lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-908/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 25.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-908/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
955
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-908/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium08.09.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-908

Määruse kuupäev

25.05.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla kohustamiseks määrama kaebajale alumine voodikoht

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.X.-i kaebus.
2.Jätta läbi vaatamata X.X.-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3.Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.X.X. (edaspidi ka kaebaja) esitas 27.03.2026 Tartu Halduskohtule õigusvastasuse tuvastamise ja vastustaja kohustamise taotlusena pealkirjastatud kaebuse. Kaebuse kohaselt jäeti Tartu Vangla 02.03.2026. a otsusega nr 1-8/2-26/29-2 rahuldamata kaebaja taotlus alumise voodikoha saamiseks, kuigi kaebaja kambrikaaslane nõustus voodikohad kaebajaga vahetama. Kaebaja oli sunnitud magama põrandal, kuna nari ülemisel voodikohal magamine ei ole kaebaja raviskeemist tulenevalt ja kaebaja tervist arvestades võimalik. Teised kinnipeetavad on saanud loa alumisel voodikohal magamiseks kergelt. Kaebajal on erinevad terviseprobleemid ja alumise voodikoha loa väljastamata jätmine on õigusvastane. Kaebajale põhjustatakse sellise tegevusega terviseprobleemide ägenemist, valu ja kannatusi ning olulist heaolu langust, sest kaebaja on sunnitud magama põrandal. Kaebaja võtab ööpäevas palju erinevaid antidepressante ja rahusteid ning ravimite kõrvalmõjud ei võimalda tal magada voodikohal, mis asub kõrgel. Kaebajal on hirm narilt alla kukkuda. Kaebaja palub vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Kaebaja taotleb veel riigi õigusabi korras esindaja määramist, kuna kaebaja ei suuda ennast ise esindada, sest tema esitatud kaebuste hulk on niivõrd suur ja tal on raske menetlustes selgelt orienteeruda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.10.20263-26-1247/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-2524/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-1976/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.10.20263-26-2254/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-26-2315/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-22-990/29

KOHTU SEISUKOHT

2.Kohus märgib esmalt seoses kaebuse nõuetega, et kohustamisnõude raames hindab kohus vastustaja tegevuse õiguspärasust, mistõttu eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine ei ole praegusel juhul vajalik. Kohus tõlgendab kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud

3-26-908 kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kaebaja on kaebuses märkinud vastustajaks Tartu Vangla. HKMS § 18 lg 1 kohaselt teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ja menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Arvestades asjaolu, et kaebaja ei ole rahul talle alumise voodikoha loa väljastamata jätmisega, ta taotleb sellise loa saamist ja selle loa väljastab vanglas Sihtasutus Viljandi Haigla, siis on asjas vastustajaks Sihtasutus Viljandi Haigla.

3.HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
4.Kohus on Kohtute infosüsteemist tuvastanud, et kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad haldusasjas nr 3-25-4649 esitatuga. X.X. esitas 20.12.2025 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-25-4649 kaebuse, milles nõuab samuti muu hulgas Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamist kaebajale alumise voodikoha loa andmiseks. Kuigi kaebaja osutab käesolevas asjas hilisemale keeldumisele, mille alusel ei võimaldata talle alumist voodikohta, ei ole see antud juhul määrav ega põhjus, miks menetleda sama kohustamisnõuet kahes erinevas kohtumenetluses. Kaebaja saab vajadusel käesolevas asjas nimetatud keeldumise alumise voodikoha määramata jätmise kohta esitada täiendava tõendina haldusasjas nr 3-25-4649. Arvestades käesoleva asja sisu ja eesmärki ning haldusasjas nr 3-25-4649 esitatud kaebuse nõudeid ja alust, on kohus seisukohal, et kaebaja nõuab mõlemas haldusasjas Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamist samadel asjaoludel samaks toiminguks. Haldusasi nr 3-25-4649 on halduskohtu menetluses ning kaebajal on võimalus enda õigusi seoses alumisel voodikohal magamiseks loa saamisega kaitsta selles menetluses. Käesolevas asjas esitatud hilisem kaebus on seega korduv.
5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Riigi õigusabi taotlus
7.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
8.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda koostatud ja esitatud kaebusi ka korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Kaebaja esitatud avaldused on mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Lisaks ei pea kohtule esitatav avaldus sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1). Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on varasemalt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui

3-26-908 palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile (vt nt Tartu Halduskohtu 09.01.2025. a määrus asjas nr 3-24-3441 (p 12.1), 20.01.2025. a määrus asjas nr 3-25-77 (p 14.1), 30.01.2025. a määrus asjas 3-25-188 (p 11.1), 11.04.2025. a määrus asjas nr 3-25-872 (p 10.1)).

9.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.10.20263-25-3207/22Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.10.20263-26-2269/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium