Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 03.10.2024, Tallinn 2-22-13477 X (X) hagi Eesti Vabariigi (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastu töövaidluses Tsiviilasja hind 215 180 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood xxxx) esindajad Kostja Eesti Vabariik (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu; registrikood 70003158), lepinguline esindaja Gerly Lootus Viimase kohtuistungi aeg 11.09.2024
RESOLUTSIOON
1.Määrata tsiviilasja hinnaks 215 180 eurot.
2.Rahuldada X hagi osaliselt.
3.Mõista Eesti Vabariigilt (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) X kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 9675 eurot.
4.Jätta rahuldamata X järgmised nõuded:
4.1.Mitte lõpetada X ja Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vahel 21.11.2017 sõlmitud tööleping ja ennistada X tööle;
4.2.Mõista Eesti Vabariigilt (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) X kasuks TLS § 108 alusel välja hüvitis 116 100 eurot.
4.3.Mõista Eesti Vabariigilt (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) X kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 9675 eurot ületavas osas.
6.Asendada jõustunud kohtulahendis (sh resolutsioonis) X nimi initsiaalidega. Jätta avalikustamata X isikukood. Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (03.10.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.X (hageja/töötaja) esitas 22.06.2022 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu; kostja/tööandja) vastu paludes järgmist: tuvastada tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja ennistada töötaja tööle;
muuta töötamise registri kannet;
mõista tööandjalt töötaja kasuks töölepingu seaduse (TLS) § 108 alusel välja kahjuhüvitis;
alternatiivselt mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5805 eurot;
mõista tööandjalt töötaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 11 610 eurot;
mõista tööandjalt töötaja kasuks välja sporditoetus 27 eurot.
2.TVK rahuldas 01.09.2022 otsusega avalduse osaliselt. TVK rahuldas avalduse järgmises osas: TVK tuvastas tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lõpetas töölepingu alates 20.06.2022. TVK määras teha vastav kande muudatus töötamise registris; TVK mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 3870 eurot. TVK jättis rahuldamata töötaja järgmised nõuded:
ennistada töötaja tööle;
mõista tööandjalt töötaja kasuks välja kahjuhüvitis TLS § 108 alusel;
mõista tööandjalt töötaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 11 610 eurot ja sporditoetus 27 eurot.
3.Hageja esitas 11.09.2022 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 14.01.2023 ja 25.05.2024) paludes järgmist:
jätta tööleping lõpetamata ja ennistada töötaja tööle;
mõista tööandjalt töötaja kasuks TLS § 108 alusel välja hüvitis 116 100 eurot;
mõista tööandjalt töötaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 46 440 eurot;
alternatiivselt, kui tööleping lõpetatakse kohtus, tuleb tööandjalt mõista töötaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 165 240 eurot (saamata jäänud tulu töölepingu lõpetamisest 20.06.2022 kuni kohtuotsuse jõustumiseni hinnanguliselt 20.06.2027 kokku 116 100 eurot + saamata jääv tulu alates kohtuotsuse jõustumisest kuni sarnase töö leidmiseni 46 440 eurot). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2017. a novembris tähtajatu töölepingu, mille alusel töötas hageja kostja juures infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialisti töökohal. Kostja ütles 20.06.2022 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles. Alusetud on kostja väited, et hageja poolt tööarvuti tagastamata jätmine ajendas tööandjat töösuhte lõpetama. Töölepingu sõlmimisel ei ole räägitud kohustuslikust arvutite vahetusest. Hageja hinnangul ei vajanud talle võimaldatud arvuti välja vahetamist. Lisaks on tõendamata, et kostja pidi arvuti rentinud ettevõttele töötaja arvuti eest 222 eurot tasuma. Hageja hinnangul on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine. Hageja palus mitte lõpetada töölepingut, ennistada teda tööle ning mõista kostjalt enda kasuks TLS § 108 alusel välja hüvitis. Alternatiivselt, kui tööleping lõpetatakse, palus hageja kohtul mõista kostjalt enda kasuks välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise. Hagejale tekitatud varaliseks kahjuks on saamata jäänud tulu alates töölepingu lõpetamisest 20.06.2022 kuni kohtuotsuse jõustumiseni hinnanguliselt 20.06.2027 kokku 116 100 eurot ning saamata jääv tulu alates kohtuotsuse jõustumisest kuni sarnase töö leidmiseni ca 24 kuu jooksul kokku 46 440 eurot. Mittevaraline kahju on tekkinud töö kaotusest, töölepingu lõpetamisest ning lõpetamisele eelnevalt kasutatud ebaseaduslikust väljapressimisest ja ähvardusest. Juhtunul on olnud hagejale psühholoogiline mõju. Juhtumi tagajärjel on tekkinud hingeline valu ja kannatused, heaolu langus ning elurõõmu kaotus. Kostja on lõpetanud hageja ravikindlustuse. Töölepingu lõpetamise tõttu on hageja kaotanud sporditoetuse 27 eurot. Seda asjaolu tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramise juures arvestada.
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et töölepingu lõpetamise tingis hageja vastanduv käitumine oma tööandjale. Tööandja võimaldas töötajale töövahendina kolmandalt isikult renditud arvutit kasutada. Rendiperioodi lõpus peab tööandja teenistujatele üleantud arvutid rendiettevõttele tagastama. Kui rendi aeg hakkas lõppema, palus kostja hagejal arvuti tagastada. Töötaja ei ole arvutit tähtaegselt tagastanud. Arvuti tagastamata jätmise tõttu pidi kostja maksma rendiettevõttele 222 eurot. Seejärel määras kostja hagejale uue tähtaja arvuti tagastamiseks paludes samas töötajal tööandjale tekitatud kahju 222 eurot hüvitada. Töötaja tagastas küll arvuti, kuid keeldus tekitatud kahju hüvitamist. Tööandja korralduste täitamata jätmise tõttu ütles kostja 20.06.2022 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles. Kostjal ei ole võimalik hagejat tööle ennistada. Seetõttu ei ole võimalik mõista tööandjalt välja kahjuhüvitis TLS § 108 alusel. Hageja nõue mõista välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis tuleb jätta rahuldamata. TVK määras TLS § 109 lg 1 alusel mõistliku hüvitise. Peab arvestama, et hageja ei võtnud ennast töötuna arvele. Hageja ei ole selgitanud asjaolusid, mis takistas tal võtta ennast arvele Töötukassas. Oma tegevuse tõttu kaotas hageja kahe kuu jooksul töösuhte lõppemisest alates ravikindlustuse, toetused ja spetsiifilise abi leida uus töö. Saamata jäänud tulu on tõendamata. Mittevaraline kahju on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtu põhjendused
5.Kohus võttis menetlusse 14.01.2023 täpsustatud hagis esitatud nõuded. Hageja on menetluse kestel suurendanud rahalisi nõudeid (vt hageja 05.05.2024 ja 25.05.2024 menetlusdokumendid (tl 101–103; tl 132–135). Kohus peab vajalikuks määrata tsiviilasja hind (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 1).
Hageja esitas 25.05.2024 menetlusdokumendis järgmised nõuded:
mitte lõpetada tööleping ja ennistada hageja tööle. Nõude hind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1); mõista tööandjalt töötaja kasuks TLS § 108 alusel välja kahjuhüvitis 116 100 eurot. Nõude hind on 116 100 eurot (TsMS § 124 lg 1); mõista tööandjalt töötaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 46 440 eurot. Nõude hind on 46 440 eurot (TsMS § 124 lg 1); alternatiivselt, kui tööleping lõpetatakse kohtus, mõista tööandjalt töötaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 165 240 eurot (saamata jäänud tulu töölepingu lõpetamisest 20.06.2022 kuni kohtuotsuse jõustumiseni hinnanguliselt 20.06.2027 kokku 116 100 eurot + saamata jääv tulu alates kohtuotsuse jõustumisest kuni sarnase töö leidmiseni 46 440 eurot). Nõude hind on 165 240 eurot.
5.2.TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Kohus leiab, et varalise kahju nõue on alternatiiv TLS § 108 järgse hüvitise väljamõistmise nõudele. Seega tuleb TsMS § 134 lg 1 teise lause järgi lähtuda hagihinna määramisel varalise kahju nõudest kui kõige suuremast nõudest. Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja tsiviilasja hind on 215 180 eurot (tööle ennistamise nõue 3500 eurot + mittevaralise kahju hüvitise nõue 46 440 eurot + varalise kahju hüvitise nõue 165 240 eurot).
6.Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid 21.11.2017 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialisti töökohale (tl 17-18). Hageja töötasuks oli 1935 eurot (bruto; tl 22-23). Kostja ütles 20.06.2022 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles (tl 7-8).
7.Hageja vaidlustas töölepingu lõpetamise TVK-s. TVK tuvastas 01.09.2022 otsusega, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 20.06.2022 avaldusega on tühine (tl 9–12). Selles osas ei ole kumbki pool TVK otsust vaidlustanud, mistõttu on otsus käsitletavas osas jõustunud (töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 59 lg 1 p 1).
8.TVK lõpetas 01.09.2022 otsusega töölepingu alates 20.06.2022 ning jättis rahuldamata hageja tööle ennistamise nõude (tl 9–12). Kohtule esitatud hagis on töötaja vaidlustanud TVK otsuse osas, milles komisjon lõpetas töölepingu ja jättis hageja tööle ennistamata. Kohus leiab, et hageja on esitanud hagis nõude mitte lõpetada tööleping ja ennistada hageja tööle.
9.Juhul, kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab ta TLS § 107 lg-te 1 ja 2 järgi tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohtupraktikas selgitatakse, et kui töövaidlusorgan on tuvastanud, et tööandjal ei olnud töölepingu seadusest tulenevat alust töölepingut üles öelda, ning tööandja taotleb seejärel töölepingu lõpetamist, tuleb töövaidlusorganil tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Sellises olukorras ei saa töövaidlusorgan kaaluda mõlema lepingupoole huve, vaid peab alati oma otsusega töölepingu lõpetama (RKÜKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 27).
10.TVK 18.08.2022 istungil selgitas tööandja, et ta ei ole töölepingu jätkamisega nõus ning palus komisjonil töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada (dtl 181–184). Seega lõpetas töövaidlusorgan 01.09.2022 otsusega põhjendatult tööandja taotlusel töölepingu. Ka kohtumenetluses kinnitas kostja, et tal ei ole võimalik hagejat tööle ennistada (08.05.2024 kohtuistungi protokoll, ajalõik 00:22:18 (tl 128–131). Seega puudub ka praegu alus töölepingut mitte lõpetada. Töölepingu lõpetamise tõttu ei ole tööle ennistamine võimalik. Kohus jätab rahuldamata hagi osas, milles palutakse jätta tööleping lõpetamata ja ennistada hageja tööle. Kuivõrd töösuhe ei jätku, jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt TLS § 108 alusel välja kahjuhüvitis (saamata jäänud töötasu) 116 100 eurot.
11.Juhul, kui tööleping lõpetatakse TLS § 107 lg 2 alusel, palus hageja mõista kostjalt välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise. Hageja nõude aluseks on TLS § 109 lg 1. Viidatud sätte järgi saab töötaja nõuda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Viidatud sätte puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) 7. peatüki sätteid (RKÜKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 32.3; RKTKo 21.11.2018, 2-17-708, p 20).
12.TLS § 109 lg 1 on menetluse kestel muutunud ja alates 17.03.2023 kehtib paragrahv teises sõnastuses, kui see oli töölepingu ülesütlemise ajal. Kohus leiab, et kuna hageja nõue saada hüvitist töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu tekkis seadusesätte vana redaktsiooni kehtivuse ajal, tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada TLS § 109 lg 1 kuni 16.03.2023 kehtinud sõnastuses (edaspidi TLS2022 § 109 lg 1). TLS 2022 § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et hüvitise määramisel TLS § 109 lg 1 alusel saab kohus diskretsiooniõigust kasutada (VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233).
13.Esmalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis. Hageja nõuab saamata jäänud tulu alates töölepingu lõpetamisest 20.06.2022 kuni kohtulahendi jõustumiseni hinnanguliselt 20.06.2027 kokku 116 100 eurot ja saamata jäävat tulu alates kohtulahendi jõustumisest kuni sarnase töö leidmiseni ca 24 kuu jooksul kokku 46 440 eurot. TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud varalise kahju hüvitise väljamõistmisel arvestab kohus VÕS § 139 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Hagejal oli nendest sätetest tulenevalt kohustus kahju vähendada.
13.1.Hageja selgitas 08.05.2024 kohtuistungil, et töölepingu ülesütlemise järel ei ole ta ennast töötuna arvele võtnud (08.05.2024 istungi protokoll, ajalõik 00:45:22–00:46:47 (tl 128–131). 25.06.2024 menetlusdokumendis selgitas hageja, et ta on arvel Töötukassas (tl 178–180), kuid ta ei ole oma väidet kinnitavat tõendit esitanud. Hageja poolt esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtuvalt ei ole hagejale alates jaanuarist 2022 kuni maini 2024 töötuskindlustus- ja koondamishüvitist makstud (tl 153-154). Hageja esitatud dokumendid sissetuleku ja sotsiaalmaksu kohta kinnitavad, et perioodil 2023–2024 ei ole hagejale väljamakseid tehtud ega tema eest sotsiaalmaksu makstud (tl 155–159). Need dokumendid kinnitavad, et hageja ei ole ennast töötuna arvele võtnud. Kohus leiab, et jättes ennast töötuna registreerimata, on hageja aidanud kaasa kahju tekkimisele. Oma tegevusetuse tõttu on hageja jäänud ilma töötule makstavatest toetustest. Lisaks on hageja kaotanud võimaluse läbida Töötukassa poolt pakutavad koolitused, mille eesmärgiks on anda töö kaotanud inimesele võimaluse läbida vajadusel täiendvõi ümberõpe, omandada oskusi ja teadmisi uue töökoha leidmiseks.
13.2.Hageja on tõendanud, et perioodil november 2022–märts 2024 otsis ta edutult uut töökohta (tl 138–152). Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et hageja otsis eelkõige erialast ehk IT-valdkonnaga seotud tööd. Kohus leiab, et VÕS § 139 kohaldamist ei välista see, kui hagejal ei ole õnnestunud erialast tööd leida. VÕS § 139 lg 2 ei piira kahju vähendamiseks uue
töö otsimist üksnes erialase või samaväärse tööga. Usutav ei ole, et hageja vanus, oskused, varasem kogemus võivad takistada ka muu kui erialase töö saamise.
13.3.Hüvitise määramisel arvestab kohus, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel maksis kostja hagejale TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TVK 01.09.2022 otsuse p 29 (tl 9–12; 08.05.2024 kohtuistungi protokoll, ajalõik 00:09:20–00:12:11 (tl 128–131).
13.4.Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et mõistlikuks varalise kahju hüvitiseks saab pidada hüvitist kuue kuu keskmise töötasu ulatuses 11 610 eurot (1935 eurot (bruto) x 6).
14.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista välja mittevaralise kahju hüvitis. Puudub vaidlus, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja avalduse alusel on tühine ja seega lõpetas kostja töölepingu ebaseaduslikult. Kohtupraktika järgi on kohustus mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning kosja kui tööandja pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (RKTKo 21.11.2018, 2-16-708, p 24). VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
14.1.Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel tekkinud vaidlus põhjusel, et hageja on viivitanud kostja poolt võimaldatud renditud tööarvuti tagastamisega. Kuna töötaja ei tagastanud tööandja määratud tähtajaks arvutit, pidi kostja tema sõnul arvuti eest rendiettevõttele 222 eurot maksma. Hageja tagastas teistkordselt määratud tähtajaks arvuti, kuid ta ei täitnud kostja korraldust tasuda 222 eurot. Kostja 20.06.2022 avaldusest nähtuvalt oli töösuhte lõpetamise põhjuseks tööandja korralduste täitmata jätmine (tl 7-8).
14.2.Kohus leiab, et kostja korraldused tagastada tööarvuti olid põhjendatud ja seaduslikud. Tööandja peab võimaldama töötajale töövahendid. Kui tööandja annab töötajale korralduse tagastada töövahend selleks, et vahetada see uue vastu välja, peab töötaja korralduse täitma (TLS § 15 lg 2 p 3). Kostja ei ole aga tõendanud, et hageja tööarvuti tagastamata jätmine on põhjustanud tööandjale kahju 222 eurot. Samas palus kostja hagejal 222 eurot hüvitada (vt kostja 13.06.2022 meeldetuletus (tl 5-6) ja tööandja korralduse – hüvitada 222 eurot – täitmata jätmine oli üheks töölepingu lõpetamise põhjuseks. Seega pidi töötaja enne töölepingu lõpetamist taluma tööandja alusetut palvet tasuda 222 eurot. Ebaseaduslik tööandja korraldus kahju hüvitada oli ka üheks töölepingu lõpetamise põhjuseks. Olukorras, kus kahju tekitamine tööandjale on tõendamata, pidi töötaja töösuhte lõpetamisel tundma, et kostja käitub ebaväärikalt. Puudub alus kahelda, et töölepingu ebaseaduslik ülesütlemine on põhjustanud hagejale ebameeldivaid üleelamisi. Töösuhte lõppemine võis hagejat oluliselt häirida ja kurvastada. See omakorda võib olla halvendanud hageja elukvaliteeti. Kohus arvestab, et töölepingu lõpetamise tõttu on hageja kaotanud sporditoetuse. Samas ei ole kohus tuvastanud, et töösuhte lõpetamisel oleks kostja hagejat diskrimineerinud ja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtteid (TLS § 3). Asja materjalide alusel ei ole võimalik tuvastada, et kostja oleks rikkunud hageja viidatud võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) sätteid (st VõrdKS § 2 lg 1 p 1 ja § 2 lg 2 p-i 2). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks saab pidada hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1935 eurot (bruto).
15.Hagejal on õigus saada kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitist kokku 13 545 eurot (11 610 eurot + 1935 eurot). Kohtu arvates on selline hüvitise suurus kooskõlas mõlema poole huvidega, sh arvestab kohus asjaoluga, et kostja ei ole kasumit saav äriühing, hagejale väljamõistetav hüvitis ei koorma kostjat liigselt ega rikasta hagejat alusetult, kuid tagab töölepingu lõpetamisega hagejale tekitatud kahju hüvitamise.
16.TVK mõistis 01.09.2022 otsusega kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 3870 eurot. Kostja ei ole selles osas TVK otsust vaidlustanud. Hageja ei nõustunud TVK otsusega osas, milles TVK ei mõistnud TLS § 109 lg 1 alusel välja suuremat hüvitist kui 3870 eurot (11.09.2024 kohtuistingi protokoll, ajalõik 00:04:20–00:05:51 (tl 193-194). Seega on TVK otsus jõustunud 3870 euro suuruse hüvitise väljamõistmise osas. Kohus arvestab hüvitisest 13 545 eurot maha TVK poolt väljamõistetud hüvitise 3870 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise kokku 9675 eurot (13 545 eurot – 3870 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis 9675 eurot ületavas osas.
17.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus, et töötaja on töösuhtes nõrgem pool; kostja on öelnud töölepingu ebaseaduslikult üles; hageja oli sunnitud pöörduma töövaidlusorgani poole. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
18.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
19.Hageja esitas 19.11.2022 taotluse avalikustada ainult otsuse resolutsioon ning asendada andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, aadressi ega teisi isikuandmeid või jätta kõik avalikustamata (tl 53-54). Kohus määrab TsMS § 462 lg 2 esimese lause alusel asendada jõustunud kohtulahendis (sh resolutsioonis) hageja nimi initsiaalidega ning mitte avalikustada hageja isikukood. Kohus ei pea vajalikuks avalikustada üksnes resolutsiooni ning jätta otsuse kirjeldava ja põhjendava osa avalikustamata (TsMS § 462 lg 3 esimene lause). Otsus ei sisalda eriliiki isikuandmeid. Hageja õigused saavad piisavalt kaitstud ka siis, kui tema nimi asendatakse initsiaalidega ning tema isikukoodi ei avalikustata. TsMS § 462 lg 2 teine lause sätestab, et riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kostjaks on riigiasutus ja seega ei saa kohus jätta kostja andmed avalikustamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.