Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
GLI Energia OÜ ja GLI Holding OÜ hagi Marko Tiimani vastu osaniku väljaarvamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 6. mai 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marko Tiimani kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hagejad GLI Energia OÜ (registrikood 12248604) ja GLI Holding OÜ (registrikood 11067332), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Kostja Marko Tiiman (isikukood 36812022725), lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Evelin Lisett Ratnik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. mai 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17189 ja Harju Maakohtu 7. detsembri 2021. a otsus samas asjas. Saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.GLI Energia OÜ (hageja I) ja GLI Holding OÜ (hageja II) esitasid 20. novembril 2020. a Harju Maakohtule Marko Tiimani (kostja) vastu hagi, milles palusid arvata kostja hagejate osanike hulgast välja ja müüa kostjale kuuluvad osad teiste osanike vahelisel enampakkumisel ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2-20-17189 Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt asutas hageja II äriühingu hageja I energiavaldkonna arendustegevuse ja investeeringute tegemise eesmärgil. Kostja on nii hageja I kui ka hageja II osanik. Hageja I üheks prioriteetseks tegevussuunaks oli biometaani tootmise valdkonda sisenemine. Selleks eraldas hageja II märkimisväärseid ressursse. Hageja II ja GreenGas OÜ asutasid biometaani tootmisüksuse rajamiseks GreenGas Energy OÜ, mille varakogumi moodustasid äriplaan, tasuvusanalüüs, õigus rajada Kundasse biometaani tootmisüksus, Aktsiaseltsiga Estonian Cell
19.mail 2016. a sõlmitud biogaasi ostu-müügileping ning Malmberg Water AB-ga sõlmitud leping biogaasi väärindamise seadme tootmiseks, tarneks ja koosteks. 21. novembril 2017. a avaldati pressiteade, mille kohaselt hakkab AS Eesti Gaas esimesena Eestis müüma biometaani, mille tootjaks on ROHEGAAS OÜ. Viimase lõplikud kasusaajad kattuvad GreenGas OÜ-ga. Kostja on nii GreenGas OÜ kui ka ROHEGAAS OÜ seaduslik esindaja ja üks tegelikest kasusaajatest. Kostja tegi GreenGas Energy OÜ juhatuse liikmena hagejate eest varjatult tehinguid, mille tulemusena võõrandati GreenGas Energy OÜ ainsaks varaks olnud biometaani tootmise ettevõte kostjaga seotud isikutele, s.o ROHEGAAS OÜ-le ja GreenGas OÜ-le vastusoorituseta, ning lõpetas ebaseaduslikult oma tegevuse ja tegevusetusega GreenGas Energy OÜ majandustegevuse selleks, et ROHEGAAS OÜ ja GreenGas OÜ saaksid käivitada biometaani tootmisüksuse. Kostja rikkus sellega lojaalsus- ja hoolsuskohustust ning kahjustas nii GreenGas Energy OÜ osaniku hageja I kui ka viimase osaniku hageja II õigustatud huve, jättes nad ilma võimalusest saada kasu biometaani tootmisüksuse genereeritavast rahavoost. ROHEGAAS OÜ ja GreenGas OÜ on asunud ellu viima GreenGas Energy OÜ äriplaani, rajanud tootmisüksuse kinnistule, mille enda kasutusse saamisega tegeles aktiivselt GreenGas Energy OÜ, ning kattuvad ka strateegilised tarnijad, s.o Malmberg Water AB ja Aktsiaselts Estonian Cell. Hagejad esitasid kostjale 18. novembril 2020. a äriseadustiku (ÄS) § 167 lg 1 kohase kirjaliku hoiatuse, nõudes hagejate huvide kahjustamise lõpetamist, s.o biometaani tootmise ettevõtte üleandmist GreenGas Energy OÜ-le, alternatiivselt kahju hüvitamist. Kostja on käitunud vastuolus eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dega 32 ja 138. Asjatundja arvamuse kohaselt on hagejale I tekitatud kahju suurus 3 062 467 eurot. Arvestades hageja II osaluse suurust hagejas I, on temale ülekantava kahju suurus 2 296 850 eurot. Täiendavalt on hageja I sunnitud kahjuhüvitise sissenõudmiseks tegema olulises ulatuses kulutusi, milles kostja ei osale ning blokeerib tsiviilasja nr 2-20-5086 menetlust. Samuti ei toeta kostja hageja II tegevust hageja I valdamisel ja selleks vajalike rahaliste vahendite hankimisel. Kostjale kuuluv osa tuleks müüa enampakkumisel, kus saavad osaleda vaid senised osanikud, v.a kostja, sest avaliku enampakkumise korral võib kostja uuesti variisikute kaudu osanike ringi sattuda. See on põhjendatud ka osaühingu olemust arvestades.
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejad kostja osaniku kohustuste rikkumisele tuginenud, vaid etteheidetavad teod seostuvad kostja tegutsemisega GreenGas Energy OÜ juhatuse liikmena. Hagejatel puudub ka õiguskaitsevajadus. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et nende osanikud oleksid võtnud enne hagiavalduse esitamist vastu otsuse kostja vastu hagi esitamiseks. Hagejad esitasid kostjale hoiatuse kolm aastat pärast väidetava rikkumise lõppemist, mistõttu ei olnud hoiatusega enam võimalik täita eesmärki anda võimalus osanikule omandi kaotamist vältida. Samuti ei tundnud hagejad vähemalt alates 2017. a aprillist kuni 2020. a aprillini huvi GreenGas Energy OÜ projekti käekäigu vastu, seega olid nad teadlikud sellest, et kostja lükkas GreenGas Energy OÜ uuritud idee eraldi käima, ja aktsepteerisid seda. Lisaks ei ole hagejale II kahju tekkimist tõendatud ning hagejale I väidetavalt tekkinud kahju suuruse kohta esitatud asjatundja arvamus tugineb ekslikele asjaoludele. 2(16)
2-20-17189 Lubatav ei ole ka kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramine hagejate nõutud viisil, sest kostja ei ole selleks nõusolekut andnud ning see ei taga kostjale õiglast hüvitist. Kostja ei ole biometaani tootmise ettevõtet kolmandatele isikutele üle andnud. Hagejatel ei olnud võimekust tasuda vajalikke omafinantseeringuid. Samuti oli hagejatele juba 2016. a lõpus selge, et GreenGas Energy OÜ ei ole võimeline täitma Aktsiaseltsiga Estonian Cell sõlmitud ostumüügilepingust tulenevaid kohustusi, s.o alustada tootmisüksuse ehitamist ja võtta see kasutusele ettenähtud ajal. Soovides vältida Aktsiaseltsiga Estonian Cell sõlmitud lepingu rikkumist ja sellega kaasnevat vastutust, võtsid GreenGas Energy OÜ osanikud 2016. a detsembris vastu otsuse lõpetada GreenGas Energy OÜ ja Aktsiaseltsi Estonian Cell vaheline koostöö poolte kokkuleppel. ROHEGAAS OÜ asutati 2017. a novembris, s.o enam kui kümme kuud pärast GreenGas Energy OÜ tegevuse lõpetamist. Kuivõrd GreenGas Energy OÜ-l oli üksnes idee äritegevusest, kuid puudusid tegevuskoht, kliendid, tootmisvahendid ja vara, siis ei saanud kostja neid ka üle anda. Sealhulgas ei nähtu, et GreenGas Energy OÜ oleks tegelikkuses Malmberg Water AB-lt tootmisseadme püstitamise tellinud. Samuti oli GreenGas Energy OÜ-l kavas tootmisseade püstitada Kundasse Jaama 21 asuvale kinnistule, kuid GreenGas OÜ tootmisüksus on rajatud Kundasse Jõe 18 asuvale kinnistule.
3.Harju Maakohus jättis 6. aprilli 2021. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja esitas maakohtule notariaalsed kinkelepingud, mille kohaselt on kostjale kuulunud osa läinud üle kostja abikaasale Moonika Kukke-Tiimanile lepingute sõlmimise hetkest, s.o 5. aprillist 2021. Kuna kostja ei ole enam vaidlusaluste osade omanik, siis ei ole hagejate nõude rahuldamine kostja osanike hulgast väljaarvamiseks ja tema osaluse müümiseks õiguslikult võimalik.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29. juuni 2021. a määrusega Harju Maakohtu 6. aprilli 2021. a määruse ja saatis asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et osaühingu liikmesuse kaotus osa kinkimise tõttu ei anna alust pidada hagi pärast liikmesuse lõppemist õiguslikult perspektiivituks ja seega jätta läbi vaatamata. Kohus saab vaatamata kostja osanikustaatuse lõppemisele lahendada vaidluse selliselt, nagu osa kinkimist ei oleks toimunud.
5.Harju Maakohus jättis 7. detsembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning määras kindlaks ja mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 10 530 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise sellelt. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on täitmata ÄS § 167 kohaldamise eeldused. Hagejad ei ole enda nõude aluseks olevate asjaoludena esile toonud seda, et kostja kui osanik jättis hageja I ja hageja II otsuste poolt hääletamata või jättis muu osanikult nõutava kohustuse täitmata. Kostjale etteheidetavad teod seostuvad kostja GreenGas Energy OÜ juhatuse liikmena tegutsemisega. GreenGas Energy OÜ kohustuste rikkumisest hagejatele väidetavalt tekkinud kahju ei saa omistada kostjale kui GreenGas Energy OÜ füüsilisest isikust esindajale. Ainuüksi sellest, et kostja oli hagejate osanik, ei tulenenud kostjale kohustust tegutseda GreenGas Energy OÜ juhatuse liikmena hagejate huvides. Seejuures ei kuulu tehingute sõlmimine ÄS § 168 lg 1 kohaselt osanike pädevusse, mistõttu ei saa osanikule ÄS § 167 kohaldamisel olla etteheidetav tehingu tegemine juhatuse liikmena kolmandas äriühingus. Hagejate osanike erinevatest ärihuvidest ei saa järeldada kostja tahtlust hagejaid kahjustada. Absurdne on ka hagejate etteheide, et kostja ei osale enda vastu esitatud kahju hüvitamise nõude finantseerimisel. Hagejad ei esitanud ÄS § 167 lg 1 kohaselt nõutavat kirjalikku hoiatust mõistliku aja kestel. Hagejate käsitluse kohaselt toimusid kostjale etteheidetavad teod ajavahemikus 2017. a juuni kuni november 3(16)
2-20-17189 ning hagejad said kostja väidetavast rikkumisest teada 2017. a novembris, kuid esitasid hoiatuse 2020. a novembris, s.o ligi kolm aastat hiljem. Seejuures olid poolte suhted halvad juba 2017. a aprillis, mistõttu ei saanud nende erinevad huvid ega ka kostja soov tegeleda äritegevusega ilma hagejate osaluseta olla üllatav. Arvestades VÕS §-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, ei vasta märgitud viivitus hoiatuse esitamisel keskmise heas usus tegutseva mõistliku isiku standardile, mistõttu ei saa hagejad sellele hoiatusele tugineda. Samuti ei täida kolm aastat pärast väidetava rikkumise lõppemist tehtud hoiatus seaduses nõutavat eesmärki võimaldada osanikul enda käitumist muuta. Tsiviilasja nr 2-20-5086 menetlusega seotud väidetavaid rikkumisi ei ole hagejad hoiatuses esile toonud. Kostja menetluslik käitumine eelnimetatud tsiviilasjas ei saa olla ka etteheidetav käesolevas kohtumenetluses.
6.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale ühise apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus valesti, et hagejate etteheited GreenGas Energy OÜ biometaani tootmise ettevõtte üleviimise ja GreenGas Energy OÜ majandustegevuse seiskamise ning seeläbi kahju põhjustamise kohta ei saa olla ÄS § 167 lg 1 kohaldamise aluseks. Selliselt on kohus ebaõigesti piiranud asja lahendamisel tähtsate asjaolude ringi, jättes need tuvastamata ja nendele hinnangu andmata. ÄS § 167 lg 1 kohaldamist ei välista asjaolu, et kostja oli samal ajal GreenGas Energy OÜ juhatuse liige. Osaniku kohustusi on võimalik rikkuda ja osaühingule kahju tekitada ka teiste isikute kaudu tegutsedes. Kaaluda tuleb ka hagejate huve kostja osaluse mittesäilitamisel. Samuti saab osaniku väljaarvamisel aluseks pidada tegevust, mis on põhjustanud usaldamatuse. Hagejate seisukohti toetab ka teiste sarnase õigusliku regulatsiooniga riikide õigus. Maakohus on alusetult hoidunud mistahes hinnangute andmisest kostja pahatahtlikule ja hagejaid kahjustavale tegevusele, jätnud otsuse olulises ulatuses põhjendamata ja esitanud ÄS § 167 lg 1 kohaldamise eelduste kohta vastuolulisi seisukohti. Vale on maakohtu seisukoht, et hagejad ei ole välja toonud osaniku kohustuste rikkumist. Kostjale etteheidetavad tegevused/tegevusetus on ühtlasi kvalifitseeritav TsÜS §-st 32 tuleneva hea usu põhimõtte kui osaniku lojaalsuskohustuse rikkumisena. Seejuures on ÄS § 167 lg-t 1 võimalik kohaldada ka siis, kui osanik on mõnel muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud, millena on käsitatav hagejatele varalise kahju põhjustamine. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et hea usu põhimõtte rikkumist ei saa tuletada asjaolust, et kostja ei ole käitunud hagejate soovitud viisil. Kostjale etteheidetavad tegevused ei jää osanikevahelise tavapärase erimeelsuse raamidesse. Samuti on ebaõige ja vastuoluline kohtu seisukoht, et kõik hagejate etteheited seisnevad kostja tegutsemises GreenGas Energy OÜ juhatuse liikmena. Kostja väljaarvamise aluseks saab olla ka tema menetluslik käitumine tsiviilasjas nr 2-20-5086. Kostja on valinud poole, mis on selges huvide ja väärtuspõhises konfliktis hagejatega. Osaühingu kogu varaks on see rahaline nõue, millele kostja vastu vaidleb. Midagi kummalist ega meelevaldset ei ole etteheidetes kostjale, et viimane ei osale kohtuvaidluse finantseerimises, mis on suunatud hageja I ainsaks varaks oleva nõude maksma panemisele. Vaidlustatud otsus on hoiatuse tähtaja osas ebaõige ja põhjendamata. ÄS § 167 lg 1 ei näe ette hoiatuse tegemise tähtaega. Asjakohatud on ka viited VÕS §-dele 6 ja 7, sest ÄS § 167 lg-s 1 ei ole kasutatud terminit „mõistlik“, kohus ei selgitanud asja lahendamisel välja olulisi asjaolusid, hagejad ei ole mõista andnud, et nõuet ei esitata, hoiatus ei oleks saanud oma eesmärki täita ning kostja ei ole ka pärast hoiatuse tegemist oma käitumist muutnud. Samuti annavad ka nn püsivad rikkumised aluse kostja väljaarvamiseks, erimeelsuste olemasolu ei tähenda, et kostja tegevus oleks olnud ettenähtav, ning pressiteate ilmumise järel 2017. a tuli alles hakata asjaolusid välja selgitama.
4(16)
2-20-17189
7.Kostja vaidles hagejate apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja sellest tingitud menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
8.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 20 662 eurot 50 senti, samuti viivis sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras või alternatiivselt saata sai tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kostja leidis, et maakohus rikkus TsMS § 175 lg-t 1, jättes kaalutlusõiguse nõuetekohaselt teostamata. Kohus asus ekslikult seisukohale, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 165 eurot on põhjendamatu ja ebavajalik. Samuti vähendas maakohus alusetult lepingulise esindaja tehtud toimingute ajakulu. Kohtu siseveendumuse kujunemine menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas ei ole selge ega jälgitav ning põhjendused on vastuolulised. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. mai 2022. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Hagejate apellatsioonkaebus rahuldati ning kostja vastuapellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid kostja kanda. Maakohus ei hinnanud kostja väidet, et kostja väljaarvamise eelduseks on osanike otsus, mis ei olnud praegu täidetud. Ringkonnakohus sai selle puuduse kõrvaldada, leides kohtupraktikale tuginedes, et osanike nõusolek ei pea tingimata olema antud osanike otsuse vormis, vaid see võib olla antud ka iseseisvate kirjalike tahteavaldustena. Hagiavalduse allkirjastamise ja esitamisega on osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole hagejate osakapitalist, väljendanud tahet esitada hagis esitatud nõue. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hagejad ei ole esitanud kostjale mõistliku aja jooksul kirjalikku hoiatust. ÄS § 167 lg-s 1 sätestatud kirjaliku hoiatuse tegemisele ei saa mõistlikkuse põhimõtet kohaldada, sest seda ei ole sättes ette nähtud. Seetõttu ei ole alust kohaldada analoogia korras VÕS § 196 lg-t 3. Maakohtu tuvastatud asjaolusid ei saa pidada erandlikeks, et lugeda hagejad oma õigused kirjaliku hoiatuse tegemiseks kaotanuks. Maakohus ei hinnanud hagejate väidet, et kostja on kohtumenetluse kestel võõrandanud osaühingute osad ning sellised kinkelepingud on heade kommete vastased ja seega tühised. Ringkonnakohus sai selle puuduse kõrvaldada, leides, et osade üleandmise käsutustehingud on heade kommete vastased, kuna kostja soovis sellega vältida tema vastu esitatud osaniku väljaarvamise nõude maksmapanekut. Sellele viitab asjaolu, et kostja kinkis osad enda abikaasale päev enne maakohtu eelistungit, esitades kohtule taotluse kohtuistungi tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kostja soovi vältida osade kinkimisega enda kui osaniku väljaarvamist kinnitavad kostja 16. juuni 2021. a määruskaebuse vastuses esitatud seisukohad, et kinkimise tagajärjel on kostja osanikustaatus menetlusväliselt lõppenud. Seega sai kinkelepingute ainsaks eesmärgiks olla osaühingu nimel tegutsevate osanike õiguste teostamise takistamine. Selline eesmärk on taunitav ja ebamoraalne, mistõttu on osade võõrandamise tehingud vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised. M. Kukke-Tiiman ei ole hagejate osanikuks saanud, kuna osad ei ole kostjalt talle üle läinud. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et kõik kostjale etteheidetavad teod seostuvad kostja tegutsemisega GreenGas Energy OÜ juhatuse liikmena, mitte tema hagejate osanikuks olemisega. 5(16)
2-20-17189 Osanikule võib konkureerimise keeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus tuleneda üldisest hea usu põhimõttest. See, et kostja on tegutsenud GreenGas Energy OÜ juhatuse liikmena ja võib vastutada juhatuse liikme kohustuste rikkumise eest, ei tähenda, et kostja ei saa samadel asjaoludel rikkuda osaniku kohustusi. Kostja on rikkunud hagejate suhtes ja osanike vahel lojaalsuskohustust. Kostja kui hagejate osanik pidi ühise eesmärgi nimel kaasa aitama eesmärgi saavutamisele. Hea usu põhimõttega on vastuolus see, kui osanik asub tegutsema teise osaühingu kasuks, mille tulemusena on GreenGas Energy OÜ ilma jäänud biometaani tootmise ettevõttest. Kuna GreenGas Energy OÜ üks osanik on hageja I ning hageja II on selle emaettevõtja, siis on kostja mõlemat äriühingut oluliselt kahjustanud. Praegusel juhul ei ole tähtsust sellel, kas hagejatele või nende osanikele on juba varaline kahju tekkinud, kuna hea usu põhimõtte vastase käitumise tuvastamiseks ei pea kahju olema tekkinud. Lisaks sellele saab kostjale ette heita, et ta on seotud ROHEGAAS OÜ ja GreenGas OÜ-ga, saades nendest kasu. Ringkonnakohus leidis ÄS § 167 lg-le 3 ja TsMS § 445 lg-le 1 tuginedes, et põhjendatud on osa võõrandamine osanikevahelisel enampakkumisel. Muus osas korraldatakse enampakkumine täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas, siis puudus vajadus vastuapellatsioonkaebuses esitatud väiteid hinnata. Ringkonnakohus muutis maakohtu määratud menetluskulude jaotust ning jättis TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Seetõttu ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning jätta jõusse maakohtu otsus resolutsiooni p-de 1 ja 2.1 osas. Kostja palub tühistada ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2.2 ja 2.3 osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista hagejatelt solidaarselt välja kostja kasuks esimese astme kohtumenetluses kantud menetluskulud 20 662 eurot 50 senti ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Alternatiivselt palub kostja saata asi viimases osas tagasi alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta solidaarselt hagejate kanda. Ringkonnakohus on ekslikult asunud seisukohale, justkui võiks ÄS § 167 lg-s 1 sätestatud osa kaotuse kaasa tuua kostja mistahes tegevus. Erinevalt ringkonnakohtu ÄS §-le 167 antud väga laiast tõlgendusest on nii erialakirjandusest, Riigikohtu varasemast praktikast kui ka osaniku ja osaühingu vahelisi suhteid reguleerivatest sätetest võimalik järeldada, et osa kaotus saab olla tingitud üksnes selliste osaniku kohustuste rikkumisest, mis on seotud kostja liikmesusega kitsalt just osaühingus, kes on kostja vastu esitanud ÄS § 167 lg 2 järgse hagi. Vastupidisel juhul ei oleks osa kaotus ÄS § 167 lg 3 kohaselt väidetava rikkumise proportsionaalne tagajärg. Ringkonnakohus on ekslikult sedastanud, justkui tekiks enamusosanikel õigus vähemusosanik osanike ringist välja arvata kohe, kui osanike vahel on tekkinud huvide ja väärtuskonflikt, mille tõttu on vastuvõetamatu säilitada kostja osalus osaühingutes. ÄS § 167 lg 1 ei võimalda osa sundvõõrandada üksnes seetõttu, et osanikel on erinevad huvid.
6(16)
2-20-17189 Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ka ÄS § 167 lg-s 1 sätestatud kirjaliku hoiatuse tegemise eeldust. Ringkonnakohus oleks pidanud asuma seisukohale, et kui osaühing on hoiatuse tegemisega viivitanud ning selle viivituse tõttu ei ole hoiatusega enam võimalik täita ÄS § 167 lg-s 1 nõutavat eesmärki võimaldada osanikul omandi kaotust oma tegevuse muutmisega vältida, siis on osaühing minetanud osaniku väljaarvamise nõudeõiguse. Samuti oleks ringkonnakohus pidanud tuvastama, et kolme aasta vältel enda õiguste teostamata jätmisega minetasid hagejad igal juhul kostja väljaarvamise nõudeõiguse ka VÕS §-de 6 ja 7 kohaselt. Ringkonnakohus on rahuldanud hagejate nõude, tuginedes muuhulgas ka sellistele etteheidetele, mille hagejad esitasid kostjale esimest korda alles esimese astme kohtumenetluse lõppfaasis ja hiljem apellatsiooniastmes. Kuivõrd ringkonnakohus ei tuvastanud väljaarvamise nõude aluseks olevate etteheidete osas kostjale ÄS § 167 lg-s 1 nõutava kirjaliku hoiatuse tegemist, siis ei saanud vastavad täiesti uued etteheited olla ka kostja väljaarvamise aluseks. Ringkonnakohus on rahuldanud hagejate nõude muuhulgas seetõttu, justkui oleks kostja andnud kolmandatele isikutele üle GreenGas Energy OÜ tootmisettevõtte. Samas ei vaielnud pooled menetluses kordagi selle üle, et GreenGas Energy OÜ-l ei olnud tegevuskohta, kliente, tootmisvahendeid ega vara. Seetõttu läheb ringkonnakohtu käsitlus vastuollu nii TsÜS §-ga 661 kui ka varasema kohtupraktikaga, sest üksnes idee mingisugusest äritegevusest ei ole käsitatav ettevõttena. Ringkonnakohus on kohtuotsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramisel jätnud tähelepanuta, et enampakkumise korraldamine üksnes teiste osanike vahelisel enampakkumisel ei ole ÄS § 167 lg 3 kohaselt lubatav. Kuigi ÄS § 167 lg 3 võimaldab osa võõrandada ka muul viisil kui avalikul enampakkumisel, siis saaks selliseks muuks viisiks pidada üksnes hüvitise kindlaksmääramist nt põhikirjas sisalduva valemi alusel või kindla eksperdi poolt. Olukorras, kus kostja osad hagejates läheksid enampakkumisele üksnes teiste osanike vahel, tekib aga olukord, kus kostjale kuulunud hageja II osa enampakkumisest võiks osa võtta kolm osanikku ja hageja I osa enampakkumisest üksnes üks isik. Seetõttu ei täidaks enampakkumise korraldamine ÄS § 167 lg-s 3 sätestatud eesmärki, sest kõikide enampakkumisest osavõtjate ühine huvi oleks omandada kostja osa võimalikult madala hinnaga. Järelikult ei ole kostjale tagatud omandi kaotamise eest nõutav hüvitis.
11.Hagejad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
12.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja lahendanud kolmeliikmeline koosseis andis 7. novembri 2022. a määrusega asja lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused ÄS § 167 lg 3 kohaldamisel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et kohtute otsused tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 5 järgi tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 järgi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
14.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes peamiselt selle üle, kas kostja väljaarvamise eeldused hageja I ja hageja II osanike ringist olid täidetud ning kas ringkonnakohtu määratud osa võõrandamise viis tagab kostjale kaotatava osa eest õiglase hüvitise.
7(16)
2-20-17189 Kolleegium käsitleb esmalt osaniku osaühingust väljaarvamise eelduseid üldiselt (I) ning hindab nende eelduste täitmist käesolevas asjas (II). Seejärel käsitleb kolleegium väljaarvatud osanikule makstava hüvitise määramise korda (III) ja analüüsib selle täitmist käesolevas asjas (IV). Viimaks analüüsib kolleegium muid eelnevates alapeatükkides käsitlemata jäänud kassatsioonkaebuse väiteid ja teeb menetluslikud otsustused (V). I
15.Osaniku väljaarvamine osaühingust on reguleeritud ÄS §-s 167. See säte kohaldub juhul, kui osaühingu põhikirjas ei ole kokku lepitud osaniku väljaarvamise teistsugust korda. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel otsustab osaniku väljaarvamise kohus osaühingu, keda esindavad osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole osakapitalist, hagis osaniku vastu (ÄS § 167 lg-d 1 ja 2). Osaniku osaühingust väljaarvamise nõude eeldused on ÄS § 167 lg-test 1 ja 3 tulenevalt üldjuhul järgmised: • osanik on rikkunud oma kohustust mõjuva põhjuseta olulisel määral või muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud; • osanik ei ole kohustuste rikkumist või osaühingu huvide kahjustamist lõpetanud vaatamata osaühingu kirjalikule hoiatusele (erandjuhtude kohta, mil eelnev hoiatus ei ole nõutav, vt otsuse p 18).
16.Osanike- või aktsionäridevaheline suhe on seadusjärgne võlasuhe (seadusega reguleeritud õigussuhe) (vt nt Riigikohtu 17. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-16764/92, p 12). Kuna osaniku suhe osaühinguga põhineb liikmesusel, sarnaneb selline õigussuhe olemuselt kestvuslepingust (vt VÕS § 195 lg 3) tuleneva võlasuhtega ning osaniku osaühingust väljaarvamine on võrreldav kestvuslepingu erakorralise ülesütlemisega.
17.Osaniku ÄS § 167 lg 1 alusel osaühingust kohtu kaudu väljaarvamise esimeseks eelduseks on osaniku poolt oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätmine või muul viisil osaühingu huvide oluline kahjustamine. Kolleegium leiab, et osaniku tegevuse tagajärg või mõju peab tema osanike ringist väljaarvamise õigustamiseks olema sedavõrd intensiivne, et see muudab eesmärgi, milleks osaühing on asutatud, saavutamise võimatuks või ohustab seda oluliselt või kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa mõistlikult eeldada, et osaühing taluks edaspidi kõnealuse isiku osanikuks olemist. Osaühingu huvide olulise kahjustamise seisukohalt ei ole oluline, kas osaniku tegevuse tõttu on ühingule kahju tekkinud või mitte.
17.1.Osaniku seadusest tulenevat õigussuhet nii osaühingu kui ka teiste osanikega reguleerib mh ka TsÜS § 32. Selle sätte kohaselt peavad osanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Ühinguõiguse üldpõhimõtte järgi tuleb aktsionäride või osanike huvide vastandlikkuse korral eelistada ühingu üldisi huve (vt Riigikohtu 7. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986/48, p 20; 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 36). Osanikud on kohustatud nii omavahelises suhtes kui ka suhtes osaühinguga panustama osaühingu juhtimisse ja mitte kahjustama osaühingu või teiste osanike õigustatud huve (vt nr 2-16-16764/92, p 12; nr 3-2-1-89-14, p 21). Osaniku hea usu põhimõttest tulenev kohustus mitte kahjustada ühingut võib kolleegiumi varasemast praktikast tulenevalt väljenduda nt selles, et osanik võib olla kohustatud hääletama osaühingule kahjulike tagajärgede vältimiseks vajalike otsuste poolt (vt Riigikohtu
12.oktoobri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-8655/32, p 11; nr 2-17-9986/48, p 12). Seega tulenevad TsÜS §-st 32 osanikule kohustused nii teiste osanike kui ka osaühingu vastu.
17.2.TsÜS §-st 32 osanikule suhtes nii osaühingu kui ka teiste osanikega tuleneva üldise lojaalsuskohustuse sisuks on ka keeld kasutada osaühingu ärivõimalusi oma isiklikes või mõne kolmanda isiku huvides ilma osaühingu nõusolekuta (ärivõimaluse ärakasutamise keeld). Sellest 8(16)
2-20-17189 tulenevalt tuleb osanik lugeda lojaalsuskohustust rikkunuks ka juhul, kui ta asub tegutsema eesmärgil omandada enda või kolmandate isikute kasuks eeliseid osaühingu või teiste osanike kahjuks. Selliseks juhtumiks saab lugeda ka osaühingu ärivõimaluse ärakasutamist enese või kolmanda isiku huvides ning osaühingu või teiste osanike kahjuks. Samuti võib õigustatud isik nõuda TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.
18.Osaniku ÄS § 167 lg 1 alusel osaühingust kohtu kaudu väljaarvamise teine eeldus on üldjuhul asjaolu, et osaühing on nõudnud osanikule saadetud kirjalikus hoiatuses kohustuse täitmist ja kahjustamise lõpetamist ning osanik jätkab rikkumist või osaühingu huvide kahjustamist hoiatusele vaatamata. Hoiatamise all tuleb mõista eelkõige täiendava tähtaja andmist rikkumise või osaühingu huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja selle tulemuseta möödumist. Hoiatamise eesmärk on seega anda osanikule võimalus asuda oma kohustusi nõuetekohaselt täitma ja lõpetada osaühingu huve kahjustav käitumine. Üksnes juhul, kui osanikule etteheidetav rikkumine on sellise iseloomuga, et mõistliku isiku seisukohast ei saa ühelgi juhul eeldada võlasuhte jätkumist, ei ole eelnevat hoiatamist vaja, kuna hoiatamisega ei oleks võimalik seda eesmärki saavutada. Eelkõige ei täida eelnev hoiatamine eesmärki, kui osaniku rikkumise tagajärge pole võimalik muude, vähem koormavate abinõudega kõrvaldada, sh juhul, kui osanik on käitunud viisil, mis mõistliku isiku seisukohast lähtuvalt on põhjustanud muuhulgas usalduse täieliku ja pöördumatu kaotuse tema vastu. Seda, kas osaühing pidi osanikku enne osaühingust väljaarvamise hagi esitamist hoiatama, tuleb kohtul eraldi hinnata.
19.ÄS § 167 lg-st 1 tulenevalt saab kohus osaniku osaühingust välja arvata osaühingu hagi alusel, kui põhikirjas ei ole kokku lepitud osaniku väljaarvamise teistsugust korda. Kuivõrd osaühing on suletud ühingu vorm, mille sisesuhete regulatsioon on allutatud valdavalt dispositiivsuse põhimõttele, siis on osaühingu põhikirjaga võimalik ette näha ka seaduses sätestatuga võrreldes teistsugune osaniku väljaarvamise kord. Osanikule saavad aga sellised põhikirja sätted olla siduvad üksnes juhul, kui ta on nendega nõus. Osaniku saab põhikirjaga nõustunuks lugeda, kui ta omandas osaluse ajal, mil vastavad põhikirja sätted olid ÄS § 175 lg 2 järgi kehtivaks muutunud või kui vastavad sätted lisati põhikirja ja need muutusid kehtivaks küll pärast osaluse omandamist, kuid osanik on hääletanud vastava põhikirjamuudatuse poolt. ÄS § 167 lg 2 kohaselt võivad hagi osaniku väljaarvamiseks osaühingu nimel esitada osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. ÄS §-st 167 ega muust sättest ei tulene, et hagi esitamiseks osaniku osaühingust väljaarvamiseks oleks vajalik osanike otsus. Hagi esitamiseks piisab ka sellest, kui ÄS § 167 lg-s 2 nimetatud osanikud on väljendanud oma vastavasisulist tahet eraldi antud kirjalikes tahteavaldustes, nt hagiavaldust allkirjastades.
20.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei kohaldu hagi esitamisele osaniku väljaarvamiseks ühtegi piiravat tähtaega. Kuna osaniku õigussuhe osaühinguga on sarnane kestvusvõlasuhtele (VÕS § 195 lg 3) ning hagi osaniku väljaarvamiseks on suunatud selle õigussuhte lõpetamisele osanikust tulenevate asjaolude tõttu, tuleb kestvusvõlasuhte ülesütlemise üldregulatsiooni (VÕS § 196 lg 3) arvestades osaühingul esitada hagi osaniku väljaarvamiseks mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta väljaarvamise aluseks olnud asjaoludest teada sai. II
9(16)
2-20-17189
21.Ringkonnakohus leidis, et kostja on ÄS § 167 lg 1 tähenduses pannud toime rikkumise, rikkudes hagejate suhtes lojaalsuskohustust. Kokkuvõtvalt põhjendas ringkonnakohus seda eelkõige asjaoluga, et kostja aitas kaasa GreenGas Energy OÜ arendatud biometaani tootmisüksuse rajamise äriprojekti suunamisele GreenGas Energy OÜ-st vastusoorituseta välja kostjaga seotud äriühingutele GreenGas OÜ ja ROHEGAAS OÜ, jättes hagejad selle äriprojekti kasusaajate ringist välja. Kuna GreenGas Energy OÜ asutati eesmärgiga käivitada biometaani tootmise ettevõte ning kuivõrd GreenGas Energy OÜ üks osanik on hageja I ja hageja II on viimase emaühing, on kostja selle äriprojekti GreenGas Energy OÜ-st vastusoorituseta väljaviimisele kaasaaitamisega hagejaid oluliselt kahjustanud (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 16.2–16.8).
22.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kohute tuvastatud asjaolude põhjal on kostja tegevus kvalifitseeritav osaniku lojaalsuskohustuse olulise rikkumisena hagejate suhtes (vt ka otsuse p-d 17-17.2). Selles osas järgib kolleegium ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega korda neid (TsMS § 689 lg 5). Kolleegium märgib täiendavalt, et GreenGas Energy OÜ ettevalmistatud biometaani tootmise äriprojekti suunamine GreenGas Energy OÜ-st, mille osanik on hageja I ja viimase enamusosanik hageja II, välja on ühtlasi käsitatav ka hagejate kui GreenGas Energy OÜ kasusaajate ilmajätmisena ärivõimalusest. Ärivõimalus on ühingule omistatav sõltumata sellest, kas ühing kasutab seda ise või mõne muu ühingu osalusega äriühingu kaudu. Seega oli GreenGas Energy OÜ ärivõimalus praegusel juhul hagejatele omistatav ja kostjal oli keelatud asuda seda realiseerima GreenGas OÜ ja ROHEGAAS OÜ kaudu, jättes hagejad kasusaajate ringist välja.
23.Kohtute tuvastatud asjaolude kohaselt on hagejad teinud ÄS § 167 lg 1 mõttes kostjale ka kirjaliku hoiatuse. Maakohus leidis, et hagejad ei teinud seda mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustunud, leides, et sellist piirangut seadusest ei tulene (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 13–13.2). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et ÄS § 167 lg-s 1 sätestatud kirjaliku hoiatuse tegemine ei ole ajaliselt piiratud, küll aga saab hagi osaniku väljaarvamiseks esitada üksnes piiratud aja jooksul (vt otsuse p 20). Siiski pole kumbki kohtutest pööranud tähelepanu sellele, et erandjuhtudel ei ole kirjaliku hoiatuse tegemine sellise hagi esitamise eeldusena üldse nõutav (vt otsuse p 18). Maakohus peab seega asja uuel läbivaatamisel hindama, kas kostja hoiatamine oli praegusel juhul nõutav.
24.Ringkonnakohus tuvastas, et hagejate osanikud on hagiavalduse allkirjastamise ja esitamisega ÄS § 167 lg 2 mõttes väljendanud tahet esitada osaühingu nimel hagi osaniku väljaarvamiseks (ringkonnakohtu otsuse p 12, vt ka käesoleva otsuse p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus rikkunud osanike tahte tuvastamisel menetlusõiguse norme. III
25.Osaniku osaühingust väljaarvamise õiguslikud tagajärjed on sätestatud ÄS § 167 lg-s 3, mis reguleerib osanikule väljaarvamisel tasutavat hüvitist. ÄS § 167 lg 3 kohaselt müüakse osaniku väljaarvamisel osaniku osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud muul viisil. Müügist saadud raha, millest arvatakse maha müügiks tehtud mõistlikud kulutused, tagastatakse osanikule.
26.Kolleegium muudab oma varasemat seisukohta, mille järgi ÄS § 167 lg 3 kohaldamisel ei ole osaniku osaühingust väljaarvatuks lugemisel oluline osa müügist saadud summa suurus (vt Riigikohtu
6.novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-13, p 13).
10(16)
2-20-17189 Vastupidi varasemale seisukohale leiab kolleegium, et osaniku osaühingust väljaarvatuks lugemisel on osa müügist saadud summa suurus oluline. Sisuliselt kujutab osaniku osaühingust väljaarvamine endast omandipõhiõiguse riivet, millel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas) (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. märtsi 2021. a otsus asjas nr 5-207/12, p 57). Kolleegium leiab, et eelnimetatud riive proportsionaalsuse nõude täitmiseks peab väljaarvatav osanik, kes keeldub vastuses hagile osa üleandmisest juhul, kui temale ei tasuta osa üleandmise eest õiglast hüvitist, saama oma osa kaotuse eest kohese ja õiglase kompensatsiooni (hüvitise).
27.Osanikud võivad osanikule tema väljaarvamisel tasutava hüvitise suuruses kokku leppida, samuti kehtestada osa õiglase väärtuse kindlaksmääramise korra põhikirjas. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel juhul, kui osanik keeldub osa üleandmisest õiglast hüvitist vastu saamata, peab osaniku osaühingust väljaarvamisel toimuma tema osaluse võõrandamine ÄS § 167 lg 3 tähenduses õiglase ja kohese hüvitise eest. Osa kaotuse eest kohese ja õiglase kompensatsiooni (hüvitise) tasumiseks tuleb kindlaks teha osa väärtus. Osaühingu osa väärtus tehakse eri liiki hüvitiste puhul kindlaks erinevalt (vt ka erinevate osanikele ja aktsionäridele määratavate hüvitiste kohta TsMS § 607 lg-t 1 ja selles viidatud sätteid).
27.1.Osaniku väljaarvamisel on õiglane selline hüvitis, mis tagab väljaarvatavale osanikule täieliku majandusliku kompensatsiooni tema osaluse kaotuse ja omandisse sekkumise eest. Täielik kompensatsioon tähendab seda, et osanik peab saama selle, mida tema osalus on osaühingus tegelikult väärt (sarnaselt hüvitisega vähemusaktsionärile aktsiate ülevõtmisel, vt Riigikohtu 21. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p 29). Väljaarvatavale osanikule tema osa kaotuse eest makstav hüvitis ei tohi olla karistuslik ehk väiksem osa väärtusest. Osanikud võivad siiski osaühingu põhikirjas kokku leppida, et hüvitis osaniku väljaarvamisel erineb osa väärtusest.
27.2.Osaniku väljaarvamisel osa eest hüvitise õiglase suuruse kindlakstegemiseks tuleb välja selgitada osaühingu kui terviku majanduslik väärtus ja jagada see proportsionaalselt osade vahel. Kuna ÄS § 167 lg 1 võimaldab osaühingust välja arvata üksnes vähemusosanikke, siis peab vähemusosaluse turuväärtuse arvutamisel arvestama, et vähemusosaluse allahindlus ei pruugi tagada õiglast hüvitist. Seetõttu hüvitise määramisel osaniku väljaarvamisel ei arvestata osanike erinevaid võimalusi osaühingu tegevust mõjutada (vt ka 3-2-1-145-04, p 30).
27.3.Õiglane hüvitis peab üldjuhul vastama osa väärtusele sellise hagiavalduse esitamise ajal, milles osaniku osaühingust väljaarvamist nõutakse, kui väljaarvatav osanik ei tõenda, et osa väärtuse määramine muu aja seisuga tagab õiglasema hüvitise kaotatava osa eest. Kuna osaühing on üldjuhul osaühingus enamust omavate osanike kontrolli all, kes osaniku väljaarvamise menetluse algatamise otsustavad, siis ei ole võimalik välistada enamusosanike soovi vähendada vaidluse algatamise ajaks maksimaalselt osaühingu varade väärtust, saavutamaks sel viisil väiksema hüvitise maksmine. Selline olukord ei oleks aga seaduse mõttega kooskõlas ning muudaks omandipõhiõiguse riive ebaproportsionaalseks. Seetõttu tuleb kohtul juhul, kui tõendatakse osa väärtuse muutumine hagi esitamise ajaks, seda arvestada osa eest õiglase hüvitise määramisel, eelkõige lähtuda osa väärtusest selle aja seisuga, mil puudusid osa väärtust negatiivselt mõjutavad osaühingust või enamusosanikest lähtuvad asjaolud.
28.Osa väärtuse arvutamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, kuid mitte iga meetod ei taga väljaarvatavale osanikule õiglast hüvitist. Kohus ei ole õiglase hüvitise määramisel seotud mingi kindla metoodikaga ja sellega leitud osa väärtusega. Kohtu ülesanne on võrrelda erinevaid
11(16)
2-20-17189 metoodikaid ja hinnata, milline meetod konkreetse äriühingu puhul tuleb aluseks võtta, lähtudes järgnevatest põhimõtetest (vt ka 3-2-1-145-04, p 35).
28.1.Osaühingu osa eest õiglase hüvitise määramisel tuleb arvestada osaühingu tulevikuväljavaateid ehk osaniku võimalust oma osast kasu saada – dividendi või osa väärtuse suurenemise näol ettenähtavas tulevikus. Selline raamatupidamise aruandluses ja hindamispraktikas tunnustatud metoodika äriühingute väärtuse hindamisel on nii Eestis kui rahvusvaheliselt diskonteeritud rahavoogude (discounted cash flow, DCF) meetod või selle modifikatsioonid, mis arvestab diskonteeritult osaühingu eeldatavasti tulevikus tekitatavaid rahavooge. Kui see on üldiselt aktsepteeritud, tuleb seda tunnustada ka kohtul, kui ei ole olulisi põhjuseid või kohasemaid meetodeid äriühingu väärtuse teistsuguseks hindamiseks (vt ka 3-2-1-145-04, p-d 23 ja 34).
28.2.Kui DCF-meetod ei võimalda osaühingu õiglast väärtust määrata, on võimalik lähtuda muust tunnustatud metoodikast, nt osa raamatupidamislikust väärtusest, osa turuhinnast või osa likvideerimisväärtusest. Igal juhul ei või väljaarvatavale osanikule makstav hüvitis olla likvideerimisväärtusest väiksem.
28.3.Äriühingu väärtuse ja väljaarvatavale osanikule makstava õiglase hüvitise suuruse tõendamise koormis lasub osaühingul. Kostjast vähemusosanikul puuduvad üldjuhul võimalused ja vahendid, kontrollimaks kogu osaühingu väärtust ja selle alusel arvutatud osade väärtust (vt 3-2-1-145-04, p 36). Äriühingu väärtuse tervikuna määramine eeldab majandusanalüüsi ja eriteadmisi (vt 3-2-1-145-04, p 31), mis saavad sisalduda eksperdiarvamuses.
29.ÄS § 167 lg 3 kohaselt peab kohus osaniku väljaarvamisel määrama osa müügi viisi. Kuigi ÄS § 167 lg 3 sõnastusest võib jääda mulje, et eelduslikult peaks osanike hulgast väljaarvatud osaniku osa müük toimuma avalikul enampakkumisel ning üksnes erandjuhul võib osa müüa kohtu määratud muul viisil, tuleb arvestada müügi viisi määramisel alljärgnevaga.
29.1.Juhul, kui osaniku väljaarvamine on põhjendatud, saab kohus määrata väljaarvatava osaniku osa müügi üksnes viisil, mida on taotletud hagiavalduses. Kohus saab juhul, kui osanik on keeldunud osa üleandmisest ilma õiglast hüvitist vastu saamata, hagi rahuldada üksnes siis, kui taotletud müügiviis võimaldab saavutada osa eest kohese ja õiglase hüvitise maksmise osanikule. Hagi tuleb jätta rahuldamata, kui kohus tuvastab, et osaühing ega ükski kolmas isik ei ole valmis või suuteline seda õiglast hüvitist, mille kohus on kindlaks teinud, osanikule kohtulahendi jõustumisel tasuma.
29.2.Viisid, mida ÄS § 167 lg 3 väljaarvatava osaniku osa müümiseks võimaldab, on eelkõige enampakkumine, sh nii avalik kui ka osanikevaheline, ning müük kindlale isikule, sh osaühingule endale, mõnele teisele osanikule või muule kolmandale isikule.
29.3.Üldjuhul saab pidada põhjendatuks osa müümist kindlale isikule, sh osaühingule. Kui osa soovib omandada osaühing ise, tuleb arvestada ka oma osa omandamise regulatsiooniga (vt ÄS §-d 162-163). Osa võõrandamisel tuleb arvestada ka osaühingu põhikirjast tulenevate osa võõrandamise piirangutega.
29.4.Osa müüki enampakkumisel saab põhjendatuks pidada üksnes olukorras, kus kohtumenetluses on tõendatud kahe või enama isiku soov omandada osa õiglase hinna eest. Kui osa soovib omandada õiglase hinna eest üksnes kas osaühing või konkreetne kolmas isik, sh osanik, siis ei ole sobivaks müügiviisiks osa müümine avalikul või osanikevahelisel enampakkumisel.
12(16)
2-20-17189
29.5.Osaniku väljaarvamise hagi lahendamisel peab kohus juhul, kui osanik keeldub osa üleandmisest õiglast hüvitist saamata, osa õiglase hinna (enampakkumise korral alghinnana) kindlaks määrama ja lahendi resolutsiooni märkima. Osanik tuleb lugeda osaühingust väljaarvatuks ja osa kaotanuks alles arvates hetkest, mil ta on kätte saanud osaühingu osa müügist saadud hüvitise (3-2-1114-13, p 13).
30.Osa üleminekuks osa omandada soovivale isikule on vajalikud nii osa omandava isiku kui ka osaniku sellekohased tahteavaldused. Kui osa on registreeritud Eesti väärtpaberite registris, on vajalik ka osa kandmine osa omandava isiku väärtpaberikontole. Kui osanik keeldub osa üleandmisest õiglast hüvitist saamata ja esitab kohtumenetluses sellekohase vastuväite, saab kohus VÕS § 110 lg 5 kohaselt kohustada osanikku muude eelduste täidetuse korral andma osa üle üksnes tingimuslikult, st juhul, kui osanikule tasutakse osa eest õiglane hüvitis (vt ka Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 45.2; 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 26.2). Taotledes hagis osa müümist enampakkumisel, tuleb osaühingul selle nõude realiseerimiseks saavutada väljaarvatava osaniku suhtes kohtulahend, mis on täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokumendiks. Selleks tuleb osaühingul taotleda hagis ka väljaarvatava osaniku kohustamist taluma täitemenetluses enampakkumise korraldamist. IV
31.Ringkonnakohus on leidnud, et kostja väljaarvamine osaühingutest ÄS § 167 alusel on põhjendatud, kuid on jätnud osaliselt selle sätte kohaldamise eeldused tuvastamata. TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta. TsMS § 392 lg 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli. Praegusel juhul ei ole kohtud pooltele selgitanud, mis on osaniku väljaarvamise eeldused ning kuidas jaguneb nende vahel tõendamiskoormis. Tuvastamata on jäänud keskse tähendusega asjaolu, kas kostjale on tagatud osaluse kaotuse eest õiglane hüvitis. Seejuures on kohtud jätnud välja selgitamata nii õiglase hüvitise suuruse kui ka selle, kas hagis taotletud müügiviis on asjaolusid arvestades sobiv. Eelnevast tulenevalt tühistab kolleegium kohtute otsused ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
32.Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel hagejatele mh selgitama, et kui kostja keeldub osa üleandmisest ilma õiglast hüvitist saamata, peab hagis taotletav müügiviis tagama kostjale tema väljaarvamise korral kohese ja õiglase hüvitise (vt otsuse p 27 jj). Selgitamiskohustuse täitmiseks peab maakohus pooltega arutama, milline osa müügiviis võib olla hagis esitatud asjaoludel sobiv, ning andma hagejatele võimaluse nõuda osa müümist muudel viisidel. Hagejatel on vajaduse korral võimalik hagi selles osas täiendada, mh on neil võimalik taotleda osa müümist alternatiivsetel viisidel. Seejuures haginõude täiendamine kohtumenetluse kestel müügiviisidega ÄS § 167 lg 3 mõttes ei ole hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 tähenduses, kui hageja on varem juba haginõude osaniku väljaarvamiseks esitanud ja seda menetletakse. Seda saab pidada nõude laiendamiseks TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes (vt ka Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516/46, p 27). Alles siis, kui hagejad jätavad selle tegemata, võib maakohus jätta sobiva müügiviisi puudumise tõttu hagi rahuldamata. Sel juhul võib osaühing esitada uue hagi, taotledes osaniku väljaarvamist ja tema osade müümist mõnel varem taotlemata viisil.
13(16)
2-20-17189
33.Kolleegium selgitab, et osade müügiviis ÄS § 167 lg 3 tähenduses ei ole käsitatav otsuse täitmise korrana TsMS § 445 tähenduses. ÄS § 167 lg 3 viitab üksnes kohtu võimalusele otsustada müüa väljaarvatava osaniku osa avalikul enampakkumisel või muul kohtu määratud viisil, täpsustamata müügi korda. TsMS § 445 lg 1 esimene lause võimaldabki kohtul poole taotlusel eelnimetatud müügi korda täpsustada. Otsustades osa müüa enampakkumisel, saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks ka enampakkumise korraldaja ja tingimused (vt ka Riigikohtu 21. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16; 12. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 17). Samuti on kohtul võimalik hageja taotlusel otsuses määrata, et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga, nt keelatakse kostjal kuni osa omandamiseks antava tähtaja möödumiseni teostada hääleõigust kas ühes või mitmes osanike pädevusse kuuluvas küsimuses (TsMS § 445 lg 1). V
34.Kassatsioonkaebuse väide, et hageja II taotles ÄS § 167 lg 3 kohast müügiviisi esimest korda alles apellatsioonimenetluses, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on sellele väitele oma otsuse p-s 10 vastanud ning leidnud, et see ei vasta tõele. Kolleegium nõustub selles osas ringkonnakohtu põhjendustega ega korda neid. Lisaks märgib kolleegium, et kostja käsitab osade müügiviisi taotlust ÄS § 167 lg 3 mõttes ekslikult otsuse täitmise korra taotlusena. Õige ei ole ka kostja seisukoht, et hagi täiendamine osa müügiviisidega on käsitatav hagi muutmisena tähenduses (vt otsuse p-d 32 ja 33).
35.Põhjendamatu on ka kassatsioonkaebuse väide, nagu oleks ringkonnakohus valesti kohaldanud TsÜS § 24, samastades kostja tegevuse GreenGas Energy OÜ juhatuse liikmena tema tegevusega hagejate osanikuna. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja tegutsemine GreenGas Energy OÜ juhatuse liikmena ja tema võimalik vastutus juhatuse liikme kohustuste rikkumise eest ei tähenda, et kostja ei saa samadel asjaoludel rikkuda kostja kui hagejate osaniku kohustusi hagejate vastu (vt ringkonnakohtu otsuse p 16.7).
36.Kohtumenetluse kestel võõrandas kostja vaidlusalused osaühingute osad oma abikaasale M. Kukke-Tiimanile. Ringkonnakohus leidis, et osade üleandmise käsutustehingud on heade kommete vastased, kuna kostja soovis nendega vältida tema vastu esitatud osaniku väljaarvamise nõude maksmapanekut. Ringkonnakohtu hinnangul oli kinkelepingute ainus eesmärk takistada osaühingu nimel tegutsevate osanike õiguste teostamist. Selline eesmärk on taunitav ja ebamoraalne, mistõttu on osade võõrandamise tehingud vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised (vt ringkonnakohtu otsuse p 14.2). Kolleegium, arvestades ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid, sellise järeldusega ei nõustu. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11; 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Kuigi üldjuhul on asja omandi üleandmise või õiguse ülekandmise kohta sõlmitud asjaõigusleping õiguslikult neutraalne ega saa olla vastuolus heade kommetega, võib see erandina siiski nii olla, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26; Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-140-07, p-d 30-31). Käsutustehingu eesmärk on heade kommete vastane eelkõige juhul, kui asja käsutamise eesmärk on teise isiku kahjustamine (vt Riigikohtu 18. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 216-7090/106, p 14). Võttes arvesse, et osaniku osaühingust väljaarvamise hagi eesmärk ongi osaühingu jaoks vabaneda kohustusi oluliselt rikkunud või osaühingu huve muul viisil oluliselt kahjustanud osanikust, siis ei saa pidada taunitavaks seda, kui kahjustavalt käitunud osanik omal initsiatiivil talle kuuluva osaühingu 14(16)
2-20-17189 osa võõrandab (st hagiga soovitud eesmärgi hagi esitamise järel täidab). Sellise hagi eesmärk ei ole tagada osaühingule või teistele osanikele väljaarvatava osaniku osa omandamine, mistõttu käsutustehing ei ole heade kommetega vastuolus ainuüksi ka seetõttu, et osanik võõrandab oma osa tema väljaarvamise kohtumenetluse kestel. Praegusel juhul võiksid käsutustehingud olla heade kommetega vastuolu tõttu tühised eelkõige juhul, kui kohus tuvastab, et osade käsutamise ainus eesmärk oli hagejate kahjustamine.
37.Kolleegium täpsustab, et juhul kui osaühing soovib väljaarvatava osaniku osa ise õiglase ja kohese hüvitise eest omandada (ehk osa võõrandamine osaühingule), saab osaühing hagi tagamise korras taotleda kohtult väljaarvataval osanikul osa käsutamise keelamist (TsMS § 378 lg 1 p 2). Osa omandamine osaühingu poolt ja sellel eesmärgil hagi tagamine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui osaühing soovib seeläbi tagada, et osanik ei võõrandaks osa endaga seotud isikule ja ei välistaks seeläbi väljaarvamise hagi eesmärgi saavutamist, samuti juhul, kui osaniku väljaarvamine on põhjendatud, kuid osaühingu ülejäänud osanikud ei soovi, et osaniku väljaarvamise tulemusena tekiks osaühingule uus osanik. Seejuures on osanikel võimalik osade käsutamist piirata ka osaühingu põhikirjaga (vt ÄS § 149 lg 3). Lisaks on osaühingul võimalik sellekohaste eelduste olemasolul taotleda kohtult hagi tagamise korras osaniku osast tulenevate õiguste teostamise piiramist (TsMS § 378 lg 1 p-d 3 ja 10). Hagi rahuldamise korral otsusega jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmiseks vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist (TsMS § 445 lg 2).
38.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus osade käsutustehingute kehtivust uuesti hindama. Lisaks peab maakohus välja selgitama, kas vaidlusalused osaühingute osad kuuluvad kostja lahusvara või abikaasade ühisvara hulka, sest sellest sõltub, millised on käsutustehingute tagajärjed ning millisel viisil on hagejatel võimalik hagi eesmärke saavutada.
38.1.Varaühisuse varasuhte kestel omandatud esemed kuuluvad perekonnaseaduse (PKS) § 25 kohaselt abikaasade ühisvara hulka, kusjuures nende ühisvara hulka kuulumist PKS § 27 lg 6 kohaselt eeldatakse. Ringkonnakohus on märkinud, et abieluvararegistri väljavõtte kohaselt ei ole kostja sõlminud abieluvaralepingut, mistõttu saab eeldada, et abikaasade varalistele suhetele kohaldatakse ühisvara varasuhet. Ringkonnakohus on seda eeldanud kostja abikaasale kuuluvate äriühingute osade puhul (ringkonnakohtu otsuse p 16.8). Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei kehti sama eeldus ka kostjale kui teisele abikaasale kuuluvate osaühingute (hagejate) osade puhul.
38.2.Osa kuulumisel mitmele isikule ühiselt saab kohus arvata ühised osanikud osaühingust välja, kui vähemalt ühe osa ühise omaniku suhtes on täidetud osaühingust väljaarvamise eeldused (ÄS § 167). Kui vaidlusalused osad kuuluvad abikaasade ühisvara hulka ning ühe abikaasa puhul on täidetud osaühingust väljaarvamise eeldused, on abikaasade kui ühiste osanike väljaarvamiseks osaühingust ja sellekohaste tahteavalduste asendamiseks vajalik esitada hagi mõlema abikaasa vastu. Maakohus peab vajaduse korral seda hagejatele selgitama ja andma võimaluse hagi täiendamiseks, sest ilma nõuet kõigi osade ühiste omajate vastu esitamata ei ole võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki. Eespool toodust tulenevalt tuleb osa ühiseid omajaid pidada kohustuslikeks kaaskostjateks. Kui osanik, kelle puhul on täidetud osaühingust väljaarvamise eeldused, teeb pärast osaühingust väljaarvamise aluseks oleva kohustuse rikkumist tehingu, mille tulemusena hakkab senine ühine osa kuuluma üksnes teisele rikkumise hetkel osanikuks olnud osa ühisele omajale, ei välista nimetatud võõrandamistehingu tegemine osaühingul osa omandanud osaniku osaühingust väljaarvamist.
38.3.Kui aga maakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et osaühingute osad kuulusid osade käsutamise hetkel siiski kostja lahusvara hulka ning kostja on need osad kehtivalt võõrandanud oma 15(16)
2-20-17189 abikaasale, siis ei ole kostja enam hagejate osanik. Sellisel juhul võib hagi olla muutunud õiguslikult perspektiivituks, mistõttu võib maakohus jätta hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2).
39.Kuivõrd kolleegium tühistab nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.