XXXhagi OÜ XXX vastu ületunnitöö tasu ja hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
3862,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja XXX(e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul peale kohtuistungi toimumist
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja XXX avaldus nõudest, töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamata aja eest hüvitise saamiseks, loobumiseks ja lõpetada nimetatud nõude osas menetlus.
2.Jätta rahuldamata hageja XXX hagi kostja OÜ XXX vastu ületunnitöö tasu saamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXX kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
1.Töötaja XXX esitas Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse tööandja OÜ XXX vastu töötasu, hüvitiste ja ületunnitöö eest tasu saamiseks.
2.TVK 26.06.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-1/951 rahuldas töötaja avalduse osaliselt ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamata aja eest 112,54 euro, isikliku auto kasutamise eest hüvitise 35,20 eurot ja 2013 märtsi töötasu 31,15 eurot.
3.Töötaja XXX ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 29.07.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse tööandja OÜ XXX vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista ületunnitöö tasu 202,5 tunni eest summas 3026,16 eurot, viivised hagi esitamiseni summas 590 eurot, alates hagi esitamisest viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata ületunnitöö tasult kuni tasu kohase tasumiseni. 02.06.2014 toimunud istungil (I kd, tl 148) ja 17.07.2014 hagi täpsustuses (I kd, tl 166) esitas hageja kohtule avalduse nõudest, etteteatamistähtaja rikkumise eest keskmise töötasu saamiseks, loobumiseks.
5.Hageja ja kostja sõlmisid 09.04.2012 tähtajatu töölepingu nr 61, mille alusel hageja asus kostja juures tööle pearaamatupidaja-finantsjuhina töötasuga 1688 eurot brutto.
6.19.03.2013, kui hageja viibis haiguslehel, kutsuti hageja kontorisse, kus kostja jurist edastas hagejale 19.03.2013 töölepingu ülesütlemise teate seoses töö ümberkorraldamisega ja hagejaga tema töölepingu tingimustel töösuhte jätkamise võimatuse tõttu (koondamine) 15 kalendripäevase etteteatamisega TLS § 89 lg 1 alusel, alates 02.04.2013. Samal päeval muutis kostja serveri ja postkasti paroole ning tegi hageja töö kontoris võimatuks. Samuti teavitas kostja kõiki töötajaid, et hageja ei tööta enam kostja juures alates 20.03.2013.
7.25.03.2013 esitas hageja kostjale avalduse lõpparve saamiseks summas 5491,20 eurot hiljemalt 27.03.2014. Lõpparve koosnes töötasust ajavahemiku 01.03.2013-18.03.2013 eest summas 964,57 eurot, koondamishüvitisest summas 1688 eurot, hüvitisest etteteatamis tähtaja järgimata jätmise eest 15 päeva eest summas 844 eurot, tasust ületunnitöö eest 159 tundi summas 2396,36 eurot, puhkusetasust 19 päeva eest summas 1054,54 eurot, komandeeringutasust summas 128 eurot ja hüvitisest isikliku auto kasutamise eest summas 64 eurot.
8.Kostja kandis hagejale lõpparve summas 2563,18 eurot: töötasu, koondamishüvitis ja puhkusetasu 2585,98 eurot, komandeeringutasu 128 eurot, hüvitis isikliku auto kasutuse eest 23,20 eurot, kinnipidamine arvete nr 216243 ja 00014 eest summas 174 eurot.
9.Hagejal on saamata ületunnitöö tasu 202,5 tunni eest summas 3026,16 eurot, millele lisandub viivis alates 28.03.2013.
10.Hageja, töötades kostja juures ajavahemikus 09.04.2012-02.04.2013, tegi pea igakuiselt tööd üle kokkulepitud tööaja hulga ja seda mitte omal vabal tahtel, vaid tööandjaga kokkuleppel, milleks oli tööandja suuline/e-kirja teel saadud korraldus või tingis ületunnitöö tegemise hädavajadus. Hageja tööle asumise aja seisuga oli kostja juures 2011 raamatupidamise arvestus/aruandlus sisuliselt olematu või äärmiselt puudulik, milline tuli esmajärjekorras korda teha ja koostada, kasutuses olnud programme ei olnud võimalik ühildada ning see tingis tohutul hulgal lisatööd. Samaaegselt pidi hageja vastutama jooksva raamatupidamise korraldamise eest, sh esitama tähtaegselt raamatupidamisaruandeid.
11.Tööaja arvestuse pidamiseks oli kostja juures sekretäri laual igaks kalendripäevaks eraldi leht, kuhu töötajad pidid märkima tööle tuleku, lõunale mineku-tuleku ja töölt lahkumise kellaajad.
2-13-35498 Hageja on täitnud nimetatud lehte alates 11.04.2012. Nimetatud lehtede alusel koostati tööaja kuu tabel, milles aga oli tegelikke töötunde vähendatud. Ehkki hageja reeglina lõunal ei käinud, võttis kostja lõunaaja arvestusest maha. Kostja väide, nagu töötanuks hageja tegelikult kogu vaidlusalusel perioodil normist 156 tundi vähem, ei vasta tegelikkusele ega ole ka tõendatud. Kostja juures toimus tööajaarvestus kuupõhiselt ja isegi kui hageja töötas mõnes kuus vähem tunde kui normtunnid ette nägid, siis ei olnud kostjal alust saadud töötasu tasaarvestada järgmiste kuude arvelt või vastupidi käsitleda väidetavat enamsaadud töötasu kui ettemakset tulevaste kuude ületundide puhuks.
12.Hageja tegi kostja juures 2012 ja 2013 aastal ületunde järgnevalt:
12.1.2012 Aprill – tegelikke tööpäevi 15+1, vaba päev (16.04.12 ), töötunde normi järgi 120; tegelikult töötatud tööaja arvestuse lehtede järgi 147 tundi, töötabeli järgi 138 tundi. Hageja töötas ka puhkepäevadel: 28 (kontoris ja kodus) ja 29 (kodus) kokku 13 tundi; seega kogutööaeg 160 tundi, millest 8 tundi on hüvitatud vaba ajaga 16.04 ja hüvitamata ületunde on 32 (160-8-120). Töötabel kajastab ebaõigesti kuupäevi 16. ja 17.04 ning 29.04 – 16.04 oli tööandjaga kokku lepitud vaba päev; 17.04 oli hageja tööl, mida kinnitab selle kuupäeva tööaja arvestuse leht ning 28. ja 29.04 töötamist kinnitavad nii tööaja arvestuse leht kui hageja poolt kostjale e-kirjaga saadetud aruanded. Töötasu 2012 aprilli eest oli hagejale arvestatud 112 tunni eest 1181,60 eurot. Hageja nõue 32 ületunni eest on 506,40 eurot (1688 : 160 x 32 x 1,5).
12.2.2012 Mai –tööpäevi 22, tegelikke tööpäevi 24; töötunde normi järgi 176, tegelikult töötatud 212 tundi. Kostja tööaja tabeli kohaselt töötunde kokku 204, ületunde kokku 28. Hageja töötundidele tuleb lisada 20 tundi, mil hageja töötas kodus kostja esindaja nõudel. Töötasu on hagejale arvestatud 176 tunni eest 1688 eurot. Hageja nõue 28+20 ületunni eest on 690,55 eurot (1688 : 176 x 48 x 1,5 ).
12.3.2012 Juuni –tööpäevi 21, töötunde 165; tegelikke tööpäevi 23; töötunde tööaja tabeli järgi 189,5, ületunde 24,5. Töötasu arvestatud hagejale 165 tunni eest 1688 eurot. Hageja nõue 24,5 ületunni eest on 375,96 eurot (1688 : 165 x 24,5 x 1,5 ).
12.4.2012 Juuli – tööpäevi 22, töötunde 176; hageja töötas 215 tundi; ületunde 39. Ületunnitöö tegemine kooskõlastatud XXX. Tööandja arvestas töötasu 176 tunni eest 1688 eurot. Hageja nõue 39 ületunni eest on 561,07 eurot (1688: 176 x 39 x 1,5 ).
12.5.2012 August –tööpäevi 22, töötunde 176; tegelikke tööpäevi 24 (sh. kaks tööpäeva lähetuses), töö-tunde 197,5, ületunde 21,5. Töötunde kinnitab tööaja arvestuse tabel ja ületunde tööaja arvestuse lehed. Lisaks töötas hageja õhtul/öösel kodus, mida tõendavad e-kirjavahetused kostjaga koos saadetud dokumentidega. Hagejale on arvestatud töötasu 176 töötunni eest 1688 eurot. Hageja nõue 21,5 ületunni eest on 309,31 eurot (1688 : 176 x 21,5 x 1,5).
12.6.2012 September –tööpäevi 20, töötunde 152; tegelikke 22 ( h. 6 tööpäeva lähetuses ). Tegelikke töötunde tööaja arvestuse tabelis 168,5, ületunde 16,5, millised kajastuvad ka tööaja arvestuse lehtedel. Töölähetuses käimine on tõendatud töölähetuskorraldustega nr. 62 ja 63 ja kostjale edastatud tööaja arvestusega lähetuse ajal. Hagejale on töötasu arvestatud 152 tunni eest 1688 eurot. Töötaja nõue 16,5 ületunni eest on 261,11 eurot (1688 : 160 x 16,5 x 1,5).
12.7.2012 Detsember –tööpäevi 18, töötunde 141; tegelikke töötunde 146,5, ületunde 5,5. Hagejale on töötasu arvestatud 141 tunni eest 1688 eurot. Hageja nõue 5,5 ületunni eest on 98,77 eurot (1688 : 141 x 5,5 x 1,5).
12.8.2013 Jaanuar –tööpäevi 14 (puhkus 17.-25.01; haigusleht 31.01; lähetus 27.-30.01.2013 ); töötunde 112; tegelikke tööpäevi 17; töötunde 135,5; ületunde 23,5. Töötasu arvestatud 120 tunni eest 1150,91 eurot. Hageja nõue 15,5 ületunni eest on 222,99 eurot (1688 : 176 x 15,5 x 1,5).
2-13-35498 Kokku on hageja teinud ületunde, arvestades maha juba 8 vaba päevaga kompenseeritud 64 tundi, nimetatud perioodil 202,5 tundi, millise eest esitab hageja rahalise nõude kokku summas 3026,16 eurot.
13.Hagiavaldus on esitatud tähtaegselt. Hageja sai TVK otsuse kätte 28.06.2013 ja esitas hagi juhindudes ITVS § 24 lg 1 ja TsÜS § 136 lg 8 tähtaegselt 29.07.2013. Kostja vastuväited
14.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
15.Kostja leiab, et hagi on esitatud hilinenult. TVK 26.06.2013 otsus edastati pooltele 28.06.2013. Hageja on esitanud hagi 30.07.2013 seega hiljem kui ühe kuu möödudes.
16.Kostja tunnistab, et hageja töötas kostja juures 09.04.2012 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel raamatupidaja-finantsjuhi ametikohal töötasuga 1688 eurot ja tööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Töötegemise kohaks oli töölepingu järgi kostja kontoriruumid XXX, kolmas trepikoda, teine korrus. Kostja esitas hagejale 19.03.2013 töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 89 lg 1 alusel alates 02.04.2013 ja maksis hagejale 27.03.2013 täies ulatuses välja lõpparve.
17.Hageja on alates tööle asumisest valetanud tööandjale ja on tekitanud konflikte teiste töötajatega ning ei ole hakkama saanud oma tööga. Hageja valetas kostjale tööle asumisel, et hageja õppis EBS magistrantuuris, kus hageja tegelikult ei ole kunagi õppinud. Hageja lõpetas 2002 Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Rakendusliku Kõrgkooli LEX, kus omandas ökonomisti eriala ning ei ole seega isegi mitte raamatupidaja. Kostjal on kahtlus, et tegelikkuses puudusid hagejal üldse finantsjuhi ametikohal töötamiseks vajalikud oskused, teadmised ja praktika. Oskuste puudumist kinnitavad asjaolud, et juba esimestel kuudel, mil hageja töötas finantsjuhina, tekkisid hagejal konfliktid ja arusaamatused enda alluvatega, mille tulemusel lahkus töölt kolm kostja raamatupidajat. Hagejal oli suur huvi, et nimetatud töötajad (hageja alluvad) ei töötaks enam ettevõttes, kuna alluvatel oli selge arusaam, et finantsjuhil puuduvad igasugused finantsjuhile vajalikud teadmised ja oskused.
18.Hageja kui finantsjuht ise sisuliselt raamatupidamises vajalikke töid ei teinud ja kui tegi, siis ei saanud nendega kunagi korrektselt ega tähtaegselt hakkama, kuna tal puudusid vastavad teadmised. Kostja pidi hagejale pidevalt tema tööülesandeid meelde tuletama, nt jättis hageja esitamata seadusjärgse tagatise aruande tarbijakaitseametile, pakettreiside aruande, maksebilansi. Samuti on kostja korduvalt andnud hagejale selgitusi seoses hageja töö- ja vaba ajaga, ning korraldusi täita tööajaarvestuse lehte ja mitte märkida sinna meelevaldselt tunde juurde. Kostja on seisukohal, et hageja omaalgatuslikult ja ka ebakompetentsusest tegi tööd väljaspool tööaega, kuna ei jõudnud tegelikul tööajal kontoris, tihti alla tööajanormi veedetud ajal, oma töökohustusi täidetud. Vastavalt kostja korraldusele 02.09.2011/5-1/20 on kostja ettevõttes kodus töötamine võimalik vaid põhjendatud vajadusel ja kirjaliku teatamisega ning vastava kirjaliku loa saamisel, millisest korras oli hageja teadlik, kuid mida hageja ei järginud. Hageja on kogu kostja juures töötatud aja jooksul, ehk vähem kui ühe aasta jooksul, olnud kuuel korral haiguslehel, vaatamata sellele arvestas hageja endale täispalga.
19.Kostja on suure kontserni XXXüks ettevõte, mille üks omanikke ja juhatuse liige on XXX, kelle usaldusisik ja kontserni finantsjuht XXX(asukoht Türgis) saatis 18.03.2013 hagejale vallandamisteate, mille põhjuseks oli hageja pidev tähtaegade rikkumine, aruannete korrigeerimised ja ebakompetentsus ning vastavate oskuste ja töökogemuse puudumine Hageja jõudis teadet lugeda samal päeval ning võttis koheselt haiguslehe. Kostja esitas vastu-tulelikkusest ja inimlikkusest hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse etteteatamisega 19.03.2013 ja ütles töösuhte üles seoses koondamisega 02.04.2013 ning maksis hagejale 27.03.2013 täies ulatuses välja kogu lõpparve, millega hageja ei nõustunud ja esitas avalduse töövaidluskomisjonile.
2-13-35498
20.Kostja on täitnud TVK 26.06.2013 otsuse ja tasunud hagejale välja töölepingu ülesütlemisest kaks päeva vähem ette teatatud aja eest 112,54 eurot, isikliku auto kasutamise eest hüvitise summas 35,20 eurot ja 2013 märtsikuu töötasu 31,15 eurot, mis netosummas on kokku 144 eurot.
21.Põhjendamata ja tõendamata on hageja tasu nõue ületunnitöö eest. Hageja ei ole sõlminud kostjaga kokkuleppeid ületunnitöö tegemiseks. Hageja on 2012 aprillist kuni 2013 märtsini töötanud hoopis tööaja normist vähem 156 tundi.
22.Alusetud, tõele mittevastavad ja eksitavad on hageja väited, et hageja tööle asudes oli kostja juures 2011 raamatupidamise arvestus sisuliselt olematu või äärmiselt puudulik. Kostja XXX OÜ läbib audiitori kontrolli ja vastavaid märkuseid ei ole tehtud. Lisaks on kostja võitnud 2011 ja 2012 Eesti suurimal ettevõtluskonkursil konkurentsivõimelisema turismiettevõtte tiitlid, millede saamiseks tuli läbida põhjalik kontroll ning esitada finantsaruandlus, millise tegid ära hageja alluvuses töötanud raamatupidajad. Eksitav ja ebaõige on ka hageja väide, et hagejal ei olnud kodus igapäevatöö tegemiseks vajalik siseneda raamatupidamisprogrammi S1. Aruannete koostamiseks on vaja algallikaid, mis on saadavad just nimelt nimetatud programmist. Ei ole täheldatud, et hageja oleks paberkandjal igapäevaselt dokumente koju kaasa võtnud, millega töötada ja millest saada algandmeid. 80% ulatuses töötegemiseks kasutas finantsjuht algandmete saamiseks ja aruannete kokku panemiseks raamatupidamisprogrammi. Lisaks hageja isetegevus ja omakäeline kodustöötamine on meelevaldne ja lubamatu. Kostja töökorraldus, lepinguga kokku lepitud tingimused, töötamise asukoht ja ametlikud korraldused sellist ületunnitööd ei ole lubanud. Töölähetused on kõik hagejale välja makstud. Nädalavahetused kasutas hageja Türgis töölähetuses olles puhkusena linnas või muul moel, sest Türgi kontor ei tööta nädalavahetusel. Töölähetusse lendamiseks kasutati kostja enda tšarterlende, mis valdavalt väljuvad nädalavahetusetel, mistõttu on alusetu nõuda puhkepäevadel väidetavalt töötatud aja eest tasu, kui tegelikult ei kulutatud seda töötegemisele.
23.Tulenevalt tööajaarvestuse žurnaalist töötas hageja järgnevalt: 23.1. Aprill 2012: 16.04.12 – avaldajal vaba päev, ei viibinud kontoris, puudub ka omakäeline kanne tööaja žurnaalis. Samuti ei ole töötanud programmi logini järgi raamatupidamisprogrammis 1S. Hageja on ise märkinud, et haiguspäev. Hageja haiguslehte esitatud ei ole. 23.2. Mai 2012: 14.05.12 –tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 4 tundi, raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt käis hageja vaid korra programmis 17.00-18.00 paiku. Hageja ise märgib enda esitatud tööaja tabelis 5 töötundi; 17.05.12 –tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 1 tund, raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt hageja kordagi programmis käinud. Hageja märgib viimases tööaja tabelis 1 töötunni; 18.05.12 – hageja on tööaja žurnaali märkinud töö kodus, mille kokkulepet hageja vastavalt ettevõtte sisekorrale esitanud ei ole, raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt ei ole programmis tööd teinud, on vaid korra kell 12:57 sisse loginud. Hageja märgib viimases tööaja tabelis 4 töötundi; 22.05.12 - tööaja žurnaali järgi tööl viibinud 6 tundi, raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt on programmis käinud kahe tunni jooksul kella 10:04-12:13. Hageja märgib viimases tööaja tabelis 7 töötundi; 12.05.12 – laupäev, hageja on märkinud tööajaks 8,5 tundi, kuid raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt on hageja programmis käinud kahel korral kell 19:34 ja 22:30. 23.3. Juuni 2012: 20.06.12 - hageja tööaja žurnaali järgi tööl ei viibinud, on märkinud töö kodus, mille kohta kokkulepe puudub. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt käis hageja programmis korra kella 10:18. Hageja märgib viimases tööaja tabelis 7 töötundi; 30.06.12 –laupäev, hageja on märkinud tööajaks 1 tundi, kuid raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt on programmis käinud korra kell 15.18 ilma toiminguta. 23.4. Juuli 2012: 03.07.12 - tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 5 tundi, raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt käis programmis kell 15.56-17.18 (1 h ja 22 min) ja 22.505
2-13-35498 23.35 (45 min). Hageja märgib viimases tööaja tabelis 15 töötundi; 25.07.12 –tööaja žurnaali järgi töötas hageja kodus 12.00 kuni 23.00, mille kohta kokkulepe puudub. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt käis hageja programmis kell 12:10 ja 19.55-23.55 (3 tundi). Hageja märgib viimases tööaja tabelis 11 töötundi. 23.5. August 2012: 24.08.12 - tööaja žurnaali järgi töötas hageja kodus 11.45 kuni 15.30, mille kohta kokkulepe. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt käis hageja programmis korra kell 10:14 ja 13.39-13.41 (2 minutit). Hageja märgib viimases tööaja tabelis 8 töötundi. 23.6. September 2012: 6.1. 11.09.12 – hageja ei viibinud kontoris tööajaarvestuse järgi, puudub ka omakäeline kanne tööaja žurnaalis. Samuti ei ole hageja töötanud programmi logini järgi raamatupidamisprogrammis 1S. Hageja on märkinud oma viimati esitatud tabelis (11.06.2013 toimunud istungil esitatud) et on 8 töötundi töötanud; 13.09.12 - tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 6 tundi. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt on programmis käinud kell 13:55 kuni 17:35 (3 tundi ja 30 min). Hageja märgib viimases tööaja tabelis 7 töötundi; 14.09.12 - tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 6 tundi. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt käis hageja programmis kell 14:06 kuni 19:40 (5 tundi ja 34 min). Hageja märgib viimases tööaja tabelis 7,5 töötundi; 18.09.12 - tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 6 tundi. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt ei ole hageja programmis käinud. Hageja märgib viimases tööaja tabelis 7 töötundi; 19.09.12 - tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 6,5 tundi. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt oli programmis kell 13:34-14:21 (vähem kui 1 tund). Hageja märgib viimases tööaja tabelis 7,5 töötundi; 20.09.12 - tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 6 tundi. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt ei ole kordagi programmis käinud. Hageja märgib viimases tööaja tabelis 7 töötundi; 26.09.12 –tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 7 tundi. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt on programmis käinud kell 17:46 – 18:28 (42 min). Hageja märgib viimases tööaja tabelis 8 töötundi. 23.7. Oktoober 2012: 01.10.12 – tööaja žurnaali järgi töötas hageja kodus, mille kohta kokkulepe puudub. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt käis hageja programmis kell 13:11 kuni 13:59 (50 minutit). Hageja märgib viimases tööaja tabelis 8 töötundi, tööandja märkis vabaks päevaks; 02.10.12 - tööaja žurnaali järgi töötas hageja kodus, mille kohta kokkulepe puudub. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt hageja programmis ei käinud. Hageja märgib viimases tööaja tabelis 8 töötundi; 24.10.12 - tööaja žurnaali järgi töötas hageja kodus, mille kohta kokkulepe puudub. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt käis hageja kell 15:11 kuni 17:10 (2 tundi) ja kell 21:47 kuni 21:49 (2 minuti). Hageja märgib viimases tööaja tabelis 10 töötundi, tööandja märkis 9 tundi; 26.10.12. –tööaja žurnaali järgi töötas hageja kodus, mille kohta kokkulepe puudub. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt hageja programmis ei käinud. Hageja märgib viimases tööaja tabelis 8 töötundi, tööandja märkis vabaks päevaks. 23.8. November 2012: 22.11.12 –tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 6 tundi. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt käis hageja programmis kella 15:23 kuni 15:27 (5 min). Hageja märgib viimases tööaja tabelis 7 töötundi. 23.9. Detsember 2012: 03.12.12 – hagejal oli vaba päev, ei viibinud kontoris tööajaarvestuse järgi, puudub ka omakäeline kanne tööaja žurnaalis. Samuti ei ole töötanud programmi logini järgi raamatupidamisprogrammis 1S. Hageja on märkinud oma viimati 11.06.13 istungil esitatud tabelis 8 töötundi; 05.12.12 - tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 6 tundi. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt käis hageja programmis kell 10:57 kuni 12:39 (1 tund 35 min). Hageja märgib viimases tööaja tabelis 7 töötundi; 19.12.12 - tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 6 tundi. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt ei ole kordagi programmis käinud. Hageja märgib viimases tööaja tabelis 8 töötundi.
2-13-35498 23.10. Jaanuar 2013: 31.01.13 - tööaja žurnaali järgi hageja tööl ei viibinud. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt ei ole kordagi programmis käinud. Hageja märgib viimases tööaja tabelis 8 töötundi. 23.11. Veebruar 2013: 13.02.13 –tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 5 tundi. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt ei ole kordagi programmis käinud. Hageja märgib viimases tööaja tabelis 7 töötundi. 23.12. Märts 2013: 05.03.13 - tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 6 tundi. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt ei ole hageja kordagi programmis käinud; 06.03.13 - tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 6 tundi. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt ei ole hageja kordagi programmis käinud; 07.03.13 - hageja ei viibinud tööajaarvestuse järgi kontoris, puudub ka omakäeline kanne tööaja žurnaalis. Samuti ei ole töötanud programmi logini järgi raamatupidamisprogrammis 1S; 12.03.13 - tööaja žurnaali järgi viibis hageja tööl 6 tundi. Raamatupidamisprogrammi 1S logini kohaselt ei ole kordagi programmis käinud; 14.03.13 hagejal ei viibinud kontoris tööajaarvestuse järgi, puudub ka omakäeline kanne tööaja žurnaalis. Samuti ei ole töötanud programmi logini järgi raamatupidamisprogrammis 1S; 15.03.13 - hageja ei viibinud kontoris tööajaarvestuse järgi, puudub ka omakäeline kanne tööaja žurnaalis. Samuti ei ole töötanud programmi logini järgi raamatupidamisprogrammis 1S.
24.Kokku on hageja perioodil 09.04.2012- 03.04.2013 võtnud reaalselt kokku leppimata 14 vaba päeva ehk 112 töötundi. Samuti on hagejal palju alla päevase tööajanormi töötatud päevi, mille arvelt tekib alatunde eelnimetatud perioodi jooksul 156 tundi. Vaatamata sellele on hageja finantsjuhina endale kinnitanud valdavalt täispalgad, välja arvatud jaanuaris 2013, mil hageja oli puhkusel ja sai puhkusetasu. Kostja on seisukohal, et ületunnid on hagejale välja makstud just nimelt selle arvelt, et hageja sai kõigil kuudel täispalga, samuti võttis hageja vabu päevi, mistõttu ei kuulu hageja väidetav ületunnitöö tasustamisele ja viiks alusetule rikastumisele. Hageja võttis pidevalt vabu päevi, eriti esmaspäeviti või reedeti, samuti teatades, et tuleb hiljem, või soovib enda või lapse haigestumise tõttu vabu päevi. Hiljem on hageja väitnud, et töötas kodus, kuid selgusetu on, mida hageja koduse töö all silmas pidas, sest hageja tööl puudus tulemus ning töölepinguga on kokku lepitud töötamise kohaks tööandja kontor asukohaga Narva mnt 7. Kodus töötamise kohta kokkulepped puuduvad. Samuti puuduvad hagejal ületunnitöö kohta igakordsed vastavad kokkulepped oma otsese ülemusega, nii nagu näevad seda ette tööandja korraldus nr H-1/55 13.09.2012 ning TLS § 44 mõte ja sisu. Kui hageja ei tule mingil põhjusel oma tööga toime tavalisel kontoris tehtaval tööajal esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas nagu on töölepinguga kokku lepitud, on see töötajast tulenev põhjus ja seda ei saa lugeda ületunnitööks. Maakohtu otsuse põhjendused
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 02.06.2014 toimunud istungil (I kd, tl 148) ja 17.07.2014 hagi täpsustuses (I kd, tl 166) esitas hageja kohtule avalduse nõudest, etteteatamistähtaja rikkumise eest keskmise töötasu saamiseks, loobumiseks. Kuna hageja on kohtule esitanud avalduse nimetatud nõudest loobumiseks, siis vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus nimetatud nõude osas lõpetamisele.
26.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
2-13-35498
27.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
28.Kuna kostja on esitanud kohtule väite, et hagi on esitatud hilinenult, siis annab kohus esmalt hinnangu aegumise osas. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Hageja väitel sai ta töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 26.06.2013 otsuse töövaidlusasjas 4.4-1/951 kätte 28.06.2013. TVK toimikust nähtub, et TVK on edastanud 26.06.2014 otsuse hagejale ja kostjale e-postile 28.06.2014 (TVK toimik III kd lk 2). Seega algas arvestus alates 29.06.2013. Vastavalt TsÜS § 136 lg 3 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Seega saabus hagi esitamise tähtpäev 29.07.2013. Hageja on esitanud hagiavalduse 29.07.2013, seega tähtaegselt, mistõttu ei ole esitatud hagi aegunud.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista ületunnitöötasu 202,5 tunni eest summas 3026,16 eurot ja viivised. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna on seisukohal, et hageja ei ole ületunnitööd teinud ja, kui ongi, siis on hageja saanud ületundide eest vaba aega ning lisaks on hagejale tasutud igakuiselt täistöötasu.
30.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ning puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures 09.04.2012 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel pearaamatupidaja-finantsjuhina töötasuga 1688 eurot tööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas (kell 9.00-18.00, lõunavaheaeg 60 minutit) töökohaga kostja kontoriruumid asukohaga Narva mnt 7-245, III trepikoda, II korrus, Tallinn ning vastavalt vajadusele ka väljaspool kontoriruume partnerite ja klientidega kohtumiseks (I kd, tl 2124). 19.03.2013 edastas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, mille alusel lõpetati hagejaga tööleping TLS § 89 lg 1 järgi alates 02.04.2013 (I kd, tl 25-26). Kostja tasus hagejale 27.03.2013 lõpparve summas 2563,18 eurot ning TVK 26.06.2013 otsusega väljamõistetud töölepingu ülesütlemisest kaks päeva vähem ette teatatud aja eest 112,54 eurot, isikliku auto kasutamise eest hüvitise summas 35,20 eurot ja 2013 märtsikuu töötasu 31,15 eurot, netosummas kokku 144,18 eurot (I kd, tl 41).
31.Poolte vahel on vaidlus, kas hageja on teinud kostja juures töötades ületunnitööd 202,5 tundi ning, kas hagejal on tehtud ületunnitöö eest (202,5 tundi) saamata tasu 3026,16 eurot.
32.Töölepingu seadus (TLS) § 44 sätestab ületunnitöö mõiste. Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud mingi erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Ületunnitöö tegemine ei saa olla planeeritud, selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises igakordselt kokku leppida. Tööandja võib nõuda töötajalt ületunnitööd vaid juhul, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte või tegevuse eriliste asjaolude tõttu ning kui selle tegemist võib töötajalt oodata vastavalt hea usu põhimõttele (TLS § 44 lg 4). Seega on ületunnitöö tegemine erandlik ja seadus kohustab pidama ületunnitöö kohta eraldi arvestust. Töötajal on õigus keelduda TLS § 46 lg 3 nimetatud alusel ületunnitöö tegemisest ja samuti on töötajal on õigus ületunnitöö kokkulepped igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Töötaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ja tervisekaitse eesmärk on ületunnitöö korral selle hüvitamine vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses (TLS § 44 lõige 6). Seega nähtub eeltoodust, et ületunnitöö hüvitamiseks rahas, tuleb töötajal ja tööandjal selleks eraldi kokkulepe saavutada.
2-13-35498
33.Kostja ja hageja vaheline töösuhe kestis ajavahemikul 09.04.2012 - 02.04.2013. Hageja töötas pearaamatupidaja-finantsjuhi ametikohal täistööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas töötasuga 1688 eurot kuus. Kostja tööaja arvestuse tabeli kohaselt on hageja töötatud perioodil teinud nii ületunde kui ka „alatunde,“ st, et hagejale on antud vaba aega, mis on tasustatud kostja poolt. Kostja e-kirjaga 05.11.2012 (III kd, tl 25) on tõendatud, et hageja kostja juures töötamise ajal (2012 aasta augustis, septembris ja oktoobris) töötas tegelikult ettenähtust vähem töötunde vastava kuu normtundidest. Kostja 13.09.2012 korraldusest nr H-I/55 (II kd, tl 104), millega hageja on ka tutvunud, nähtub, et kostja juures kehtis alates 01.09.2012 kord, kus ületundideks loeti 30 minutit peale tööaja lõppu reaalselt töötegemiseks kuluvat aega ning ületunnid hüvitatakse vabade päevade andmisega. Lisaks pidi iga ületunde tegev töötaja märkima vastavasse tabelisse ületundideks kulunud aja ja põhjuse ning puhkus ja/või vabad päevad vormistati töötaja esitatud avalduse alusel. Kohtule ei ole esitatud kirjalikke kokkuleppeid ületunnitöö tegemiseks.
34.Kohtule esitatud dokumentide, kirjavahetuste ja teiste asjas tähtsust omavate materjalide põhjal on tõendatud, et oma ametikohaselt sõltuvalt oli hagejal teatud iseseisvus oma tööaja planeerimisel (, tööaja algus- ja lõpuaega sai hageja muuta, lisaks on hageja töötanud ka kodus, kuigi hageja ei ole kohtule esitanud kirjalikke kokkuleppeid, et hageja võis kodus töötada. Tulenevalt kostja korraldusest 02.09.2011/H-1/20, millisega hageja on ka tutvunud (II kd, tl 105), võis töötaja töötada kodus või võtta vaba päeva üksnes sellest kirjalikult ette teatades ja kirjaliku loa alusel. Kostja tööajatabelist, mida iga töötaja pidi kostja juures täitma, ning raamatupidamisprogrammist S1 väljavõttest (II kd, tl 122-177), nähtub et alates 2012 aprillist - 2013 märtsini on hageja töötanud tööaja normist vähem 156 tundi. Samas on kostja tasunud hagejale igakuuliselt töölepingus ettenähtud töötasu, millises osas puudub vaidlus, v.a jaanuaris 2013, kui hageja viibis puhkusel (II kd, tl 178).
35.Hageja leiab, et hageja on teinud ületunnitööd ja nõuab kostjalt tasu tehtud 202,5 ületunnitöö eest summas 3026,16 eurot. Hageja tõendab oma nõudeid eelkõige tööajažurnaaliga, kuhu iga töötaja omakäeliselt sisestab tööle tulemise ja lahkumise kellaajad. Nimetatud žurnaal ei ole seaduse järgi tööaja arvestuse dokument, vaid tööandja TLS § 5 lg 1 p 11 tulenev õigus kehtestada reeglid töökorraldusele. Lisaks nähtub kostja poolt esitatud 05.11.2012 e-kirjast, et žurnaali oli töötajatel võimalik ise täita ning, et kostja on juhtinud hageja tähelepanu, kuidas žurnaali tuleb täita (III kd, tl 9, tõlge tl 28) ning on palunud hagejal lõpetada isetegevus (III kd, tl 15, tõlge tl 51). Hageja isetegevus on tõendatud ka direktori assistendi e-kirjaga, kes on märkinud, et hageja võttis temalt tööajaarvestuse raamatu ja kirjutas kõikidele päevadele kui ta puudus „töötasin kodus“ (III kd, tl 16, tõlge tl 52). Hageja on esitanud e-kirjavahetuse (I kd, tl 173-174), millest nähtub, et hageja on erinevatel aegadel nii õhtusel kui ka päevasel ajal kodust edastanud kostjale e-kirja teel aruandeid ja selgitusi oma tööülesannete kohta. Kohus leiab, et hageja e-kirjavahetus ei tõenda, et hageja tegi ületunde, vaid kirjavahetuse põhjal võib järeldada, et hageja oli oma tööaja planeerimisel suhteliselt vaba ja omas iseseisvat otsustuspädevust (e-kiri 08.06.2012, kus hageja teatab kostjale, et on kodus; kostja e-kiri 07.06.2012, kus kostja palub hagejal saata kodust täiendavaid andmeid; 03.07.2012 e-kirjas teatab hageja, et tuleb tööle peale 14.00 ja enne seda töötab kodus; 29.12.2012 e-kirjaga on kostja pärinud, miks hagejat tööl pole ja telefon on välja lülitatud jms). Hageja on kostjat informeerinud mitmes e-kirjas, et viibib kodus, kuna on haige, kuid samal ajal on kostja need päevad hagejale tasustanud (e-kiri 26.10.2012, 05.11.2012). Lisaks ei ole ei ole tõendatud hageja ületunnitöö tegemine kodus või vabadel päevadel raamatupidamisprogrammi S1 väljavõtte kohaselt, mida hageja kasutas oma igapäeva tööks Usutavad ja veenvad ei ole hageja väited, et hageja ei pidanud kogu aeg raamatupidamis-programmi kasutama.
36.Hageja esitatud e-kirjavahetusega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kostja on kohustanud hagejat tegema ületunnitööd, nõudes aruannete esitamist töövälisel ajal. Nimetatud põhjendused ei ole asjakohased, kuna TLS § 44 tuleneval tehakse ületunnitööd poolte kokkuleppel. Samuti juhul,
2-13-35498 kui lepingupool leiab, et rikutakse tema lepingust tulenevaid kohustusi on tal õigus tulenevalt VÕS § 101 kasutada kohustuse rikkumise korral seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Hageja ei ole kostja tähelepanud rikkumistele juhtinud, ei ole lepingut ise üles öelnud ega andnud ka mõistlikku tähtaega rikkumiste lõpetamiseks. VÕS §-st 116 lg 2 p 2 kohaselt, kui lepingupool leiab, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt tema huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, siis sellisel juhul tuli täpse täitmise huvi teise poole jaoks väljendada, kui hiljem sellele tugineda soovitakse. Hea usu põhimõttest lähtudes tuleks kohustust rikkunud poolele tähtaja määramisel arusaadavaks teha, et tähtaja tulemusteta möödudes võib vastaspool lepingust taganeda. Seega on kostja aktsepteerinud sellist tööaja korraldust, hagejal oli iseseisev otsustuspädevus oma tööaja planeerimisel ja kostja on võimaldanud hagejale vabu päevi tehtud ületundide arvelt. Oma ametikohast tulenevalt oli hageja informeeritud tööaja arvestusest kostja juures ja nõustus sellega. Kohus toetab kostja seisukohta, et kui hageja ei tule mingil põhjusel oma tööga toime tavalisel kontoris tehtaval tööajal esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas nagu on töölepinguga on kokku lepitud, on see töötajast tulenev põhjus ja seda ei saa lugeda ületunnitööks (kostja e-kiri 05.11.2012, III kd, tl 28-29). Lisaks on kostja esitanud tõendeid, mille kohaselt on hageja valetanud kostjale oma haridustaseme kohta (II kd, tl 59) ning tõendeid, et hageja ei saanud oma tööga hakkama (II kd, tl 73-76, 81-83, 91-94) ning, et kostjat sooviti vallandada kontserni XXX, kuhu kostja kuulub, poolt juba 18.03.2013 seoses tööga mittetoimetulemise tõttu (II kd, tl 106, tõlge III kd, tl 53).
37.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tehtud 202,5 ületunni eest tasu saamiseks summas 3026,16 eurot põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõude, siis tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus
38.Juhindudes TsMS § 162 lg 1, 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
39.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1-2 alusel 3862,79 eurot (3026,16 + viivis 590 + aastane viivis 246,63). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.