Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

kohtutäituri poolt arestitud. Kohtutäitur on enampakkumiste nurjumise tõttu kinnistut korduvalt ümberhinnanud ning koostanud 02.04.2015 vara ümberhindamise akti, mille alusel müüb avaldajate kinnistut alghinnaga 555 000 eurot 27.04.2015 enampakkumisel. Avaldajad esitasid täituri 02.04.2015 akti peale 15.04.2015 kaebuse, sest täituri valitud viisil ja määratud hinnaga vara müümine on avaldajate suhtes ebaõiglane, ebamõistlik ja õigusvastane. Avaldajate vara müük oksjonikeskkonnas ja täituri määratud alghinnaga ei ole õige, sest tegemist on eksklusiivse kinnistuga, mille müümine mõistliku hinnaga võtab tavapärasest enam aega. Kohtutäituri tegevus on jämedalt avaldajate õigusi ja huve kahjustav, seda eriti olukorras, kus avaldajad on vaidlustanud vara ümberhindamise kohtus (tsiviilasi 2-15-3158). Avaldajate võlgnevuse põhjus seisneb selles, et sissenõudjatega seotud juriidiline isik ei tasu avaldajatega seotud juriidilisele isikule võlgnevust. Avaldajad soovivad puudutatud isiku ees võlga vabatahtlikult tasuda ja vältida enda elukoha kaotamist, kuid kohustuse täitmine on võimatu just sissenõudjate pahauskse tegevuse tõttu. Avaldajad paluvad peatada täitemenetlused kuni tsiviilasjas 2-15-3158 tehtava lahendi jõustumiseni ning kuni avaldajate 15.04.2015 kaebuse ja taotluse osas tehtava lahendi jõustumiseni. Esimese astme kohtu määrus 24.04.2015 määrusega jättis maakohus avalduse ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks menetlusse võtmata ning menetluskulud avaldajate kanda. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-12 (p 11) selgitanud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on peatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Avaldajad ei ole TMS §-st 45 tulenevalt esitanud täitemenetluse peatamise aluseks olevaid asjaolusid ja selgitanud, miks oleks täitemenetluse kohene läbiviimine nende suhtes ebaõiglane ja kuidas arvestab menetluse peatamine sissenõudjate huvisid. Avaldusest ei selgu, millised on need erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt on TMS § 45 kohaldamine avaldajate suhtes põhjendatud ning mis kaaluksid üle sissenõudjate huvi nõude rahuldamisel. TMS § 45 ei võimalda peatada täitemenetlust põhjusel, et avaldajad ei ole rahul täituri tegevusega täitemenetluse läbiviimisel. Sellisel juhul on avaldajatel õigus esitada TMS § 217 järgne kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kuivõrd avaldusega ei ole avaldajate taotletavat eesmärki võimalik saavutada, tuleb jätta avaldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kohtuinfosüsteemi andmetel on avaldajad esitanud TMS § 45 järgse avalduse tsiviilasjas nr 2-1451431, milles kohus pole pidanud TMS § 45 kohaldamist võimalikuks.

2(4)

Avaldajad on palunud esialgse õiguskaitse korras peatada täiteasjade menetlus kuni tsiviilasjas nr 215-3158 kohtulahendi jõustumiseni. Kohus ei saa käesoleva tsiviilasja raames rakendada esialgset õiguskaitset tsiviilasjas nr 2-13-3158. Seetõttu tuleb jätta avaldus esialgse õiguskaitse rakendamiseks menetlusse võtmata. Määruskaebus Avaldajad paluvad maakohtu määruse tühistada ning teha uus lahend, millega avaldajate avaldus ning esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kohtutäitur on avaldajate vara müümisel toiminud äärmiselt ebamõistlikult ja jätnud tähelepanuta nende põhjendatud huvid. Vaidlus vara ümberhindamise osas on pooleli kohtus. Täitur ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud avaldajate ettepanekut müüa vara muul viisil. Avaldajad palusid täitemenetluse TMS § 45 alusel peatada seni, kuni ei ole lahendatud vara hinna vaidluse küsimus (vastasel korral müüakse vara ebamõistlikult madala hinnaga) ning kuniks ei ole proovitud vara mõistliku hinnaga müüa muul viisil kui enampakkumisel. Avaldajad on seoses vara ümberhindamisega esitanud mitmeid kaebusi kohtutäiturile. Avaldajad on taotlenud kohtutäiturilt vara müüki muul viisil kui enampakkumisel, kuivõrd on ilmne, et enampakkumise teel ei ole võimalik määruskaebuse esitajatele kuuluvat vara (kui mitte tavapärast kinnistut) õiglase ja mõistliku hinnaga müüa. Maakohus on vääralt kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 2. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole avaldajatel võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja miks ei esine antud juhul asjaolusid TMS § 45 kohaldamiseks. Kohtu tehtud viide elukoha kaotusele on asjakohane, kuid mitte üksnes see ei ajendanud avaldajaid kohtu poole pöörduma. Kõik täitemenetluses tehtavad otsustused kogumis on olnud äärmiselt ebamõistlikud ja ebaõiglased avaldajate suhtes, täitemenetluse jätkamine sellises olukorras on samuti ebaõiglane. Avaldajad selgitasid, et lisaks kodu kaotusele kaasneb sellega oluline majanduslik kahju, mida on võimalik vältida, kui müüa vara mõistliku hinnaga muul viisil kui enampakkumisel. Kohus oleks pidanud oma seisukoha avaldajate kaebuse osas võtma kohtulahendis. Täitemenetluse jätkamine kohtutäituri valitud viisil ning kohtutäituri määratud hinnaga (555 000 eurot) tekitab avaldajatele ulatuslikku kahju. Lisaks sellele suureneb ebaõigluse määr ka seetõttu, et avaldajate võlgnevus on otseselt seotud vastustajate pahatahtliku käitumisega, mille üle vaidlevad pooled tsiviilasjas 2-14-51431. Menetluse edasine käik 28.04.2015 määrusega jättis maakohus avaldajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lõppastmes õigesti jätnud avalduse menetlusse võtmata, kuid maakohtu määrust tuleb muuta nii avalduse menetlusse võtmata jätmise aluse kui ka põhjenduste osas. Avaldajate avalduse eesmärgiks on saavutada avaldajate suhtes läbi viidavate täitemenetluste peatamine ning avalduse asjaoludena on avaldajad esitanud kohtutäituri väidetavalt ebaseadusliku ja ebamõistliku tegevuse avaldajate vara müümisel ning sissenõudjate pahatahtlikkuse. Lisaks taotlevad avaldajad täitemenetluste peatamist põhjendusega, et avaldajatel ei ole veel ammendunud

3(4)

kõik vaidlusaluste täitemenetlustega seotud kaebuste esitamise ja kaebuste osas tehtud kohtulahendite vaidlustamise võimalused. Maakohus on keeldunud avaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjendusega, et esitatud avaldusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Maakohus leidis, et avaldajad ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldaks täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel. Ringkonnakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohane alus on käesoleval juhul TsMS § 371 lg 2 p 1, mille järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega võib kohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel keelduda avalduse menetlusse võtmisest, kui avalduses ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis põhimõtteliselt võimaldaks seaduse järgi nende asjaolude tõendatuse korral avaldust rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et avaldajate esitatud alustel ei ole põhimõtteliselt alust TMS § 45 alusel täitemenetluste peatamiseks. TMS § 45 alusel on kohtul võimalik võlgniku avalduse alusel täitemenetlust peatada, pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, kusjuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Nimetatud täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus võlgnikule ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi viisil, mis toob võlgniku jaoks kaasa äärmiselt rasked tagajärjed, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Täitemenetluse peatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. Kuivõrd TMS § 45 kohaldamisel ei hinda kohus täitemenetluse läbiviimise õiguspärasust, ei saa TMS § 45 kohaldamise aluseks olla kohtutäituri tegevuse võimalik õigusvastasus või ebamõistlikkus. Kohus kontrollib TMS § 45 kohaldamisel ainult seda, kas võlgnikul endal esinevad erandlikud asjaolud, mis tingivad täitemenetluse peatamise. Kui võlgnik leiab, et kohtutäitur on täitemenetluses rikkunud seadust, on võlgnikul asjakohaseks õiguskaitsevahendiks kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 ja 218 alusel. TMS § 45 kohaldamisel ei saa kohus arvestada ka sundtäidetavale nõudele esitatavaid vastuväiteid. Sundtäitmisel olevale nõudele on materiaalõiguslikke vastuväiteid võimalik esitada TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses. Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitajate kanda. TsMS § 174 lg 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu

/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv

/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.