LDI Innovation OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse 24.11.2022 otsusele täiteasjades nr 022/2020/4467 ja nr 022/2022/4700
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LDI Innovation OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja LDI Innovation OÜ (registrikood 12403358), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik II (sissenõudja) I.B (isikukood XXX), seaduslik esindaja T.A , lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Puudutatud isik III (võlgnik) U.C (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14.05.2024 määrus muutmata ja LDI Innovation OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud LDI Innovation OÜ kanda.
3.Määrata I.B menetluskulude rahaliseks suuruseks 536,80 eurot ning mõista see LDI Innovation OÜ-lt I.B kasuks välja.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb LDI Innovation OÜ-l tasuda I.B kasuks menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.LDI Innovation OÜ (avaldaja) esitas 05.12.2022 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 21.10.2022 ja 24.11.2022 otsustele täiteasjades nr 022/2020/4467 ja nr 022/2022/4700 (täpsustatud kaebus esitatud 15.12.2022). Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 21.10.2022 otsuse sunniraha määramiseks ja 24.11.2022 otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta täiteasjades nr 022/2020/4467 ja nr 022/2022/4700 ning tunnistada täitemenetlus täiteasja nr 022/2022/4700 algatamise osas põhjendamatuks ja kohustada kohtutäiturit täiteasjas menetlust lõpetama. Avalduse kohaselt on U.C (võlgnik) suhtes algatatud täitemenetlused Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-19-123906 15.04.2020 tehtud kohtuotsuse ja I.B (sissenõudja) täitmisavalduse alusel. Täitemenetluse aluseks on igakuise elatisraha 220 euro ja elatisvõlgnevuse nõue. Kohtutäitur tegi 21.10.2022 sunniraha määramise otsuse, millega rakendas avaldaja suhtes sunniraha 192 eurot põhjusel, et avaldaja ei täitnud kohtutäituri poolt koostatud sissetuleku arestimisakte. Avaldaja esitas 31.10.2022 kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebuse, kuna leidis, et täiteasjas 022/2020/4467 on täidetud 14.09.2021 arestimisakti nõuetekohaselt. Avaldaja on kandnud igakuiselt kohtutäituri pangakontole 246 eurot, sh 220 eurot elatise ja 26 eurot kohtutäituri kulude katteks. Täiteasi nr 022/2022/4700 on alustatud põhjendamatult samadel alustel, kui täiteasi nr 022/2020/4467. Lisaks leidis avaldaja, et kohtutäitur ei ole selgitanud talle arestimisakti täitmisel õigusi ja kohustusi ega teavitanud teda kinnipidamiseks määratud summadest ja võlajäägist. Kohtutäituri abi Viljo Konsap tegi 24.11.2022 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et ei ole rikkunud täiteasjas nr 022/2020/4467 võlgniku töötasust kinnipidamiste teostamise kohustust. Võlgnik pidi maksma igakuiselt sissenõudjale elatist 220 eurot ning kohtutäituri tasu ja kulude katteks määrati sellele juurde 26 eurot. Avaldaja maksis nõutud summad võlgniku asemel ja seda kinnitas ka kohtutäitur sunniraha määramisel. Avaldaja sai arestimisakti alusel aru, et üle 246 euro kuus ei ole tal õigus võlgniku töötasust kinni pidada. Ülekanded avaldaja poolt on tehtud ajavahemikul 05.10.2021–05.10.2022 ja kohtutäituri selle osas vastuväiteid ei esitanud. Kohtutäitur ei ole selgitanud avaldajale sissenõutava nõude ja võlgnevuse suurust. Võlgnik maksis 27.10.2022 vastavalt kohtutäituri 29.09.2022 teatele veel 588 eurot ja kohtutäitur tühistas 01.11.2022 oma korraldusega arestimisakti täiteasjas 022/2020/4467. Kohtutäitur on lisaks täiteasjale nr 022/2020/4467 algatanud põhjendamatult sama täitedokumendi alusel ka täiteasja nr 022/2022/4700. Nimetatud täitemenetluse algatamiseks puudus õiguslik alus, see tuleb lõpetada ning seetõttu ei ole õiguspärane ka kohtutäituri 21.10.2022 otsus sunniraha määramiseks. Osaline menetlusse võtmisest keeldumine
2.Maakohus jättis 16.12.2022 menetlusse võtmata avaldaja kaebuse kohtutäituri 21.10.2022 sunniraha määramise otsusele ning avaldaja taotluse tunnistada täitemenetluse algatamine täiteasjas nr 022/2022/4700 põhjendamatuks ja kohustama kohtutäiturit täiteasjas menetlus lõpetama. Maakohtu määrus jõustus 13.05.2024. Puudutatud isikute seisukohad
3.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et võlgnik pidi maksma sissenõudjale igakuise elatise katteks 220 eurot ja kohtutäituri tasu katteks 26 eurot. Kohtutäituri 14.09.2021 sissetuleku arestimise aktis oli märgitud, et võlgniku sissetulekust kuulub arestimisele 246 eurot, kuid tegemist polnud summaga, mis kuulunuks kinnipidamisele igakuiselt. Kohtutäitur edastas avaldajale järjepidevalt sissetuleku arestimise akti muutmise korraldusi, milles muutis võlgniku töötasust kinnipidamisele kuuluvaid summasid. 02.11.2021 edastas kohtutäitur avaldajale sissetuleku arestimise akti muutmise korralduse, mille kohaselt kuulus sissetulek arestimisele 1456 euro ulatuses. Seega pidi avaldaja juba 02.11.2021 saama aru, et 14.09.2021 aktis märgitu näol ei ole tegemist igakuiselt kinnipeetava summaga. Asjaolu, et kohtutäitur koostas sunniraha määramise otsuse alles 21.10.2022, ei tähenda, et ta oleks nõustunud varasemate kinnipidamiste suurusega. Samuti ei ole õige väide, et täiteasjades on täitmisel igakuise elatise nõuded. Täiteasjas nr 022/2020/4467 täideti elatisvõlgnevuse nõuet ning täiteasjas nr 022/2022/4700 on täitmisel perioodilise elatise nõue. Kohtutäitur on vastavad selgitused avaldajale ka esitanud, kuid sellest hoolimata ei asunud avaldaja kinnipidamisi nõuetekohaselt teostama. Täiteasjas nr 022/2020/4467 on sissetuleku arestimise akt seoses nõude rahuldamisega tühistatud, kuid avaldaja on kohustatud kinnipidamisi teostama perioodilise elatise nõude katteks. Seniajani teostab avaldaja kinnipidamisi 246 euro ulatuses olenemata asjaolust, et kohtutäitur on korduvalt töötasu arestimise asjaolusid selgitanud.
4.Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata. Arestimisakti kohaselt oli tööandja kohustuseks pidada võlgniku töötasust igakuiselt kinni sissetulek, mis ületas poolt kuutasu alammäära või ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Kuna sissenõudjal tekkis kahtlus, et avaldaja peab võlgniku sissetulekust kinni vale summa, esitas sissenõudja kohtutäiturile alates 2022. a augustist mitu päringut palvega vastavat asjaolu kontrollida. Kohtutäitur kinnitas, et Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli avaldaja võimeline pidama sissetulekust kinni rohkem kui 246 eurot. Avaldaja ei ole täitnud arestimisakti nõuetekohaselt isegi pärast sunniraha määramise hoiatuse saamist. Avaldaja ei ole sunniraha määramise hoiatuse saamist ka eitanud. Kohtutäitur määras avaldajale sunniraha õiguspäraselt.
5.Võlgnik ei ole kaebuse osas seisukohta esitanud. Maakohtu määrus
6.Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud 1344 eurot ja märkis, et välja mõistetud menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.1.Avaldaja esitas kaebuse täituri 24.11.2022 otsusele 05.12.2022. Seega on avaldaja kaebus esitatud tähtaegselt (TMS § 218 lg 1).
