AS Balti Uniform (RK xxx, Sõpruse 34, 31026 Kohtla-Järve)
Kostja seaduslik esindaja:
Liidia Raja
Kostja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaat Ilya Zuev (Grandman Law Firm Advokaadibüroo, Narva mnt 4-314, 10117 Tallinn; e-post xxx)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt AS-lt Balti Uniform hageja A. U. kasuks 251 (kakssada viiskümmend üks) eurot 64 senti.
Poolte menetluskulud jätta kostja AS Balti Uniform kanda.
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A. U. esitas 31.10.2014.a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse AS Balti Uniform vastu töötasu nõudes. Avalduse kohaselt töötas A. U. kostja juures alates 18.09.2014 kuni 17.10.2014. Töötaja töötas teadmises, et täistööajaga töötades on tema töötasu 355 eurot kuus. Saades töölepingu kätte hilinemisega, selgus, et töötasu arvestatakse tükitöö alusel ja tariifi 2, 13 järgi. Avaldaja leiab, et tal on tööandjalt saamata töötasu septembrikuu 2014 eest 193, 29 eurot ja oktoobrikuu 2014 eest 246, 93 eurot, kokku 440, 22 eurot. Tööandja maksis välja töölepingu lõpetamisel 155, 14 eurot. Saamata jäänud töötasu on 285, 08 eurot (440, 22 – 155, 14).
2.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 21.01.2015.a otsusega A. U. avalduse osaliselt ja mõistis Balti Uniform AS-lt A. U. kasuks välja vähem makstud töötasu 255, 55 eurot (tl 6-13).
3.Balti Uniform AS esitas 16.01.2015.a. kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud ulatuses. Kohus luges vastavalt ITVS § 24 lg 4 ja 5 A. U. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks.
HAGEJA NÕUE
4.Maakohtus jäi hageja oma nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista vähem makstud töötasu.
Hageja teadis tööle asudes, et täistööajaga töötades saab miinimumkuupalga ehk 355 eurot. Informatsiooni sai ta teiste kinnipeetavate käest, kes samuti kostja juures töötasid. Tööle asumisel täpsustas hageja tööandjalt, mille peale viimane vastas, et nii nagu selgitati nii makstakse. Alles siis, kui hageja sai kätte kirjaliku töölepingu (10 päeva enne töösuhte lõpetamist), nägi, et arvestatakse tükitööd. Täpset selgitust palga maksmise kohta hagejale väidetavalt ei antud, kord räägiti ühtmoodi, siis jälle teistmoodi. Töötaja märkis ise üles tehtud operatsioonide (detailide) koguse ja esitas need tööandjale. Kirja tuli panna ka tööaeg. Töötundide kohta oli olemas üldine graafik.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja leiab, et A. U. nõue on pahatahtlik ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja viitab TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6 lg 2 – võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat kui see on hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte vastane on kostja arvates hageja töötasu nõue selle aja eest, mil hageja küll viibis tööandja territooriumil, kuid töötaja ei teinud tööd tööandja kasuks. Kostja väidab, et A. U. ei täitnud oma tööülesandeid nõuetekohaselt, pidas pikki puhkepause. Kuna töötajale maksti vastavalt lepingule töötasu tükitöö alusel ning selle süsteem eeldab seda, et töölised saavad tasu tööoperatsioonidele kulunud aja eest, ei soovi tööandja maksta töötasu selle aja eest, mil töötaja reaalselt tööülesandeid ei täitnud. Kostja on seisukohal, et töötajal ei ole käesoleval juhul õigust nõuda töötasu palga alammäära ulatuses TLS § 35 järgi, kuna see oleks vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 1 ja 2 alusel. Hageja on ise süüdi selles, et ei täitnud töönormi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tööandja ei võimaldanud töötajale tööd teha või ei andnud piisavalt tööd normi saavutamiseks. Kostja on seisukohal, et tööandja on maksnud hagejale vastavalt tema tehtud tööle. Hageja allkirjastas palgalehe ning mingisusguseid pretensioone ei esitanud. Septembris oli hagejal töötatud 14% töönormist ja oktoobris 2014 13% töönormist, kusjuures septembris oli ta tööl 82 tundi ja oktoobris 101 tundi. Miinimumpalga väljateenimiseks pidi töötaja tööd tegema 93, 42 töötundi, millega oleks toime tulnud ka väga aeglane inimene. Kostja ei eita, et hagejale maksti ületunnitöö eest, kuid eeltoodu ei tähenda, et ettevõttes kehtib ajatasu süsteem. Ületunnitööd maksti hagejale heauskselt sellepärast, et tööandja ei saa kontrollida, kas töötaja töötas heauskselt põhitööaja jooksul või ületundide jooksul. Hagejale selgitati, kuidas arvestatakse töötasu ning tööandjal oli selleks olemas kindel reeglistik. Töötaja ise esitas oma tööaja arvestuse, mille järgi arvestas tööandja töötasu. Septembris- oktoobris täitis töötaja 13 ja 14%, millistel tingimustel ei ole tööandja arvates võimalik miinimumtöötasu maksta. Kui töötaja töötab 8 tundi, peab ta samas koguses tegema ka tööoperatsioone, mis on ajaliselt määratletud. Töötaja pidi panema iga operatsiooni kirja ning tööpäeva lõpus luges kokku kui palju ta tegi, iga operatsiooni tegemiseks kulunud aja ja liidab selle aja kokku. Kokku liidetud aeg jagatakse reaalselt oldud ajaga ja saadakse vastav protsent.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et A. U. töötas AS-s Balti Uniform alates 18.09.2014 kuni 17.10.2014.a ja tööleping lõppes töötaja algatusel 17.10.2014.a. Poolte vahel ei ole ka vaidlust selles, et A. U. võeti tööle täistööajaga (40 tundi nädalas, töölepingu p 3.1 TVK toimik lk. 4)
A. U. leiab, et kuna töötaja töötas täistööajaga, pidi ta töötasu saama vähemalt miinimummääras ehk 2014. aastal 355 eurot. Hageja väidab, et sellise teadmisega asus ta tööle, kirjaliku töölepingu sai töötaja enda kätte viivitusega (10 päeva enne töösuhte lõppu) ning alles töölepingust sai teada, et töö tasustamise aluseks on tükitöö. Kostja vaidleb hageja seisukohale vastu ja leiab, et kuna kostja ettevõttes kasutati ja kasutatakse töö tasustamisel tükitöösüsteemi, sai ja pidi saama töötaja töötasu vastavalt faktiliselt tehtud tööle mitte tööl oldud ajale. Töötaja täitis tööaja normi septembris 14% ja oktoobris 13% (TVK toimik lk 35). Ka hageja ei validle vastu sellele, et tal faktiliselt eelnev töökogemus puudus ning jõudlus ei olnud selline, et täita normi võrdselt kogenud töötajatega.
7.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 sätestab töölepingu mõiste. Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Kostja märgib kohtule esitatud kirjalikus vastuses, et tuleb tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping või töövõtuleping ning hageja nõue on olenemata lepingu liigist pahauskne. Kohus märgib, et vaidluse korral lepingu olemuse üle, loetakse TLS § 8 järgi, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Eeltoodust tulenevalt tulnuks kostjal tõendada, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtu vm leping. Kostja seda teinud ei ole. Kui tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Sisuliselt poolte vahel vaidlust lepingu olemuse üle ei ole. Siinkohal peab kohus vajalikuks kostja esindajale rõhutada TsMS § 230 lg 1 sätesatut, mille kohaselt tuleb hagimenetluses kummalgi poolel tõendada oma nõudeid või vastuväiteid, mitte osundada kohtule, mida kostja peab vajalikuks tuvastada. TLS § 1 mõtte kohaselt tuleb töösuhte tuvastamisel teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. TLS § 28 lg 2 1. lause järgi on töötaja tegelikult tööle lubamine võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata kirjaliku töölepingu vormistamisest (vt ka Riigikohtu 15.06.2011 otsus tsiviilasjas 3-2-1-41-11 p 14). Käesoleval juhul lubati hageja tööle, vormistati kirjalik tööleping, töölepingus on märgitud töösuhte olulised tingimused, mistõttu pole kahtlust selles, et hageja allus kostja korralustele, juhistele ja töökorrale. Isegi arvestamata lepingu pealkirja, viitab eeltoodu üheselt sellele, et pooled olid töösuhtes ning kostja arutlused lepingu olemuse osas asjakohatud.
8.Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.1 kohaselt oli töötajale kehtestatud tööajanorm 40 tundi nädalas. Lepingu p 4.1 järgi oli töötaja töötasustamissüsteem tükitöö ning p 4.2 järgi maksti töötasu vastavalt faktiliselt tehtud tööle normtundide alusel, kooskõlas töö tehnoloogilise jaotuse skeemile ning korrutades tunnitasu tariifiga 2,13 eurot tunnis (TVK toimik lk 4-7) Vastavalt TLS § 43 lg 1 eeldatakse et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Poolte vahel sõlmitud töölepingust tuleneb üheselt, et töötaja asus tööle täistööajaga TLS § 43 lg 1 mättes. Tulenevalt TLS § 29 lg 5 kehtestab Vabariigi Valitsus kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära.
Viidatud sätte alusel kehtestatud ja 28.11.2013.a vastu võetud Vabariigi valitsuse määrusega nr 166 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 kohaselt kehtib alates 01.01.2014 tunnitasu alammäär 2,13 eurot ja kuutöötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 355 eurot. TLS § 29 lg 6 sätestab, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.
9.Kostja on seisukohal, et kui on kehtestatud tükitöötasu, siis tuleb töötasu maksta vastavalt tehtud tööle ja ainult (st ka juhul kui vastavalt tehtud töö hulgale ei teeni töötaja välja miinimumtöötasu). Töölepinguseadus ei keela pooli leppida kokku tükitöötasus. Pooled võivad kokku leppida töö tasustamises ajaühiku (ajapalga) või töösoorituse (tükipalga ) alusel. Riigikohus on selgitanud samuti, et töölepingu pooled võivad kokku leppida töö tasustamises ka tükihinde alusel (tükipalgasüsteem), s.t mitte lähtuda töö tasustamisel töötatud ajast. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08 p 12). Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selles, et kostja pidi hagejale maksma palka ettevõttes kinnitatud hinnete alusel. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja pidas ise tööaja ja teostatud operatsioonide (detailide) osas arvestust ning esitas andmed tööandjale töötasu arvestamiseks. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Irina Oks selgitas, et töötasu arvestati tükitöö alusel. Töötajad said iga päev ülesande, kuipalju nad peavad normi täitmiseks operatsioone tegema. Iga operatsiooni tegemiseks on ettenähtud aeg, mis eelduslikult selle tegemiseks kulub (min). Tehtud töö panevad nad ise kirja ning andmed (mudeli number, opratsiooni number, mitu tükki tegi) esitatakse kuu lõpus raamatupidajale. Kuu lõpus arvestakase kokku mitu min kulus, minutid teisendatakse tundideks ning korrutatakse normtunni hinnaga 2, 13. (tl 59) Töötasu arvestuse tabelist (TVK toimik lk 36) tulenevalt töötas A. U. septembris 2014.a 82 tundi, sellest vastavalt valmis tehtud operatsioonidele (detailidele) kulus reaalselt 11, 25 tundi (täitis reaalselt tööajanormi 14%). Tunnitasu tariif oli lepingu kohalset 2, 13 eurot. Tööandja selgituste kohaselt suurendati algajate tariifi 1, 67 euro võrra, kuna eeldatavalt ei ole alles tööle asunutel jõudlus võrdnekogenud töötajatega. Kokku kujunes hageja tunnitasu määraks 3, 80 eurot. Tabelist tulenevalt tegi hageja septembris ületunde 18, mille eest arvestati tasu 19, 17 eurot. Septembris arvestati töötasu hagejale 42, 76 eurot (11, 25 x 3, 80 ) + ületunnid 19, 17 = 61, 93 eurot. Oktoobris 2014 töötas hageja kokku 101 tundi, sellest reaalselt kulus operatsioonide tegemiseks 13, 49 töötundi (13%). Töötasu arvestati 51, 26 eurot (13, 49 x 3, 80) + 2 puhkusepäeva 10 eurot + ületunnid 31, 95 eurot (30 ületundi) = 93, 21 eurot. Ületunnitööd reguleerib TLS § 44. TLS § 44 lg 1 järgi võivad töösuhte pooled kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Sellist kokkulepet lepingus ei ole. Kohtule jääb ebaselgeks, miks pidas tööandja vajalikuks rakendada ületundide tasustamist nagu ajatöö puhul kui töötasu arvestati tükitöö alusel vastavalt reaalselt tehtud tööle. Riigikohus on märkinud, et tükipalgasüsteemi puhul võivad pooled tükitöö hinde kokkuleppimisel arvestada töötamisega üle tööaja piirnormide või töötamisega puhkepäevadel, riigipühadel ja õhtusel ning öisel ajal. Sel juhul oleks tööandja suhtes ebaõiglane kui viimane peaks maksma töötajale lisatasu, mis on ette nähtud ajatöö eest (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjs nr 3-2-1-6-08 p 12) Tükipalgasüsteemi puhul on võimalik kokku leppida selliselt, et töötaja kohustub töötama kokku lepitud tööajal, kuid saab tasu tehtud töö koguse (mitte töötatud aja) järgi. Viimasel juhul, kui töötaja nõustub töötama üle seaduses sätestatud tööaja normi või esialgu kokku
lepitust kauem või töötama puhkepäevadel, riigipühadel ja õhtusel või öisel ajal, ei ole see käsitatav olukorrana, kus rakenduvad töölepingu seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ja palgaseaduse sätted, mis reguleerivad ületunnitööd või töötamist puhkepäevadel, riigipühadel ja õhtusel ning öisel ajal. Käesoleval juhul on tööandja töötajale ületundide eest tasunud, mis viitab mitte töötaja pahausksusele nagu väidab kostja, vaid sellele, et tööandja ei ole endale üheselt selgeks teinud ajatasu ja tükitöötasu eest tasu maksmist. Kostja seisukoht, et tükitöö ei võimalda töötajal küsida lisatasu (ületundide eest), mis on ettenähtud ajatöö alusel töötajale, on antud juhul kohatu, sest töötaja ei ole ületundide tasustamist nõudnud, tööandja on seda talle maksnud. Töötaja nõue on saada täistööaja eest miinimumtöötasu olenemata sellest, kas kohaldati tükitöö alusel tasutamist või ajatöö järgi.
10.Käesoleva asja lahendamise seisukohalt määrava tähtsusega küsimus, kas TLS § 29 lg 6 kohaldub ka juhul kui tükipalgaline töötaja ei suuda tükitööpalga süsteemi alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära välja teenida. Kohus on seisukohal, et TLS § 29 lg 6 on kohaldatav ka juhul, kui töötajale makstakse tasu vastavalt faktiliselt tehtud tööle ja tükipalgaline töötaja ei suuda tükitööpalga süsteemi alusel vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäära välja teenida. Kohus leiab, et pooled võivad küll kokku leppida töö tasustamises ajaühiku (ajapalga) või töösoorituse (tükipalga) alusel, kuid mõlemal juhul on oluline, et makstav tasu ei jääks täistööajaga töötamise korral miinimumpalgast väiksemaks. Tööandja vastuväited selles, et töötaja ei pidanud kinni töödistsipliinist, pidas pikki suitsupause ning ei olnud motiveeritud töötama, ei ole antud juhul asjakohased. Tööandjal oli võimalus lõpetada töötajaga töösuhe töötajapoolse rikkumise tõttu, kuid seda ei tehtud. Töösuhe lõppes töötaja algatusel.
11.Töövaidluskomisjon rahuldas A. U. avalduse osaliselt ja mõistis tööandjalt välja hageja kasuks vähem välja makstu töötasu 255, 55 eurot. Kohus luges A. U. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks. A. U. jäi maakohtus oma töövaidluskomisjonile esitatud nõude juurde. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 3 esimese lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. ITVS § 24 lg 4 esimene lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS § 24 lg 4 teine lause sätestab, et sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse (ITVS § 25 lg 1 1. lause). ITVS § 25 lg 1 teisest lausest tulenevalt jõustub töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. ITVS § 25 lg 1 kolmas lause sätestab, et kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.
A. U. ei ole esitanud maakohtule hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjoni poolt rahuldamata jäänud osas. Juhul, kui töötaja esitab töövaidluskomisjonile taotluse mõista tööandjalt välja töötasu ja komisjon rahuldab selle nõude osaliselt, siis on tegemist olukorraga, kus töötaja peab otsusega mittenõustumise korral esitama ITVS § 25 lg 1 esimese lause järgi hagi selleks, et tema töötasu nõue rahuldataks täielikult (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-14 p 10). Praegusel juhul ei ole hageja esitanud maakohtusse hagi töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistmata jäetud töötasu saamiseks. Töövaidluskomisjoni otsus jõustus ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, millega komisjon jättis hageja nõude rahuldamata.
12.Septembris 2014 oli hagejal õigus saada töötasu vastavalt normtundidele 72 (9 tööpäeva) x 2,13 (153, 36), töötaja tegi reaalset 82 tundi (seega 10 ületundi 10x 3,19=31, 90; töötasu 153, 36+31,90= 185, 26 ; tööandja arvestas 61, 93 eurot, vahe seega 123, 33 eurot. Oktoobris 2014 oli täistööajaga töötajal õigus saada tasu 104 normutunni eest 104 (13 tööpäeva) x 2.13 (221, 52), töötaja tegi reaalselt 101 tundi, õigus saada tasu 221, 52 eurot, maksti 83, 21, vahe seega 138, 31 eurot, Kokku oli töötajal õigus töötatud aja eest saada tasu 185, 26 + 221, 52 = 406, 78 eurot, millest tööandja on tasunud 145, 14 + 10 eurot puhkusepäevade eest = 155, 14, töötajal on saamata 406, 78 – 155, 14 = 251, 64 eurot Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks 255, 55 eurot Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks vähem makstud töötasu 251, 64 eurot. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Taotluse hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses esitas kostja (tööandja). Kohus rahuldab hagi 98, 5 % ulatuses. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt taotleb kulude rahalist kindlaksmääramist ja esindajakulude hüvitamist 400 eurot (millele lisandub käibemaks 80 eurot). Võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kulude jaotamisel tuleks töötajal kanda 1,5% ehk ca 6 eurot tööandja menetluskuludest. Arvestades, et tegemist on vähem makstud töötasu nõudega, jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, mistõttu loeb kohus, et hagejal menetluskulu ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.