X kaebus SA Ida-Viru Keskhaigla ja Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses meditsiinilise abi osutamata jätmisega 24. märtsil 2026
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Kuulutada haldusasja menetlus Viru Vangla 15. aprillil 2026 esitatud videosalvestise osas kinniseks.
4.Keelata kaebajal tutvuda Viru Vangla 15. aprillil 2026 esitatud videosalvestisega ja saada sellest koopiaid.
5.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse X Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
1.X (kaebaja) esitas 26. märtsil 2026 SA Ida-Viru Keskhaiglale (IVKH) ning Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja nõuab IVKH-lt kahju hüvitamist summas 2 500 eurot ning Viru Vanglalt summas 1 500 eurot. Taotluse kohaselt soovis kaebaja 24. märtsil 2026 meedikut. Meedik saabus kaebaja juurde esimest korda kell 21.10 ning kaebaja soovis, et talle tehtaks arsti soovituste kohaselt protseduur. Meedik võttis aja nõu küsimuseks ning tuli teist korda tagasi kell 21.35 ning andis kaebajale ravimeid. Kolmandal korral saabus meditsiinitöötaja kell 21.45 koos kahe valvuriga ning ühe valvuri kehakaamera salvestas meditsiinilise abi osutamise. Kaebaja ei saanud meditsiinilise abiga nõustuda, sest rikutakse tema eraelu puutumatust, kuna valvurid viibivad protseduuri juures. Kaebaja oli sunnitud kannatama valu, tal oli paanikahoog ning tundis tugevat hirmu.
3-26-946
2.IVKH jättis 30. märtsi 2026. a vastuskirjaga nr 2.1-31/492-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Haigla vastas ühe vastuskirjaga kaebaja viiele erinevale pöördumisele, nende hulgas kaebaja 26. märtsi 2026. a taotlusele. Kaebajal toimus perearsti vastuvõtt 10. märtsil 2026, kus oli võimalik terviseprobleeme arutada. Nimetatud vastuvõtul anti kaebajale juhised EKG tegemise kohta, millest kaebaja keeldus juba ette valvuri juuresoleku tõttu. Eluosakonnas toimuvad vastuvõtud on eelkõige vältimatu abi osutamiseks ning seda on kaebajale korduvalt selgitatud. Valveõde tegi 24. märtsil 2026 eluosakonda visiidi, mille käigus nõudis kaebaja EKG teostamist, kuid keeldus vererõhu mõõtmisest. Pereõde tegi EKG plaaniliselt 26. märtsil 2026 ning uuringu käigus kõrvalekaldeid ei tuvastatud. Käesoleval juhul ei ole tõendatud diagnoosi- ega raviviga ega ka põhjuslikku seost väidetava rikkumise ja kahju vahel, mistõttu ei ole kahjunõue põhjendatud.
3.X esitas 1. aprillil 2026 X Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaiglale ja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 4000 eurot. Kaebaja teatas valvurile 24. märtsil 2026, et vajab meedikut. Kaebaja soovis EKG tegemist ja meditsiinilise abi, kuid ei saanud seda, sest meedik ja valvurid rikkusid tema eraelu. Valvur ei tohi viibida tervishoiuteenuse osutamise juures. Kaebaja viitab, et tundis ennast alandatuna ja väärkohelduna. Kaebajale tehti EKG 26. märtsil 2026 ning sellega ei tuvastatud südameprobleeme. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
4.IVKH edastas 8. aprillil 2026 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid ning kaebaja tervisekaardi väljavõtted.
5.Viru Vangla esitas 15. aprillil 2026 vastusena kohtunõudele 24. märtsi 2026. a sündmust kajastava valvuri kehakaamera salvestise. Vangla taotleb salvestise osas menetluse kinniseks kuulutamist ja kinnipeetava (ja tema võimaliku esindaja) sellega tutvumisvõimaluse piiramist HKMS § 77 lg 1, § 79 lg 1 p 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud infoga. Teades kaamera täpset võimekust, sh pildi- ja helikvaliteedi osas, võib see lihtsustada vanglas rikkumiste toimepanekut ja ohustada seeläbi vangla julgeolekut.
6.Vangla teatas 27. aprillil 2026 vastuses kohtunõudele, et Viru Vangla vastu esitatud kahjunõue on vangla menetluses tähtajaga 26. mai 2026.
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Lähtuvalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab IVKH-lt mittevaralise kahju hüvitamist summas 2500 eurot ning Viru Vanglalt summas 1500 eurot. Kuigi kaebaja esitatud kujul võiks mõista, et kaebaja lähtub kahest erinevast kahju hüvitamise juhtumist, siis kohus mõistab, et kaebaja soovib siiski kahju hüvitamist ühe ja sama elulise sündmuse eest. Arvestades, et kinnipeetavatele osutatava tervishoiuteenuse käigus tekkinud kahju eest vastutavad solidaarselt nii tervishoiuteenuse osutaja kui ka vangla, siis kohus mõistab, et kaebaja on soovinud näidata kummagi solidaarvõlgniku süü suurust väljendades seda kahju hüvitise summas konkreetse vastustaja vastu. Kohus mõistab, et kaebaja tahe on suunatud tervikuna 4000 euro välja mõistmisele. Kaebajale põhjustati mittevaralist kahju seoses 24. märtsil 2026 tervishoiuteenuse osutamata jätmisega. Seega esitas kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 4 mõttes hüvitamiskaebuse.
