lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1932/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1932/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
943
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-1932/18Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.08.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1932

Määruse kuupäev

9. juuli 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu (kaebus saabus kohtusse 26. juunil 2026). Kaebaja viitas varalise kahju nõuetele (raha, kohvipakk, sussid, kell, pliiatsid, margid, ümbrikud, liimipulk). Lisaks nähtub kaebusest, et kaebaja pidas õigusvastaseks toiminguid, kus tal võeti ära ajaleht, taara, väljalõiked; samuti sunniti teda kasutama oma postmarki. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel, kuid leiab, et see peaks olema umbes 10 000 eurot. Samas kaebuses esitas kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse ja taotluse määrata talle advokaat.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.10.20263-26-1247/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-2524/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-1976/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.10.20263-26-2254/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-26-2315/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-22-990/29
2.Tartu Halduskohus jättis 29. juuni 2026. a määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva arvates määruse kättesaamisest. Kaebaja sai nimetatud määruse kätte 1. juulil 2026.
3.Kaebaja esitas 2. juulil 2026 puuduste kõrvaldamise avalduse.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
5.Tartu Halduskohtu 29. juuni 2026. a määrusega jäeti N. Lilitškini kaebus käiguta ning teda kohustati kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o täpsustama kaebuse nõudeid ja nende

aluseks olevaid asjaolusid. Muu hulgas palus kohus selgitada, millise vangla toimingu või otsuse peale kaebus esitatakse; millal iga kirjeldatud sündmus aset leidis; millise eseme eest soovib kaebaja kahju hüvitamist; milline oli iga eseme väärtus; kas enne kohtusse pöördumist on kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse; millise õigusvastase teo eest nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist.

6.Kaebaja esitatud puuduste kõrvaldamise avaldusest ei ole võimalik neile küsimustele vastuseid saada. Kaebaja on märkinud muu hulgas, et tegemist on „vargusega“, viidanud karistusseadustiku §-dele 199 ja 324 ning nimetanud mitme eseme hinnad. Samuti on kaebaja üldsõnaliselt märkinud, et ta on esitanud taotlusi alates 2009. aastast ja ühtegi neist ei ole rahuldatud. Need selgitused ei võimalda siiski kindlaks teha, milliseid konkreetseid vangla otsuseid või toiminguid kaebaja käesolevas asjas vaidlustab ega millal need aset leidsid.
7.Samuti ei ole kaebaja selgitanud, kas ta nõuab esemete või nende väärtuste hüvitamist, vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist või toimingute tagajärgede kõrvaldamist. Kaebaja märkus „jäeti ilma toidust – kõrvaldada tagajärjed“ ei võimalda kindlaks teha, millisest toimingust ega milliste tagajärgede kõrvaldamisest kaebaja räägib. Kaebaja ei ole ka selgitanud, millise konkreetse vangla tegevuse tõttu nõuab ta mittevaralise kahju hüvitamist ega milles seisnes talle põhjustatud mittevaraline kahju.
8.Kohus ei saa kaebaja eest valida vaidlustatavaid haldusakte ega toiminguid ega kujundada tema eest kaebuse nõudeid. Kohtu selgitamiskohustus ei tähenda kohustust konstrueerida kaebaja esitatud katkendlike ja omavahel seostamata väidete ja märksõnade põhjal kaebuse eset. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.
9.Kuigi kaebaja esitas kohtu määratud tähtaja jooksul puuduste kõrvaldamise avalduse, ei kõrvaldanud ta kohtu määruses nimetatud puudusi. Kaebuse nõuded ja nende aluseks olevad põhilised asjaolud ei ole jätkuvalt piisavalt arusaadavad, et kohus saaks kindlaks määrata vaidluse eseme ja kaebuse menetlusse võtta. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
10.Kaebaja on taotlenud ka riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi korras advokaadi määramist.
11.Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebaja vajaks oma õiguste kaitseks advokaadi abi.
12.Kohus jättis kaebuse käiguta ja selgitas kaebajale konkreetselt, milliseid kaebuse puudusi tuleb kõrvaldada. Kaebajalt palutud selgitused puudutasid eeskätt talle endale teada olevaid faktilisi asjaolusid. Kaebajal tuli selgitada, milliseid vangla otsuseid või toiminguid ta vaidlustab, millal kirjeldatud sündmused aset leidsid, milliseid nõudeid ta üksikute sündmustega seoses esitab ning millise vangla tegevusega seostab talle väidetavalt tekkinud kahju. Nende asjaolude selgitamine ei eelda õigusalaseid eriteadmisi ega advokaadi abi.
13.Kaebaja esitatud avaldustest nähtub, et ta on võimeline kirjeldama vanglas aset leidnud sündmusi, nimetama esemeid, mille äravõtmist või kaotsiminekut ta vanglale ette heidab, ning märkima esemete väärtuse. Kaebuse menetlemist takistavad puudused ei tulene seega sellest, et kaebaja ei oleks advokaadi abita võimeline talle teada olevaid asjaolusid kohtule esitama. Kaebaja ei ole vaatamata kohtu konkreetsetele selgitustele esitanud vaidluse eseme kindlaksmääramiseks vajalikke andmeid.
14.Kohtu selgitamiskohustust arvestades ei pea kaebaja oskama ise määrata oma nõude õiguslikku alust ega kasutada konkreetseid õigusmõisteid. Samuti ei ole advokaadi määramine vajalik üksnes selleks, et anda kaebaja kirjeldatud asjaoludele õiguslik kvalifikatsioon. Kaebaja õiguste kaitseks vajalikud faktilised asjaolud saab esitada kaebaja ise ning nende õiguslik hindamine kuulub kohtule.
15.Seetõttu on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ja riigi õigusabi andmiseks puudub alus.
16.Kuna kohus tagastab kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, ei ole kaebaja riigilõivu tasumise kohustus käesolevas asjas enam kaebuse menetlemise eelduseks. Seetõttu puudub vajadus hinnata kaebaja majanduslikku seisundit ja otsustada tema riigilõivu tasumisest vabastamise üle. Kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
17.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.10.20263-25-3207/22Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.10.20263-26-2269/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium