Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943), lepinguline esindaja Piret Palm Kostja: A.M (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Svea Finance AS hagiavaldus A.M vastu osaliselt. Jätta rahuldamata intressi, laenuhaldustasu ja lepingujärgse viivise tasumise nõue.
2.Mõista A.Mlt Svea Finance AS kasuks välja põhivõlg 442,50 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, 11.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21,31 eurot ja viivis põhivõlalt (442,50 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.09.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 95% kostja kanda ja 5% hageja kanda.
4.Mõista A.Mlt Svea Finance AS kasuks välja menetluskulud 366,66 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse
2-23-117478 normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Svea Finance AS ja kostja sõlmisid 03.05.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr 028753283, mille alusel on hageja väljastanud kostjale krediiti kokku summas 1000 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama lepingus kokku lepitud maksetähtpäevadel, minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Lisaks kohustus kostja tasuma igakuist haldustasu (2,90 eurot).
2.Hageja viis lepingu sõlmimisel läbi automaatse laenuanalüüsi, lähtus kostja esitatud teabest ning kontrollis AS Pensionikeskuse kaudu ta regulaarse sissetuleku suurust. AS Pensionikeskuse hallatavas kogumispensioni registris puudus kostja kohta teave. Kostjal puudusid kehtivad ja lõpetatud maksehäired. Kostja sissetuleku ja igakuiste kohustuste suuruse kindlaksmääramisel lähtus krediidiandja laenutaotluses esitatud teabest, mille kohaselt oli kostja sissetulek 700 eurot ja väljaminekud (finantskohustused) 100 euroga.
3.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja 07.04.2023 avaldusega lepingu üles. Ülesütlemisavaldus saadeti kostja e-posti aadressile xxx.
4.Kostja on teinud lepingu kehtivuse ajal kaks ostulimiidi tagasimakset kogusummas 557,50 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa, tehingutasu, intressi, haldustasu ja meeldetuletustasude katteks.
5.Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (492,23 eurot), intressi (28,28 eurot), laenuhaldustasu (11,60 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (40 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (33,66 eurot) tasumist, samuti viivist 15,9% aastas põhivõlalt (492,23 eurot) alates 12.09.2023.
6.Maakohus selgitas 10.10.2024 menetlusosalistele, et krediidi väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale võimaluse esitada alternatiivne nõudearvestus.
7.Hageja esitas 24.10.2024 alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale, et kostjale krediidi väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai 2/7
2-23-117478 1000 eurot krediiti ja on teinud tagasimakseid summas 557,50 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral nõuab hageja põhivõla tasumist summas 442,50 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.04.2023 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 21,31 eurot. Võla sissenõudmisega on kaasnenud kulu (40 eurot).
8.Maakohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte, kostja hagile ei vastanud.
9.Hageja 16.10.2023 menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (175 eurot), ja lepingulise esindaja kulust (210,96 eurot). Lepingulise esindaja kulu sisaldab osaliselt käibemaksu, kuna hageja on piiratud käibemaksukohustuslane. Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.
10.Kostja menetluses ei osalenud ning menetluskulude nimekirja ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 442,50 eurot, viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates 08.04.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni (hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 21,31 eurot) ning sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja intressi, laenuhaldustasu ja lepingujärgse viivise nõuded jäävad rahuldamata, kuna kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Svea Finance AS ja kostja sõlmisid 03.05.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe (dtl 110118). Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 1000 eurot (dtl 119-120).
13.Kostja kohustus laenu vastavalt tagasi maksma igakuiste osamaksetega, mille suurus pidi olema 3% kasutatud ostulimiidi summast, kuid mitte vähem kui 10 eurot (dtl 111, kokkuleppe põhitingimused).
14.Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
15.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.
16.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 35,95% (dtl 117). Sarnase tulemuse (35,5%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
17.Kostja sai 1000 eurot krediiti ja on teinud tagasimakseid summas 557,50 (16.05.2022 507,70 eurot ja 01.12.2022 50 eurot (dtl 104, 135). Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (492,23 eurot), intressi (28,28 eurot), laenuhaldustasu (11,60 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (40 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (33,66 eurot) tasumist, samuti viivist alates 12.09.2023 põhivõlalt (492,33 eurot) 15,9% aastas.
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud
3/7
2-23-117478 vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
19.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
20.Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
20.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ning veendus maksehäirete puudumises. Kostja sissetulekuks loeti 700 eurot ning seda laenutaotluse alusel. Kuigi krediidiandja tegi päringu AS-i Pensionikeskus poolt hallatavasse kogumispensioni registrisse, puudusid seal andmed kostja kohta. Kostja kohustuste kindlaksmääramisel arvestati üksnes kostja avaldust selle kohta, et ta finantskohustused piirduvad 100 euroga. Lisaks kontrollis krediidiandja võlgniku varasemat maksekäitumist Creditinfo Eesti andmete põhjal, mille kohaselt ei olnud kostjal taotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid. Kostja kontoväljavõtet ei kontrollitud.
20.2.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
20.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
20.4.Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.
20.5.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku 4/7
2-23-117478 kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta.
20.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
22.Hageja on 24.10.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja sai 1000 eurot laenu ja on tagasi maksnud 557,50 eurot. Kostja poolt tagastamata põhiosa on 1000 – 557,50 = 442,50 eurot.
23.Lepingu ülesütlemine 07.04.2023 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja oli selleks ajaks viivituses enam kui kolme lepingujärgse osamakse tegemisega (lepingu p 12.1.1).
24.Hageja esitatud arvestuse (dtl 135) kohaselt tegi kostja viimase tagasimakse 01.12.2022. Lepingu punktide 2,1, 5.5 ja lepingu esilehel olevate kokkuleppe põhitingimuste kohaselt pidi kostja tegema igakuiseid tagasimakseid, minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Kostjal oli igakuise makse tegemise kohustus ka siis, kui ta oli eelmisel kuul maksnud suurema summa (vaba tagasimaksega graafik). Lepingu ülesütlemise ajaks oli kostja viivituses rohkem kui kolme igakuise osamaksega. Lepingu ülesütlemisest hoiatati kostjat 21.03.2023 (dtl 126-127). Maakohus loeb eeltoodud asjaoludel ülesütlemise kehtivaks.
25.Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Hageja on teatanud, et menetlusökonoomiast tulenevalt ei nõua ta VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lubatud seadusjärgses määras intressi, kuna vastavate arvestuste tegemisele kuluv tehniline ja ajaline ressurss ületab saadavat võimalikku tulu (dtl 174). Samuti ei ole hageja arvestanud viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest lepingu kehtivuse ajal. Maakohus mõistab eelneva kokkuvõtteks kostjalt välja tagastamata põhivõla 442,50 eurot.
5/7
2-23-117478
26.Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.04.2023 (ülesütlemisele järgnevast päevast) vastavalt hageja taotlusele. Hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 21,31 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses (dtl 176-177) vigu. Kostja oli 442,50 euro suuruse põhivõla tasumisega viivitanud hagi esitamise ajaks 157 päeva, seadusjärgne viivisemäär kuni 30.06.2023 oli 10,5% aastas ja alates sellest kuupäevast 12% aastas (442,50 * 10,5/365% * 84 + 442,50 * 12/365% * 73 = 21,31). Kostjal tuleb viivist tasuda kuni põhivõla tasumiseni.
27.Hageja on ühtlasi nõudnud sissenõudmiskulu hüvitamist summas 40 eurot ning seda nõuet ei ole hageja esitanud alternatiivsena (s.t sõltuvana sellest, kas maakohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise või mitte, dtl 174). Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid.
27.1.Hageja nõuab enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 euro tasumist (VÕS § 1132 lg 1). Hageja on saatnud lepingu kehtivuse ajal kolm meeldetuletust (dtl 141, 142, 126). Neile eelnesid tasuta meeldetuletused (dtl 144-145). Eelnevast tulenevalt on hageja 15 euro suurune nõue VÕS § 1132 lg 1 alusel põhjendatud ning samuti kooskõlas pooltevahelise lepingu punktiga
9.1.Maakohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt välja 15 eurot enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest (5 eurot iga kirja eest).
27.2.Hageja nõuab pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 25 euro tasumist (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hageja nõuab hüvitist kahe meeldetuletuskirja eest (saadetud 12.04.2023 ja 21.04.2023, dtl 146, 148), esimese eest 20 eurot ja teise eest 5 eurot. See on kooskõlas VÕS § 113 2 lg 2 punktiga 1, samuti pooltevahelise lepingu punktiga 12.3. Maakohus rahuldab ka selle nõude ja mõistab kostjalt välja 25 eurot pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest (20 eurot esimese kirja eest ja 5 eurot teise kirja eest).
28.Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja 24.10.2024 kinnituse alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
29.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
30.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt 429,23 + 28,28 + 11,6 + 40 = 509,11 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja 442,50 + 40 = 482,50 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 95% (arvestuse aluseks olev tehe: 482,50 / 509,11 * 100% = 94,77%). Seega jäävad menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ning 5% ulatuses hageja kanda.
31.Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: hagi esitamisel tasutud riigilõiv (175 eurot) ja lepingulise esindaja kulu (2 tundi, tunnitasu 90 eurot, lisandub käibemaks).
6/7
2-23-117478
32.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning on põhjendatud.
33.Hageja lepinguline esindaja on tutvunud tsiviilasja materjalidega ja koostanud hagiavalduse (ajakulu 2 tundi, dtl 165). See toiming on vajalik ning sellele kulunud aeg mõistlik. Maakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks 2 tundi.
34.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu (90 eurot, millele lisandub käibemaks) on kooskõlas kohtupraktikaga ning põhjendatud (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60).
35.Hageja on kinnitanud, et ta saab menetluskuludelt arvestatud käibemaksu vaid osaliselt tagasi küsida, mistõttu taotleb ta kulude väljamõistmist koos (osalise) käibemaksuga. Täpsemalt saab hageja tagasi küsida 14% 2023. aasta sisendkäibemaksust. Maakohus pidas hagiavalduse koostamise põhjendatud kuluks 2 * 90 = 180 eurot, kulu on kantud 2023. aastal. Käibemaksumäär oli 2023. aastal 20%, seega on kuludelt arvestatud käibemaks 0,2 * 180 = 36 eurot. Hageja taotleb sellest summast 86% hüvitamist, mis on 0,86 * 36 = 30,96 eurot.
36.Kohus loeb TsMS § 175 lg 1 tähenduses hageja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 180 + 30,96 = 210,96 eurot. Koos riigilõivuga on hageja menetluskulude suurus 385,96 eurot.
37.Kohus jättis menetluskuludest 95% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,95 * 385,96 = 366,66 eurot. Kostja ei osalenud menetluses, mistõttu ei ole tal tekkinud menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
38.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.