Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

1 (8)

2-15-4348

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

XXX(hageja) esitas 20.03.2015 hagi XXX(kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 025/2015/454. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Kaire Põlts algatanud kostja 03.03.2015 täitmisavalduse alusel täitemenetluse täiteasjas 025/2015/454. Nõude suurus on 20 465,25 eurot. Täitedokument on Harju Maakohtu 31.03.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 214-1994. Kostja ei ole vaatamata hageja taotlusele edastanud enne kohtutäituri poole pöördumist kontonumbrit, et hageja saaks kohustuse täita, andmed puuduvad ka täitedokumendis. Võlausaldaja on seega vastuvõtuviivituses ja hagejal ei ole olnud võimalik seetõttu oma kohustust sissenõudja ees täita. Sissenõudja käitumine on pahauskne. Hageja on pöördunud sissenõudja poole ka kirjalikult oma esindaja kaudu. 20.06.2014 kostjale saadetud tähitud kiri, milles muu hulgas paluti teatada pangakonto andmeid, millele võiks hageja raha üle kanda, tagastati hoiutähtaja möödumisel. Samas ei ole sissenõudja (kostja) täitnud oma kohustust võlgniku (hageja) ees elatisraha tasumise osas. Sissenõudja võlgneb hagejale 9418,72 eurot (elatisraha nõue, mis on kohtutäituri Mati Roodes menetluses). Sellest nõudest on hageja arvestanud ka viivised seadusjärgses määras, mis oli 31.05.2014 seisuga 3346,72 eurot. Teade selle kohta on ka samas kirjas, mis oli sissenõudjale 20.06.2014 tähitud postiga saadetud. 20.06.2014 kirjas teavitas hageja kostjat ka sellest, et on täitnud kostja kohustuse täitemenetluses nr 026/2014/478. Korteriomandi aadressil XXX Maardu linnas võõrandamisel oli hageja sunnitud tasuma kostja eest 3552,93 eurot, mis on kohtutäituri Mati Roodes poolt maha võetud täiteasjas nr 026/2014/478. Seega täitis hageja kostja kohustused täiteasjas nr 026/2014/478. Kuna hageja täitis kostja eest kostja enda kohustused, siis tasaarvestas hageja oma nõude kostja nõudega. Seega reaalselt on hageja kohustused kostja ees, mis tulenevad Harju Maakohtu 31.03.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-14-1994 summas 4146,88 eurot (20 462,25 eurot – 9418,72 eurot – 3346,72 eurot – 3552,93 eurot). Summa 4146,88 eurot tasus hageja 19.03.2015 kohtutäituri Kaire Põlts pangakontole, kuna kostja ei teatanud hagejale muid andmeid, kuigi pöördus kohtutäituri poole. Seega leiab hageja, et Harju Maakohtu 31.03.2014 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-1994 alusel

2 (8)

2-15-4348 ei ole sundtäitmine lubatud ja seda järgmistel põhjustel: kostja pole esitanud hagejale (vaatamata hageja palvele) pangakonto andmed, millele võiks hageja raha üle kanda; nõudest 16 318,37 eurot on tasaarvestatud; nõudest 4146,88 eurot on tasutud kohtutäituri pangakontole. Hageja esitas 20.03.2015 ka taotluse hagi tagamiseks täitemenetluse peatamise näol. Kohus rahuldas 23.03.2015 määrusega hageja taotluse ning peatas kohtutäituri Kaire Põlts poolt läbiviidava täitemenetluse täiteasjas nr 025/2015/454 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. 20.04.2015 seisukohas märgib hageja, et kuigi kostja vastus on hagejale ebaselge, saab hageja kostja vastusest aru nii, et kostja vastuväited on seotud arvestatud viivistega summas 3 346,72 eurot ja kohtutäituri poolt maha võetud summaga 3552,93 eurot täiteasjas nr 026/2014/478. Viiviste arvestamisel lähtus ja lähtub hageja asjaolust, et elatised on ka rahaline kohustus võlaõigusseaduse (VÕS) mõttes. Hageja viitab VÕS § 113 lg-le 1 ja leiab, et võttes arvesse, et kostja ei täitnud oma rahalise kohustuse elatise tasumise osas, siis oligi/on hagejal õigus viivist nõuda vaatamata sellele, et kohtumääruses, millele viitab kostja, ei ole viivist välja mõistetud. Kuna poolte vahel ei olnud kokkulepet viiviste määra osas, on viivised arvestatud VÕS § 94 lg 1 kohaselt ning arvutuste osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega leiab hageja, et ekslik on kostja seisukoht, et hageja ei saa viivist nõuda. Iseenesest ei ole kostjal vastuväiteid selles osas, et tal olid täitmatud kohustused, millega tegeles kohtutäitur Mati Roodes täiteasjas nr 026/2014/478. Samas on väär ja ekslik kostja arvamus, et hageja ise otsustas ilma kostja nõusolekuta need kohustused täita. Tegelikult oli 3552,93 eurot korteri XXX müügilt saadud summast (kusjuures kostjale kuuluvast summast/hüvitisest kohtutäituri poolt arestitud) maha võetud. Ja selleks ei olnud kostja nõusolek vajalik. Isegi kui hageja oleks ka vabatahtlikult ja oma algatusel kohtutäiturile kostja võlgnevuse tasunud, siis tegemist oleks käsundita asjaajamisega kus võis/võib hageja nõuda kostjalt, et kostja hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused, so sama summa 3552,93 eurot. Hageja menetluskulud on tsiviilasjas 655 eurot, sh riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulu 180 eurot, mille hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub ka mõista välja kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagiga ei nõustu. Kostja leiab, et hageja on omavoliliselt otsustanud kostja eest tasuda kostja võlgnevused kohtutäiturile. Summa 20465,25 on arvestatud kohtuotsuste põhjal, mille aegumistähtajad on möödas või lõppevad kohe. Hageja on tasunud kostja teadmata võlgnevuse kohtutäiturile eesmärgiga müüa korter ja rikastuda. Kostja hinnangul on kolmandatele isikutele kostja teadmata võlgnevuse tasumine keelatud. Kostja palub mõista hagejalt välja summa 3552,93, mis omavoliliselt on kohtutäituritele tasutud. Kostja hinnangul ei ole elatise võlgnevuselt kogunenud viivise nõue seaduslik, kuna 12.12.2006 tsiviilasjas nr 2-06-10441 tehtud kohtuotsusega ei ole viivist välja mõistetud. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

3 (8)

2-15-4348 20.04.2015 vastuses täpsustas kostja esialgset vastust ja selgitas, et tema taotluseks oli mitte jätta välja mõistmata kohtutäiturile Kaire Põlts hagejalt kostja kasuks mitte saadud summat 6899,65 eurot. Hageja peab kohtuotsuse alusel peale vara jagamist kostja raha kontole üle kandma. Kostja ei ole saanud 20 465,25 eurot, mistõttu pöördus kostja kohtutäituri poole. Kostja kannab hagejale üle summa 4146,88 eurot võlgu olevast 20 465,25 eurost, seega jääb hageja võlgnevuse suuruseks kostja ees 16 318,37 eurot. Kostja nõustub, et elatisraha võlgnevus summas 9418,72 eurot arvatakse maha järgi jäänud summast 6899,65 eurot. Kostja ei nõustu tasuma elatisraha võlgnevuselt viivist ja leiab, et viivisenõude esitamiseks puudub seaduslik alus.

KOHTUISTUNGIL ESITATUD SEISUKOHAD

29.04.2015 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma põhiliste seisukohtade juurde. Kohtu küsimusele selle kohta, kas hageja on arvestanud oma viivisearvestuses põhinõudena ka kohtutäituri tasusid summas 439,61 eurot, vastas hageja, et on arvestanud viiviseid ilma kohtutäituri tasuta. Viiviseid on arvestatud aja eest, mil kostja võlgnevus oli 9418,72 eurot. Hiljem kandis kohtutäitur hagejale ca 400 eurot suuruse summa ja selle võrra vähenes võlg. Hageja loobus 439,61 euro (kohtutäituri tasu) osas hagist. Kostja osalisele loobumisele vastu ei vaielnud. Hageja leidis, et ei ole kohtutäituri otsuseid täitekulude osas vaidlustanud ning need otsused täitekulude osas ei oma tähtsust käesoleva asja lahendamiseks. Hageja kinnitas, et peab tasaarvestusavalduseks kostja suhtes 18.06.2014 esitatud dokumenti (tl 33, eestikeelne tõlge tl 54) ja see on sama dokument, millele on viidatud 20.03.2015 maksekorralduses. Kostjale dokumenti posti teel kätte toimetada õnnestunud, kostja ei tulnud vaatamata lubadustele ka ise 18.06.2014 dokumendile järele. Kostja kinnitas, et sai 18.06.2014 dokumendi kätte koos hagiavaldusega. Vastuseks kohtu küsimusele, kuidas saab hageja poolt kohtutäiturile hagi esitamise päeval tasutud 4146,88 eurot olla hagi esemeks ja millal tegi hageja nimetatud summa osas tasaarvestuse ning kas kohus saab õigesti aru, et kohtutäiturile raha tasumisega hageja möönab täitemenetluse põhjendatust nimetatud summa osas ja puudub selle summa osas alus täitemenetlust lubamatuks tunnistada, leidis hageja, et kui ta oleks saanud tasuda kostjale otse, puudunuks vajadus kohtutäituri poole pöörduda. Sundtäitmine pole õige täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 lg 1 ja VÕS § 119 lg 1 kohaselt. Hageja tasus vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul hageja tasaarvestusest üle jääva summa kohtutäituri arvelduskontole. Selgituseks täitemenetluses nr 026/2014/478 tasutud 3552,93 euro kohta märkis hageja, et korterimandile oli seatud kohtutäitur M. Roodese poolt keelumärge enne seda, kui hageja pöördus kohtusse hagiga ühisvara jagamiseks. Kui Nurga t 11-15 jäi ühisvara jagamisel hagejale ja hagejal tuli kostjale tasuda kompensatsioon, siis kohtutäitur M. Roodes oli sellest teadlik ja nimetatud summa oli maha võetud korteri müügisummast, ostu-müügi leping kajastab seda, kuidas rahad liiguvad (tl 37). 3552,93 eurot oli summa ja müügilepingus osalenud kohtutäitur M. Roodes tegeles just selle summa täitmisega kostja suhtes. Hageja teada läks see summa kostja kohustuste täitmiseks, lepingus on see kirjas. Hagejal ei olnud muud valikut korteri müümisel kui katta müügist saadud rahaga ka kostja kohustusi. Kostja kinnitas, et nimetatud summa läks kostja kohustuste katteks.

4 (8)

2-15-4348 Kostja leiab ka, et 3552,93 euro osas ei olnud nõue aegunud ning kostja on nõus summaga 3552,93 eurot ning ei vaidle ses osas hagile vastu. Hageja kinnitusel oli seoses esimese perioodi viivisearvestusega (11.07.2007- 15.11.2012 ) osas elatis välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, teise perioodi (01.12.2012-31.05.2014) osas on lähtutud viivise arvestamisel vastava perioodi võlgnevuse suurusest. Kostja hinnangul ei ole viivisenõue põhjendatud. Kohtu küsimusele, kas vaidluse all on üksnes viivise summa 3346,72 eurot ning seoses elatisraha võlgnevusega (tl 13) kostja hagile vastu ei vaidle ja nõustub selles osas tehtud hageja tasaarvestusega, vastas kostja, et see vastab tõele ja kostja vaidleb hagile vastu viiviste osas. Hageja esitas kohtuistungil kostjale kompromissiettepaneku, millega kostja ei nõustunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5 (8)

2-15-4348

6 (8)

2-15-4348 panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (tl 94-95). Ka käesoleval juhul on hageja teinud oma väidetava viivisenõude osas tasaarvestuse kostja nõudega alles pärast Harju Maakohtu 31.03.2014 otsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-14-1994, kuigi võimalik tasaarvestusolukord oli tekkinud juba enne kohtumenetluse algust ja kohtumenetluse ajal (viivist on arvestatud alates 2007. aastast). Järelikult ei andnud vastavalt Riigikohtu eelviidatud seisukohtadele käesoleval juhul TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus väidetavate viiviste osas tehti pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.

7 (8)

2-15-4348 väidetava viivisenõudega kostja vastu summas 3346,72 eurot ja hageja poolt täiteasjas nr 025/2015/454 kohtutäiturile tasutud 4146,88 euro osas) jätab kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata. Kohus ei hinda kohtuotsuse põhjendavas osas käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.