3-26-946
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Kohtu hinnangul saab nii IVKH kui ka Viru Vangla vastu esitatud kahju nõuded tagastada ühtsel alusel. Kuigi Viru Vangla teatas, et nad ei ole kaebaja kahju nõuet veel lahendanud, ei piira see kaebuse tagastamist. Kuna tervishoiuteenuse osutamisel vastutavad IVKH kui ka Viru Vangla tekkinud kahju eest solidaarselt ning kahju hüvitamise aluseks on üks ja sama eluline sündmus, siis kohtu hinnangul saab neid käsitleda seda ühtse kahju hüvitamise nõudena. Seega juhul kui IVKH vastu esitatud kaebus kuulub tagastamisele, siis esineb sama alus ka Viru Vangla vastu esitatud kahjunõude tagastamiseks. Kohtu hinnangul on kahju hüvitamise nõude lahendamise asjaolud samad ning arvestades seejuures tervishoiuteenuse osutamisel tegevuste läbipõimumist, ei saa kunstlikult eraldada Viru Vangla tegevust. Kaebaja suhtes 24. märtsil 2026 osutatud tegevusi ning olukorda tuleb vaadelda ühtse tervikuna ehk meditsiinilise teenuse osutamisena.
10.Kaebaja on mittevaralise kahju tekkimise alusena käsitlenud eraelu puutumatuse rikkumist ning väärikuse alandamist. Samuti saab kaebaja esitatud kaebusest mõista, et rikutud on patsiendi-arsti konfidentsiaalsuskohustust. Kaebaja ei ole viidanud otsesõnu ühegi terviserikke või -kahjustuse püsivale tekkimisele, mis tervishoiuteenuse osutamata jätmisega kaasnes. Kaebaja küll viitab EKG tegemata jätmisele, kuid ei ole esile toonud, et EKG tegemata jätmine kahjustas tema tervist. Seega tuleb kaebaja õiguste riivet käsitleda eelkõige lähtuvalt kaebaja eraelu puutumatuse ning väärikuse alandamise riivena. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul kaebaja õiguste riivet käsitleda väheintensiivsena. Vaidlus puudutab ühel päeval valvuri ja meditsiinitöötaja tegevusest tingitult väidetavalt tervishoiuteenuse mittesaamist olukorras, kus kaebaja esitatud asjaoludest ei nähtu tervishoiuteenuse saamise vajaduse kiireloomulisust ega olulisust. Kaebaja õigusi ei saa olulisel määral riivata asjaolu, et meditsiinitöötaja ei teinud EKG-d kaebajale sobival ning soovitud ajal. Kaebaja soovitud protseduur tehti poolteist päeva hiljem (kaebaja teatas kehvast enesetundest 24. märtsi 2026. a õhtul ning EKG tehti kaebajale 26. märtsi 2026. a hommikul kell 9.00). Kohtu hinnangul ei saa kaebaja tervislik seisund sedavõrd oluliselt nii lühikese ajavahemiku jooksul muutuda, et kaebaja terviseprobleemid jääks täielikult kaitseta. Seega ei ole kaebaja õigusi protseduuri hilisema tegemisega saanud oluliselt riivata. Kaebaja privaatsusõiguse riive on samuti vähene, kuna on küsitav, milliseid olulisi terviseandmeid oleks hüpoteetiliselt 23. märtsi 2026 protseduuri käigus valvurile avaldatud. On küll tõsi, et valvuri kehakaamera salvestiselt on võimalik tuvastada kaebaja ja meditsiinitöötaja vestluse sisu. Teisalt ei tehtud kaebajale ühtegi meditsiinilist protseduuri valvurite juuresolekul. Kaebajale on tagatud vanglas meditsiiniline abi ning ei ole eluliselt usutav, et vangla valvurid tunneksid ülemäärast huvi kaebaja terviseandmete saamise ja levitamise vastu. Kaebaja õiguste riivet vähendab kaebaja enda käitumine, kus kaebaja ise keeldub tervisehoiuteenuse osutamisest. Samas ei saa privaatsusõiguse riivet pidada selliseks, mille tulemusena peaks kaebaja kogema pikaajalisi kannatusi. Kaebajale võis kaasneda teatud ebamugavustunne sellest, et meditsiinilise protseduuri juures viibiks selle osutamisel ka valvur, kuid see ei saa põhjustada selliseid kannatusi, mida pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
11.Kaebajal on etteheiteid 24. märtsil 2026 meditsiinitöötaja tegevusega seoses ning sellega, et talle ei tehtud EKG-d tema soovitud ajal. Kaebajale hinnangul ei osutatud talle kohast tervishoiuteenust. Kaebaja ise on selgitanud, et meditsiinitööaja tuli 24. märtsil 2026 kaebaja juurde mitmel korral. Seejuures on kaebaja kaebuses märkinud, et meditsiinitööaja tõi talle
3-26-946 ravimeid. Kaebajal puudub õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt kindla sisuga protseduuride tegemist tema soovitud ajal. Protseduuride määramine on meditsiinitöötaja otsustuspädevuses. Samas ei saanud 24. märtsi 2026. a õhtul EKG tegemata jätmisest kaebajale tekkida kahjulikke tagajärgi. Kaebajale tehti tema soovitud EKG uuring 26. märtsi 2026. a hommikul. Seega ei ole tervishoiuteenuse osutaja õigusvastselt tegutsenud. Kohus möönab, et välistada ei saa, et südame rütmihäired ei pruugi täpselt samal viisil avalduda poolteist päeva hiljem, kuid teisalt ei ole eluliselt usutav, et nii väikse aja möödumisel kaebaja väidetud terviseprobleem täielikult kaoks ning ei kajastuks üldse hiljem tehtud EKG uuringus. Mis puudutab eraelu puutumatuse riivet seoses valvuri juuresolekuga, siis on kohtupraktikas korduvalt leitud, et vanglaametniku juuresolek tervishoiuteenuste osutamisel on põhjendatud ja õigusaktidega kooskõlas, sest see on vajalik nii tervishoiutöötajate julgeoleku tagamiseks kui ka arvestades vangla töökorralduse eripärasid seoses tervishoiuteenuse osutamisega, sh väljastatud ravimite manustamise korraldust. Samuti on vanglaametnikel vangistusseaduse § 66 lg 11 lähtuvalt kinnipeetavate üle järelevalve teostamise kohustus (vt X Halduskohtu 10. juuni 2025. a määrus asjas nr 3-25-713 ja 28. novembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-4275, mis läbisid ka edasikaebemenetluse kõrgema astme kohtus). Kaebajale oli tagatud võimalus saada tervishoiuteenust 24. märtsil 2026, kuid kaebaja seda võimalust ei kasutanud ning keeldus teenusest enda tahtest lähtuvalt. Seda kinnitab valvuri kehakaamera salvestis. Kaebajale 26. märtsil 2026 plaaniliste protseduuri käigus osutati vajalikku meditsiinilist abi, mistõttu ei saanud kaebajale tekkida ka selliseid kannatusi või ebameeldivusi, mis annaks alust eeldada mittevaralise kahju mõõtu üleelamiste esinemist. Kui kaebaja vabatahtlikult loobub meditsiinilise abi saamisest, ei ole see vastustajale etteheidetav. Kuna kohtu hinnangul ei viita esitatud materjalid sellele, et tervishoiuteenuse osutamisest oleks õigusvastaselt keeldutud , siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine tõenäoline.
12.Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja Viru Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise taotlus kuuluks hetkel ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele, kuna kaebaja on esitanud vangla vastu kahjunõude ennatlikult. Arvestades, et kaebaja on HKMS § 47 lg 2 mõttes algatanud vabatahtliku kohtueelse menetluse, tuleks kaebajal enne kohtusse pöördumist ära oodata kohtueelset menetlust lõpetav otsus. Ei saa pidada põhjendatuks kahe paralleelse menetluse läbiviimist sama õigusliku küsimuse lahendamiseks. Selline tegevus ei riiva oluliselt kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele, kuna kaebajale on tagatud kohtukaebeõiguse HKMS § 47 lg 2 alusel kohtueelse menetluse lõpplahendi peale. Lisaks ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtu poole. Seega ei ole tegemist ebaproportsionaalse kaebeõiguse piiranguga.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
15.Viru Vangla esitas 15. aprillil 2026 taotluse kuulutada haldusasja menetlus vangla 15. aprillil 2026 esitatud videosalvestise osas kinniseks ja piirata kaebaja ja tema võimaliku esindaja ligipääsu tõendile. HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 näeb ette, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1
3-26-946 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.
16.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Viru Vangla 15. aprillil 2026 esitatud videosalvestise osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Kuna videosalvestise vaatlus võimaldaks kaebajal näha Viru Vangla ametnike vormi külge kinnitatud kaamera vaateulatust ja vaatenurki ning võimaldab tuvastada kaamera täpset võimekust, sh pildi- ja helikvaliteedi osas, sisaldab vastustaja esitatud tõend teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Vastustaja huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestisega tutvuda.
17.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
18.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Viru Vangla 15. aprillil 2026 esitatud videosalvestise osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiaid.
19.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja terviseandmete kaitseks tema nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.