1.Jätta X määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning tema määruskaebus läbi vaatamata.
2.Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi ja e-posti aadress tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 25.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasjas nr 3-26-1561) Tallinna linna tegevuse peale seoses sotsiaalabi andmisega. Kaebaja väitis, et ta pöördus 02.01.2026 Tallinna linna poole sotsiaalabi saamiseks ning talle määrati 13.01.2026 toetus 220 eurot, kuid Rimi toidukaarti talle nõuetekohaselt kätte ei toimetatud. Kaebaja leidis, et Tallinna linna tegevusega on talle tekitatud mittevaraline kahju ja see tuleb hüvitada 2000 euro ulatuses.
2.Kaebaja esitas 27.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasjas nr 3-26-1587). Selles väitis kaebaja, et Tallinna linn on jätnud talle õigel ajal määramata toimetulekutoetuse, jätnud täitmata haldusakti, millega talle oli määratud eluruumi tagamise teenus, ning rikkunud sotsiaalabi andmisel kaebaja õigusi. Kaebaja viitas muu hulgas terviseseisundi halvenemisele, vältimatu abi puudumisele, puudulikele elamistingimustele ja pikaajalisele stressile. Kaebaja esitas selles asjas mitmeid nõudeid, sealhulgas palus tuvastada Tallinna Kesklinna Valitsuse
3-26-1561 sotsiaalhoolekande osakonna tegevusetuse õigusvastasuse, kohustada Tallinna linna lahendama 01.05.2026 esitatud taotlus, kohustada linna välja maksma 2026. aasta mai toimetulekutoetus, tagama sotsiaalabi ning lahendama 12.02.2026 pöördumise, mis puudutas ravikulusid, rehabilitatsiooni ja tervisekahju vältimist. Samuti palus kaebaja käsitada asja kiireloomulisena ja kohaldada esialgset õiguskaitset.
3.Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad 3-26-1561 ja 3-26-1587 ühte menetlusse ning tagastas 07.07.2026 määrusega kaebuse kohustamis-, tuvastamis- ja kahju hüvitamise nõuded Rimi toidukaarti puudutavas osas (HKMS § 121 lg 2 p-d 1, 2 ja 21). Halduskohus tagastas kaebuse eluruumi tagamise teenust puudutavas osas (HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 21) ning 2026. a mai toimetulekutoetust ja sissetulekust sõltuvat toetust puudutavas osas (HKMS § 121 lg 2 p-d 2 ja 21). Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse, riigi õigusabi ning menetlusabi taotluse rahuldamata. Kohus jättis riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. Kaebaja esitas 02.01.2026 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks. Linn määras 12.01.2026 otsusega talle jaanuari 2026 eest toimetulekutoetuse 220 eurot, millest tulenes õigus Rimi toidukaardile alates järgmisest kvartalist. Kaebajat teavitati sellest 13.01.2026 kirjaga nr 5-42.6/4117-6 ning talle anti teavet ka võimaluse kohta saada Toidupangast toiduabi. Asja materjalidest nähtuvalt toimus kaebaja ja Tallinna linna vahel Rimi toidukaardi kättetoimetamise küsimuses ulatuslik kirjavahetus. Tallinna linna esitatud tõenditest nähtus, et linn oli 04.05.2026 andnud Rimi toidukaardi üle Rimi Eesti Food AS-ile ning Rimi Eesti Food AS võttis kaardi kaebajale toimetamise korraldamise enda kanda. 26.05.2026 toimunud kirjavahetusest nähtus, et kaebaja sai Rimi toidukaardi kätte 25.05.2026 ning asus seda kasutama. Seega on kaebaja kaardi kätte saanud ning tema kaebuse eesmärk oli selles osas saavutatud. Pärast Rimi toidukaardi kättesaamist ei olnud kaebajal enam võimalik kohustamisnõudega saavutada soovitud tulemust. Samuti puudub kaebajal alus esitada samas küsimuses tuvastamiskaebust. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei aitaks kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Kaardi kättetoimetamise takistused olid vähemalt osaliselt seotud kaebaja enda tegevusega. Kaebaja oli Rimi toidukaardi kättetoimetamisega seotud asjaoludel esitanud ka 2000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eesti õiguses erandlik ning väheintensiivse õiguse riive korral võib kahjunõue olla HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei ole selgelt välja toonud, milles seisnes talle tekkinud mittevaraline kahju. Asja materjalidest ei nähtunud sellise kahju hüvitamise alust. Samuti ei ole alust järeldada, et Tallinna linn oleks Rimi toidukaardi kättetoimetamisel õigusvastaselt käitunud. Eluruumi tagamise teenust puudutavas osas oli kaebaja varem samas küsimuses kohtusse pöördunud (nr 3-26-560). Selles menetluses oli vaidluse all Tallinna Kesklinna Valitsuse 21.01.2026 otsus nr KES-20260121-00790, millega määrati kaebajale eluruumi tagamise teenus. Kaebaja taotles selles menetluses 10.04.2026 muu hulgas nimetatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist ning soovis, et Tallinna linnale pandaks kohustus osutada talle eluruumi tagamise teenust. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 24.04.2026 määrusega HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel. Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja määruskaebuse 08.05.2026 rahuldamata ning Riigikohus ei võtnud 18.06.2026 määrusega kaebaja määruskaebust menetlusse. Kaebajal oli küll võimalik samas küsimuses uuesti kohtusse pöörduda, kuid arvestades haldusasjas nr 3-26-560 esitatud asjaolusid ja nõudeid, tuli ka uus eluruumi tagamise teenust puudutav kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel. Kaebaja õigusi ei ole intensiivselt rikutud. Tal on jätkuvalt võimalik Tallinna linna pakutud 2(6)
3-26-1561 eluruum vastu võtta ning selle kaudu oma elutingimusi oluliselt parandada. Seetõttu ei olnud kaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt tõenäoline. Tallinna linn oli 27.05.2026 teinud otsuse, millega määras kaebajale 2026. aasta mai eest toimetulekutoetust 220 eurot. Seega oli kaebaja soovitud tulemus selles osas saavutatud ning menetlus oli läbi viidud ja toetus määratud. Kohustamisnõude rahuldamine ei olnud enam võimalik ega vajalik. Sissetulekust sõltuva toetuse osas oli kaebaja esitanud linnale taotluse seoses interneti-, sideja teleteenuste võlgnevustega. Kaebaja esitas muu hulgas Julianus Inkasso OÜ teate, millest nähtus Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ees olev võlgnevus 141,51 eurot. Samuti esitas kaebaja andmed Elisa Eesti AS-i ees oleva 259,26 euro suuruse võlgnevuse kohta. Halduskohus leidis määruse p-s 16, et Tallinna linna kehtiva regulatsiooni kohaselt ei olnud nimetatud kulusid ja võlgnevusi võimalik sissetulekust sõltuva toetusega kompenseerida. Seetõttu oli kaebus selles osas kohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu. Kuna kaebusega kaitstav õigus ei olnud intensiivselt riivatud ning kaebuse rahuldamine oli ebatõenäoline, tagastas kohus nõude HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja ei soovinud teha linnaga koostööd eluruumi tagamise teenuse osutamisel ning oli põhjendamatult keeldunud talle pakutud lahendustest. Samuti oli kaebaja vaidlustanud talle pakutud toiduabi kvaliteedi ja abi osutamise viisi. Kaebaja sündis 1984. aastal ja ta on töövõimeline. Ta pole näidanud, et ta ei saaks töötamisega oma olukorda paremaks muuta. Kaebaja sotsiaalabi vajadus ei õigustanud iseenesest kõigi tema taotluste rahuldamist. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale oli 2026. aasta mai toimetulekutoetus välja makstud. Samuti oli Tallinna linn alates 2026. aasta jaanuarist maksnud kaebajale toimetulekutoetust toimetulekupiiri ulatuses ning pakkunud talle täiendavalt vältimatut abi, sealhulgas toiduabi, riideabi, kriisimajutust ja varjupaigateenust ning abi pakutud korteri sisustamisel. Esitatud materjalidest ei nähtu ohtu kaebaja elule või tervisele. Arvestades kaebuse vähest perspektiivi, jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on võimeline ennast haldusmenetluses ja kohtus iseseisvalt esindama.
4.Kaebaja esitas 12.08.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada või uuesti hinnata Tallinna Halduskohtu 07.07.2026 määrust vaidlustatud ulatuses, ennistada vajaduse korral määruskaebuse esitamise tähtaeg HKMS § 71 lg 1 alusel ning lahendada uuesti kohtuasjade nr 3-26-1561 ja 3-26-1587 liitmise, kaebuse nõuete tagastamise, riigi õigusabi ja esialgse õiguskaitse küsimused. Kohtumäärus tehti 07.07.2026, kuid kaebaja avas selle e-toimikus tegelikult alles 09.08.2026. E-toimiku andmetes kajastuvad kuupäevad „Saadetud: 07.07.2026“, „Vastuvõetud: 18.07.2026 kell 23.59“ ja „Avatud: 09.08.2026“. Kaebaja palub kontrollida kättetoimetamise tehnilisi andmeid ning tuvastada õigusliku aluse, mille tõttu loeti määrus kätte toimetatuks 18.07.2026. Juhul kui tähtaeg oli siiski möödunud, palub ta selle HKMS § 71 lg 1 alusel ennistada. Tähtaja ennistamisega seoses viitab kaebaja tehnilistele takistustele e-toimiku kasutamisel. Kaebajal puudub stabiilne side ja usaldusväärne tehniline võimalus e-toimikut regulaarselt jälgida. Kaebaja kasutuses on vana mobiiltelefon, mille töö on ebastabiilne ja mille kasutamisel esineb tehnilisi tõrkeid. Kaebajal puudub arvuti või muu sobiv tehniline seade e-toimiku ja mahukate kohtumaterjalidega regulaarseks töötamiseks. Määruskaebuse tähtaja seisukohalt olulisel perioodil oli kaebaja tervislik seisund oluliselt halvenenud ning olemasolevad haigused ja muud terviseprobleemid ägenesid. Ka tervislik seisund mõjutas 3(6)
3-26-1561 otseselt kaebaja füüsilist võimekust igapäevaste toimingute tegemisel, elektrooniliste riiklike süsteemide regulaarsel jälgimisel ning suure hulga keerukate haldus- ja kohtudokumentidega iseseisval töötamisel. Kaebaja on sunnitud iseseisvalt ja samaaegselt tegelema mitme omavahel seotud haldus- ja kohtumenetlusega, mis puudutavad muu hulgas sotsiaalabi, eluruumi tagamist, ravikindlustust, Töötukassaga seotud küsimusi ning muid nendega vahetult seotud asjaolusid. Asjaolu, et kaebaja on hädavajadusest olnud sunnitud ise koostama avaldusi ja menetlusdokumente, ei tähenda, et tal oleksid professionaalsed õigusteadmised, ega võrdu võimalusega saada kvalifitseeritud õigusabi. Kaebaja on seisukohal, et käesolev olukord näitab menetluslike küsimuste keerukust. Samaaegselt tuleb hinnata elektroonilise kättetoimetamise reegleid, kättetoimetamise kuupäeva õiguslikkku tähendust, määruskaebuse tähtaja arvutamist, tähtaja võimaliku ennistamise aluseid ning kohtumääruse sisulist õiguspärasust. Kaebaja märgib, et pärast määruse tegelikku avamist 09.08.2026 asus ta viivitamata oma menetlusõigusi kasutama. Kaebaja vaidleb vastu kohtuasjade liitmisele. Kaebaja ei nõustu Rimi toidukaardi nõude tagastamisega. Toidukaardi hilisem kättesaamine ei välista varasema võimaliku õigusvastase viivituse ega selle tagajärgede hindamist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei oleks tulnud tagastada. Viide varasemale kohtuasjale pole asjakohane. Kaebaja soovis tuvastada ka Tallinna linna viivituse 2026. aasta mai toimetulekutoetuse menetlemisel. Kaebaja pole võimeline töötama. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus ja tal on vaja riigi õigusabi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on esitatud pärast määruskaebetähtaja möödumist ning tähtaja ennistamiseks puudub alus.
6.HKMS § 204 lg 1 kohaselt võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Seetõttu tuleb kõigepealt kindlaks teha, millal toimetati halduskohtu 07.07.2026 määrus kaebajale kätte. HKMS § 73 järgi kohaldatakse menetlusdokumentide elektroonilisele kättetoimetamisele ja elektrooniliselt kättesaadavaks tegemisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
7.Kaebaja märkis 27.05.2026 esitatud kaebuses oma kontaktandmena e-posti aadressi XXX. Toimiku materjalidest nähtub, et halduskohus edastas 13.07.2026 sellele aadressile e-kirjaga 07.07.2026 määruse, mis oli lisatud kirjale. Halduskohus edastas määruse samale e-posti aadressile uuesti 14.07.2026 ning ka sellele kirjale oli määrus lisatud loetavas vormis.
8.Halduskohus selgitas 14.07.2026 e-kirjas, et määrus oli tehtud kaebajale avaliku e-toimiku kaudu kättesaadavaks 07.07.2026 ning saadetud elektrooniliselt 08.07.2026 ja 13.07.2026. Kohus tsiteeris TsMS § 3141 lg-t 2 ning selgitas, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule oma aadressi või sidevahendi andmed, võib menetlusdokumendi saata neid andmeid kasutades ja dokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Lisaks teatas kohus kaebajale üheselt, et kui ta ei kinnita dokumendi kättesaamist ega võta seda e-toimikus vastu, loetakse 07.07.2026 määrus talle kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel ehk 18.07.2026.
9.TsMS § 3141 lg 2 kohaldamise eeldused olid täidetud. Kaebaja oli avaldanud samas kohtumenetluses kohtule oma e-posti aadressi ning halduskohus saatis määruse sellele 4(6)
3-26-1561 aadressile. Määrus oli e-kirjadele lisatud loetavas vormis. Samuti teavitas halduskohus kaebajat 14.07.2026 e-kirjas sõnaselgelt nii kohaldatavast õiguslikust alusest kui ka sellest, et kättesaamise kinnitamata jätmise ja e-toimikus vastu võtmata jätmise korral loetakse määrus talle kättetoimetatuks 18.07.2026.
10.Menetlusdokumendi TsMS § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks lugemine ei sõltu sellest, millal saaja dokumendi tegelikult avab või selle sisuga tutvub. E-toimiku märge, mille kohaselt avas kaebaja määruse 09.08.2026, tõendab üksnes dokumendi e-toimikus avamise aega ega lükka edasi seaduse alusel saabunud kättetoimetamise aega. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et 13.07.2026 või 14.07.2026 saadetud e-kiri ei jõudnud tema enda antud eposti aadressile või et kirjale lisatud määrus ei olnud talle loetav. Tema oletus, et teade võis sattuda rämpsposti hulka, ei ole tõendatud ega anna käesolevas asjas alust kättetoimetamist kahtluse alla seada.
11.Kui lugeda määrus TsMS § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks 17.07.2026, siis hakkas 15-päevane määruskaebetähtaeg kulgema 18.07.2026 ja selle viimane päev oli 01.08.2026, mis langes laupäevale. Seetõttu lõppes tähtaeg järgmisel tööpäeval, 03.08.2026. Sama tähtpäev tuleneb ka e-toimikus märgitud ja halduskohtu 14.07.2026 kirjas teatatud 18.07.2026 kättetoimetamise kuupäevast: sel juhul hakkas tähtaeg kulgema 19.07.2026, selle viimane päev oli 02.08.2026, mis langes pühapäevale, ning tähtaeg lõppes samuti 03.08.2026. Seega ei mõjuta võimalik ühepäevane erinevus kättetoimetamise aja määramisel määruskaebetähtaja lõppkuupäeva. Kaebaja esitas määruskaebuse 12.08.2026, mistõttu on määruskaebus esitatud pärast HKMS § 204 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.
12.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus seaduses sätestatud menetlustähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks saab pidada asjaolu, mis tegelikult takistas menetlusosalisel menetlustoimingut tähtaja jooksul teha. Üldjuhul peab tegemist olema menetlusosalise tahtest sõltumatu, ootamatu ja vältimatu või ületamatu asjaoluga. Menetlusosalise isiklike asjaolude arvestamisel tuleb hinnata, kas ja mil määral takistasid need konkreetsel ajavahemikul nõutava menetlustoimingu tegemist. Tähtaja ennistamist taotlev isik peab põhistama nii takistava asjaolu olemasolu kui ka selle seose tähtaja möödalaskmisega.
13.Kaebaja põhjendab tähtaja ennistamise taotlust esmalt sellega, et avas määruse etoimikus alles 09.08.2026 ja asus seejärel viivitamata tegutsema. Määruse hilisem avamine ei ole mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Määrus oli kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud ning talle oli juba enne määruse kättetoimetatuks lugemist elektronposti teel teatatud nii määruse saatmisest kui ka kättetoimetamise õiguslikust tagajärjest. Menetlustähtaja kulgemine ei saa sõltuda sellest, millal menetlusosaline temale kätte toimetatud dokumendiga sisuliselt tutvub. Kuna dokument oli edastatud ka e-kirjaga ja kaebaja sai sellega tutvuda ilma e-toimikusse logimata, ei oma sisulist tähtsust, millal ta avas dokumendi just e-toimikus.
14.Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada ka kaebaja viidatud tehnilisi raskusi. Kaebaja väidab, et tal puudus stabiilne side, tema kasutuses oli vana ja ebastabiilselt töötav mobiiltelefon ning tal puudus arvuti. Need väited on üldised. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ajavahemikul 18.07.–03.08.2026 esines tema elektronposti, sideühenduse või e-toimiku kasutamisel konkreetne rike, mis muutis määrusega tutvumise või määruskaebuse esitamise objektiivselt võimatuks. Seejuures oli määrus talle saadetud elektronposti teel PDF- ja ASiC-E-vormingus ning määruskaebuse esitamine ei eeldanud e-toimiku kasutamist. Kaebaja ei ole näidanud sedagi, et ta oleks tähtaja jooksul teatanud kohtule tehnilisest takistusest või püüdnud esitada 5(6)
3-26-1561 määruskaebust muul viisil. Tehnilise vahendi kasutamise ebamugavus või piiratus ei ole ilma konkreetse ületamatu rikketa tähtaja ennistamise alus.
15.Kaebaja on tuginenud ka tervisliku seisundi halvenemisele. Ringkonnakohus ei kahtle, et terviseprobleemid võisid muuta menetluses osalemise raskemaks. Esitatud meditsiinilised andmed ei tõenda siiski, et kaebaja oli määruskaebetähtaja vältel või selle olulises osas sellises seisundis, mis muutis määrusega tutvumise, määruskaebuse esitamise või selle esitamise korraldamise võimatuks. Tõendid puudutavad valdavalt varasemat aega ega kirjelda piisavalt kaebaja seisundit ajavahemikul 18.07.–03.08.2026. Terviseprobleemi olemasolust iseenesest tähtaja ennistamiseks ei piisa, vaid tuvastada tuleb ka selle seos menetlustoimingu tähtajaks tegemata jäämisega.
16.Kaebaja majanduslik olukord, piiratud ravivõimalused ja ravikindlustuse küsimus ei näita samuti, et ta ei saanud määruskaebust tähtajaks esitada. Määruskaebuse esitamine ei eeldanud lepingulise esindaja kasutamist. Kaebajal oli võimalik esitada tähtaja jooksul ka lühike määruskaebus, milles märkida vaidlustatav määrus, taotlus ja põhilised vastuväited.
17.Tähtaja ennistamist ei õigusta ka professionaalse õigusabi puudumine ega mitme haldus- ja kohtumenetluse samaaegne ajamine. Kaebaja ei ole selgitanud, milline konkreetne menetlustoiming või muu vältimatu kohustus takistas tal käesolevas asjas määruskaebust esitada. Toimiku andmed näitavad, et kaebaja on olnud võimeline kohtuga elektrooniliselt suhtlema ja eri menetlustes iseseisvalt menetlusdokumente esitama. See ei tähenda, et kaebajalt saaks eeldada kutselise juristi teadmisi, kuid ei kinnita tema väidet, et tal puudus tegelik võimalus kohtuga elektrooniliselt suhelda või määruskaebust esitada.
18.Kaebaja hinnangul tekitasid e-toimiku märked „Vastuvõetud: 18.07.2026“ ja „Avatud: 09.08.2026“ tähtaja arvutamisel objektiivse ebaselguse. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimetatud märked kajastavad eri asjaolusid: esimene menetlusdokumendi õiguslikku kättetoimetamise aega ja teine dokumendi avamise aega e-toimiku keskkonnas. Peale selle oli 14.07.2026 kirjas sõnaselgelt märgitud, et määrus loetakse kättetoimetatuks 18.07.2026. Kaebajal ei saanud seetõttu tekkida põhjendatud arusaama, et määruskaebetähtaeg hakkab kulgema alles dokumendi avamisest 09.08.2026.
19.Tähtaja ennistamise aluseks ei ole ka asja oluline tähendus kaebajale, tähtaja ületamise suhteline lühidus ega see, et kaebaja asus pärast määruse avamist kiiresti tegutsema. Need asjaolud võivad olla tähtaja ennistamise taotluse hindamisel arvestatavad, kuid ei asenda mõjuvat põhjust, mis takistas menetlustoimingu tegemist tähtaja jooksul.
20.Eespool toodud asjaoludest ei nähtu kokkuvõttes, et kaebaja ei saanud ajavahemikul 18.07.–03.08.2026 määruskaebust esitada. Kaebaja ei ole põhistanud ühtegi konkreetset kogu tähtaja või selle määrava osa kestnud takistust ega selgitanud, miks ei olnud tal võimalik esitada tähtaja jooksul vähemalt lühikest määruskaebust. Seetõttu puudub HKMS § 71 lg 1 tähenduses mõjuv põhjus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kuna määruskaebus on esitatud pärast HKMS § 204 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamiseks puudub alus, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. Seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut määruskaebuses esitatud sisulistele vastuväidetele halduskohtu määruse kohta. (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.