2-15-219
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.aprill 2015.a. Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-219
Tsiviilasi
H T hagi OÜ Vettel vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks, hüvitise nõudes ja töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalesid: Hageja H T (*** ) Kostja OÜ Vettel (reg. kood 10377013; aadress Suure-Rootsi küla, Pihtla vald, 94129 Saare mk) juhatuse liikmed A J ja Mairi Paiste ning lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm 24.märts 2015.a.
Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus
2-15-219
2-15-219 teiste tööd ning keeldus töökohast lahkumast. Alkoholijoovet kinnitavad paljud tol päeval tööl olnud töötajad, kusjuures bürooassistendile LK-LE H T ise teatas, et „Jah, ma jõin pudel viina” (seletuskiri LK). Seega rikkus töötaja korduvalt OÜ Vettel töökorralduse reegleid ja töölepingut (sealhulgas jämedalt reeglit - mitte tulla tööle alkoholijoobes) ning tema töölepingu erakorraline lõpetamine oli kooskõlas TLS § 88 lg.1 sättega - Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, samuti on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis (töökohast keeldus ära minemast, mille kohta tehti politsei väljakutse). Töötajat on instrueeritud nii Hügieenieeskirjade kui ka Töökorraldusreeglite kohta, mille kohta ta on andnud allkirja kaardile. Töötajat on korduvalt hoiatatud nii hügieenireeglite kui ka töökorralduse reeglite rikkumise eest, kuid sellest hoolimata on ta ilmunud 17.10.2014 tööle alkoholijoobes ning keeldus sealt ära minemast peale juhatuse liikme A J hoiatust ning segas teisi töötajaid. Töötaja töölepingu erakorraline ülesütlemine toimus kirjaliku avalduse esitamise teel, mis töötajale ette loeti, kuid millele ka allkirja andmisest keeldus. Asjaolusid, et H T rikkus nii Hügieenieeskirju kui ka Töökorraldusreegleid tõendab kostja dokumentaalsete tõenditega, aga samuti tunnistajate ütlustega. Asjaolu, et H T viibis tööl alkoholijoobes ning keeldus sealt lahkumast ning dokumentidele alla kirjutamast, tõendavad tunnistajad Seega on töölepingu lõpetamine seaduslik ning H T avaldus jätta rahuldamata täies ulatuses. Menetluskulud tuleb H Tilt välja mõista OÜ Vettel kasuks.
2-15-219 TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 3 sätestab, et paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Vastavalt TLS § 104 lg –le 1on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 107 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kostja põhjendab hagejaga töölepingu ülesütlemist sellega, et : 1) hageja rikkus 05.augustil 2014.a. OÜ Vettel töötajate hügieenieeskirja, kuna väljus tootmistsehhist kaitseriietuses õue, mis on eeskirja kohaselt keelatud /t.l. 15-16 lk 2- kaitseriietus/, temalt võeti seletuskiri ning tehti suuline hoiatus. 2) H T puudus 18.augustil 2014.a. ilma põhjuseta ning ette teatamata töölt, mille kohta võeti temalt 19.08.2014.a. seletuskiri, mis on loetamatu ning jällegi hoiatati teda suuliselt töödistsipliini rikkumise eest /t.l. 8 ja 8 pöördel/. 3) 17.oktoobril 2014.a. tuli H T tööle alkoholijoobes, segas teiste tööd ning keeldus töökohast lahkumast. Kohtu hinnangul on hageja eelnimetatud hügieenieeskirjade rikkumine tõendamist leidnud kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja RR ütlustega /t.l. 68/, kelle alluvuses hageja sel ajal töötas. R.P ütluste kohaselt tegid tema ja tootmisplaneerija JKhügieenieeskirjade rikkumise eest H.Tle suulise hoiatuse ning ta tegi selle kohta ka seletuskirja Hügieenieeskirjade rikkumist ning selle eest suulise hoiatuse tegemist kinnitab oma ütlustes ka tunnistaja JK/t.l. 72/. Selle rikkumise kohta võttis kostja hagejalt seletuskirja, kus H T võtab rikkumise omaks /t.l. 7/. Teistkordset töödistsipliini rikkumist (töölt põhjuseta puudumine) kinnitab tunnistaja R.P /t.l. 68/ ja ka J.Kutelev /t.l. 72/. R. sõnade kohaselt võttis tema 2014.a.juulis või augustis H.T otsese ülemusena töödistsipliini rikkumise eest seletuskirja, mille esitas OÜ Vettel juhtkonnale. Selle seletuskirja tekst oli loetamatu ning tema märkis sinna vastava resolutsiooni peale. Töötajale tehti suuline hoiatus /vt seletuskiri ning R.Pi resolutsioon t.l. 8 ja 8 pöördel/ JK/t.l. 72/ ütluste kohaselt esines H.T enne 17.10.2014 joobes tööle ilmumist mitmeid tööeeskirjade rikkumisi ning talle tehti nende eest mitmeid suulisi hoiatusi. Asjaolu, et 17.oktoobril 2014.a. tuli H T tööle alkoholijoobes, segas teiste tööd ning keeldus töökohast lahkumast kinnitavad järgmised tõendid: Tunnistaja T Vütluste kohaselt sai ta oma töökohal koos HT-GA 17.10.2014 hommikul koos töötades aru, et H Ton alkoholijoobes – seda reetis tema nägu ning tuntav viinalõhn /t.l. 77/. Tunnistaja A.E-U ütluste kohaselt sai ta teiste töötajate käest 17.10.2014 hommikul teada, et H Ton töö alkoholi joobes, mida nad läksid kontrollima. HT-L oli tunda tugevat alkoholi lõhna ja ta seisis vaevaliselt püsti. Tunnistaja sõnul palus ta HT-L töökohalt lahkuda ning kirjutada seletuskiri, kuid H Tei teinud kumbagi. A.E U informeeris sellest tootmisjuht J K ning nad mõlemad hoiatasid HTET veelkord, et kui ta ei lahku töökohalt, siis peavad nad temaga töölepingu lõpetama. H Tkäitus edasi väga üleolevalt ning tuli nendega koos kontorisse kaasa, kus tal paluti uuesti seletuskiri kirjutada, kuid H Tkeeldus sellest. Siis suunati HT-ET riideid vahetama, et ta töökohast lahkuks ning kontoris vormistati samal ajal dokumente temaga lepingu lõpetamiseks. Nende dokumentidega keeldus H Ttutvumast ning neile alla kirjutamast. Hiljem juhatati H Tettevõtte territooriumilt välja
2-15-219 /t.l. 70/. Tunnistaja JK-I ütluste kohaselt, tegi tema 17.10.2014 varahommikul tootmises igahommikust ringkäiku, kui töötajatelt tuli signaal, et H Ton tulnud alkoholijoobes tööle. Selle info kontrollimisel selgus, et H Toligi tööl purjus, tal olid alkoholilõhnad juures ja ta kõikus. Tema olek ja käitumine viitasid sellele, et ta on tugevas alkoholijoobes, seda kinnitas tema kõnemaneer ja väljendusviis, ebatsensuursed väljendid. HT-L paluti kirjutada seletuskiri, kuid sellest ta keeldus. Juhtumit ettevõtte kontoris juhtkonnaga arutades otsustati HT-GA töösuhe lõpetada, kuna HT-L oli ka varem esinenud mitmeid hügieenireeglite ning tööeeskirjade rikkumisi, millede eest oli teda korduvalt suuliselt hoiatatud. Kontoris vormistati selleks vastavad dokumendid, HT-Le selgitati olukorda ning paluti paberitega tutvuda ning neile alla kirjutada. H Tkeeldus sellest, bravuuritses ja käitus väljakutsuvalt, lärmas ning solvas kontoritöötajaid. Vaatamata korduvatele palvetele keeldus ta dokumentidega tutvumast ning neile allakirjutamast. Kuna H.Tkäitumine väljus kontrolli alt ning ta keeldus ettevõtte juhi A J korralduse peale lahkumast, kutsus A J välja politsei. Peale politseisse helistamist lahkus H Tkontorist /t.l. 72-73/. Eelöeldut kinnitab oma ütlustega ka tunnistaja LK, kes viibis eelkirjeldatud sündmuse ajal samuti kontoris ning nägi kõike seda pealt. LK ütluste kohaselt oli H Tkindlasti alkoholijoobes, sest tema sisenemisel täitus kontor viinalõhnaga ning tema käitumine oli väga üleolev. H Tkeeldus töölepingu lõpetamise aktile alla kirjutamast. Enne kontorist väljumist hüüdis H T veel: „Jah, ma jõin pudel viina". /t.l. 75/. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskond kinnitab, et 17.10.2014 kl 12.00 tehti neile A J poolt väljakutse Suure-Rootsi külas asuvast ettevõttest, mille põhjuseks oli joobes, teisi töötajaid häiriv ning töökohast lahkumast keelduv töötaja H T /t.l. 58/. Kohus ei nõustu siinkohal hageja väitega, et tema joobeseisund 17.10.2014 ei ole tõendatud, kuna joobekahtluse oleks pidanud tuvastama politsei või arst või vastav ekspertiis. Kohtu hinnangul piisas antud juhul H.Tjoobeseisundi tuvastamiseks tema välisest vaatlusest ning temaga peetud vestlusest. Mitmete tunnistajate ütlustest nähtub, et H.Tjoobeseisundile viitasid mh järgmised tunnused: näoilme, häirunud kõne, käitumishäired ning alkoholi tarvitamisest põhjustatud alkoholilõhn väljahingatavas õhus. Sellega loeb kohus H.Tjoobeseisundi tuvastatuks. Nimetatut ei lükka kuidagi ümber ka tunnistaja MA ütlused, mille kohaselt ei tekkinud temal 17.10.2014 telefoni teel HT-GA rääkides kahtlusi, et H Ton joobes. Seega on eelnevaga tõendamist leidnud, et hageja rikkus korduvalt töölepingu p-s 1.6 sätestatud töökohustusi – järgida kõiki talle teadaolevaid tööandja poolt töökorraldusele, tööohutusele ning töötervishoiule kehtestatud reegleid ning et teda on korduvalt nende rikkumiste eest ka suuliselt hoiatatud, mh alkoholijoobes tööl viibimise lubamatusest. Järelikult oli hagejaga töölepingu erakorraline lõpetamine kooskõlas TLS § 88 lg 1 p 3 sättega – tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, samuti on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud jätkuvalt tööl joobeseisundis. Tööandja vormistas 17.10.2014.a. s.o. töölepingu lõpetamise päeval, töötajale kirjaliku töölepingu ülesütlemisavalduse ning töölepingu lõpetamise alates 17.10.2014 /t.l. 11, 11 pöördel/, milles teavitas töötajat, et ülesütlemise aluseks on TLS § 88 lg 1 p 3 - tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, viibinud tööl joobeseisundis ning on ajendatud töötaja järgmistest rikkumistest: korduvalt rikkunud hügieenieeskirju, ei pea kinni töökorraldusreeglitest, viibis tööl alkoholijoobes ja ei allunud ettevõtte juhatuse esimehe korraldustele. Asjaolu, et HT-Le tutvustati eelnimetatud dokumente ning töölepingu lõpetamise aluseid ning, et H T keeldus nendele dokumentidele ettevõtte kontoris alla kirjutamast kinnitasid kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad Alar E-U, JKja LK.
2-15-219 H.Toktoobri 2014 palgalipik ja tööandja tõend kindlustatule kinnitab, et HT-Le arvestati väljamaksmiseks saadaolev töötasu ja kasutamata puhkusehüvitus seisuga 17.10.2014 /t.l. 21, 21 pöördel/. Seega on töölepingu erakorraline ülesütlemine HT-GA olnud põhjendatud ja vormiline ning tööleping lõpetatud seaduslikult.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.