Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. mai 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-6436
Tsiviilasi
Tuuli Liimanni hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja Peep Laugu vastu täiteasjas nr 193/2011/386-387 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tuuli Liimanni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Tuuli Liimann (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Andi Tubin Vastustajad: Kostja 1: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja Maarja Konsand Kostja 2: Peep Lauk (ik: XXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2014 otsuse resolutsiooni ja märkida, et rahuldamisele kuulub Tuuli Liimanni nõue „Tuvastada X-XX, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXX) kuulumine Tuuli Liimanni ja Peep Laugu ühisvara hulka.“
2.Tühistada Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2014 otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
4.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada Tuuli Liimanni hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja Peep Laugu vastu osaliselt.
4.2.Tuvastada, et X-XX, XXX asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXX) kuulus Tuuli Liimanni ja Peep Laugu ühisvara hulka.
4.3.Jätta rahuldamata Tuuli Liimanni nõue Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja Peep Laugu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 193/2011/386387.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tuuli Liimann esitas 08.02.2013 maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (kostja 1) ja Peep Laugu (Lauk) (kostja 2) vastu. Maakohus keeldus 27.02.2014 määrusega hagi menetlusse võtmisest nõude osas kohustada Eesti Vabariiki (Maksu- ja Tolliameti kaudu) välja andma hagejale kuuluv osa (15 417 eurot) täiteasjas nr 193/2011/386– 387 läbiviidud X-XX, XXX asuva korteriomandi enampakkumise tulemist. Menetlus jätkus järgmiste nõuete osas: 1) tuvastada X-XX, XXX korteriomandi (registriosa nr XXXXXX) kuulumine hageja ja kostja 2 ühisvara hulka; 2) tunnistada täiteasjas nr 193/2011/386–387 sundtäitmine lubamatuks X-XX, XXX korteriomandi suhtes hagejale kuuluvas osas. Hagiavalduse kohaselt abiellusid kostja 2 ja hageja 17.06.1989 ning lahutasid abielu 22.02.1999. X-XX, XXX korteriomandi omanikuna on 30.06.1999 kinnistusraamatusse kantud kostja 2. Hageja ja kostja 2 tegid korteri omandamiseks elamukooperatiivilt „Sport“ sissemakse ning tasusid igakuiseid osamakseid kuni korteri ostuhinna täieliku tasumiseni. Seega omandati
korter abielu ajal vallasasjana ja Riigikohtu seisukohast otsuses nr 3-2-1-15-06 (p 13) tulenevalt on sellisel juhul korteriomand ka pärast kinnistamist poolte ühisvara. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 71 lg 1 järgi kuulub sellise omandi lõpetamisel pooltele võrdne osa ehk antud juhul pool. Kuna kostja 2 ja hageja pole ühisvara jaganud, on korteriomand endiselt nende ühisomandis. 07.01.2011 algatas kohtutäitur Sirje Tael Maksu- ja Tolliameti täitmisavalduse alusel kostja 2 suhtes täitemenetluse nr 193/2011/386–387. Sissenõudja nõue koos täitetasudega on täiteasjas nr 193/2011/386 99,43 eurot ja täiteasjas nr 193/2011/387 116 510 eurot. Korteriomand müüdi 29.11.2012 avalikul enampakkumisel hinnaga 30 294 eurot. 05.12.2012 saabus kohtutäiturile hageja nõue abikaasade ühisvaraks oleva kinnisasja aresti alt vabastamiseks. 07.12.2012 saabus kostja 2 kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis taotlused rahuldamata. 02.01.2013 esitas hageja kohtutäiturile taotluse, milles palus täiemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 5 alusel kanda pool korteriomandi müügitulemist enda arveldusarvele.
2.Kostja 1 vaidles hagile vastu. Kostja 1 vastuväidete kohaselt ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada pärast vara müüki täitemenetluses. Nõude rahuldamine enampakkumise tulemist on ettenähtud TMS §-s 108. Hageja ei ole vastavat avaldust esitanud. Esitatud dokumentidest ei tulene, et korteriomand oleks kostja 2 ja hageja ühisvara. Dokumentidest ei nähtu, et korter oleks olnud vallasasjana kostja 2 ja hageja ühisomandis. Abikaasad kasutasid korterit elamukooperatiivis „Sport“ kostja 2 liikmelisuse alusel. Elamukooperatiiv annab liikmelisuse alusel oma liikme valdusesse kasutamiseks eluruumi omaette korterina elamukooperatiivile kuuluvas elamus. Seega kostja 2 ja hageja abielusuhete väidetava lõppemise aja seisuga oli korter elamukooperatiivi omandis, mitte abikaasade ühisomandis. Korteriomand on kantud kinnistusraamatusse kostja 2 nimele pärast abielu lahutamist, mistõttu on korteriomand kostja 2 ainuomandis. Kostja 2 võttis hagi õigeks, leides, et korteriomand on kostja 2 ja hageja ühisvara.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 31. oktoobri 2014 otsusega Tuuli Liimanni hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja Peep Laugu vastu täiteasjas nr 193/2011/386-387 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on X-XX, XXX korteriomand kinnistusraamatusse kantud pärast poolte abielu lahutamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteriomand kuulus hagejale ja kostjale 2 vallasasjana või kuulus korteriomand elamukooperatiivile ning hagejale ja kostjale 2 kuulus elamukooperatiivi osamaks. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-39-09 (p-d 10,11) tuleneb, et kui korter omandatakse elamuühistu osamaksu ja kooperatiivi liikmelisuse alusel, ei määra korteri omanikku mitte kinnistamise aeg, vaid tuleb arvestada EES §-ga 211, mille järgi on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Tartu Ringkonnakohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-05-17224 tuleneb, et kui pooltel oli ühisomand elamukooperatiivi korteri osamaksule, jääb poolte ühisomand püsima ka korteriomandile selle moodustamisel ja ühe poole omanikuna kinnistusraamatusse kandmisel sõltumata sellest, kas korteriomand moodustati poolte abielusuhete kestmise ajal või pärast seda. Viidatud kohtupraktika järgi määrab korteriomandi ühisvarasse kuulumise asjaolu, kas elamukooperatiivi osamakse kuulus ühisvarasse. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kehtiva redaktsiooni järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest. Sama sätte teise lause kohaselt, kui vara omandati enne 1995. a 1. jaanuarit, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne käesoleva seaduse (s.o enne 01.07.2010 seadusemuudatuse jõustumist kehtinud
perekonnaseaduse) jõustumist kehtinud perekonnaseadust. Kuna elamukooperatiivi „Sport“ osamakse omandati enne 01.01.1995, kohaldab kohus elamukooperatiivi osamakse ühisvara hulka kuulumisele perekonnaseadust enne 01.07.2010 seadusemuudatust kehtinud redaktsioonis. PKS viidatud redaktsiooni § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Hageja ja kostja 2 abiellusid 17.06.1989, sissemaks tehti 04.06.1990, osamakse 20.01.1993 (tl 167–168), viimane osamakse väidetavalt 1995. a (tl 131). Seega toimus elamukooperatiivi osamakse omandamine poolte abielu kestel ning tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli poolte ühisvaraga. Ekslik on kostja 1 seisukoht, et elamukooperatiivi osamakse alusel korteriomandi kinnistamisel sõltub korteriomandi kuulumine ühisvara hulka üksnes sellest, kas isik oli kinnistamise hetkel abielus või mitte. Viidatud kohtupraktikast nähtuvalt tuleb arvestada ka asjaolu, kas elamukooperatiivi osamakse oli abikaasade ühisvara või mitte. Kuna kohus on tuvastanud, et elamukooperatiivi osamaks kuulus abikaasade ühisvara hulka, on Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-39-09 ja Tartu Ringkonnakohtu lahendi nr 2-05-17224 kohaselt poolte ühisvaraks ka korteriomand. Kohus märkis täiendavalt, et korteriomandi ühisvara hulka kuulumist ei vääraks ka asjaolu, kui pooled oleksid abielu kestel omandanud korteri vallasasjana (3-2-1-15-06 p 13; 3-2-1-164-05). Hageja leiab, et TMS § 222 lg 5 alusel on tal õigus poolele enampakkumise tulemist. Kostja leiab, et TMS § 108 alusel on hageja oma õiguse kaotanud. TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Kuna hageja ei esitanud enampakkumise ajaks kohtutäiturile TMS § 222 lg-s 5 nimetatud sisuga kokkulepet või kohtulahendit, kaotas ta enampakkumise toimumisel omandiõiguse korteriomandile. TMS § 108 lg 5 järgi võtab kohtutäitur sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude arvesse, kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast. Kui õigus ei nähtunud avalikult usaldatavast registrist, rahuldatakse nõue pärast sissenõudjate nõudeid. Kui õigusest ei ole õigeaegselt teatatud, rahuldatakse sellest tulenev nõue pärast kõiki muid nõudeid. TMS § 108 lg-t 5 ja § 222 lg-t 1 koosmõjus tõlgendades leidis kohus, et TMS § 108 lg-s 5 kasutatud termin „õigus“ hõlmab ka omandiõigust. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et hageja omandiõigus nähtuks avalikust registrist või et ta oleks oma omandiõigust tõendanud enne korteri müüki enampakkumisel. Korteriomand müüdi avalikul enampakkumisel 29.11.2012 ja hageja pöördus kohtutäituri poole 05.12.2012. Seega, ehkki korteriomand kuulus hageja ja kostja 2 ühisvara hulka, ei kuulu rahuldamisele nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 108 lg-st 5 tulenevalt rahuldatakse hageja rahaline nõue pärast kõiki teisi nõudeid. Kuivõrd vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes mõlema kostja suhtes ühiselt, jättis kohus TsMS § 440 lg 4 teise lause kohaselt hagi mõlema kostja vastu rahuldamata, kuigi kostja 2 võttis hagi õigeks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Tuuli Liimann esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2014 otsuse tühistamist osas, milles kohus jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega Tuuli Liimanni hagi rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on olukorras, kus menetlusväline, omandiõigusest tulenevat nõuet omav isik kohtutäiturit oma nõudest ei teavita ja sundtäitmise ese võõrandatakse, tegemist omandi võõrandamisega ilma omaniku nõusolekuta, mis on omandipõhiõiguse intensiivne riive. TMS § 222 lg 5 näol on seadusandja andnud menetlusvälisele isikule kaitse juhuks, kui tema omand ilma nõusolekuta võõrandatakse: menetlusvälisel isikul on õigus enampakkumise tulemile; 2) ei allu omandiõigus järjekohasuhtele, seega ei saa kaasomaniku õigusele sundtäitmise tulemile kohaldada TMS § 108 lg-t 5 koosmõjus TMS § 222 lg-tega 1 ja 5. TMS § 108 lg 5
1.lause järgi võtab kohtutäitur sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude arvesse, kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast. AÕS § 59 lg 1 järgi on järjekoht kinnistusraamatus asjaõigustel. Kuna omand ise eraldi järjekohasuhtele ei allu, on järjekohasuhtes seega kõik kinnisasja või selle mõttelist osa koormavad piiratud asjaõigused, s.o servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigused, ostueesõigused ja hüpoteegid (V. Kõve. AÕS § 59/3.3.1. Asjaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn: Juura 2014). Eeltoodust tulenevalt reguleerib TMS § 108 täitemenetluses piiratud asjaõigusest tulenevate nõuete esitamise korda. Hageja nõue ei ole piiratud asjaõigusest tulenev nõue, vaid kaasomandist tulenev nõue, millele ei saa kohaldada TMS § 108 lg 5 regulatsiooni; 3) ei vasta kohtu tõlgendus TMS § 108 lg 5 koosmõjust TMS § 222 lg-tega 1 ja 5 seadusandja eesmärgile TMS § 222 kehtestamisel. Riigikohus on leidnud (3-3-1-54-02, p 12), et seadusandja tahe ei saa olla suunatud teadlikult ebamõistliku ja ebaõiglase regulatsiooni kehtestamisele. Seadusandja eesmärgiks TMS § 222 lg 5 kehtestamisel sai olla vaid järgmine: kaitsta heauskset omandajat, andes samas menetlusvälisele isikule, kelle omandiõigus sundtäitmisel lõppes, absoluutse õiguse hüvitisele. Maakohtu tõlgenduse kohaselt kuuluks hageja nõue rahuldamisele pärast sissenõudjate nõudeid, kuna õigus ei nähtunud avalikult usaldatavast registrist ning hageja kohtutäiturit enda õigusest varale õigeaegselt ei teavitanud. Seega jääks menetlusväline, omandiõigusest tulenevat nõuet omav isik suure tõenäosusega ilma nii varast kui hüvitisest.
5.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hagi võimalik rahuldada isegi eeldades apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust. TMS § 222 lg-s 1 märgitud hagi esitamise eesmärgiks on tulenevalt TMS § 222 lg-st 4 vabastada kolmanda isiku vara aresti alt. TMS § 222 lg 1 järgse hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks võib esitada üksnes seni, kuni vara suhtes toimub sundtäitmine. Korteriomand võõrandati 29.11.2012 avalikul enampakkumisel. Seetõttu ei saa enam korteriomandit aresti alt vabastada ja TMS § 222 lg-l 1 põhinevat hagi ei ole võimalik rahuldada. Hagi rahuldamise korral ei oleks kohtuotsus täidetav. Pärast kolmanda isiku õigustega vara müümist enampakkumisel säilib kolmandal isikul TMS § 222 lg 5 kohaselt võimalus osaleda sundtäitmise tulemi jagamises. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa lahendada sundtäitmise tulemi jagamist. Kohtutäituri poolt tulemi jaotamist saavad täitemenetluse osalised vaidlustada jaotuskava vaidlustamise teel (TMS § 108 lg 7; § 109); 2) käsitles kohus õigesti sissenõudjaks mitteoleva isiku nõuete rahuldamise eeldusi sundtäitmise tulemist. TMS § 222 lg 5 annab isikule, kelle õigus varale sundtäitmise tagajärjel lõpeb, õiguse osaleda sundtäitmise tulemi jagamises, kuid ei reguleeri tulemist väljamaksete tegemise korda ega sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude rahuldamise eeldusi ja järjekohta. Tulemist sissenõudjaks mitteoleva isiku nõude rahuldamise eeldused ja kord on sätestatud TMS §-s 108. Hageja ei kaota õigust hüvitisele ühisomandi kaotuse eest ka siis, kui
temale ei tehta väljamakseid sundtäitmise tulemist. Hagejal säilib õigus nõuda kostjalt 2 ühisvara jagamisel hüvitist kaotatud (ühis)omandi eest; 3) jättis kohus lõppjäreldustes õigesti hagi rahuldamata, kuid kostja 1 ei nõustu kohtu tuvastatud asjaoluga, et korteriomand on hageja ja kostja 2 ühisvara. Korteriomandi ühisvarasse kuuluvuse tõendamiseks tugines hageja asjaolule, et korter omandati abielu ajal vallasasjana. Kohus tuvastas, et korter ei kuulunud hagejale ja kostjale 2 vallasasjana. Samas tegi kohus omaalgatuslikult järelduse korteriomandi kuuluvuse kohta tulenevalt asjaolust, et endistel abikaasadel oli ühisomand elamukooperatiivi osamaksele. Hageja ei ole viimati nimetatud asjaolule tuginenud ning seda asjaolu ei ole kohtumenetluses arutatud. Seega rikkus kohus oluliselt TsMS § 436 lg-tes 3 ja 4 sätestatud reegleid ning kostjal 1 puudus võimalus avaldada vaidlusaluse asjaolu kohta oma seisukoht. Kohtu järeldus korteriomandi ühisvarasse kuuluvusest tulenevalt asjaolust, et endistel abikaasadel oli ühisomand elamukooperatiivi osamaksele, on seadusliku aluseta. Õigussuhteid elamuühistu(kooperatiivi) ja selle liikme vahel reguleerisid osamaksete tegemise ajal kehtinud elamuseadus (ES) ja ühistuseadus (ÜS). Osundatud seadustest (ES § 14 lg 1, ÜS § 17 p 6; § 28 lg 3; § 31 lg 1) tuleneb, et elamuühistu(kooperatiivi) liikmele ei kuulu elamukooperatiivi elamus asuv korter ega osamaks elamuühistus(kooperatiivis), vaid osamaksu tagasinõude õigus, kui ühistu liige ühistust lahkub või ta sealt välja arvatakse. Sellest tulenevalt ei ole abikaasade ühisvaraks korter ega osamaks elamuühistus (need kuuluvad elamuühistule), vaid abikaasade ühisvaraks võib olla osamaksu tagasinõude õigus, kui ühistu liige ühistust lahkub või ta sealt välja arvatakse. Samale seisukohale on asunud Riigikohus (3-2-1-101-96), selgitades, et ühisvara jagamisel jääb abikaasade osamaksu tagasinõude õigus vaid sellele abikaasale, kes on elamuühistu liige. Teine abikaasa võib nõuda kompensatsiooni abikaasalt, kellele jäi osamaksu tagasinõude õigus. Elamuühistu(kooperatiivi) „Sport“ liikmeks oli kostja 2 ning pärast abielu lõppemist jäi elamuühistu(kooperatiivi) liikmeks kostja 2. Sellest tulenevalt pärast hageja ja kostja 2 abielu lõppemist jäi osamaksu tagasinõude õigus kostjale 2. Hagejale jäi õigust nõuda rahalist kompensatsiooni kostjalt 2, mitte ühisomand elamuühistu(kooperatiivi) osamaksele. Vastavalt kostja 2 ja hageja abielussuhete lõppemise ajal kehtinud PKS § 18 lg-le 2 määratakse ühisvara koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise aja, mitte abielu lahutamise aja seisuga. Kohus ei ole abielusuhete lõppemise aega tuvastanud. Seetõttu on meelevaldne kohtu seisukoht, et elamukooperatiivi osamaksed omandati abielu kestel.
6.Peep Lauk leiab, et kostja 1seisukohad on väärad ja tuleb jätta tähelepanuta: 1) kostja 1 seisukoht TMS § 108 kohaldumisel antud menetluses on ümber lükatud Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-8100. Samuti on väär seisukoht, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole võimalik tsiviilasjas rahuldada. Tulenevalt määrusest tsiviilasjas nr 2-13-8100 saab menetlusväline isik enda õiguste kaitseks esitada hagi, tuginedes TMS § 222 lg-s 5 sätestatule; 2) tuvastas kohus õigesti korteriomandi kuulumise ühisvarasse. Kostjal 1 puudus õigus vaidlustada vastuses apellatsioonkaebusele maakohtu otsust osas, milles kostja 1 pole otsust vaidlustanud (korteriomandi kuulumine hageja ja kostja 2 ühisvarasse).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada ning resolutsioonis märkida, et rahuldamisele kuulub hageja nõue „Tuvastada X-XX, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXX) kuulumine T. Liimanni ja P. Laugu ühisvara hulka.“ Maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas ning seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb poolte menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda.
Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. T. Liimanni apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.
8.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Nimetatud sätetest tuleneb, et kohtuotsuse resolutsioonis peab kohus võtma seisukoha kõigi hageja nõuete kohta. Vaidlustatud otsuse põhjendavas osas on maakohus tuvastanud, et X-XX, XXX asuv korteriomand kuulus hageja ja kostja 2 ühisvarasse, kuid otsuse resolutsioonis puudub nimetatud hageja nõude kohta seisukoht. Kuna tegemist on õiguse kohaldamisega (TsMS § 438 lg 1, § 442 lg 5) ning neid sätteid kohaldatakse ka apellatsioonimenetluses (TsMS § 639 lg 1), siis sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada ning resolutsioonis märkida, et rahuldamisele kuulub hageja nõue „Tuvastada X-XX, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXX) kuulumine T. Liimanni ja P. Laugu ühisvara hulka.“
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt X-XX, XXX asuv korteriomand kuulus hageja ja kostja 2 ühisvara hulka. Siinjuures on maakohus õigesti viidanud Riigikohtu 08.04.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-09 väljendatud seisukohale, et elamuühistu või –kooperatiivi osamaksu baasil korteriomandi tekkimist saab võrrelda korteri kui vallasasja baasil korteriomandi tekkimisega. Asja materjalidega on kooskõlas maakohtu järeldus, et elamukooperatiivi osamaks omandati hageja ja kostja 2 abielu kestel ning seetõttu on osamaksu puhul tegemist hageja ja kostja 2 ühisvaraga. Osamaksu tasumisele abielu kestel on hageja tuginenud nii 11.06.2013 (I kd, t.l 130-133) kui 23.09.2014 (I kd, t.l 186-188) kohtuistungil ning esitanud selle kohta 18.09.2014 menetlusdokumendiga koos tõendid. Seega oli kostjal 1 võimalik selle asjaolu kohta maakohtu menetluses seisukohta avaldada ning kostja 1 apellatsioonimenetluses avaldatud väide, et nimetatud asjaolu ei ole maakohtu menetluses pooltega arutatud, on ebaõige. Riigikohus on 19.12.2001 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-01 asunud samuti seisukohale, et ES § 21 lg 1 järgi tunnustatakse osamaksu kuulumist abikaasade ühisomandisse. Nii hageja kui kostja 2 on kinnitanud, et nende abielusuhted lõppesid abielu lahutamisega 22.02.1999 ning nad elasid selle ajani koos. Kostja 1 ei ole nimetatud asjaolu ümber lükanud. Elamuühistu „Mõisa“ 21.07.1998 üldkoosoleku protokollist (I kd, t.l 122-124) nähtuvalt otsustati erastatav maa ja selle oluliseks osaks saab elamu jagada korteriomanditeks, kusjuures korteriomandid kinnistatakse elamuühistu liikmete nimele vastavalt käesoleva ajani nende kasutuses olevatele korteritele. Samuti otsustati elamuühistu „Mõisa“ reorganiseerida korteriühistuks „Mõisa.“ Kuna elamuühistu või –kooperatiivi osamaksu baasil korteriomandi tekkimist saab võrrelda korteri kui vallasasja baasil korteriomandi tekkimisega, siis on antud juhul kohaldatav EES § 211 , mille kohaselt korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Lisaks tuleneb EES § 218 lg-st 2, et kui elamuühistu (-kooperatiivi) üldkoosolek otsustab erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja elamuühistu (-kooperatiivi) reorganiseerimise korteriühistuks, kantakse elamuühistu (-kooperatiivi) notariaalselt tõestatud avalduse, riigiga sõlmitud võõrandamistehingu ja muude seaduses sätestatud dokumentide alusel elamuühistu (-kooperatiivi) poolt erastatud maa kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele.
Riigikohus on 12.04.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06 asunud seisukohale, et korteriomandi seadmisel saavad selle omanikuks isikud, kes olid korteri kui vallasasja omanikud. Seega, kui vallasasjast korter oli abikaasade ühisvara, siis on ka korteriomand ühisvara vaatamata sellele, et korteriomand seati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu. Kostja 1 vastupidine seisukoht ei ole õige. Ringkonnakohus märgib, et kostja 1 tuginemine apellatsioonimenetluses Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-101-96 ei ole antud vaidluse asjaolusid arvestades asjakohane.
10.Maakohus on jätnud põhjendatult rahuldamata hageja nõude tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 193/2011/386-387. Hageja apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks. Samas tuleb selles osas muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Hageja on hagiavalduses tuginenud TMS § 222 lg-le 5, mille kohaselt kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist taksitava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara arestist vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusalune korteriomand müüdi avalikul enampakkumisel 29.11.2012 ning hageja pöördus kohtutäituri poole 05.12.2012. Samas on ekslik maakohtu seisukoht, et kohaldamisel kuulub TMS § 108 lg 5, mille järgi rahuldatakse hageja nõue pärast kõiki teisi nõudeid. Mõiste „eesõigust omav isik“ TMS § 108 lg 5 mõttes ei tähenda asja suhtes omandiõigust omavat isikut, vaid selle all tuleb mõista asja koormamisel tekkivat asjaõigust omavat isikut, mis on oma olemuselt sarnane pandipidaja positsioonile (eelkõige hüpoteegipidajaid). Selline tõlgendus on kooskõlas ka AÕS §-ga 61. Hageja ei ole antud vaidluses sissenõudjaks, vaid isikuks, kellel on sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus (omandiõigus) ning seetõttu on õige hageja seisukoht, et kohaldamisele kuulub TMS § 222 lg 5. TMS § 222 lg 5 järgi kaotab omandiõigust omav isik pärast enampakkumise toimumist õiguse esemelisele asjale (korteriomandile), kuid ei kaota õigust tulemile. Üksnes asjaolust, et hagejal on TMS § 222 lg 5 alusel õigus enampakkumise tulemile, ei anna alust tunnistada 29.11.2012 toimunud enampakkumist lubamatuks. Õige on siinjuures kostja 1 seisukoht, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa lahendada sundtäitmise tulemi jagamist.
11.Maakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja nõuetest rahuldati esimene nõue, s.o maakohus tuvastas, et X-XX, XXX asuv korteriomand kuulus hageja ja kostja 2 ühisvarasse. Rahuldamata jäeti hageja teine nõue, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras on põhjendatud jätta menetlusosaliste kulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel nii maa- kui ringkonnakohtus täielikult menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.