Kohtuotsuse tegemise aeg ja 21. aprillil 2015.a., Tallinnas koht 2-14-55757 Tsiviilasja number Xxxosaühing hagi AS Xxxvastu kahju summas 975 euro, Tsiviilasi viivise 66,96 eurot ja täiendava viivise nõudes Hagihind 1 121,42 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Xxxosaühing (registrikood xxx, xxx); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma (Advokaadibüroo Supremia, Telliskivi 60, 10412 Tallinn; epost: [email protected]); Kostja: AS Xxx(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja advokaat Daniil Savitski (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10149 Tallinn; e- post: [email protected]).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistung 05.03.2015.a., edasi kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Xxxosaühing hagi AS Xxxvastu kahju hüvitamise 975 euro ja viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Xxxosaühing kanda.
3.Rahuldada AS Xxxavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
4.Määrata kindlaks ja mõista välja Xxxosaühingult AS Xxxkasuks menetluskulu summas 2 088 eurot.
5.Jätta rahuldamata AS Xxxavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 1 009,50 eurot.
Välja mõista Xxxosaühingult AS Xxxkasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 088 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel
on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Xxxosaühing esitas 12.08.2014.a. kohtule hagi AS Xxxvastu kahju 975 euro hüvitamise, viivise 66,96 euro ning edasiulatuvalt põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 13.08.2014.a. kuni põhinõude täitmiseni nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 31.03.2013.a. liiklusõnnetus, milles osalesid hageja kasutuses olev sõiduauto Audi Q7 registreerimismärgiga xxxning kostjale kuuluv sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga xxx. Liiklusõnnetus põhjustati kostjale kuuluva sõiduautoga. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduauto, mis vajas kahjustuste kõrvaldamiseks remonti ning mille kasutamine tavaliikluses ei olnud seetõttu remondiperioodil 01.04.2013.a. – 15.04.2013.a. võimalik. Perioodiks, millal hageja ei saanud sõiduautot Audi Q7 kasutada, üüris hageja OÜ-lt Xxxasendusauto Toyota RAV 4 registreerimismärgiga xxx, tasudes selle eest OÜ-le Xxxkokku 675 eurot. Hageja kui ettevõtja oli omandanud Audi Q 7 ettevõtluse eesmärgil ja kasutas autot igapäevaselt ettevõtluses, mis eelnimetatud liiklusõnnetuse tõttu ei olnud remondiperioodil kahjuks võimalik. Hageja käitab hüdroelektrijaama, mille juurde kulgeva tee viimased 500 meetrit on väga halvas seisukorras. Hüdroelektrijaamani puudub ametlik tee ning hageja kasutab juurdepääsuks looduslikule pinnasele rajatud pinnasteed, mis vihmaste ilmade korral muutub raskesti läbipääsetavaks. Kostja võlgneb hagejale põhinõudena 675 eurot seoses asendusauto üürimisega ning 300 eurot seoses kahju hüvitamisega seotud nõude sissenõudmise ja nõudekirja koostamise ja esitamisega. Kokku on hagejale tekkinud kahju 975 eurot. Hagi esitamise kuupäeva seisuga (12.08.2014.a.) on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 66,96 eurot, s.o põhinõudelt on arvutatud viivist perioodi 11.07.2013.a.12.08.2014.a. eest summas 61,44 eurot ja kahjuhüvitiselt summas 300 eurot on arvutatud viivist perioodi 23.05.2014.a.-12.08.2014.a. eest summas 5,52 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 975 eurot, viivise 66,96 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 975 eurolt alates 13.08.2014.a. kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu kokku summas 1 961,25 eurot, millest riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu kokku summas 1 761,25 eurot (1 292,50 + 281,25 + 187,50). Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Ei ole põhjendatud ega esitatud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et hageja juhatuse liige on kasutanud maasturit vaidlusalusel ajavahemikul tööks/majandustegevuseks. Kostja hinnangul ei ole mõistlik ega usutav hageja poolt väidetud sõiduki remondiks kulunud periood 15 päeva. Hageja sõiduki vigastused lubasid tal osaleda igapäevases liikluses ning rendikulu oleks põhjendatud, kui ei hageja remonditöökoda ega ka kindlustus ei oleks pakkunud tasuta asendussõidukit. Kostja märgib, et hagejale kuulub veel kaks sõidukit, lisaks vaidluse all olevale Audi Q7-le. Küll aga ei ole hageja põhjendanud ega ka tõendanud, miks ei saanud hageja juhatuse liige kasutada nimetatud sõidukeid oma igapäevases majandustegevuses. Kuivõrd hagejal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist seoses autorendiga, siis puudub hagejal ka õigus nõuda kahju hüvitamist seoses õigusabikuludega, mis omakorda välistab ka viivise nõude. Juhul kui kohus siiski leiab, et hageja nõudel on alus, vaidlustab kostja nõude suurust. Kostja leiab, et hageja kahju ei saa olla suurem kui 602,50 eurot ning kostja on seisukohal, et hageja viivise arvestus on ebakorrektne. Kostja soovib juhtida
tähelepanu faktile, et asendusauto on renditud XxxOÜ-lt, mis kuulub 100% hageja juhatuse liikmele XXX. Muuhulgas on Xxxka XxxOÜ prokurist ning rendiauto tehnilises passis on Xxxmärgitud „rendiauto“ kasutajaks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu kokku summas 3 097,50 eurot (2 160 + 562,50 + 375). Samuti palub kostja hagejalt välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, hageja seadusliku esindaja vande alla antud seletuse, tunnistaja ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 1 121,42 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Kohus on pooltele nimetatut selgitanud nii 06.10.2014.a. kohtumääruse p. 3 (t/l 36-37) kui ka 20.01.2015.a. kohtuistuingil (t/l 148-149).
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 25.11.2014.a. kohtumääruses (t/l 96) kui ka 20.01.2015.a. kohtuistungil (t/l 148-149).
6.Pooled ei vaidle selle üle, et 31.03.2013.a. toimus liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduauto Audi Q7 registreerimismärgiga xxx, mille vastutavaks kasutajaks on hageja ja kostjale kuuluv sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga xxx ning liiklusõnnetus põhjustati kostjale kuuluva nimetatud sõiduautoga (t/l 8).
7.Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale asendusauto rentimisega seotud kulud summas 675 eurot ning nõude sissenõudmise ja nõudekirja koostamise kulu summas 300 eurot. Samuti on pooled erimeelt viivise väljamõistmise osas.
8.Kohtule esitatud 25.04.2014.a. Audi Tallinn vastuskirja kohaselt saabus hageja sõiduauto esindusse avariilisena 01.04.2013.a. ning auto väljastati 15.04.2013.a. Sõiduauto kahjustused olid sellised, et auto kasutamine oli mittesoovitav seoses võimalike varjatud vigastustega (t/l 10).
9.Hageja on üürinud sõiduauto remondiperioodil s.o. 01.04.2013.a. kuni 15.04.2013.a. OÜlt Xxxasendussõiduki Toyota RAV4 tasudes selle eest 675 eurot (t/l 12, 13). Hageja on palunud kostjal nimetatu kulutus hagejale hüvitada (t/l 14-15, 51-55). Kostja seda teinud ei ole.
10.Kohus leiab, et hageja nõue seoses asendussõiduki rentimise kuludega ei ole põhjendatud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 4 näeb ette, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab
kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist.
11.Seega tuleneb VÕS § 132 lõikest 4, et asendusauto üürimise kulud kuuluvad põhimõtteliselt hüvitamisele, kui kahjustatud asi (kahjustatud sõiduk) oli kannatanule vajalik, eeskätt tema majandus- või kutsetegevuses. Hüvitamisele kuuluvad üksnes samaväärse asja kasutamise kulud.
12.Asjas kogutud tõenditest tuleneb, et hageja on rentinud asendusauto OÜ-lt Xxx(t/l 12). OÜ Xxxäriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtub, et nimetatud äriühingu osanik ning prokurist on hageja seaduslik esindaja Xxx(t/l 66, 69-70). Asendussõiduki Toyota RAV4 registreerimismärgiga xxx tehnilise passi ärakirja kohaselt on nimetatud sõiduauto omanik OÜ Xxxning kasutajateks on muuhulgas hageja seaduslik esindaja Xxx(t/l 71-72).
13.Kohus on kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 8 kogunud tõendeid omal algatusel ning sellest pooli ka teavitanud (t/l 174). Kogutud tõendite kohaselt oli hageja omandis liiklusõnnetuse toimumise ajal järgmised sõidukid: 1) Ford Transit/Tourneo registreerimismärgiga xxx, Respo 751 registreerimismärgiga xxx, mootorratas B1 registreerimismärgiga xxx, mootorsaan B1 registreerimismärgiga xxx ning mootorsaan LYNX Rotax 550 registreerimismärgiga xxx(t/l 21-22).
14.Samuti nähtub kohtu poolt kogutud tõenditest, et hageja oli vastutav kasutaja järgmiste sõidukite osas: Audi Q7 registreerimismärgiga xxx(liiklusõnnetuses osalenud sõiduk) ja Audi A3 registreerimismärgiga XXX (t/l 23). Seega oli hageja kasutuses mitu sõiduautot, millega vajadusel hüdroelektrijaama teenindada.
15.Hageja on oma põhjendustes asunud seisukohale, et hagejal oli vaja üürida parema maastikuläbivusega sõiduk seetõttu, et hüdroelektrijaama juurde kulgeva tee viimased 500 meetrit on väga halvas seisukorras. Selles osas andis kohtule seletuse hageja seaduslik esindaja Xxx(t/l 168-170).
16.Kohus on seisukohal, et hageja vastavad väited asja kohtulikul arutamisel tõendamist ei leidnud. Kostja poolt kohtule esitatud fotodest nähtub, et detsembris 2014.a. oli tee hüdroelektrijaamani küll jääs, kuid piisavalt sile ning sel ei esine suuri kõrguste vahesid (t/l 131-134).
17.Nimetatu on kooskõlas tunnistaja Xxxütlustega, milliste kohaselt on antud tee raskesti läbitav kevad-sügisel perioodil (t/l 171-173). Samas on antud tunnistaja selgitanud, et pärast aprilli 2013.a. on valla traktor seda teed puhastanud, kuid nädala pärast oli tee samas seisukorras (t/l 171). Sellest tulenevalt saab teha järelduse, et pärast 2013.a. aprilli ei ole tee seisund oluliselt muutunud, nagu on väitnud hageja. Seega järeldub kohtule esitatud tõenditest, et tee hüdroelektrijaamani on tavaline kruusatee, mille läbimine ei ole kindlasti võrreldav asfaltteega, kuid mille läbimine on võimalik tavapärase sõidukiga.
18.Hageja tugineb oma hagis ka asjaolule, et hageja poolt käitatav elektrijaam vajab pidevalt hooldamist ja jälgimist ning hagi on põhistatud ka väitega, et hageja seaduslik esindaja Xxxon isikuks, kes jaamas avariidega tegeleb. Samas andis hageja seaduslik esindaja Xxxseletuse selle kohta, et regulaarsust selle töö puhul ei ole. Tavapärast protseduuri tuleks teostada kord kuus. Häireid on võimalik kõrvaldada kohapeal nuppu vajutades (t/l 168).
19.Tunnistaja Xxxütlustest tuleneb, et hageja seaduslik esindaja ei pea seal pidevalt viibima. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et hageja võttis tunnistaja tööle selleks, et seal oleks kohapeal koguaeg üks inimene. Ka andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et reset nupuga opereerib ainult ülemus või annab tunnistajale juhiseid, milline olukord võib olla.
Kui jaamas on mingi probleem, siis see teade saadetakse kõigepealt tunnistajale ja kui ta sellele ei reageeri, siis see teade dubleeritakse ülemusele, peale seda võtab ülemus vastu otsuse. Üks aasta tagasi oli väike rike, mis kõrvaldati ma ei käinud ise kilbis. Praegu pole selliseid korduvaid olukordi olnud. Ma olen ise vajutanud reset nuppu aasta tagasi (t/l 172).
20.Nagu tuleneb tunnistaja ütlustest, saadetakse esmane veateade temale ja alles siis, kui tunnistaja sellele ei reageeri dubleeritakse veateade hageja seaduslikule esindajale. Samuti tuleneb tunnistaja ütlustest, et viimane on võimeline reset nupuga opereerima. Seega on ümberlükatud hageja väited selle kohta, et hageja seaduslikul esindajal on pidev vajadus viibida käitatava elektrijaama territooriumil.
21.Eelviidatud tõendite alusel leiab kohus, et äriühingul puudus vajadus rentida asendussõiduk perioodil 01.04.2013.a. kuni 15.04.2013.a., kuivõrd hageja omandis ja kasutuses oli teisi sõidukeid, milledega vajalikke töösõite teostada. Vaata selles osas ka Riigikohtu 03.04.2013.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-19-13 p. 14 ning Riigikohtu 27.10.2014.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-90-14 p. 14.
22.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ega tõendatud ei ole. Sellest tulenevalt puudub alus hageja nõude 675 euro rahuldamiseks. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt kahju hüvitamisega seotud kulude 300 euro sissenõudmiseks (t/l 16-17). Kuivõrd kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, ei rahulda kohus ka hageja kõrvalnõuet viivise väljamõitmiseks.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 121,42 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
25.Kuivõrd kohus hagi ei rahulda jäävad menetluskulud hageja kanda tulenevalt TsMS § 162 lg 1. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
26.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu kokku summas 3 097,50 eurot (2 160 + 562,50 + 375) (t/l 162-164, 175-176, 194-197). Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulud on ülepaisutatud.
27.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 150 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-115-13 p. 25 leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu määraga 150 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud ning samuti ei ole kooskõlas eelpool viidatud Riigikohtu praktikaga. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ning asjaolust, et tegemist ei olnud tavapärasest keerukama õigusvaidlusega, leiab kohus, et kostja esindaja tunnitasu määra tuleb vähendada 120 euroni (ilma käibemaksuta).
28.Kostja esindaja on kohtule esitanud 05.03.2015.a. õigusabikulude spetsifikatsiooni, millise kohaselt on esindaja tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega 2,2 tundi, tutvunud hageja vastusega 10.09.2014.a. Harju Maakohtu määrusele 0,75 tundi, tutvunud Harju Maakohtu 06.10.2014.a. kohtumäärusega 0,25 tundi, tutvunud kostja 22.10.2014.a. vastusega hagiavaldusele ja selle lisadega 1,5 tundi, tutvunud hageja 13.11.2014.a. seisukohtadega ja selle lisadega 1,75 tundi, tutvunud Harju Maakohtu 25.11.2014.a. määrusega 0,25 tundi,
koostanud menetlustähtaja pikendamise taotluse 0,2 tundi, kogunud tõendeid hageja seisukohtade ümberlükkamiseks 1 tund, koostanud vastuse hageja 13.11.2014.a. seisukohtadele 3 tundi, ettevalmistunud 20.01.2015.a. kohtuistungiks 2,5 tundi ja osalenud 20.01.2015.a. kohtuistungil 1 tund (t/l 162-164).
29.Kohus leiab, et põhjendatud on kostja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisega, Harju Maakohtu 06.10.2014.a. ja 25.11.2014.a. kohtumäärusega tutvumisega ja 20.01.2015.a. kohtuistungil osalemisega. Samuti on põhjendatud ajakulu, mis on tekkinud seoses tõendite kogumisega hageja seisukohtade ümberlükkamiseks ja tähtaja pikendamise taotluse koostamise ajakulu. Seega on põhjendatud täielikult kostja esindaja ajakulu 5,25 tundi ehk 630 eurot (5,25 x 120 eurot).
30.Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses kostja 22.10.2014.a. vastusega tutvumisega, hageja 13.11.2014.a. seisukohtade ja lisadega tutvumisega ning vastuse koostamisega hageja 13.11.2014.a. seisukohtadele on põhjendatud osaliselt. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hageja 13.11.2014.a. menetlusdokument kordab varasemalt esitatud seisukohti ning sama teeb ka kostja oma 18.12.2014.a. kohtule esiatud menetlusdokumendis. Kohus leiab, et eelpool nimetatud menetlustoimingute ajakulu ei vasta reaalselt kostja esindaja poolt tehtule ning seega peab kohus põhjendatuks ajakuluks nimetatud menetlustoimingutele kokku 4 tundi ehk 480 eurot (4 x 120 eurot).
31.Kostja esindaja on ettevalmistunud 20.01.2015.a. kohtuistungiks esitatud spetsifikatsiooni kohaselt 2,5 tundi. Kohus arvestades asja keerukust ning tsiviilasja materjalide mahtu, leiab, et põhjendatud esindaja ajakuluks 20.01.2015.a. kohtuistungiks ettevalmistamiseks on 1,5 tundi ehk 180 eurot (1,5 x 120 eurot). Ülejäänud osas on kohtu hinnagul esindaja ajakulu ülepaisutatud.
32.Kostja esindaja poolt 05.03.2015.a. esitatud menetluskulude spetsifikatsiooni kohaselt on esindaja ettevalmistunud 05.03.2015.a. istungiks 1,5 tundi ja osalenud 05.03.2015.a. istungil 2,25 tundi (t/l 175-176). Kohus leiab, et nimetatud esindaja ajakulu on põhjendatud ning kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele summas 450 eurot (3,75 tundi x 120 eurot).
33.Kostja esindaja on esitanud 27.03.2015.a. täiendava menetluskulude spetsifikatsiooni, millise kohaselt on esindaja tutvunud toimikuga 1 tund ning koostanud lõplikud seisukohad ja esitanud need kohtule 1,5 tundi (t/l 197). Kohus leiab, et nimetatud esindaja ajakulu on põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele ning kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele summas 300 eurot (2,5 tundi x 120 eurot).
34.Kostja palub välja mõista menetluskulu ilma käibemaksuta, kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane ja saab kuludelt käibemaksu tagasiarvestada (t/l 163).
35.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kostja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas 17,4 tundi. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu summas 2 088 eurot (17,4 x 120 eurot). Ülejäänud osas summas 1 009,50 eurot (3 097,50 – 2 088) jääb AS Xxxtaotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
36.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.