lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-3070/5

Korrakaitse › Liiklus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-3070/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Liiklus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2005
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
direktiivi 95/46/EÜMäärus 2016/679Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3070

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2025. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-3070.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-3070 muutmata.

Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tallinna Halduskohtule 17.09.2025 kaebuse tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuse õigusvastasus. Kaebaja parkis 16.06.2025 kell 12.30 oma sõiduki Tallinnas Paldiski mnt 96a hoone („Laev“) ees oleva neljarealise ühesuunalise sõidutee 1. sõidurajal (s.o hoonele lähimal sõidurajal). Veidi hiljem sai kaebaja kõne PPA patrullilt, kes pidas sõiduki sellist parkimist ohtlikuks ja teisi liiklejaid häirivaks ning kes ähvardas sõiduki teisaldamisega, viidates liiklusseaduse (LS) § 92 lg 2 p-le 1. Kaebaja sõidukit ümber ei parkinud ning selle aja jooksul, mil kaebaja hoones viibis, tema sõidukit ei teisaldatud. Kaebaja oli PPA tegevusest siiski väga häiritud ning esitas PPA-le mitmeid

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.10.20263-26-1247/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-2524/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-1976/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.10.20263-26-2254/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-26-2315/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-22-990/29

3-25-3070 pöördumisi (sh taotlusi sisekontrolli läbiviimiseks), millele esitatud vastustes ei tunnistanud PPA oma süüd, vaid viitas täiendavalt hoiatuse tegemise alusena LS § 21 lg 2 p-le 5. PPA tegevus sõiduki teisaldamisega hoiatamisel oli õigusvastane, kuivõrd vaidlusaluses kohas puudus parkimist keelav liiklusmärk ning kaebaja sõiduk ei ohustanud laial sõiduteel liiklust ega häirinud teisi liiklejaid. Sellel kellaajal oli teisi liiklejaid teel vähe ning nad said kasutada ülejäänud kolme sõidurada. PPA ei ole toonud peale patrulli hinnangu välja ühtegi objektiivset ja faktilist asjaolu, mille alusel võiks sõiduki sellise parkimise hinnata ohtlikuks või häirivaks. Seega puudus LS § 21 lg 2 p 5 ja § 92 lg 2 p 1 kohaldamiseks alus. Kuna kaebaja ei rikkunud LS-i, puudus PPA-l õigus töödelda tema isikuandmeid (sh vaadata registriandmeid). Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks PPA poolt sõiduki teisaldamisega ähvardamine (või selle eest hoiatamine) ja seadusliku aluseta kaebaja isikuandmete töötlemine. Kaebajal on põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks, sest see aitaks luua õigusselguse ja annaks kaebajale teada, kas ta võib edaspidi vaidlusaluses kohas sõidukit parkida. Õigusvastasuse tuvastamine aitaks lisaks vältida edaspidi sarnaste alusetute ja õigusvastaste ähvarduste tegemist. Õigusvastasuse tuvastamine oleks kaebajale abiks ka tulevikus kahjunõude esitamisel, kui PPA peaks sarnastel asjaoludel korraldama kaebaja sõiduki teisaldamise. PPA-l on korrakaitseseaduse (KorS) § 26 lg-st 3 tulenevalt kohustus kinnitada, et sellisel viisil parkimine ei ole keelatud, avaldades teate ohu puudumise kohta.

2.Tallinna Halduskohus tagastas 03.10.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Tuvastamisnõude esitamine eeldab HKMS § 38 lg 4 ja § 44 lg 1 kohaselt põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal kaitsta oma õigusi (nt Riigikohtu 23.05.2025 määrus nr 3-24-797, p 25). Kaebaja on tuginenud eeskätt preventiivsele huvile vältida tulevikus sarnase olukorra kordumist. Halduskohus sellega ei nõustu. Tuvastamiskaebuse esitamiseks vajaliku erilise preventiivse huvi esinemiseks peab kaebajal olema põhjust arvata, et vastustaja võib tulevikus asuda sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi ning seda oleks keeruline või võimatu järelkontrolli raames kõrvaldada või heastada (nt Riigikohtu 14.02.2023 määrus nr 3-22-721, p 10). Kui sarnane olukord peaks tulevikus taas tekkima, saab kaebaja kasutada ärakuulamisõigust (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40) ja esitada teisaldamise hoiatusele oma vastuväited ning sõiduki teisaldamise korral on võimalik see halduskohtus vaidlustada. Halduskohtule kaebuse esitamist kui tavapärast järelkontrolli ei saa pidada võimatuks ega ebamõistlikult raskeks. PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks seejuures kaitsta kaebaja õigusi tulevikus, sest sõiduki teisaldamine ja sellega hoiatamise põhjendatus sõltub konkreetsest olukorrast (nt liiklustihedusest, muudest liiklust piiravatest ja ohuhinnangut mõjutavatest teguritest). Põhjendatud huviks ei saa olla ainuüksi soov veenduda vastustaja tegevuse õigusvastasuses. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja ei saaks isegi kaebust muutes vaidlustada ka õigustloova akti rakendamist konkreetses asukohas, mh ennetavalt (vt Riigikohtu 31.10.2022 otsus nr 5-22-4, p 80), kuivõrd selleks tuleks esitada keelamiskaebus, mille lubatavus on veel enam piiratud (HKMS § 45 lg 1; riigivastutuse seaduse § 5 lg 1). Kaebaja poolt vastustajale esitatud avaldusi saab käsitada selgitustaotlustena, millele PPA on vastanud. Selgitustaotlusega seoses oleks võimalik kohtusse pöörduda üksnes juhul, kui taotlusele on vastamata. Kaebust ei ole võimalik esitada selle peale, kui kaebaja ei nõustu temale antud vastusega. Kaebaja on PPA-lt taotlenud ka sisekontrolli algatamist, kuid tal puudub subjektiivne õigus, et tema taotluse alusel sisekontroll algatataks või konkreetseid ametnikke karistataks. Praegusel juhul ei esine lisaks erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid vaidlustada PPA menetlustoiminguid. Analoogselt ei saaks põhjendatuks pidada autojuhi huvi saada halduskohtu ennetavat 2(5)

3-25-3070 hinnangut mõnel teel või ristmikul kehtivate liiklusreeglite kohta. Kaebaja ei ole esitanud kohustamisnõuet, kuid tema eesmärk võib olla saada PPA-lt teade ohu puudumise kohta (KorS § 26 lg 3). Selle normi peamine eesmärk on kaitsta isiku mainet, kelle suhtes algne hoiatus või teadaanne teistele isikutele tehti. Säte ei reguleeri avaliku korra eest vastutava isiku (KorS § 15 lg 1) teavitamist riikliku järelevalve menetluse algatamisest.

3.X palub 16.10.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.10.2025 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja ei soovi pelgalt veenduda PPA tegevuse õigusvastasuses, vaid tal on õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivne huvi saada teada, kas tal on jätkuvalt õigus Paldiski mnt 96a hoone ees parkida, ilma et sellega kaasneks PPA poolt teisaldamisega ähvardamine. Kaebaja plaanib kõnealuses kohas parkida ka tulevikus, mistõttu on tal reaalne oht sattuda uuesti samasugusesse olukorda ja õigusvastasuse tuvastamiseta jääks ta õiguslikult ebakindlasse positsiooni. Kaebaja pöördus samas küsimuses ka õiguskantsleri poole, kes suunas ta halduskohtusse. Teisaldamise ähvardusel tehtud hoiatus ei olnud lihtsalt teabetoiming, vaid mõjutusvahend, mille eesmärgiks oli, et kaebaja muudaks oma käitumist ja eemaldaks sõiduki. Seetõttu oli toimingul õiguslik mõju ja see peab alluma kohtulikule kontrollile (vt Riigikohtu 02.11.2015 otsus nr 3-3-1-22-15). Kui kaebeõigust eitada, siis on rikutud põhiseaduse §-i 15, kuna kaebajal puuduks võimalus kaitsta oma õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab sisulist lahendamist võimaldaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.Kaebaja on palunud tunnistada õigusvastaseks PPA toimingu, mille sisuks oli talle tehtud hoiatus, et tema pargitud sõiduk häirib oluliselt liiklust ja see võidakse LS § 92 lg 2 p 1 alusel teisaldada. Kaebaja hilisematele pöördumistele vastates viitas PPA esialgu täiendavalt LS § 21 lg 2 p-le 5 (vt 05.08.2025 vastus nr 1.3-1/507-4 – dtl 9), kuid hiljem möönis, et nimetatud säte ei ole siiski asjakohane, kuna kaebaja pargitud sõiduk ei muutnud teiste sõidukite liikumist päris võimatuks ega takistanud jalakäijaid (vt 25.08.2025 vastus nr 1.31/507-7 ja 08.09.2025 vastus nr 1.3-1/708-2 – dtl 10–12). Vaidlust ei ole selles, et kuigi kaebaja sõidukit ümber ei parkinud, seda siiski ei teisaldatud, ja kaebaja ei ole viidanud ka ühelegi muule kahjulikule tagajärjele. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub HKMS § 45 lg 2 kohaselt õigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.
6.Halduskohus selgitas õigesti, et tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Halduskohtule saab tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui kaebuse esitamine on vajalik isiku õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud (HKMS § 45 lg-d 2 ja 3). Tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab isikul asjaolu kindlakstegemise kaudu oma õigusi kaitsta. Preventiivsele huvile tugineval kaebajal peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda sarnasel viisil uuesti rikkuma tema õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 23.05.2025 määrus nr 3-24-797, p 25; 10.10.2024 otsus nr 3-21-1366, p 15). Kaebaja on väitnud, et plaanib samas kohas parkida ka tulevikus ning PPA hoiatuse õigusvastasuse tuvastamine aitaks vältida võimalust, et PPA teeb talle uuesti samasisulise hoiatuse või tema sõiduk teisaldatakse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see piisav, et aktsepteerida preventiivse eesmärgiga tuvastamiskaebuse esitamist. Kuigi sõiduki 3(5)

3-25-3070 teisaldamise korral ei saaks hilisema kaebusega muuta seda sündmust olematuks, ei oleks siiski tegemist pöördumatu tagajärjega, sest kaebajale kaasnevad tagajärjed on olemuselt kõrvaldatavad või heastatavad. Seega tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt.

7.Ringkonnakohus märgib, et isegi kui möönda tuvastamiskaebuse esitamise õigust (vrd Riigikohtu 02.11.2015 otsus nr 3-3-1-22-15, p-d 12–16), tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud alusel kaebuse tagastamiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (nt Riigikohtu 08.10.2025 määrus nr 3-24-2091, p 17; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Praegusel juhul on mõlemad tingimused täidetud. Hinnates riive intensiivsust HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses, tuleb esmajoones arvestada väidetavalt rikutud õigushüve kaalukust ning sellesse sekkumise raskust. Suulise hoiatusega ei kaasnenud kaebajale mingeid koormavaid tagajärgi. Kaebaja ei ole viidanud, et tal olnuks mingil põhjusel hädavajalik parkida sõiduk just vaidlusaluses kohas, ning samuti on kaebaja kinnitanud, et hoiatusele vaatamata ei lõpetanud ta sõiduki vaidlusaluses kohas parkimist enne varasemalt planeeritud aega. Kaebuse rahuldamine ei oleks ka tõenäoline, sest liiklusjärelevalve teostamine on politsei pädevuses (vt LS § 193 lg 1), kes oli kohustatud mh tagama sujuva liikluse ja liiklejate turvalisuse ning kontrollima liiklusalastest nõuetest kinnipidamist ja võtma tarvitusele abinõud liiklusohu kõrvaldamiseks (vt LS § 195 p-d 1–3), sh vajadusel sõiduki LS §-s 92 ettenähtud alustel ja korras teisaldama (vt LS § 1962 lg 1 p 3). LS § 92 lg 2 p 1 järgi võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta siis, kui sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. KorS § 26 lg 1 alusel oli PPA-l õigus mh teavitada kaebajat kui avaliku korra eest vastutavat isikut (vt KorS § 15 lg-d 1 ja 4) ohust või korrarikkumisest ning hoiatada teda liiklust oluliselt häirival viisil pargitud sõiduki teisaldamise võimaluse eest.
8.Kaebusest ja selle lisadest nähtuvalt parkis kaebaja oma sõiduki 16.06.2025 lõuna paiku Paldiski mnt 96a hoone juurde neljarealise sõidutee 1. sõidurajale. PPA sisekontrollibüroo on kaebajale 25.08.2025 vastuses selgitanud, et politseipatrulli hinnangul kujutas selline parkimine suure liikluskoormusega magistraaltänaval selget liiklusohtu. Kaebaja on seisukohal, et sõiduk ei ohustanud liiklust ega häirinud teisi liiklejaid, keda oli sellel kellaajal vähe ning nad said kasutada ülejäänud kolme sõidurada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tegemist on äärmiselt tiheda liiklusega tänavaga ning kuigi vaidlusaluses kohas on ühes suunas neli sõidurada, võib pidada täiesti usutavaks, et tööpäeva (esmaspäev) lõuna ajal ühe sõiduraja n-ö kinni parkimine häirib oluliselt liiklust ja võib ohustada teisi liiklejaid. Kuna kaebaja oli sõiduki ära parkinud ning ei viibinud pidevalt sõiduki juures, siis on tema vastuväited üksnes oletuslikud, mitte ei põhine asjaolude vahetul tajumisel. Isegi kui liiklus võis olla sellel hetkel hõredam, kui kaebaja parkimist alustas, ei muuda see politseipatrulli hinnangut ilmselgelt valeks või meelevaldseks. Korrakaitseorganil (KorS § 6 lg 1) on õigus rakendada meetmeid mh ohu (vt KorS § 5 lg 2) tõrjumiseks ning meetmete võtmisel tuleb järgida KorS §-des 7–9 sätestatud põhimõtteid. Kui sõiduki parkimist ei ole liikluskorraldusvahendiga otseselt keelatud või lubatud, sõltub hinnang sellele, kas pargitud sõiduk ohustab teisi liiklejaid või häirib oluliselt liiklust konkreetsetest elulistest asjaoludest (nt liiklustihedus, tee- ja ilmastikuolud, nähtavustakistused jms). Seetõttu ei oleks ka kohtul võimalik üldistavalt tuvastada, et sõiduki parkimine vaidlusaluses kohas on kas lubatud või keelatud.
9.Kaebaja on seadnud kahtluse alla ka tema isikuandmete töötlemise õiguspärasuse. Kuna PPA-l oli seadusest tulenevalt nii pädevus teostada liiklusjärelevalvet kui ka volitus teavitada kaebajalt ohust või korrarikkumisest, oli tal ühtlasi õigus oma ülesannete täitmiseks (avaliku

4(5)

3-25-3070 võimu teostamiseks) töödelda kaebaja kui sõidukiomaniku isikuandmeid (vt KorS § 1 lg 11, isikuandmete kaitse üldmääruse1 art 6 lg 1 esimese lõigu punkt e).

10.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.10.2025 määrus muutmata.
11.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.10.20263-25-3207/22Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.10.20263-26-2269/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium