Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-1436
Kohtuasi
H.N-i avaldus täitemenetluse 017/2010/1734 täitmiskulude nõude lõpetamiseks aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.09.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
H.N-i 18.09.2024 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: H.N (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik: kohtutäitur Priit Petter
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.09.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-1436 ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldatakse. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.H.N (avaldaja, võlgnik) esitas 26.01.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 017/2010/1734 täitmiskulude nõude aegumise tõttu. Avalduse kohaselt alustas kohtutäitur Priit Petter (puudutatud isik; edaspidi: kohtutäitur) täiteasja nr 017/2010/1734. Põhinõude osas on kohtutäitur kohaldanud nõude aegumist. Täitemenetluse algatamisel koostas kohtutäitur tasuotsuse, mis on täitedokumendiks ning täitemenetlus jätkus täitekulude sissenõudmiseks. Kuivõrd 01.03.2011 seisuga ei olnud nõue täituritasude osas aegunud, hakkas sellele 01.03.2011 kulgema uus 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mis lõppes 01.03.2021. Seega täitedokumendist (täituritasude väljamõistmise otsus) tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud enam kui 10 aastat. Avaldaja tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 157.
2.Kohtutäitur leidis, et võlgniku avaldus tuleb jätta läbi vaatamata ja/või rahuldamata ning kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur ei nõustunud sellega, et kohus on võlgniku avalduse menetlusse võtnud ja menetleb võlgniku kaebust ilma täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestatud korda järgimata. Täiteasjas nr 017/2010/1734 ei ole võlgnik vaidlustanud TMS § 217 sätestatud korras kohtutäituri otsuseid. Selleks on tähtaeg ka möödunud. Kohtutäituri otsuste aegunuks tunnistamiseks ei olnud põhjust, alust ega vajadust TMS § 2231 sätestatud õiguse alusel pöörduda kohtusse.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Harju Maakohus jättis 18.09.2024 määrusega võlgniku avalduse täitemenetluses nr 017/2010/1734 täitmiskulude nõude lõpetamiseks aegumise tõttu läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude puudumise. Lisaks vabastati avaldaja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jäeti juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p-st 1 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 avaldus läbi vaatamata, sest kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole avaldaja minetanud. Kohus märkis, et karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 4 ja 5 kohaselt koosmõjus TMS § 207 lg-ga 1 peatub täitmise aegumine võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Kuna avaldaja kannab kohtule teadaolevalt vanglakaristust, siis võib avaldus olla esitatud ka perspektiivitult.
5.Maakohus tuvastas, et täitemenetlus täiteasjas nr 017/2010/1734 on alustatud kohtuvälise menetleja 27.12.2009 lahendi ÜTkm 00061874 alusel rahatrahvi sissenõudmiseks, mille aegumist ei reguleeri TsÜS § 157. Nimetatud nõuete aegumist reguleerib TMS § 207 kohaselt koosmõjus §-ga 210 erinormina KarS § 82. TMS § 207 lg 1 ei näe ette võimalust pöörduda rahalise karistuse ja varalise karistuse täitemenetluse lõpetamiseks otse kohtusse. Nimetatud säte annab täitemenetluse lõpetamise ainupädevuse kohtutäiturile. Täiendavalt selgitas kohus, et 05.04.2011 jõustunud TsÜS § 157 lg 1 muutmise eesmärgiks on täitemenetluse lõpetamise lihtsustamine tsiviilnõudes (täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, XIV riigikogu 291 SE, seletuskiri, lk 1). Seega on TMS § 2231 lõikest 1 tulenev õiguskaitsevahend ette nähtud üksnes tsiviilnõuetele kohaldamiseks (vt ka TlnRnKm 06.12.2022, 2-22-13844).
6.Maakohus jättis TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et täiturile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus andis 10.05.2024 määrusega avaldajale menetlusabi ja vabastas ta avalduselt riigilõivu 30 euro tasumisest. Kohus vabastas TsMS §
2-24-1436 190 lg 7 järgi avaldaja mõjuval põhjusel riigilõivu 30 euro riigituludesse tasumise kohustusest, sest selle väljamõistmisel avaldaja seda arvukate pooleliolevate täitemenetluste tõttu suure tõenäosusega ei suudaks täita ja see põhjustaks uue täitemenetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Avaldaja esitas 18.09.2024 määruskaebuse ning 05.10.2024 määruskaebuse täienduse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 18.09.2024 määruse ja tagastada avalduse menetlemiseks maakohtule. Lisaks palus avaldaja vabastada teda määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tasu otsus on iseseisev täitedokument, mis allub TsÜS §-s 157 sätestatud 10-aastasele aegumise tähtajale. Avaldaja on nõudnud selgelt täituritasu väljanõudmise aegunuks tunnistamist täiteasjas nr 017/2010/1734. Nõude täitmise aegumisele tuginemisel ei ole vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS § 217 sätestatud korras. Avaldaja tõi välja ka asjakohase kohtupraktika.
8.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäituri hinnangul on kohus põhjendatult jätnud avaldaja kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebusest ei ole aru saada, kas kaevatakse täitekulude otsusele või kohtutäituri tasu otsuse üle, mida ja mis ulatuses kaevatakse. Määruskaebuses ei ole kohtutäituri menetluses olevate täiteasjadega seost. Täiteasjade numbrid on mujalt võetud ja neid ei menetle kohtutäitur. Vaid kaebuse alguses on ühel korral täiteasja number õige. TMS nõudeid järgides ei ole võlgnik pöördunud oma nõuetega kohtutäituri poole ega pidanud kinni kohtuvälise kaebuse lahendamise korrast, mis on kohustuslik eeldus. Lisaks on kaebajal piisavalt vahendeid, et tasuda riigilõivu. Kohus ei peaks kinnipeetavale pakkuma menetlusabi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult lähtunud sellest, et avaldaja soovib lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 017/2010/1734 täitmisele pööratud rahalise karistuse sissenõude aegumise tõttu, mistõttu on jõudnud valele järeldusele, et nõude aegumist ei reguleeri TsÜS § 157, vaid KarS § 82. Ringkonnakohtu hinnangul on nii avaldaja avaldusest kui ka kaebusest aru saada, et avaldaja taotleb täitemenetluse lõpetamist kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tulenevate nõuete aegumise tõttu, mille aegumistähtaeg tuleneb TsÜS § 157 lg-st 1 (dtl 2 ja dtl 71). Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest nähtub, et kohtutäitur nõuab võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu summas 300 krooni (sh käibemaks 20% 50 krooni) ja kohtutäituri põhitasu summas 300 krooni (sh käibemaks 20% 50 krooni). Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on tehtud 25.01.2010 (dtl 25). Seega on maakohus eksinud avalduse eseme määratlemisel.
11.Lisaks on maakohus jõudnud järeldusele, et TMS §-s 2231 sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele, mistõttu jättis TsMS § 423 lg 1 p 1 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 avalduse läbi vaatamata. Kolleegium nõustub avaldajaga, et maakohus ei saanud avaldust TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata jätta, sest siinse asja lahendamiseks ei ole seadusega sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mille kasutamise võimaluse avaldaja oleks minetanud. Avaldaja ei esitanud kohtule kaebust kohtutäituri poolt kohtutäituri otsuse või tegevuse(tuse) peale esitatud kaebuse kohta tehtud otsuse peale TMS § 218 lg 1 alusel, vaid avalduse täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasuotsusest tulenevate nõuete täitmise aegumise tõttu TMS § 223 1 lg 1 alusel. Seadus andis avaldajale võimaluse valida, kas esitada vastavasisuline avaldus
2-24-1436 TMS § 481 lg 1 alusel kohtutäiturile või TMS § 223 1 alusel otse kohtusse. Seega ei olnud avaldajal kohustust pöörduda esmalt kohtutäituri poole, kuigi tal oli selleks võimalus.
12.Eelnevat kinnitab ka varasem kohtupraktika, mille järgi, kui täitedokumendiks olevat trahvi või rahalist või varalist karistust, menetluskulusid või muid avalik-õiguslikke rahalisi sissenõudeid ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 ettenähtud tähtaja jooksul, lõpetab täitur täitemenetluse sissenõudes täitmise aegumise tõttu (TMS § 202 lg 1, § 207 lg 1, §-d 209 ja 210). Täitemenetluse kulude täitmist ei saa aga samal alusel lõpetada. Kohtutäituri tasu otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 157 lg-s 1 (vt RKTKm 02.11.2011, 3-2-1-79-11, p 11; TlnRnKm 28.06.2023, 2-20-12743, p 14.2.3; TsÜS komm (2023), § 157 p 3.6.2.a). Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsuse vaidlustamisel on võlgnikul valik, kas pöörduda avaldusega otse kohtusse (TMS § 2231 alusel) või esitada avaldus kohtutäiturile (TMS § 481 alusel). Seega ei ole avaldajal kohustust pöörduda esmalt avaldusega kohtutäituri poole (TlnRnKm 05.04.2022, 2-21-8023, p 10; TlnRnKm 28.06.2023, 2-20-12743, p 13.2; TlnRnKm 31.10.2023, 2-2217323, p 36, TrtTnKm 04.04.2022, 2-21-20355, p 9, TlnRnKm 03.10.2024, 2-24-11570, p 16).
13.Seega on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb asja lahendamisel hinnata, kas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tulenevad nõuded on aegunud, mis annaks alust täitemenetluse lõpetamiseks sundtäitmise aegumise tõttu.
14.Määruskaebusest nähtub, et avaldaja taotles enda vabastamist määruskaebuse esitamisel kohustusliku riigilõivu tasumisest. Maakohus on avaldaja taotluse lahendanud 23.09.2024 määrusega ning selle rahuldanud.
15.Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 ls 2 alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.