2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud T.F kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
3.Asendada jõustunud kohtulahendis T.F nimi initsiaalidega ning jätta avalikustamata T.F isikukood ja tema kontaktandmed.
Jätta rahuldamata T.F taotlus jätta kohtulahend avalikustamata või avalikustada üksnes kohtulahendi resolutsioon. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-22-13477 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.T.F (hageja/töötaja) esitas 22.06.2022 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu; kostja/tööandja) vastu, milles palus: - tuvastada tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja ennistada töötaja tööle; - muuta töötamise registri kannet; - mõista tööandjalt töötaja kasuks töölepingu seaduse (TLS) § 108 alusel välja kahjuhüvitis; - alternatiivselt mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5805 eurot; - mõista tööandjalt töötaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 11 610 eurot; - mõista tööandjalt töötaja kasuks välja sporditoetus 27 eurot. TVK rahuldas 01.09.2022 otsusega avalduse osaliselt, tuvastas tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 20.06.2022 ja määras, et vastav muudatuskanne tuleb teha ka töötamise registris. TVK mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 3870 eurot. Ülejäänud osas jättis TVK avalduse rahuldamata.
2.Hageja esitas 11.09.2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi (täpsustatud 14.01.2023 ja 25.05.2024), milles palus: - jätta tööleping lõpetamata ja ennistada töötaja tööle; - mõista tööandjalt töötaja kasuks TLS § 108 alusel välja hüvitis 116 100 eurot; - mõista tööandjalt töötaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 46 440 eurot; -
alternatiivselt, kui tööleping lõpetatakse kohtus, tuleb tööandjalt mõista töötaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 165 240 eurot (saamata jäänud tulu töölepingu lõpetamisest 20.06.2022 kuni kohtuotsuse jõustumiseni hinnanguliselt 20.06.2027 kokku 116 100 eurot, millele lisandub saamata jääv tulu alates kohtuotsuse jõustumisest kuni sarnase töö leidmiseni 46 440 eurot).
3.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates novembrist 2017 kostja juures infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialistina. Kostja ütles 20.06.2022 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles. Töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja tuleb seetõttu ennistada tööle ja mõista kostjalt hageja kasuks välja varaline ja mittevaraline hüvitis. Mittevaraline kahju tekkis töö kaotusest, töölepingu lõpetamisest ja enne lepingu lõpetamist kasutatud ebaseaduslikust väljapressimisest ja ähvardusest. Juhtunul on olnud hagejale psühholoogiline mõju. Hagejal tekkisid hingeline valu ja kannatused, heaolu langus ja elurõõmu kaotus. Kostja lõpetas hageja ravikindlustuse. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb arvestada, et hageja kaotas töölepingu lõpetamise tõttu sporditoetuse 27 eurot.
2-22-13477 Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Töölepingu lõpetamise tingis hageja tööandjale vastanduv käitumine. Tööandja võimaldas töötajal kasutada töövahendina kolmandalt isikult renditud arvutit. Rendiperioodi lõpus tuli tööandjal arvutid rendiettevõttele tagastada, kuid hageja ei tagastanud arvutit tööandjale. Arvuti tagastamata jätmise tõttu pidi kostja maksma rendiettevõttele 222 eurot. Seetõttu määras kostja hagejale uue tähtaja arvuti tagastamiseks, paludes tal hüvitada tööandjale tekitatud kahju 222 eurot. Töötaja tagastas arvuti, kuid keeldus kahju hüvitamisest. Tööandja ütles töölepingu 20.06.2022 erakorraliselt üles töötaja poolt tööandja korralduste täitamata jätmise tõttu.
6.Kostjal ei ole võimalik hagejat tööle ennistada. Seetõttu ei ole võimalik mõista tööandjalt välja kahjuhüvitist TLS § 108 alusel. Hageja nõue mõista välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis tuleb jätta rahuldamata. TVK määras TLS § 109 lg 1 alusel mõistliku hüvitise. Hageja ei võtnud ennast töötuna arvele ega ole seda millegagi põhjendanud. Oma tegevuse tõttu kaotas hageja ravikindlustuse, toetused ja spetsiifilise abi leida uus töö. Saamata jäänud tulu on tõendamata. Mittevaraline kahju on paljasõnaline ja tõendamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel lisaks TVK poolt juba välja mõistetule välja veel 9675 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mitte lõpetada tööleping ja ennistada hageja tööle, samuti TLS § 108 järgse hüvitisnõude, ja TLS § 109 lg 1 järgse hüvitisnõude 9675 eurot ületavas osas. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
8.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 21.11.2017 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialisti töökohale. Hageja töötasu oli 1935 eurot (bruto). Kostja ütles töölepingu 20.06.2022 erakorraliselt üles. Hageja vaidlustas töölepingu ülesütlemise TVK-s. TVK 01.09.2022 otsus on jõustunud osas, millega TVK tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse.
9.Kuna tööandja taotles TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist, ei ole võimalik hagejat tööle ennistada ja tööleping tuleb lõpetada (RKÜKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 27). Kuna töösuhe ei jätku, jääb rahuldamata ka TLS § 108 alusel esitatud saamata jäänud töötasu nõue.
10.TLS § 109 lg 1 alusel esitatud hüvitisnõue tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus lähtus nõude lahendamisel seaduse kuni 17.03.2023 kehtinud redaktsioonist ja selgitas, et arvestab töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve ning määrab hüvitise diskretsiooniõiguse alusel.
10.1.Hageja varalise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt. Hagejal oli võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 139 tulenevalt kohustus kahju vähendada. Hageja ei võtnud ennast pärast töölepingu lõpetamist töötuna arvele ja on sellega aidanud kaasa kahju tekkimisele. Hageja jäi seetõttu ilma töötule makstavatest toetustest ja Töötukassa poolt pakutavatest koolitustest, mille eesmärk on anda töö kaotanud inimesele võimalus läbida vajadusel täiend- või ümberõpe, omandada oskusi ja teadmisi uue töökoha leidmiseks. Hageja otsis tööd perioodil november 2022 – märts 2024, kuid edutult. Hageja otsis eelkõige erialast
2-22-13477 IT valdkonna tööd, kuid see, et isik ei leia erialast või samaväärset tööd, ei välista VÕS § 139 kohaldamist. Ei ole usutav, et hageja vanus, oskused ja varasem kogemus takistaksid ka muu kui erialase töö saamist. Arvestades neid asjaolusid kogumis on mõistlik varalise kahju hüvitis kuue kuu keskmine töötasu ulatuses 11 610 eurot (1935 eurot (bruto) × 6). Arvestada tuleb tööandja poolt TLS § 100 lg 5 alusel juba makstud hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
10.2.Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine. Poolte vahel tekkis vaidlus põhjusel, et hageja viivitas kostja poolt võimaldatud renditud tööarvuti tagastamisega. Kostja tööarvuti tagastamisele suunatud korraldused olid põhjendatud ja seaduslikud, kuid kostja ei tõendanud, et tööarvuti tagastamata jätmine põhjustas talle kahju 222 eurot, mille hüvitamist ta hagejalt nõudis ja mille maksmata jätmise tõttu töölepingu lõpetas. Töötaja pidi seega töösuhte lõpetamisel tundma, et kostja käitub ebaväärikalt. Töölepingu ebaseaduslik ülesütlemine on põhjustanud hagejale ebameeldivaid üleelamisi. See võis hagejat oluliselt häirida ja kurvastada, mis võib omakorda halvendada elukvaliteeti. Töölepingu lõpetamise tõttu kaotas hageja sporditoetuse. Samas ei ole tuvastatud, et kostja oleks hagejat töösuhte lõpetamisel diskrimineerinud ja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtteid. Mõistlik mittevaralise kahju hüvitis on ühe kuu keskmine töötasu 1935 eurot (bruto).
