Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Diana Žovnjarovitš Puudutatud isik – X. X
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 11.09.2026, Tallinnas
RESOLUTSIOON
Rahuldada taotlus osaliselt ning anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X. X kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.11.2026 (k.a).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 11.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse Guinea kodaniku X. X kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks. - Isiku osas esineb põgenemisoht ja ta ei täida kaasaaitamiskohustust. Isik on esitanud valeandmeid rahvusvahelise kaitse taotlemisel, ta lahkus omavoliliselt kindlaksmääratud elukohast, ei soovinud enda dokumenteerimisega tegeleda ega täitnud kaasaaitamiskohustust. Isik on korduvalt PPA-le teada andnud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, viimati 04.09.2026 (dtl 216-217). - 19.08.2026 Guinea Vabariigi saatkond Saksamaal väljastas isikule ajutise reisidokumendi kehtivusega 19.08.2026 kuni 18.11.2026. Nimetatud dokumendi sai PPA kätte 11.09.2026. - Isiku väljasaatmine koos saatemeeskonnaga oli planeeritud 13.09.2026 kuupäeval ning Türgi poolne transiiditaotlus oli heakskiidetud, kuid 07.09.2026 e-kirjaga teavitas Guinea Vabariigi saatkond Saksamaal, et uute reeglite kohaselt teiste kodanike viisa taotlused vaadatakse läbi 45 päevaga. 07.09.2026 tegi PPA uue transiiditaotluse Türki (et isik läheks kodumaale Türgi kaudu ilma saatemeeskonnata), mida taotluse esitamise hetkel Türgi ei ole aktsepteerinud. Arvestades, et Türgi vastab transiiditaotlusele ainult tööpäevadel, siis jääb 13.09.2026 kuupäevaks planeeritud väljasaatmine ära. - Kuna isik viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eesti Vabariigis toimetulekuks, puudub PPA-l isiku suhtes usaldus ja veendumus, et ta peaks leebematest järelevalvemeetmetest kinni.
2.Istungil selgitas PPA, et isiku tagasipöördumistunnistus kehtib kuni 18.11.2026 ning PPA peab perspektiivseks isiku välja saatmist enne seda aega. Väljasaatmine sõltub saatemeeskonnale viisa 1(5)
saamisest ja Türgilt transiiditaotlusele vastuse saamisest. Türgil on aega 5 tööpäeva taotluse läbivaatamiseks. Lennud Guineasse ei toimu igapäevaselt. Isik avaldas istungil, et ta soovib minna kodumaale ning on kinnitanud mitu kuud, et ta teeb koostööd. Kinnipidamine mõjub talle rusuvalt ja kahjustab tema vaimset tervist. Isiku 04.09.2026 avaldus oli seotud sellega, et tema pere saab jätkuvalt ähvardusi. Samas on isik sunnitud tegema koostööd, sest kinnipidamine on nii rusuv. Ta kirjutas 04.09.2026 avalduse, sest kui ta sai uued sõnumid kodust, tekkis tal surmahirm. Praeguse seisuga on ta valmis tegema koostööd. Kui ta läheb koduriiki tagasi, hakkab ta end seal peitma. Isik teeb mida iganes selleks, et kinnipidamiskeskusest välja saada, sest see on talle vastuvõetamatu. Ta soovib, et PPA teeks kõik, et ta saaks võimalikult kiiresti tagasi pöörduda, sest kinnipidamine mõjub tema vaimsele tervisele. Kohtu küsimusele, kas on võimalik, et uute sõnumite saamisel mõtleb isik ümber, vastas isik eitavalt, sest ta ignoreerib neid sõnumeid ega läheks koduriiki saabudes pere juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Isik on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kinni peetud alates 19.03.2026 (dtl 65-66). Pärast kinnipidamisest kuue kuu möödumist võib halduskohus pikendada Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel välismaalase kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 23 lõike 2 punktis 5 või 6 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud tingimused. VSS § 23 lg 2 p-d 5 ja 6 sätestavad, et välismaalast võib kinni pidada, kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 5) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 6). VSS § 23 lg 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivat välismaalast võib kinni pidada tema väljasõidukohustuse ettevalmistamiseks või selle täitmiseks, kui VSSis sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
4.Siinses asjas ei ole vaidlust selle üle, et puudutatud isikul ei ole Eestis viibimise alust ning taotleja eesmärgiks on isiku väljasõidukohustuse ettevalmistamine ja täitmine.
5.Leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10 lg 2) ei ole võimalik rakendada olukorras, kus isiku suhtes esineb põgenemisoht (vt VSS § 68). Kohus on varasemate taotluste lahendamise raames 21.03.2026 ja 13.05.2026 määrustes sedastanud põgenemisohu olemasolu ja kohus jääb ka siinsel juhul selle juurde, et isik võib vabaduses viibides põgeneda ehk kinnipidamine on vajalik selleks, et isikut oleks võimalik Eestist välja saata. Varasemates määrustes toodud põgenemisohule viitavad asjaolud ei ole muutunud (väljavõtted varasematest määrustest): - PPA järeldab põhjendatult tema käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (vt VSS § 6 8 p 6). Nimelt on X. X Eestist juba korra omavoliliselt lahkunud ja tabatud Leedu ametivõimude poolt Vilniuse-Varssavi bussis, kus ta esitles end ametivõimudele alaealisena ning küsitluses selgus, et ta otsustas Eestist lahkuda seoses rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkava otsusega ja sõbrad olid ostnud talle pileti, et ta saaks Saksamaale minna. - PPA arvates on X. X oma passi ise tahtlikult hävitanud või kaotanud, et takistada tema väljasaatmist. - Isik on kinnitanud 13.05.2026 kohtuistungil, et ta lahkus Vao majutuskeskusest, sest ei tahtnud, et teda koduriiki tagasi saadetakse. Puudub kahtlus, et vabaduses olles hakkaks isik väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning seda ka olukorras, kus isikul kehtivad reisidokumendid puuduvad. Ühtlasi nähtub asja materjalist, et isikul on tuttavaid, kes abistavad tal ebaseaduslikult 2(5)
EL-i piires liikuda. Eelnev kogumis kinnitab, et isiku käitumisest ja hoiakutest järeldub selgelt, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku 11.09.2026 istungil antud selgitused ei veena kohut vastupidises, sealjuures kuna veel 04.09.2026 on isik kirjutanud PPA-le avalduse, et ta muutis oma meelt ja otsustas Guineas koju mitte minna (dtl 217). Seega võib isiku seisukoht koostöö tegemise osas kiirelt muutuda ja osutuda taaskord vastupidiseks. Isiku seisukohast tuleneb ka valmidus anda kohtule mistahes kinnitusi, kui see võimaldaks tal üksnes vabadusse pääseda. Isik selgitas ka istungil, kuidas tal on plaan koduriigis peitu minna. Kuigi koduriigis koju või pere juurde minemata jätmine ei ole keelatud, näitavad sellised seisukohad, et isik valmistub ette, kuidas minna pakku. Sellised ettevalmistused võivad isiku varasemat käitumist arvestades laieneda ka olukorrale, kus tal võimaldatakse juba Eestis vabadusse saada ning isik mõtleb PPA-ga koostöö tegemise osas ümber.
6.Käesoleval juhul on PPA-l õnnestunud või õnnestumas isiku dokumenteerimine ja väljasaatmise ettevalmistused isiku kaasaaitamisest sõltumata. Ka juhul, kui lugeda tagasipöördumiseks vajalikeks dokumentideks üksnes kitsalt tagasipöördumistunnistust (dtl 215), leiab kohus, et VSS § 23 lg 2 p-des 5 ja 6 toodud kinnipidamisaluste olemuslik osa on ka takistuste kõrvaldamise ja/või dokumentide saabumise korral hädavajalike reisitoimingute tegemine ja täitmine. Vastupidise tõlgenduse korral tuleks isik vabastada viivitamatult passi saabumisel, kui riigil ei ole olnud võimalik veel lennupileteid ega reisi korraldada. Ka Euroopa Kohus on 30.11.2009 otsuses nr C-357/09 leidnud, et direktiivi 2008/115 artikli 15 lõigetest 1 ja 5 nähtuvalt võib isiku kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil kesta ainult seni, kuni kestab nõuetekohase hoolsusega väljasaatmise korraldamine ning kuni see on vajalik eduka väljasaatmise tagamiseks (p 64). Seega on isiku kinnipidamise eesmärgi osaks mitte üksnes reisidokumendi saabumine, vaid ka selle alusel väljasaatmise korraldamine.
7.Kuna isiku osas puudub ikka veel transiitriigi luba, siis on täidetud ka VSS § 23 lg 2 p-s 6 toodud tingimus, et isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Samas ei saa isiku väljasaatmist pidada perspektiivituks. Halduskohus on teadlik ringkonnakohtu läbivast kohtupraktikast, et VSS § 23 lg 2 p-le 6 (varasem VSS § 23 lg 1 p 3) tuginemise eelduseks on see, et isik ei täida dokumentide hankimisel kaasaaitamiskohustust. Samas ei ole teistes kohtuasjades tehtud lahendid e siinsele kohtule järgimiseks kohustuslikud.
7.1.Ringkonnakohtu praktika tugineb Riigikohtu 16.07.2017 määruse nr 3-3-1-24-17 punktis 11 toodule: „VSS § 15 lg 2 p 3 sätestab välismaalase kinnipidamise alusena juhu, kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lõikega 1. Direktiivi art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seetõttu on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel. Analoogiliselt on ka Euroopa Kohus asjas nr C-146/14 (p 73) leidnud, et väljasaadetava kinnipidamise direktiivi art 15 lõike 6 alusel pikendamise ainsaks põhjenduseks ei saa olla dokumentide puudumine. /.../“
7.2.Direktiiv nr 2008/115/EÜ1 sätestab vaidlusaluses osas järgmist:
1.Kui muid piisavaid, kuid leebemaid sunnimeetmeid ei ole konkreetsel juhul võimalik tulemuslikult kohaldada, võivad liikmesriigid kinni pidada ainult kolmanda riigi kodaniku, kelle
suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks, eelkõige kui: a) on olemas põgenemise oht või b) asjaomane kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid.
6.Liikmesriigid ei tohi lõikes 5 osutatud ajavahemikku pikendada, välja arvatud piiratud ajavahemiku puhul, mis ei ületa siseriikliku õiguse kohaselt veel kahteteist kuud, kui hoolimata nende mõistlikest jõupingutustest on tõenäoline, et väljasaatmise viibimise põhjuseks on: a) asjaomase kolmanda riigi kodaniku koostöö puudumine või b) kolmandatest riikidest vajalike dokumentide hankimise viibimine. Kohus kontrollis direktiivi sõnastust saksa, inglise, prantsuse ja soome keeles ning art 15 lg-te 1 ja 6 alapunktid on neis keeltes omavahel alternatiivsed, sarnaselt eestikeelsele versioonile, s.o kasutatud on sõna „või“ vastavas keeles. Eeltoodust tuleneb, et isikut on võimalik kinni pidada kuni 18 kuu kestel, kui täidetud on mõlemast lõikest vähemalt üks tingimus. Nii on võimalik isikut kinni pidada juhul kui: - on olemas põgenemisoht (lg 1 p (a)); ja - väljasaatmise viibimise põhjuseks on kolmandatest riikidest vajalike dokumentide hankimise viibimine (lg 6 p (b)). Nende tingimuste täitmist on kohus eelnevalt kontrollinud.
7.3.Riigikohtu otsuses viidatud Euroopa Kohtu (EK) lahendi nr C-146/14 2 resolutsiooni punktidest 3 ja 4 tuleneb, et ka kohtuotsuse punktis 73 antud tõlgendusega sooviti sisustada art 15 lg 6 alapunkti (a) ehk koostöö puudumist ja põgenemisohu sisustamist (vrdl VSS § 6 8) üksnes dokumendi puudumisest tulenevalt (vt ka punktid 65-66 ja 71-72). Seega ei hinnanud vastavas osas Euroopa Kohus mitte art 15 lg-te 1 ja 6 alapunktide kumulatiivsust või alternatiivsust, vaid sisuliselt selgitas seda, kuidas tuleb kohaldada põgenemise ohu kriteeriumit, sh juhul kui see on sätestatud riigisiseses õiguses analoogselt VSS §-s 68 tooduga. EK seisukoht on kooskõlas ka Eesti kohtute praktikas läbivalt toodud seisukohaga, et põgenemisohtu ega seega kinnipidamise alust ei saa järeldada üksnes seaduses sätestatud põgenemisaluse (VSS §-s 68) formaalsest olemasolust.
