse muutmiseks ei ole alust.
10.1.Kohtueelse menetluse läbimine TVK-s õigustas hagile vastamiseks miinimumtähtaja andmist. Hageja TVK-le esitatud avaldus ning hagiavaldus olid sisuliselt samad (s.o hagiavalduses ei esitanud hageja uusi väiteid, tõendeid ega asjaolusid). Et hageja taotles Soome õiguse kohaldamist, oli kostjale teada juba alates TVK-le avalduse esitamisest. Kostja ei saanud pärast seda, kui kostja ise oli esitanud avalduse TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbi vaatamiseks, eeldada, et hageja ei esita hagi. Kostja eeldus, et hagiavaldust ei esitata, oleks vastuolus menetlusosalise kohustusega kasutada menetlusõigusi heauskselt.
10.2.TVK võttis hageja avalduse 23.10.2023 määrusega menetlusse ja määras kostjale tähtaja (18.12.2023) vastuse esitamiseks. Kostja esitas vastuse tähtaegselt. Töövaidlusasjas toimus 04.01.2023 istung ning otsus tehti teatavaks 18.01.2024. Kostja esitas 19.02.2024 taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Seega oleks kostja, keda esindas ka TVK-s lepinguline esindaja, hiljemalt 18.12.2023 pidanud tegema endale selgeks Soome õiguse sisu. Kuna hageja töötas alates 2018. a Soomes, oleks kostja kohusetundliku ettevõtjana pidanud juba varemgi teadma, milline õigus kohaldub tema tegevusele Soomes.
10.3.Hageja ei nõustu ka sellega, et hagi hind oleks tinginud vajaduse pikema tähtaja määramiseks. Kuigi nõude suurus võis olla kostja jaoks oluline, nõudis hageja TVK-s 91 281,80 euro tasumist (arvestamata tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist), kohtus aga 54 291 euro tasumist (arvestades mh hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist). Hageja nõue kohtus oli seega ca 40% väiksem. Hageja nõude suurus ei tulnud kostjale üllatusena. Kuna kostja oli see pool, kes kohtumenetluse algatas, ei olnud haginõude esitamine ja suurus kostjale ootamatu.
10.4.Hagi oli õiguslikult põhjendatud. Vaidlusalusele töösuhtele ei kohaldu Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus, kuna hageja töökoht asus Soomes (st hageja tegi tööd ainult Soomes). Eksitav on kostja väide, nagu võiks Tööinspektsiooni hinnangul hagejat käsitleda lähtetatud töötajana. Tööinspektsiooni veebileheküljel avaldatud informatsiooni kohaselt on lähetatud töötajaga tegemist siis, kui: 1) töö tegemise kohaks on muu liikmesriigi territoorium, kui see, kus töötaja tavaliselt töötab; 2) töötamine on ajutise iseloomuga, st töötaja ei koli teise riiki püsivalt elama ja töötama; 3) töötajal on teises riigis konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte. Hageja töötas üksnes Soomes. See, et hagiavalduses on märgitud hageja aadressiks Eesti aadress, ei ole antud juhul määrav. Isikul võib olla mitu elukohta. Töö tegemise perioodidel viibis hageja Soomes.
10.5.Kuivõrd töösuhtele ei kohaldu Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus, ei pidanud hageja määruskaebuses esile tooma kollektiivlepingu siduvuse eeldusi. Hageja on esile toonud, et töösuhtele kohaldub Soome puusepatöötuse kollektiivleping. Tegemist on faktilise asjaolu kohta käiva väitega, mille saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja lähtus kõrgema taseme töötaja palgamäärast, sest ta oli kõrgema taseme töötaja. Ka asjaolu, et kostja kvalifitseerus kõrgema palgataseme töötajaks, saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-24-2763
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
13.Kostja esitas ringkonnakohtule koos määruskaebusega täiendava tõendi, mis on asjakohane ja mille ringkonnakohus võtab TsMS § 238 lg 1 ja § 662 lg 3 alusel vastu.
14.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.TsMS § 407 lg 5 p 1 järgi ei või tagaseljaotsust teha, kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg. TsMS § 394 lg 5 järgi peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Osundatud õigusnormidest tuleneb, et hagile vastamise tähtaeg peab olema konkreetset kohtuasja arvestades piisav, ning TsMS § 394 lg-s 5 toodud minimaalne tähtaeg ei pruugi iga kord piisav olla. Tähtaja määramisel (ning tagaseljaotsuse tegemise lubatavust kontrollides tähtaja piisavuse hindamisel) tuleb arvestada konkreetse kohtuasja olemust (sh asja hinda, mahukust ja tähendust kostjale, eeldatavaid takistusi hagile vastamisel ning vajadust võtta esindaja) (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 14.2).