11.Kokku on hagejal õigus TLS § 109 lg 1 järgsele hüvitisele 13 545 eurot (11 610 eurot + 1935 eurot), mis on kooskõlas mõlema poole huvidega, sh asjaoluga, et kostja ei ole kasumit saav äriühing, hagejale väljamõistetav hüvitis ei koorma teda ega rikasta hagejat alusetult, kuid tagab töölepingu lõpetamisega hagejale tekitatud kahju hüvitamise. Hageja kasuks välja mõistetavast hüvitisest tuleb maha arvestada TVK poolt kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel juba välja mõistetud hüvitis 3870 eurot. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub maakohtu ja TVK otsused tühistada osas, millega hageja nõuded jäid rahuldamata ja teha uue otsuse, millega ennistada hageja tööle, mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 108 alusel välja saamata jäänud töötasu 116 100 eurot. Kui töösuhe lõpetatakse kohtus, palub hageja mõista tööandjalt välja saamata jäänud tulu ajavahemiku eest 20.06.2022– 20.06.2027 (116 100 eurot), saamata jääv tulu sarnase töö ja ametikoha leidmisele kuluva 24 kuu eest (46 440 eurot) ja mittevaralise kahju hüvitis 46 440 eurot või kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja märgib, et töötasu väljamakstavad netosummad ei tohi olla väiksemad, kui need, mis hageja oleks saanud töölepingu kehtivuse ajal.
13.Kaebuse kohaselt sai hageja tsiviilasja hinnast üksnes 6,3% ja on endiselt töötu. Hagejal oleks olnud parem alluda ebaseaduslikule ähvardusele, väljapressimisele ja diskrimineerimisele. Kostja maksab teistele töötajatele jõulupreemiat, suvel tulemustasu ja annab regulaarselt palgatõusu. Maakohtu otsus ei arvesta Eestis pideva elukalliduse ja palkade tõusuga. Hüvitis peab olema selline, nagu töösuhe ei oleks katkenud. Kostja pani toime inimsusvastase tahtliku ja sihiliku teo ja ei kahetse ega heasta seda. Kostjalt välja mõistetud hüvitis on üksnes 0,0022% tema tuludest, s.o ligi miljardist eurost. Kostja rikkus hageja karjääri ja saadab kogu oma õigusosakonna hageja vastu. Kohus peaks määrama kostjale rahalise karistuse karistusseadustiku § 44 lg 8 järgi.
14.Väide, et Töötukassa või Töötukassa koolitus tagab töökoha, on oletuslik ja lükkab vastutuse kolmandale isikule. Kostja peaks ise tagama hagejale koolituse. Hageja õigus saada kostjalt koolitust tuleneb töölepingust ja ametijuhendist. Hagejal on vajalikud oskused ja kogemused olemas, ta on pool elu töötanud IT valdkonnas ja omab piisavalt teadmisi ja
2-22-13477 kogemusi. Hageja ei pea vahetama eriala. Tööandjad eelistavad suure kogemusega kandidaate. Uue ala valimine oleks pigem takistus. IT aladel on ka enim töötajaid puudu.
15.VÕS § 139 rakendamine on ebaõiglane. Hageja on avaldanud soovi asuda tööle paljudesse erinevatesse asutustesse ja firmadesse, s.t kahju tekkimine ei ole tema süü. Pigem tuleb vaadata kostja poole, kelle vastutusalas on suur riigi tööala valdkond. Hageja on korduvalt nõudnud enda tööle ennistamist, kuid kostja väidab, et tal ei ole hagejale tööd pakkuda. Kostja tegi menetluse ajal „lükke“ ja liigutas kogu IT osakonna Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse alla. Kannataja poolelt vea otsimine on kuritegu.
16.Selgusetu on nõue olla arvel Töötukassas. Ühestki seadusest sellist kohustust ei tulene. Kostja oleks ise pidanud Töötukassaga konsulteerima. Hageja võttis ennast pärast 08.05.2024 kohtuistungit Töötukassas arvele, kuid on endiselt töötu. Töö otsimised ja kandideerimised tuleb Töötukassas kõik ise teha ja nõutakse pigem aruandlust. Arusaamatuks jääb, kuidas see aitab kaasa tööle saamisele.
17.Maakohus arvestas, et hageja kaotas töölepingu lõpetamise tõttu sporditoetuse ja seda ei saa ka Töötukassast. Kuna teistele kostja töötajatele makstakse sporditoetust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1980 eurot. Välja mõistmata jätmine oleks hagejat diskrimineeriv. Maakohus mõistis arusaamatult välja miinus 45 eurot (1935 – 1980). Mittevaraline hüvitis peab olema piisav ja mõistlik rahasumma. Analoogsetes juhtumites on välja mõistetud ka 12 ja 18 kuu keskmine töötasu. Kostja ise kavandab tööelupoliitikat, väärtustades võrdset kohtlemist.
18.Maakohus jättis tähelepanuta, et kostjal ei ole huvi hagejat tööle ennistada, sest vastasel juhul peaks ta tasuma hagejale TLS § 108 järgse hüvitise.
19.Maakohus jättis tulevikus tekkiva varalise kahju välja mõistmata ja elukalliduse ja palkade üldise tõusuga arvestamata. Kostja kasutas enne töölepingu lõpetamist ebaseaduslikku väljapressimist ja ähvardust, mis on raskendav asjaolu. Maakohus ei arvestanud, et juhtunul on olnud hagejale psühholoogiline mõju, tal on tekkinud hingeline valu ja kannatused, heaolu langus ja elurõõmu kaotus. Hagejale on tekitatud hingelisi läbielamisi, mh ebakindlus tööalase tuleviku osas ja madal enesehinnang. Rikutud on karjääriplaan ja väljavaated tööturul. Kostja on jätnud tasumata ka hageja sotsiaalmaksu, mistõttu kannatab hageja pensioni suurus. Kostja pidi teadma, et töölepingu lõpetamine põhjustab varalise ja mittevaralise kahju. Kostja võttis hagejalt õiguse tööle, õiguse vabale eneseteostusele ja tema valitud töökoha. Töölepingu ülesütlemine oli ebaseaduslik ja tühine. Kostja varaline seisund on seejuures väga hea. Hageja ei pea mittevaralise kahju olemasolu tõendama.
20.Maakohus on jätnud arvestamata järgmiste sätetega: TLS § 3; VõrdKS § 1 lg 1, § 2 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2, § 24 lg 1 ja 2, § 14; VÕS § 132 lg 2, § 134 lg 2, 4, 5 ja 6, § 127 lg 1, § 131.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.
22.Hageja vaidlustab maakohtu otsust esiteks põhjusel, et maakohus jättis hageja tööle ennistamata ja teiseks põhjusel, et ta ei nõustu maakohtu poolt TLS § 109 alusel määratud hüvitise suurusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus lähtub seejuures TsMS §-s 2 sätestatud
2-22-13477 tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid aja- ja ressursikulusid. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
23.Kohus saab aru, et hageja ei soovi töölepingu lõpetamist ja soovib enda tööle ennistamist, kuid jätab tähelepanuta, et olukorras, kus tööandja taotleb TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist, ei ole tööle ennistamine objektiivselt võimalik. Maakohus selgitas Riigikohtu praktikale viidates õigesti, et kui üks pooltest töölepingu jätkamist ei soovi, ei saa vaidlust lahendav organ poolte huve kaaluda ja peab töölepingu lõpetama. Seejuures ei oma tähtsust, mis põhjusel tööandja töölepingut jätkata ei soovi. Hageja kaebusel ei ole seega selles osas edulootust.
24.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ka osas, millega maakohus määras TLS § 109 lg 1 alusel hageja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 13 545 eurot (11 610 eurot varalise kahju ja 1935 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks). Maakohus lahendas hageja nõude õigesti kuni 16.03.2023 kehtinud TLS § 109 lg 1 redaktsiooni järgi, mille kohaselt maksab tööandja töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul lõpetamise korral töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kuid kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust ka muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ja selle koosseisus on põhimõtteliselt hüvitatavad tekkinud varaline kahju, tulevikus tekkiv varaline kahju ja tekkinud mittevaraline kahju. Maakohus viitas õigesti, et hüvitise suurus määratakse diskretsiooniotsusega, arvestades ka võlaõigusseaduse 7. peatükis ning VÕS § 127 lg-s 6 ja TsMS §-s 233 sätestatut.
25.Maakohtule on seega antud kahjuhüvitise suuruse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse ehk kaalutlusotsusesse sekkuda vaid juhul, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse väited ei viita asjaoludele, millest saaks järeldada diskretsioonipiiride ületamist. Ainuüksi asjaolu, et hageja maakohtu hinnanguga hüvitise põhjendatud suurusele ei nõustu, ei anna alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks. Vastuseks hageja väidetele märgib kolleegium järgmist.
26.Hageja apellatsioonkaebuse väidetest võib aru saada, et ta soovib töötasu, sh palgatõusu ja preemiaid ja hüvitisi, sh sporditoetust võrdselt kostja teiste töötajatega. Hageja põhjendab oma nõuet ka kostja väga hea majandusliku olukorraga ja töölepingu lõpetamise asjaoludega. Ringkonnakohus selgitab, et need asjaolud ei ole aluseks varalise hüvitise suuruse määramisel TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja saamata jäänud ja saamata jääva tulu suurust ei mõjuta kostja teiste töötajate töötasu suurus, neile makstav preemia ja toetused, kostja majanduslik olukord või töölepingu lõpetamise asjaolud. Samuti ei ole kohtul alust määrata kostjale käesolevas menetluses rahalist karistust karistusseadustiku alusel.
27.TLS § 109 lg 1 kohaselt tuleb töötajale maksta töölepingu lõpetamisel hüvitist 3 kuu töötasu ulatuses. Kohus võib asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades hüvitise suurust ka muuta. Maakohus mõistiski kostjalt hageja kasuks välja 7 kuu töötasu suuruse hüvitise (6 kuud varalise ja 1 kuu mittevaralise kahju hüvitamiseks), märkides lisaks, et hageja on saanud kostjalt veel ühe kuu hüvitise TLS § 105 alusel. Seega lähtus maakohus sellest, et antud asjaoludel on õiglase hüvitise suurus kokku 8 kuu töötasule vastav summa.
2-22-13477
28.Ekslik on apellatsioonkaebuse seisukoht, nagu ei oleks maakohus võinud VÕS §-i 139 kohaldada. Kahjustatud isiku rolli kahju tekkimisel ja selle suurenemisel tuleb arvestada sõltumata kostja õigusvastasest käitumisest. Maakohus võttis seejuures arvesse nii asjaolu, et hageja jättis ennast ilma Töötukassa toetustest ja koolitustest, kui ka seda, et hageja on tööd otsinud, kuid ei ole teinud usutavaks, et tema vanust ja kogemusi arvestades ei ole tal võimalik tööd üldse leida. Hageja ei ole oma apellatsioonkaebuses sellele vastu vaielnud, kuid väidab, et tal ei ole põhjust ümberõppeks ega otsida muud tööd, kuna ta on pool elu töötanud IT valdkonnas ja selles valdkonnas on kõige rohkem tööpakkumisi. Nimetatu on aga vastuolus hageja enda väitega selle kohta, et ta ei ole suutnud enam kui kahe aasta jooksul hoolimata tegelikest pingutustest mitte mingisugust tööd leida. Apellatsioonkaebus tugineb ekslikule arusaamale, et hageja ei pidanudki temale tekkivat kahju vältima või selle suurust vähendama, mh Töötukassa vahendusel. Hageja teeb apellatsioonkaebuses üksnes etteheiteid Töötukassa töömeetoditele.
29.Maakohus on varalise kahju suuruse hindamisel võtnud arvesse hageja esile toodud asjaolud ja hinnanud hageja esitatud tõendeid ning nende pinnalt tehtud järeldusi ka põhjendanud. Seejuures ei ole õige väide, et maakohus ei ole arvestanud saamata jääva tuluga. Maakohus leidis esile toodud asjaolude ja tõendite pinnalt, et õiglane varalise hüvitise suurus kokku on 6 kuu töötasu suurune. Seejuures tuvastas maakohus, et TVK lõpetas hageja ja kostja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel juba 01.09.2022, s.t hagejale pidi olema selge, et töösuhe ei saa jätkuda.
30.Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ka mittevaralise kahju suuruse määramisel. Maakohus arvestas töölepingu lõpetamise asjaoludega, sh sellega, et kostja poolt kahjuhüvitise nõude esitamine hagejale ja töölepingu lõpetamine hüvitise maksmata jätmise põhjendusel oli ebaseaduslik. Maakohus hindas juhtumi konkreetseid asjaolusid, sh kostja käitumist, hageja hingelist valu ja kannatusi ning üleelamisi. Seejuures ei ole maakohus heitnud hagejale ette mittevaralise kahju suuruse tõendamata jätmist. Apellatsioonkaebuse vastavad viited ei ole asjakohased. Samuti võttis maakohus mittevaralise kahju suuruse määramisel arvesse, et hageja ei saa töölepingu lõpetamise tõttu enam sporditoetust. Ekslik on hageja seisukoht, nagu tuleks mittevaralise kahju hüvitis välja mõista summas, mis vastab ligi 74 kuu (enam kui 6 aasta) eest saadavale sporditoetuse summale, kuna teised kostja töötajad hüvitist saavad. Töölepingu lõpetamise tõttu lisahüvedest ilmajäämine on üks asjaolu teiste hulgas, mis mõjutab mittevaralise kahju suurust, kuid mittevaralise kahju hüvitis ei ole mõõdetav väidetava varalise kahju suurusega. Seejuures ei ole väited, mis puudutavad hageja diskrimineerimist, õiged. Kostja ei diskrimineeri hagejat sellega, kui kohtleb hagejat, kes tema juures ei tööta, erinevalt nendest, kes tema juures töötavad.
31.Eeltoodust tulenevalt tuleks kaebus jätta rahuldamata ka siis, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks, kuna need ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks. Hageja tugineb oma kaebuses sellele, et soovib saada kostjalt suuremat hüvitist ja kostja on võimeline seda ka maksma, kuid see üksi ei ole hüvitise suuruse määramise aluseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusvõi materiaalõigusnormide rikkumist maakohtu poolt. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks õigusnorme rikkunud ka menetluskulude jaotamisel. Maakohus jagas menetluskulud õigesti lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.
32.Apellatsioonkaebus on seega perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik rahuldada. Kohus keeldub seetõttu kaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest
2-22-13477 keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
33.Vastavalt hageja taotlusele ja tuginedes TsMS § 462 lg 2 esimesele lausele asendab ringkonnakohus kohtulahendis hageja nime initsiaalidega ja ei avalikusta tema isikukoodi ega kontaktandmeid. Taotlus jätta lahend avalikustamata või avalikustada üksnes lahendi resolutsioon jääb rahuldamata. Hageja taotlus on põhjendamata. TsMS § 462 lg 3 esimese lause järgi avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lg 1 kohaselt on eriliiki isikuandmeteks andmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Kuna käesolev määrus selliseid andmeid ei sisalda ja hageja ei ole esile toonud, et TsMS § 462 lg-s 2 nimetatud meetmed ei oleks piisavad tema eraelu puutumatuse tagamiseks, ei ole taotluse rahuldamiseks alust.
34.Hageja küsimus, mis puudutab kostja 11.09.2024 kuupäeva kandvat menetlusdokumenti, mis on skaneerituna infosüsteemi lisatud 16.09.2024, käesoleva asja lahendust ei muuda. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
35.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda kostjale seisukoha esitamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.