6.2.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - kohtutäitur algatas võlgniku suhtes täiteasjad nr 022/2020/4467 ja nr 022/2022/4700; - täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 15.04.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 219-123906 ja sissenõudja täitmisavaldused; - 14.09.2021 tegi kohtutäitur täiteasjas nr 022/2020/4467 sissetuleku arestimise akti; - 21.10.2022 määras kohtutäitur võlgniku tööandajale ehk avaldajale täiteasjades nr 022/2020/4467 ja nr 022/2022/4700 sunniraha 192 eurot; - avaldaja esitas 31.10.2022 kohtutäituri 21.10.2022 sunniraha määramise otsusele kaebuse, mille kohtutäitur lahendas 24.11.2022 otsusega; - kohtutäitur tühistas 01.11.2022 korraldusega täiteasjas nr 022/2020/4467 sissetuleku arestimise akti.
6.3.Täiteasjas nr 022/2020/4467 täideti elatisvõlgnevuse nõuet ning täiteasjas nr 022/2022/4700 perioodilise elatise nõuet. Seda kinnitab asjaolu, et täitemenetluse nr 022/2020/4467 algatamisel moodustas sissenõutav summa 5126,76 eurot, mis koosnes 4406,76 euro suurusest võlgnevusest, kohtutäituri põhitasust 684 eurot ja täitemenetluse alustamise tasust 36 eurot. Seega oli võlgnevuse summa konkreetselt määratud ning ei saa olla vaidlust selle üle, et täitur nõudis täitemenetluses nr 022/2020/4467 tekkinud elatise võlga, mitte igakuist elatist.
6.4.14.09.2021 akti alusel kuulus võlgniku sissetulek arestimisele 246 euro ulatuses. Avaldaja jättis tähelepanuta, et akti kohaselt oli 246 eurot võlgnevuse jääk, mitte töötasu, mis kuulus võlgniku töötasust igakuiselt kinnipidamisele. 14.09.2021 akti kohaselt kuulus kinnipidamisele igakuiselt kogu võlgniku sissetulek, mis ületas poolt kuutasu alammäära või kui võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole kuutasu alammäärale vastavast summast, tuleb pidada kinni üks kolmandik võlgniku sissetulekust (TMS § 132 lg 1 1). 16.08.2022 sissetuleku arestimise akti muutmise aktiga muutis kohtutäitur kinnipidamiste teostamise korda ning määras, et võlgniku sissetulekust ei kuulu igakuiselt arestimisele 654 eurot. Avaldaja kinnitas, et lähtus sissetuleku arestimisel täituri 14.09.2021 sissetuleku arestimise aktist ehk pidas igakuiselt kinni 246 eurot. Seega ei täitnud avaldaja kohtutäituri korraldust. Avaldaja ei ole väitnud, et tal ei õnnestunud võlgniku töötasust teha kinnipidamisi suuremas ulatuses. Avaldaja pidi juba 02.11.2021 sissetuleku arestimise akti muutmise korralduse kättesaamisel mõistma, et 14.09.2021 arestimise aktis märgitud summa ei kuulu kinnipidamisele igakuiselt. Avaldaja ei ole tõendanud, et ta oleks lisaks kohtutäituri poolt selgitatule nõudnud täiturilt täiendavaid selgitusi või täpsustusi selle kohta, millises summas tuleb võlgniku töötasust kinnipidamisi teostada. TMS ei sätesta pärast hoiatuse tegemist sunniraha määramise aega. Sunniraha määramine ei tähenda, et kohtutäitur oleks nõustunud varasemate kinnipidamiste suurusega või tööandja teostatud kinnipidamised saaks lugeda nõuetekohaseks. Arvestades, et avaldaja ei täitnud sissetuleku arestimise akti vastavalt kohtutäituri korraldustele ega asunud sissetuleku arestimise akti nõuetekohaselt täitma ka pärast sunniraha määramise hoiatuse edastamist, oli avaldajale sunniraha määramine põhjendatud ning kaebus jäi rahuldamata.
6.5.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Maakohus pidas sissenõudja menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu 6 tundi ja 40 minutit ning tunnitasu suurust 160 eurot (lisandub käibemaks) põhjendatuks. Maakohus määras sissenõudja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suuruseks 1344 eurot (sh käibemaks), mille mõistis avaldajalt menetluskuluna sissenõudja kasuks välja. Maakohus märkis TsMS § 177 lg 2 ja sissenõudja taotluse alusel, et avaldaja kohustub tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule või kui maakohtu määrus jääb jõusse, vähendada avaldajalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid 672 euroni.
7.1.Maakohus nõustus kohtutäituri ja sissenõudjaga, et 16.08.2021 sissetuleku arestimise akti järgi tuli täiteasjas 022/2020/4467 maksta ühekordselt 246 eurot ja tegemist ei olnud perioodiliste maksetega. Kui see oleks olnud aga lõplik makse, pidanuks kohtutäitur täitemenetluse lõpetama. Kohtutäitur seda ei teinud, vaid edastas 02.11.2021 avaldajale arestimisakti muutmise korralduse, mille kohaselt kuulus võlgniku sissetulek arestimisele juba 1456 euro ulatuses. See asjaolu jäi avaldajale arusaamatuks ning ta jätkas perioodilisi makseid vastavalt kohtuotsusele nr 2-19-123906. Alles 29.09.2022 teatas kohtutäitur võlgnikule (mitte avaldajale), et võlgnevuse jääk täiteasjas nr 022/2020/4467 on 588 eurot, mille võlgnik ka ära maksis. Arestimisaktidest ei tulene, et täiteasja nr 022/2020/4467 järgi nõutakse sisse elatisraha võlgnevust ja täiteasjas nr 022/2022/4700 perioodilist elatisraha. Kohtutäituri korraldused peavad olema selged ja arusaadavad. Kohtutäitur ise viis avaldaja eksimusse, määrates ilma arusaadava selgituseta kinnipidamiseks erinevaid summasid.
7.2.Puudub vaidlus, et ajavahemikul 05.10.2021–05.10.2022 teostas avaldaja võlgniku töötasust igakuiseid kinnipidamisi summas 246 eurot ning kohtutäitur ei ole vastuväiteid ega nõudeid selles osas avaldajale esitanud. Kui kohtutäitur algatas uue täitemenetluse perioodilise elatisraha sissenõudmiseks täiteasjas nr 022/2022/4700 ning edastas avaldajale uue sissetuleku arestimise akti samas summas, siis maksis avaldaja faktiliselt juba alates 05.10.2021 elatisraha igakuiselt, sh 2022. aasta septembris ja oktoobris. Sel juhul ei saa lugeda, et avaldaja ei ole oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt täitnud. Seega puudus ka õiguslik alus sunniraha määramiseks.
7.3.Maakohus rikkus TsMS § 176 lg-s 2 ja lg-s 8 sätestatud korda menetluskulude esitamiseks ja teise poole menetluskulude kohta seisukohta esitamiseks. Avaldaja ei saanud esitada oma menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid sissenõudja menetluskulude nimekirjale. Maakohus mõistis avaldajalt välja ülepaisutatud menetluskulud. Sissenõudja esitas kaks menetluskulude nimekirja (09.01.2023 ja 25.01.2023), mille järgi kulus advokaadist esindajal 6 tundi ja 40 minutit kahe seisukoha koostamiseks – üks vastus kaebusele ja teine vastus määruskaebusele. Vaidlus ei ole nii keeruline, et advokaadist esindajal kuluks nii palju aega kahe menetlusdokumendi koostamiseks. Menetlusdokumentide analüüsi ja kliendiga suhtlemise
ei ole kulud läbipaistvad. Dokumentide analüüs peaks olema dokumendi koostamise osa. Seetõttu ei saa lugeda põhjendatud menetluskuluks üle 50% nimekirjas toodust, s.t 672 eurot. Menetluse edasine käik
8.Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta. Võlgnik ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
11.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja asja tagasisaatmist menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Avaldaja määruskaebuse sisu põhjal on selle tegelik eesmärk kohtule arusaadavalt maakohtu määruse tühistamine ning tema kaebuse rahuldamine.
12.Maakohus leidis õigesti, et avaldaja pidi kohtutäituri poolt edastatud sissetuleku arestimise aktide põhjal aru saama, et võlgniku sissetulekust ei kuulu igakuiselt kinnipidamisele 246 eurot. Isegi kui 14.09.2021 sissetuleku arestimise akti alusel võis jääda ebaselgeks, kas tegemist on võlgnevuse jäägi või igakuiselt kinnipidamisele kuuluva summaga, nähtus juba 02.11.2021 sissetuleku arestimise akti muutmise korraldusest, et võlgniku sissetulek kuulub arestimisele 1456 euro ulatuses. Ka pärast seda (30.11.2021, 27.01.2022, 22.02.2022, 21.03.2022, 15.06.2022, 13.07.2022) edastas kohtutäitur avaldajale sissetuleku arestimise akti muutmise korraldusi. Tööandja ei saa ise hinnata, kas kohtutäituri poolt esitatud andmed nõude suuruse kohta on õiged või mitte, ning kas täitemenetlus on algatatud põhjendatult. Kui avaldajale jäi pärast 02.11.2021 akti kättesaamist ebaselgeks, millises ulatuses ta võlgniku sissetulekust kinnipidamisi tegema peab, oleks ta pidanud kohtutäiturilt selgitusi küsima. Nagu avaldaja ise kinnitas, jäi talle aktis märgitud summa 1456 eurot arusaamatuks ning ta jätkas 246 euro suuruste kinnipidamiste tegemist. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu väidet, et ta ei ole kordagi selgituste saamiseks kohtutäituri poole pöördunud. Asja materjalidest nähtuvalt muutus täiteasjas nr 022/2020/4467 sissenõutava summa suurus, kuna tegemist ei olnud perioodilise elatise nõude täitmisega, vaid sissenõudja esitas kohtutäiturile pidevalt täpsustatud andmeid selle kohta, milline oli elatisvõlgnevuse suurus (kirjavahetus dtl 87–88). Alles 27.07.2022 esitas sissenõudja kohtutäiturile täitmisavalduse igakuise elatise 220 euro sissenõudmiseks (dtl 93–96) ning kohtutäitur algatas 28.07.2024 selle alusel täiteasja nr 022/2022/4700 (dtl 36–37). 16.08.2022 edastas kohtutäitur avaldajale töötasu arestimise akti, teabenõude ja sunniraha määramise hoiatuse täiteasjas nr 022/2022/4700 (dtl 213–216) milles selgitas, et kuna võlgniku neto töötasu moodustab 1117,24 eurot ning võlgnikule peab kätte jääma elatusmiinimum 654 eurot, siis kuulub igakuiselt arestimisele 463,24 eurot. Lisaks selgitas täitur, et kui täitemenetluses nr 022/2022/4700 saab nõue 612,40 eurot tasutud, siis kuulub igakuiselt arestimisele igakuine elatis 220 eurot ja ülejäänud arestitav osa tuleb kinni pidada elatise võlgnevuse katteks täitemenetluses 022/2020/4467. Sellest
hoolimata jätkas avaldaja üksnes 246 euro suuruste kinnipidamiste tegemist. Kohtutäitur edastas 29.09.2022 võlgnikule teabenõude ja sunniraha määramise hoiatuse täiteasjades nr 022/2020/4467 ja 022/2022/4700 (dtl 228–234), milles palus esitada avaldajal teabenõudes esitatud andmed hiljemalt 10.10.2024. Aktis on veelkord selgitatud, milline on täiteasjades nõuete sisu ning millises ulatuses on avaldaja kohustatud võlgniku töötasust kinnipidamisi tegema. Avaldaja kohtutäituri määratud tähtajaks teabenõudele ei vastanud ning teostas ka oktoobris kinnipidamise summas 246 eurot. Ebaõige on määruskaebuse väide, et avaldaja maksis faktiliselt 2022. aasta septembris ja oktoobris juba perioodilise elatise nõuet, kuna tegi kinnipidamisi summas 246 eurot. Avaldaja ei ole teinud kinnipidamisi sellises ulatuses nagu kohtutäitur on talle 16.08.2022 aktis selgitanud. Kohtutäitur on avaldajat sunniraha määramise osas 16.08.2022 ja 29.09.2022 aktides TMS §-s 261 ettenähtud korras hoiatanud. Avaldaja ei ole vaidlustanud, et ta on nimetatud aktid kätte saanud. Kohtutäitur määras sunniraha TMS § 261 lg-s 4 märgitud minimaalses määras. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et kohtutäituril oli õigus 21.10.2022 otsusega avaldajale sunniraha määrata ning kohtutäituri 24.11.2022 otsuse tühistamiseks puudub alus.
13.Maakohus määras 16.12.2022 menetlusse võtmise määruses menetlusosalistele mh ka tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Avaldaja nimetatud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud. 04.01.2023 määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda. Maakohus ei määranud pärast 04.01.2023 määruskaebuse lahendamist ringkonnakohtu poolt avaldajale TsMS § 176 lg 2 alusel lõplikku tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks ega küsinud TsMS § 176 lg 8 alusel seisukohta vastaspoole menetluskulude nimekirja osas. Samas ei ole see maakohtu määruse tühistamise aluseks. Avaldajal oli tulenevalt TsMS § 662 lg-st 3 õigus esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Avaldaja on oma seisukoha sissenõudja menetluskulude osas määruskaebemenetluses esitanud ning ringkonnakohus võtab seda arvesse.
14.Menetlusdokumentide analüüsi ja kliendiga suhtlemise kulud võib menetluskulude nimekirjas ka eraldi toimingutena välja tuua. Kohus saab hinnata nende põhjendatust, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning seda, millises ulatuses tundub vastav kulu usutav ja põhjendatud. Maakohus ei ületanud sissenõudja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel diskretsiooni piire. Maakohus on hinnanud vaidluse keerukust ja mahukust, sissenõudja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust. Kohtutäituri poolt avaldaja kaebuse läbivaatamise kulud on TsMS § 144 p 4 alusel põhjendatud menetluskulud ning toimingute ajakulu (30 minutit kaebuse analüüsile ja suhtlusele täituriga ning 30 minutit kohtutäituri otsuse analüüsile ja kliendiga suhtlemisele) on mõistlik ja põhjendatud. Arvestades kohtusse esitatud kaebuse sisu ja mahtu (ca 4 lk ning 5 lisa) on sellega tutvumise ja sellega kaasneva kliendisuhtluse ajakulu 40 minutit põhjendatud. Sissenõudja 09.01.2024 vastus kaebusele on sisuliselt 3 lk pikk ning sellele on lisatud 5 lisa, mistõttu on vastuse koostamise ja lisade komplekteerimise ajakulu 3 tundi samuti põhjendatud. 04.01.2023 määruskaebuse sisu ja mahtu (3 lk) arvestades on sellega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud aeg 1 tund ja 40 minutit põhjendatud. Sissenõudja on esitanud kahel korral oma menetluskulude nimekirjad – 09.01.2023 kohtu nõudel maakohtumenetluses ning 25.01.2023 määruskaebemenetluses. Mõlema nimekirja koostamisele kulunud aeg 20 minutit on
nimekirjade mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on ajakulu seega põhjendatud 7 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu suurust ei ole avaldaja vaidlustanud. Maakohus on ekslikult märkinud lepingulise esindaja ajakuluks kokku 6 tundi ja 40 minutit menetluskulude nimekirjas märgitud 7 tunni asemel, kuid kulude suurus on märgitud siiski õiget ajakulu arvesse võttes (7 tundi x 160 eurot + KM = 1344 eurot). Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.
15.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isiku II menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 732 eurot (koos käibemaksuga). Lepingulisel esindajal on kulunud määruskaebusega tutvumisele, analüüsile ja seisukoha koostamisele 1 tund; seisukoha koostamise jätkamisele 2 tundi; kohtutäituri 07.06.2024 seisukohaga tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele 25 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik II palub menetluskulud välja mõista käibemaksuga. Hinnates puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute sisu ja mahtu, leiab ringkonnakohus, et lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud osaliselt. Arvestades määruskaebusele esitatud vastuse mahtu (ca 2 lk) ning asjaolu, valdavas osas sisalduvad nii avaldaja määruskaebuses kui puudutatud isiku II vastuses juba menetluses välja toodud asjaolud, on määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi. Kohtutäituri 07.06.2024 seisukohaga tutvumise ja kliendiga suhtlemise ajakulu 25 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 20 minutit on toimingute sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 2 tunni ja 45 minuti ulatuses. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjendatud. Puudutatud isiku II põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 536,80 eurot (2 tundi ja 45 minutit x 160 eurot + KM 22%). Nimetatud summa kuulub avaldajalt puudutatud isiku II kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Puudutatud isiku II taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.