16.Ringkonnakohtu hinnangul saab siinsel juhul maakohtu määratud hagile vastamise tähtaega pidada piisavaks. Maakohus on määruses põhjendatult selgitanud, et tähtaega määrates puudus kohtul alus arvata, et 14-päevane tähtaeg hagile vastamiseks ei pruugi olla piisav: asja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist keskmisest mahukama või keerukama vaidlusega; vaidlus oli pooltele TVK menetlusest tuttav; kostjal oli TVK menetluses olnud esindaja, kellele toimetati kätte ka hagimaterjalid ja hagivastuse nõue. Maakohus võttis muu hulgas arvesse asja hinda, märkides, et töötaja nõuded on rahaliselt suured, kuid kõiki asjaolusid koosmõjus hinnates ei andnud hageja nõuete rahaline suurus alust 14-päevast tähtaega ebapiisavaks pidada. Ka tagantjärele (s.o tagaseljaotsuse tegemise võimalikkuse kontrollimise käigus) hagile vastamise tähtaja piisavust hinnates puudus alus järelduseks, et määratud tähtaeg oleks olnud ilmselt ebapiisav. Kostja arvates nähtus tähtaja ilmne ebapiisavus sellest, et vaidlusel on piiriülene element, mistõttu hagile põhjaliku vastuse andmine oleks eeldanud kohaldatava õiguse kindlakstegemist ning Soome õiguse sisu kindlakstegemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et vaidluse sisu oli kostjale TVK menetlusest tuttav, mistõttu kohaldatava õiguse küsimus ei tulnud kostjale ootamatult. Määruskaebuse väide, et kostja ei pidanud enne hagiavalduse esitamist vaidlusega, sh kohaldatava õiguse küsimustega üldse tegelema, kuna kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni võis kostja loota, et TVK otsus ei jõustu ja vaidlus kohtumenetlusse ei jõua, pole põhjendatud. Arvestades, et kostja osales TVK menetluses, TVK rahuldas hageja avalduse osaliselt ning kostja esitas kohtule taotluse TVKle esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluses, võis maakohus eeldada, et kostja on vaidlusega tuttav ning et kohaldatava õiguse küsimus ei tule kostjale täieliku üllatusena. Asjaolu, et kostja oma positsiooni ettevalmistamisega enne hagimaterjalide kättetoimetamist ei tegelenud, oli kostja valik ja riisiko. Ka olukorras, kus kostja ei olnud enne hagimaterjalide kättetoimetamist vastuväidete ettevalmistamisega tegelenud, oleks kostja jõudnud 14-päevase tähtaja jooksul oma seisukohad kujundada. Arvestades vaidluse sisu ja mahukust ei oleks asjatundjate arvamuste küsimine kohaldatava õiguse ja Soome õiguse sisu kohta olnud nii aeganõudev, et seda ei oleks jõudnud maakohtu määratud tähtaja jooksul teha. Samuti pidi
2-24-2763 kostja kui tööandja, kelle töötaja täidab tööülesandeid Soomes, vähemalt mingil määral olema teadlik piiriülest töötamist reguleerivatest õigusnormidest. Maakohtul puudus alus arvata, et kostja ei jõua oma seisukohta 14 päeva jooksul esitada, ning määratud tähtaeg ei olnud ilmselt ebapiisav. TsMS § 407 lg 5 p-le 3 (s.o mõjuvale põhjusele, mis oleks takistanud kostjal hagile tähtaegselt vastata) kostja kajas ei tuginenud.
17.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus juhul, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja oli nõus hagi tagaseljaotsusega rahuldamisega (dtl 221). Hagiavalduse kohaselt oli töötaja töö tegemise koht hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu järgi Euroopa Liit. Hageja asus tööd tegema Soomes. 31.01.2019 sõlmiti töölepingu lisa, milles lepiti kokku, et töö tegemise koht on Soome Vabariik. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus põhjendatult, et kui lugeda osundatud väited kostja poolt omaksvõetuks, oli töö tegemise koht Soome. Põhjendamatu on kostja väide, et töö tegemise koht ei olnud Soome, vaid töötaja oli Soome lähetatud, kuna töötaja ei asunud alaliselt Soome elama. Soome Vabariigi lähetatud töötajate seaduse (https://finlex.fi/en/laki/kaannokset/1999/ en19991146_20150679.pdf) § 1 järgi kohaldatakse seda seadust lähetatud töötajate suhtes; lähetatud töötaja on töötaja, kelle tavapärane töö tegemise koht on muu riik kui Soome. Siinsel juhul tuvastas maakohus hagiavalduse väidete alusel, et töötaja töö tegemise koht oli Soome. Soome Vabariigi lähetatud töötajate seaduse kohaldatavus ei sõltu sellest, kas töötaja asus töö tegemiseks Soome alaliselt elama või mitte. Seega järeldas maakohus põhjendatult, et vaidlusalusele töösuhtele ei kohaldu Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus. Töösuhtele kohaldub Soome Vabariigi töölepingu seadus, millest tulenevalt on kostja suhtes siduvad ka üldkohalduvad kollektiivlepingud. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kaubaaluste monteerijana ning tegemist oli tööga, mille suhtes kohaldus Soome puusepatööstuse kollektiivleping. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud kontrollima, kas hageja töö sisu oli selline, mis kuulus osundatud kollektiivlepingu kohaldamisalasse, ning kas hagejale kohaldus hageja nimetatud palgamäär. Maakohus tuvastas hageja töö sisu ja palgamäära taseme hagiavalduse väidete alusel, lugedes hageja väited TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel kostja poolt omaksvõetuks.
18.Määruskaebemenetluse kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.