7.4.EK ei ole selles otsuses seostanud vajalike dokumentide hankimise viibimist (art 15 lg 6 alapunkt (b)) isiku koostöö puudumisega (alapunkt (a)). Seda, et koostöö puudumine ja dokumentide hankimise viibimine on alternatiivsed, mitte kumulatiivsed tingimused, kinnitavad ka Euroopa Kohtu seisukohad 22.06.2021 suurkoja otsuses nr C-718/19 3 (p-d 37 ja 70) ja 14.05.2020 suurkoja otsuses nr C-924/19 PPU ja C-925/19 PPU4 (p 279). Suurkoda rõhutas ka oma 22.06.2021 otsuses, et asjaomaste isikute puhul võivad sellise kestusega kinnipidamist põhimõtteliselt põhjendada just praktilised raskused, mis on eelkõige seotud kolmandatest riikidest vajalike dokumentide hankimisega (p 71). Seega ei ole Euroopa Kohus taaskord sidunud dokumentide hankimist isiku koostööga.
Ka on kinnitanud Euroopa Kohus, et ka direktiivi art 15 lg 1 tingimused on alternatiivsed (10.03.2022 otsuse nr C-519/20 p 37)5.
7.5.Halduskohus leiab, et vastupidise tõlgenduse kohaselt – koostöö puudumise ja dokumentide viibimise tingimused peavad olema täidetud samaaegselt – muutub dokumentide hankimise viibimise tingimus direktiivis (vt art 15 lg 6 alapunkt (b)) sisutuks. Kuivõrd isiku koostöö puudumisel peab olema põhjuslik seos sellega, et isikut ei saa välja saata (EK otsuse nr C-146/14 p 82), sisaldaks see ka olukorda, kui isiku tegevuse tõttu dokumentide saamine viibib. Sellisest tõlgendusest lähtuvalt puuduks tähtaja pikendamise võimalus üle 6 kuu olukorras, kus isik teeb koostööd, kuid dokumendid ei ole veel saabunud ja samas esineb põgenemisoht.
8.Kohus leiab, et samuti on prognoositav isiku poolt edaspidi kaasaaitamiskohustuse rikkumine VSS § 23 lg 2 p 5 mõttes. Isik ei ole varem soovinud enda dokumenteerimisega tegeleda, sh on oma passi tahtlikult hävitanud või kaotanud. Vahepealsel ajal on isiku dokumenteerimine toimunud tema tahtest ehk kaasaaitamisest sõltumata. Küll aga on isiku seisukohtade korduvusest, et ta ei soovi koduriiki minna (viimati 04.09.2026) tulenevalt jätkuvalt võimalik, et kui väljasaatmistoimingud nõuvad rohkem isiku koostööd või vähemalt vastutöötamise puudumist, ei täida isik kaasaaitamiskohustust VSS § 611 lg 1 mõttes nii, et PPA-l saaks takistuste või viivitusteta väljasaatmiskohustust sundtäita.
9.Kohus ei pea isiku jätkuvat kinnipidamist ebaproportsionaalseks, sh ka kumulatiivselt nii VRKS kui ka VSS alusel kinnipidamist. Arvestades PPA tehtud ettevalmistusi, on väljasaatmine eelduslikult võimalik lähiajal. Kohus samas rahuldab taotluse osaliselt, s.o kuni tagasipöördumisetunnistuse kehtivusaja lõpuni. Esmalt nähtub PPA poolt kirjeldatud vajalikest toimingutest, et nende tegemiseks ei ole eelduslikult vaja 4 kuud. Teiselt poolt, kui osutub vajalikuks taotleda uut tagasipöördumistunnistust, võib olla vajalik ja ka võimalik hinnata uuesti, kas ja mil määral on isik tegelikult väljasaatmismenetluses kaasaaitamiskohustust (kohtu prognoosist sõltumata) täitnud.
9.Kohus rahuldab seega taotluse osaliselt ja annab taotlejale loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 5 ja 6, koostoimes VSS § 68 p-ga 6 ja § 25 lg-ga 2 kuni 18.11.2026 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin