3.Jätta W.Z-i, K.K, F.M-i, P.I, W.Y ja N.X-i taotlus tühistamisnõude asendamiseks Harju Maakohtu esimehe 24.03.2026 käskkirja nr J520-9-1/37 õigusvastasuse tuvastamise nõudega rahuldamata.
4.Lõpetada haldusasja menetlus.
5.Tagastada kaebajate tasutud riigilõiv 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebajate nimed tähemärkidega.
1.Harju Maakohtu esimees määras 24.03.2026 käskkirjaga nr J520-9-1/37 (palgakäskkiri) Harju Maakohtu kohtunike ametipalgad alates 01.04.2026. W.Z-il , K.K-l , F.M-il , P.I-l , W.Y-l , N.X-il (kaebajad) on alates 01.04.2026 ametipalk 6016,67 eurot.
2.Kaebajad esitasid 24.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse palgakäskkirja osaliseks tühistamiseks ja täiendava palga määramiseks kohustamiseks. Kaebajad taotlesid tunnistada kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 172 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see kohustab indekseerima kohtuniku ametipalka ajutise kõrgema palgamäära indeksiga.
3-26-1239
3.Kohus jättis kaebuse 13.05.2026 määrusega käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kui vaidlustatud käskkiri tehti kaebajatele teatavaks selle koostamisega samal päeval, tulnuks kaebus esitada kohtule hiljemalt 23.04.2026 ning kaebus võib olla esitatud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebajatel tuli teatada kohtule palgakäskkirja teatavaks tegemise aeg ja esitada seda kinnitavad tõendid. Kaebetähtaja ületamise korral tuli neil esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus ja näidata ära tähtaja möödalaskmise põhjused.
Kaebajad esitasid 25.05.2026 kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.
4.1.Palgakäskkiri tehti kaebajatele teatavaks riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP) kaudu 24.03.2026, kuid kõik kaebajad ei tutvunud sellega töökohustuste tõttu koheselt samal päeval. Kaebajad on palgakäskkirjaga tutvunud järgmistel päevadel pärast käskkirja sisestamist RTIPi. Kuna RTIP ei salvesta andmeid selle kohta, millal iga individuaalne kaebaja palgakäskkirjaga tutvus, ei ole võimalik selle kohta tõendeid esitada. Tavapäraseks haldusaktiga tutvumise ajaks võib lugeda ühte tööpäeva, mistõttu saab eeldada, et kaebajad tutvusid palgakäskkirjaga 25.03.2026. Kuna kaebus esitati halduskohtule 24.04.2026, tuleb see lugeda tähtaegselt esitatuks.
4.2.Kui kaebust ei saa lugeda tähtaegselt esitatuks, on alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebusest nähtub, et enamik kaebajatest on selle allkirjastanud 23.04.2026. Kaebajate nimel edastas kaebuse kohtule üks kaebajatest, kelle inimliku eksimuse tõttu saadeti kaebus kohtule päev pärast kaebetähtaja lõppu ehk 24.04.2026. Eksimus oli tingitud sellest, et kaebuse saatja luges kaebuse esitamise tähtpäevaks 24.04.2026, jättes tähelepanuta, et märtsikuus oli 31 päeva, mitte 30 päeva. Kaebajad, kes allkirjastasid kaebuse tähtaegselt, ei ole seotud kaebuse esitanud isiku eksimusega ega ole selle eksimuse põhjustajad. Kuna kaebajad soovisid esitada kaebuse tähtaegselt ning ühepäevane kaebuse esitamisega hilinemine ei too kaasa menetluse venimist, tuleb kaebate eksimus lugeda mõjuvaks põhjuseks.
4.3.Kui tühistamiskaebuse esitamise tähtaega ei ole võimalik ennistada, tuleb kaebajatele anda HKMS § 49 lg 1 järgi tähtaeg tühistamisnõude asemel palgakäskkirja õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 46 lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Praegusel juhul andis Harju Maakohtu esimees vaidlusaluse haldusakti 24.03.2026.
6.HKMS § 67 lg 4 järgi möödub tähtaeg tähtpäeval kell 24.00, kui seaduses ei ole sätestatud teist kellaaega. Kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval. HKMS § 68 lg 1 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, võib menetlustoimingut teha kogu tähtaja vältel kuni kella 24.00-ni tähtpäeval.
7.Eelnevast järeldub, et kui kaebajatele sai vaidlustatud käskkiri teatavaks selle andmise päeval, tulnuks nõue selle tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks esitada kohtule hiljemalt 23.04.2026.
8.Kaebajad selgitasid vastusena kohtu küsimusele, et palgakäskkiri tehti kaebajatele RTIP-i kaudu kättesaadavaks 24.03.2026, kuid kõik kaebajad sellega samal päeval ei tutvunud. Kaebajad märkisid, et neil ei ole võimalik esitada tõendeid, millal iga konkreetne kaebaja 2(5)
3-26-1239
palgakäskkirjaga tutvus (käskkirja RTIP-is avas). Kohus leiab, et olukorras, kus palgakäskkiri tehti kõigile kaebajatele 24.03.2026 RTIP-i kaudu kättesaadavaks (sh saadab RTIP elektroonilise teavituse palgakäskkirja andmisest samal päeval kohtuniku ametlikule elektronposti aadressile), vähemalt osa kaebajatest tutvus palgakäskkirjaga kaebajate endi kinnitusel RTIP-is juba samal päeval ja kaebajad ei saa tõendada, millal iga konkreetne kaebaja palgakäskkirjaga tutvus, ei ole alust lugeda palgakäskkirja teatavaks tegemise päevaks 25.03.2026. Andmed vaidlustatud haldusaktist teadasaamise aja kohta peab esitama kaebaja (HKMS § 38 lg 1 p 9). Konkreetsete vastupidist näitavate tõendite puudumisel tuleb lähtuda sellest, et kõigil kaebajatel oli juba 24.03.2026 olemas mõistlik võimalus palgakäskkirjaga tutvumiseks ja nad võisid olla seda võimalust kasutanud. Teistsugust järeldust ei saa teha ka muudest HKMS-i sätetest, sh HKMS § 39 lg 1 p-st 2. Eelnevast tulenevalt loeb kohus kõigi kaebajate puhul palgakäskkirja teatavaks tegemise päevaks käskkirja andmise päeva, mistõttu on kaebus esitatud HKMS § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kaebetähtaega ületades.
9.Kaebetähtaja ennistamine on HKMS § 71 lg 1 järgi põhjendatud juhul, kui menetlusosalisel oli kaebuse esitamiseks mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus (vt ka Riigikohtu 13.10.2009 otsus asjas nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuvaks põhjuseks on peetud eelkõige HKMS § 150 lg-s 1 nimetatud põhjuseid. Need on objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise ei saa vahetult mõjutada ning mis takistasid apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas peetud teatud tingimustel mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (nt Riigikohtu 01.01.2002 määrus nr 3- 3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-175-08, p 17). Asjaomane takistus peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu või ületamatu ning kestvalt takistama kaebeõiguse kasutamist ette nähtud ajal. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul, kui kaebuse esitamine oli üksnes raskendatud või ebamugav, kuid mitte võimatu (vt Riigikohtu 16.05.2011 määrus nr 3-2-1-4011, p 18; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12; 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1). Mõjuvad põhjused ja neid kinnitavad tõendid peab ära näitama kaebetähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline, kes soovib neile tugineda (HKMS § 59 lg 1; Riigikohtu 16.02.2005 määrus nr 3-3-1-75-04, p 14). Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2).
10.Kaebajad on põhjendanud kaebetähtaja ületamist inimliku eksitusega tähtaja arvutamisel. Kaebajaid ei saa pidada õiguslikes küsimustes kogenematuteks inimesteks ning arvutusviga menetlustähtaja väljaselgitamisel oleks piisava hoolikuse korral olnud välditav. Kaebajatel oli piisavalt teadmisi ja aega selleks, et kaebuse esitamise tähtaeg välja selgitada. Ehkki enamik kaebajatest on allkirjastanud kaebuse elektrooniliselt 23.04.2026, tuleb arvestada, et kaebuse tähtaegsuse määramisel ei oma tähendust mitte kaebuse allkirjastamise, vaid selle kohtule esitamise aeg (HKMS § 46 lg 1). Kohus järeldab, et kaebajad olid kokku leppinud kaebuse esitamises ühiselt ja ühe konkreetse kaebaja vahendusel, mistõttu pidid nad ka arvestama võimalusega, et selle kaebaja eksimuse korral võib kaebus osutuda mittetähtaegseks või muul põhjusel mittenõuetekohaseks. Seetõttu ei saa kohus nõustuda kaebajate väitega, et vastutust (ja seega ka kaebetähtaja ületamise tagajärgi) peaks kandma üksnes see kaebaja, kes kaebuse kohtule esitas.
11.Samuti ei saa kaebetähtaja ennistamist tingida see, et kaebetähtaega ületati üksnes ühe päeva võrra ning see ei pruugi kaasa tuua kohtumenetluse venimist. Viivituse kestust saab kohus arvestada kaalutlusõiguse teostamisel juhul, kui esines muu mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuid mõjuva põhjuse enda hindamisel ei ole kestusel üldjuhul otsest tähendust 3(5)
3-26-1239
(vrd Riigikohtu 24.03.2025 otsus asjas nr 3-23-462, p 21.10). Kohtupraktikas on loetud menetlustähtaja ennistamata jätmist põhjendatuks ka üksnes sekunditega mõõdetava tähtaja ületamise puhul (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2026 määrus haldusasjas nr 3-25-600 (jõustumata), p 15).
12.Neil asjaoludel ei saa kohtu hinnangul järeldada, et kaebetähtaja ennistamiseks oli käesoleval juhul mõjuv ja objektiine põhjus, mis vastaks määruse p 9 välja toodud tunnustele. Kohtumenetlus peab nii olema kui ka näima aus ja õiglane. Eriti oluline on seetõttu üldistest ja kõigi menetlusosaliste suhtes rakendatavatest põhimõtetest kinni pidada ka neis kohtuasjades, mis puudutavad kohtunike endi huve ja subjektiivseid õigusi.
13.Kaebajad on soovinud asendada tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmise korral palgakäskkirja tühistamise nõude selle õigusvastasuse tuvastamise nõudega. HKMS § 46 lg 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates, mistõttu on õige, et tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg ei ole praeguseks saabunud. Samas on kohtu hinnangul praegusel juhul täitmata muud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused ning tuvastamiskaebuse võimaldamine ei oleks kooskõlas kaebuse tegeliku eesmärgiga. Kohtu hinnangul ei saa tuvastamiskaebuse esitamine olla lubatav üksnes seetõttu, et isik on mööda lasknud tühistamisnõude kui kõige tõhusama nõude esitamise tähtaja ja seda tähtaega ei ennistatud.
14.Riigikohus on korduvalt märkinud, et tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Sellise kaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 38 lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.05.2025 määrus nr 3-24-797/21, p 25). Kohus möönab, et ka tulevikus pole välistatud, et Harju Maakohtu esimees annab kaebajate töötasu reguleerimiseks haldusakte, mida kaebajad peavad oma õigusi rikkuvateks. Samas ei ole selge, miks peaks kaebajatel olema võimatu või ebamõistlikult raske kaitsta ennast sel juhul tavapärase kohtuliku järelkontrolli vormis tühistamisnõude esitamisega. Seetõttu ei ole tühistamisnõude asendamine õigusvastasuse tuvastamise nõudega käesolevas asjas kohtu hinnangul lubatav.
15.HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (sama sätestab HKMS § 152 lg 1 p 2). HKMS § 152 lg 3 järgi lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata, kui HKMS § 152 lg-s 1 sätetatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist. Kuna kohus jätab kaebaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata, tuleb menetlus lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2).
16.Kohus selgitab kaebajatele, et menetluse lõpetamise korral puudub neil õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 2).
17.Kuna kohus lõpetab asja menetluse, jäävad menetluskulud kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 4). Kuivõrd kaebust ei ole veel menetlusse võetud ega vastustajat kindlaks määratud, ei saa eeldataval vastustajal olla menetluskulusid tekkinud. Kaebajate menetluskulud jäävad nende
4(5)
3-26-1239
endi kanda. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb kaebajate tasutud riigilõiv 20 eurot neile tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.