Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu O G kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-35498 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas O G (hageja) töövaidluskomisjonile avalduse,
1.milles palus hüvitada kahju, eelkõige saamata jäänud palga, hüvitise etteteatamistähtaja rikkumise eest, tasu ületunnitöö eest, hüvitise isikliku auto kasutamise eest ja viivise lõpparve tasumisega viivitamise eest. Töövaidluskomisjon 26.06.2013.a otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-1/951 rahuldas avalduse osaliselt. Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 28.06.2013.a. Hageja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud. Hageja esitas 29.07.2013.a OÜ GoAdventure (kostja) vastu hagi (lõplike nõuetega 28.11.2014.a), paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu ületundide eest 3026,16 eurot, lähetusetasu ajavahemiku 27.01.2013.a kuni 30.01.2013.a eest 128 eurot ja viivise ületunnitöö tasu maksmisega viivitamise eest perioodil 05.04.2013.a kuni 28.11.2014.a 407,45 eurot.
Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 09.04.2012.a sõlmitud tööleping nr 61, mille alusel hageja töötas finantsjuhina. Vastavalt lepingu punktile 5.1 oli töötasu 1688 eurot. 19.03.2013.a, kui hageja viibis haiguslehel, kutsuti hageja kostja kontorisse, kus kostja jurist edastas talle töölepingu lõpetamise teate seoses koondamisega 15-päevase etteteatamisega. Teatises oli märgitud, et kostja ütleb töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel seoses töö ümberkorraldamisega ja töösuhte jätkamise võimatuse tõttu ning tööleping lõpeb 02.04.2013.a. 19.03.2013.a. andis hageja üle tööd, dokumendid, võtmed, kirjavahetuse. Kostja kandis üle lõpparvena kokku 2563,18 eurot, s.o palk, koondamishüvitis ja puhkusetasu 2585,98 eurot, komandeeringutasu 128 eurot, kinnipidamine arvete nr 216243 ja 00014 eest 174 eurot ja isikliku auto kasutamise hüvitis 23,20 eurot. Hagejale on jäänud hüvitamata ületunnitöö 202,5 tunni eest summas 3026,16 eurot, millele lisandub viivis alates 28.03.2013.a. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud hilinenult. TVK 26.06.2013.a otsus edastati pooltele 28.06.2013.a. Hageja tegi tööd väljaspool tööaega omaalgatuslikult ja ka ebakompetentsusest, kuna ei jõudnud tegelikul tööajal kontoris oma töökohustusi täidetud. Hageja on olnud kuuel korral haiguslehel, vaatamata sellele arvestas hageja endale täispalga. Kostja kontserni finantsjuht saatis 18.03.2013.a hagejale vallandamisteate, mille põhjuseks oli hageja pidev tähtaegade rikkumine, aruannete korrigeerimised ja ebakompetentsus ning nõutud oskuste ja töökogemuse puudumine. Hageja võttis seepeale koheselt haiguslehe. Kostja ütles vastutulelikkusest ja inimlikkusest töösuhte üles seoses koondamisega 02.04.2013.a ning maksis hagejale 27.03.2013.a täies ulatuses välja kogu lõpparve. Lisaks on kostja täitnud TVK 26.06.2013.a otsuse ja tasunud hagejale töölepingu ülesütlemisest kaks päeva vähem ette teatatud aja eest 112,54 eurot, isikliku auto kasutamise eest hüvitise summas 35,20 eurot ja 2013. aasta märtsikuu töötasu 31,15 eurot. Hageja ei ole sõlminud kostjaga kokkuleppeid ületunnitöö tegemiseks. Hageja on 2012. aasta aprillist kuni 2013. aasta märtsini töötanud hoopis tööaja normist vähem 156 tundi. Kokku on hageja perioodil 09.04.2012.a kuni 03.04.2013.a võtnud reaalselt kokku leppimata 14 vaba päeva ehk 112 töötundi. Samuti on hagejal palju alla päevase tööajanormi töötatud päevi, mille arvelt tekib alatunde eelnimetatud perioodi jooksul 156 tundi. Ületunnid on hagejale
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-35498 välja makstud selle arvelt, et hageja sai kõigil kuudel täispalga, samuti võttis hageja vabu päevi, mistõttu ei kuulu hageja väidetav ületunnitöö tasustamisele ja viiks alusetule rikastumisele. Kodus töötamise kohta kokkulepped puuduvad. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 10.12.2014.a otsuse, millega võttis vastu hageja avalduse töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise aja eest hüvitise saamise nõudest loobumise kohta, lõpetas selle nõude osas menetluse, jättis hagi ületunnitöö tasu saamise nõudes rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 02.06.2014.a toimunud istungil (I kd, tl 148) ja 17.07.2014.a hagi täpsustuses (I kd, tl 166) esitas hageja kohtule avalduse etteteatamistähtaja rikkumise eest keskmise töötasu saamise nõudest loobumiseks (TsMS § 429 lg 1). Hageja väitel sai ta töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 26.06.2013.a otsuse töövaidlusasjas 4.4-1/951 kätte 28.06.2013.a. TVK toimikust nähtub, et TVK on edastanud 26.06.2014.a otsuse hagejale ja kostjale e-postile 28.06.2014.a (TVK toimik III kd lk 2). Seega algas tähtaja arvestus alates 29.06.2013.a. Hagi esitamise tähtpäev saabus 29.07.2013.a. Hageja on esitanud hagiavalduse 29.07.2013.a, seega tähtaegselt. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ning puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures 09.04.2012.a sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel pearaamatupidaja-finantsjuhina töötasuga 1688 eurot kuus tööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas (kell 9.00-18.00, lõunavaheaeg 60 minutit) töökohaga kostja kontoriruumid asukohaga Narva mnt 7-245, III trepikoda, II korrus, Tallinn, ning vastavalt vajadusele ka väljaspool kontoriruume partnerite ja klientidega kohtumiseks (I kd, tl 21-24). 19.03.2013.a edastas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, mille alusel lõpetati hagejaga tööleping TLS § 89 lg 1 järgi alates 02.04.2013.a (I kd, tl 25-26). Kostja tasus hagejale 27.03.2013.a lõpparve summas 2563,18 eurot ning TVK 26.06.2013.a otsusega välja mõistetud töölepingu ülesütlemisest kaks päeva vähem ette teatatud aja eest 112,54 eurot, isikliku auto kasutamise eest hüvitise summas 35,20 eurot ja 2013. aasta märtsikuu töötasu 31,15 eurot, netosummas kokku 144,18 eurot (I kd, tl 41). Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud mingi erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises igakordselt kokku leppida. Tööandja võib nõuda töötajalt ületunnitööd vaid juhul, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte või tegevuse eriliste asjaolude tõttu ning kui selle tegemist võib töötajalt oodata vastavalt hea usu põhimõttele (TLS § 44 lg 4). Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ja ületunnitöö hüvitamine toimub vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses (TLS § 44 lõige 6). Ületunnitöö hüvitamiseks rahas tuleb töötajal ja tööandjal selleks eraldi kokkulepe saavutada. Kostja ja hageja vaheline töösuhe kestis ajavahemikul 09.04.2012.a kuni 02.04.2013.a. Hageja töötas pearaamatupidaja-finantsjuhi ametikohal täistööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas töötasuga 1688 eurot kuus. Kostja tööaja arvestuse tabeli kohaselt on hageja töötatud perioodil teinud nii ületunde kui ka „alatunde,“ s.t hagejale on antud vaba aega, mis on tasustatud kostja poolt. Kostja e-kirjaga 05.11.2012.a (III kd, tl 25) on tõendatud, et hageja kostja juures töötamise ajal (2012. aasta augustis, septembris ja oktoobris) töötas tegelikult
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-35498 ettenähtust vähem töötunde vastava kuu normtundidest. Kostja 13.09.2012.a korraldusest nr H-I/55 (II kd, tl 104), millega hageja on ka tutvunud, nähtub, et kostja juures kehtis alates 01.09.2012.a kord, kus ületundideks loeti 30 minutit peale tööaja lõppu reaalselt töötegemiseks kuluvat aega ning ületunnid hüvitatakse vabade päevade andmisega. Lisaks pidi iga ületunde tegev töötaja märkima vastavasse tabelisse ületundideks kulunud aja ja põhjuse. Puhkus ja/või vabad päevad vormistati töötaja esitatud avalduse alusel. Kohtule ei ole esitatud kirjalikke kokkuleppeid ületunnitöö tegemiseks. Kohtule esitatud dokumentide, kirjavahetuste ja teiste asjas tähtsust omavate materjalide põhjal on tõendatud, et oma ametikohast sõltuvalt oli hagejal teatud iseseisvus oma tööaja planeerimisel (tööaja algus- ja lõpuaega sai hageja muuta, lisaks on hageja töötanud ka kodus, kuigi hageja ei ole kohtule esitanud kirjalikke kokkuleppeid, et hageja võis kodus töötada. Tulenevalt kostja korraldusest 02.09.2011/H-1/20, millega hageja on ka tutvunud (II kd, tl 105), võis töötaja töötada kodus või võtta vaba päeva üksnes sellest kirjalikult ette teatades ja kirjaliku loa alusel. Kostja tööajatabelist, mida iga töötaja pidi kostja juures täitma, ning raamatupidamisprogrammi S1 väljavõttest (II kd, tl 122-177), nähtub et alates 2012.a aprillist kuni 2013.a märtsini on hageja töötanud tööaja normist vähem 156 tundi. Samas on kostja tasunud hagejale igakuuliselt töölepingus ettenähtud töötasu, millises osas puudub vaidlus, v.a jaanuaris 2013, kui hageja viibis puhkusel (II kd, tl 178). Tööajažurnaal ei ole seaduse järgi tööaja arvestuse dokument, vaid tööandja TLS § 5 lg 1 p 11 tulenev õigus kehtestada reeglid töökorraldusele. Lisaks nähtub kostja esitatud 05.11.2012.a e-kirjast, et žurnaali oli töötajatel võimalik ise täita, ning et kostja on juhtinud hageja tähelepanu, kuidas žurnaali tuleb täita (III kd, tl 9, tõlge tl 28), samuti on palunud hagejal lõpetada isetegevus (III kd, tl 15, tõlge tl 51). Hageja isetegevus on tõendatud ka direktori assistendi e-kirjaga, kes on märkinud, et hageja võttis temalt tööajaarvestuse raamatu ja kirjutas kõikidele päevadele, kui ta puudus, „töötasin kodus“ (III kd, tl 16, tõlge tl 52). Hageja on esitanud e-kirjavahetuse (I kd, tl 173-174), millest nähtub, et hageja on erinevatel aegadel nii õhtusel kui ka päevasel ajal kodust edastanud kostjale e-kirja teel aruandeid ja selgitusi oma tööülesannete kohta. Hageja e-kirjavahetus ei tõenda, et hageja tegi ületunde. Kirjavahetuse põhjal võib järeldada, et hageja oli oma tööaja planeerimisel suhteliselt vaba ja omas iseseisvat otsustuspädevust (08.06.2012.a e-kiri, kus hageja teatab kostjale, et on kodus; kostja 07.06.2012.a e-kiri, kus kostja palub hagejal saata kodunt täiendavaid andmeid; 03.07.2012.a e-kirjas teatab hageja, et tuleb tööle peale 14.00 ja enne seda töötab kodus; 29.12.2012.a e-kirjaga on kostja pärinud, miks hagejat tööl pole ja telefon on välja lülitatud jms). Hageja on kostjat informeerinud mitmes e-kirjas, et viibib kodus, kuna on haige, kuid kostja on need päevad hagejale tasustanud (26.10.2012.a e-kiri, 05.11.2012.a e-kiri). Lisaks ei ei ole tõendatud hageja ületunnitöö tegemine kodus või vabadel päevadel raamatupidamisprogrammi S1 väljavõtte kohaselt, mida hageja kasutas oma igapäeva tööks. Usutavad ja veenvad ei ole hageja väited, et hageja ei pidanud kogu aeg raamatupidamisprogrammi kasutama. Hageja esitatud e-kirjavahetusega ei ole tõendatud, et kostja oleks kohustanud hagejat tegema ületunnitööd, nõudes aruannete esitamist töövälisel ajal. Hageja ei ole kostja tähelepanu rikkumistele juhtinud. Kostja on aktsepteerinud sellist tööaja korraldust, hagejal oli iseseisev otsustuspädevus oma tööaja planeerimisel ja kostja on võimaldanud hagejale vabu päevi tehtud ületundide arvelt. Oma ametikohast tulenevalt oli hageja informeeritud tööaja arvestusest kostja juures ja nõustus sellega. Kui hageja ei tule mingil põhjusel oma tööga toime tavalisel kontoris tehtaval tööajal esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas, nagu on
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-35498 töölepinguga kokku lepitud, on see töötajast tulenev põhjus ja seda ei saa lugeda ületunnitööks (kostja 05.11.2012.a e-kiri, III kd, tl 28-29). Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ning teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi ületunnitöö tasu ja viivise nõuetes. Maakohus on rikkunud tõendite uurimisel õigusnorme. Maakohus ei ole olnud objektiivne, teatades esimesel istungil 11.12.2013.a, et asjas on kõik selge ja otsus on formuleeritud, ning teisel istungil, tõendeid uurimata, et kohus hageja nõudeid ei toeta. Kui kohus leiab, et tööajažurnaal või tööajatabel ei ole tööaja arvestuse dokument ja ei saa tööaega tõendada, ei pea kohus seda arvesse võtma nii hageja kui ka kostja väidete tõendamiseks. Vaatamata hageja taotlusele, ei ole kostja esitanud tööajaarvestust ülemuste kinnitusega. Maakohus ei ole välja selgitanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohus on valesti rakendanud TLS sätteid, mis reguleerivad tööaja arvestuse ja töötasu maksmise põhimõtteid. Isegi kui hageja töötas mõnes kuus vähem tunde kui normtunnid ette nägid, ei olnud kostjal alust saadud töötasu tasaarvestada järgmiste kuude arvelt või käsitleda töötasu kui ettemakset. Maakohus on jätnud hindamata ületunnitöö tegemist tõendavad dokumendid. Pole võimalik lugeda tõendamatuks asjaolusid, mida on tunnistatud mõlemad pooled. Kostja koostatud koondtööajatabelis on palju vigu. Maakohus on jätnud tabeli kontrollimata ja hageja tõendid (lähetuse korraldused, piletid, saatkonna tõend) arvesse võtmata. Hageja tegi ületunde 2012.a aprillis 32 tundi, mais 48 tundi, juunis 24,5 tundi, juulis 39 tundi, augustis 21,5 tundi, septembris 16,5 tundi, detsembris 5,5 tundi ja 2013.a jaanuaris 15,5 tundi, millest 64 tundi on kompenseeritud vaba aja andmisega, s.o kokku 202,5 tundi. Maakohus, märkides, et kohtule ei ole esitatud kirjalikke kokkuleppeid ületunnitöö tegemiseks, on valesti kohaldanud võlaõigusseadust. Töölepingu seaduses ei ole nõuet sõlmida ületunnitöö tegemise kokkuleppeid kirjalikult. Hageja esitas kirjavahetuse, mis tõendab kostja esitatud nõudeid teha töö töövälisel ajal ning kostjale aruannete edastamist. Maakohus on jätnud hindamata 07.06.2012.a e-kirja, e-kirjavahetuse (I kd, tl 173-174), millest nähtub, et hageja on kostjale edastanud aruandeid ja selgitusi, ning kostja e-kirja, mille kohaselt kostja nõudis küsimustele vastamist. Ka mõistlikkuse põhimõttest lähtudes pidi maakohus tõendite hindamisel lähtuma ettevõttes kehtivatest tavadest ja praktikast. Hageja ei olnud korraldusega 02.09.2011/H1/20 tutvunud. Kostja ei ole ühtki 13.09.2012.a korraldusega nr H1/55 ette nähtud ületunnitöötabelit esitanud, mis tõendaks, et ettevõttes üldse nende täitmist nõuti.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-35498 Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid ega esitanud selliseid tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et poolte vahel oli kokkulepe ületunnitöö tegemiseks, või et kostja oleks andnud hagejale korralduse teha ületunnitööd. Tööandjapoolse ületunnitöö tegemise korralduse puudumise ning ületunnitöö tegemise kokkuleppe puudumise tuvastas maakohus vaidlustatud otsuses. Kuigi hageja nende asjaolude tuvastamise apellatsioonkaebuses vaidlustas, ei toonud hageja kohtu ette asjaolusid ega viidanud tõenditele, mille alusel saaks ringkonnakohus järeldada, et maakohus asjaolude tuvastamisel või tõendite hindamisel eksis. Sellist järeldust ei saa teha ka toimikumaterjalide alusel. Hageja etteheited maakohtule on valdavas osas üldsõnalised ja konkretiseerimata. Konkreetselt viitas apellant kahele e- kirjale (vt t I kd lk 173-174), millest nähtub, et hageja saatis kostjale töövälisel ajal e- posti teel dokumente. Dokumentide saatmisest kui sellisest ei saa iseenesest järeldada, et kostja oleks hagejalt ületunnitöö tegemist nõudnud või et pooltevahel oleks olnud ületunnitöö tegemise kokkulepe.
7.Maakohus tegi õige järelduse, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks üleüldse, ületundide eest tasu nõude eelduste puudumisest sõltumata (TLS § 44), ületunde teinud. Hageja leidis, et ületundide tegemist tõendab koondtööajatabel. Maakohus leidis õigesti, et selle tabeli hindamisel tuleb arvestada ka tabeli täitmise korda, praktikat ja sellega seotud asjaolusid. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja töötamist puudutavad andmed sattusid tabelisse hagejapoolse täitmise tulemusena. Maakohus arvestas tabeli adekvaatsuse hindamisel õigesti nende tõenditega, mis viitasid sellele, et kostja väljendas hageja suhtes korduvalt rahulolematust selles, kuidas hageja tabelit täitis. Maakohus hindas tabeli andmete õigsuse hindamisel õiguspäraselt ka muid asjaolusid, mis viitasid sellele, et hageja töötamist puudutavad andmed ei saanud täielikult õiged olla. Ka see, et maakohus arvestas tabeli õiguspärasuse hindamisel seda, kas, kui palju ja millal hageja kasutas töötamise ajal tööks vajalikku arvutiprogrammi S1. Tööga otseselt seotud arvutiprogrammi kasutamine ja selle sagedus on asjaolu, mis muuhulgas viitab sellele, kas tööd tehti ja millises mahus võis see toimuda. Kostja väitis, et nimetatud arvutiprogrammi pidev kasutamine oli hagejal töö tegemiseks vältimatult vajalik. Hageja vaidles sellele väitele vastu, kuid ei toonud kohtu ette asjaolusid, millest oleks nähtunud, mida muud hageja ajal, kui ta raamatupidamisprogrammi ei kasutanud, tööalast tegi.
8.Hagimenetluses otsustavad pooled, millised asjaolud nad kohtu ette toovad ja milliste tõenditega nad oma faktiväiteid tõendavad. Juhul, kui hagejal ei ole hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks piisavalt tõendeid, võib hageja taotleda kohtult abi tõendite kogumiseks. Hagimenetluses, kui hageja ei suuda hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada, jätab kohus hagi rahuldamata ning sellises olukorras ei saa kohtule hagi rahuldamata jätmise kontekstis ette heita seda, et kohus oleks jätnud asja lahendamisel olulised asjaolud välja selgitamata.
9.Kuigi hageja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsus on vastuoluline, ei saa selle väitega nõustuda. Maakohus leidis esmalt, et tõend, millega hageja soovis tõendada ületundide tegemist, on ebausaldusväärne. Seejärel märkis maakohus, et isegi, kui sellest tõendist lähtuda, tuleks asuda seisukohale, et hageja tegi kostja juures töötunde normtööajast vähem. Sellisel kujul tõendite hindamises ei ole midagi vastuolulist. Nõustuda ei saa sellega, et maakohus oleks jätnud kuupõhise tööaja arvestuse kohaldamata. Maakohus leidis, et ületunnitöö tegemise kokkulepet ega korraldust ei olnud, et kostja ei tõendanud ületundide tegemist, ning et isegi, kui lähtuda kostja tõendist, tuleks pikema perioodi kohta hoopis arvestatav hulk tunde, mille osas töötas hageja normtööajast vähem.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-35498
10.Hageja väidetest ei saa järeldada, et maakohus oleks olnud asja lahendamisel erapoolik, kallutatud, või et maakohus ei oleks asja lahendamisel kõiki asjaolusid hinnanud. Toimikumaterjalide alusel sellist järeldust teha ei saa. Isegi kui maakohtunik oleks esimesel istungil väitnud, et tema jaoks on konkreetses asjas kõik selge, oleks see pigem andnud hagejale parema võimaluse oma positsiooni esitamiseks. Alati on parem teada kohtu indikatsioone asja arutamise käigus, st siis, kui menetlusosalisel on veel võimalik oma seisukohti esitada, selleasemel, et lugeda kohtu seisukohti esmakordselt alles kohtuotsusest. Kuigi kohus hindab tõendeid nõupidamistoas otsust tehes, ei ole kohtul keelatud anda poolele esialgseid hinnanguid tõendite osas. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Käesolevas asjas tegi maakohus oma otsuse enne 2015.a algust. Riigikohus selgitas oma otsuse nr 3-2-1-147-14 p-s 22 sellistes asjades menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korda. Ringkonnakohus leiab, et sellest tuleb lähtuda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.