Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7591
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eiko Keemani määruskaebus Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv vastumääruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Eiko Keeman, esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter Puudutatud isik Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (registrikood 10151355), esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu
Asja läbivaatamise kuupäev
16. märts 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7591 ja Tartu Maakohtu 18. juuni 2014. a määrus samas tsiviilasjas osas, millega kohtud jätsid läbi vaatamata Eiko Keemani avalduse kohustada Tulundusühistut Tartu Tarbijate Kooperatiiv võimaldama Eiko Keemanil tutvuda Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv liikmete nimekirjaga, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.
2.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7591 muutmata osas, milles Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 18. juuni 2014. a määruse samas tsiviilasjas osas, millega Tartu Maakohus jättis läbi vaatamata Eiko Keemani avalduse kohustada Tulundusühistut Tartu Tarbijate Kooperatiiv võimaldama Eiko Keemanil tutvuda Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv liikmete 19. septembri 2013. a üldkoosoleku protokolli lisadega, ja tegi uue määruse, millega rahuldas Eiko Keemani avalduse ja kohustas Tulundusühistut Tartu Tarbijate Kooperatiiv võimaldama Eiko Keemanil tutvuda
19.septembri 2013. a üldkoosoleku protokolli lisadega (nõukogu liikmete nõusolekute, koosolekust osavõtnute registreerimislehtede, koosolekul osalenud liikmete esindajate volikirjade, ajalehes Tartu Postimees avaldatud teadete koopiate ja ühistu liikmetele posti teel saadetud teadete ning koosolekule registreerunud osalejate nimekirjaga).
3.Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7591 on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis läbi vaatamata Eiko Keemani avalduse kohustada Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv juhatust esitama Eiko Keemanile 19. septembri 2013. a üldkoosoleku protokoll.
4.Eiko Keemani määruskaebus rahuldada, Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv määruskaebus jätta rahuldamata.
7.Mitte võtta toimikusse Eiko Keemani kassatsiooniastmes esitatud dokumentaalset tõendit (Eiko Keemani 20. juuni 2013. a nõue Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv juhatusele).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eiko Keeman (avaldaja) esitas 19. veebruaril 2014 Tartu Maakohtule avalduse Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (puudutatud isik) vastu, milles palus kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale tutvumiseks puudutatud isiku liikmete nimekirja ja 19. septembri 2013. a liikmete üldkoosoleku (üldkoosolek) protokolli koos kõigi lisadega, sh koosolekust osavõtnute registreerimislehed, üldkoosolekul osalenud liikmete esindajate volikirjad ja liikmetele posti teel saadetud teadete koopiad. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku liige ja tal on tulundusühistuseaduse (TÜS) § 3 lg 1, äriseadustiku (ÄS) § 182 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 järgi õigus tutvuda tulundusühistu liikmete nimekirjaga. See võimaldaks tal teostada TÜS-ist ja põhikirjast tulenevaid õigusi. Avaldaja ei saa kõiki oma õigusi teostada, kuna tal ei ole teavet teiste liikmete kohta. Samuti on avaldajal seaduse alusel õigus saada üldkoosoleku protokoll ja selle lisad.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata. Nõutud dokumentidega on avaldajal TÜS § 28 lg 2 alusel õigus tutvuda vaid üldkoosoleku otsusel. Kuna avaldaja ei ole nõudnud, et tema nõuete õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, siis ei ole avaldajal võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Lisaks sätestab TÜS § 28 lg 4 kahenädalase tähtaja arvates üldkoosoleku toimumisest, mille jooksul oleks avaldajal olnud õigus esitada kohtule avaldus, kohustamaks juhatust dokumente esitama. Vaidlusaluse üldkoosoleku protokoll on avaldajal olemas ja seadus ei sätesta liikme õigust saada ärakirja protokolli lisadest. Avaldaja soov puudutatud isiku juhtimine üle võtta ei ole ühistu liikme õigus ja seega ei ole avaldajal õiguslikku huvi tutvuda dokumentidega. Täidetud ei ole ka VÕS § 1015 kohaldamise eeldused.
3.Tartu Maakohus jättis 18. juuni 2014. a määrusega avaldaja avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. TÜS § 28 lg 2 järgi on liikmel õigus tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. TÜS § 28 lg 4 kohaselt võib liige juhatuse keeldumise korral teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldaja oleks nõudnud juhatuselt, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek. Üldkoosolek toimus 19. septembril 2013, avaldaja esitas kohtule avalduse 19. veebruaril 2014, seega ei ole avaldaja järginud TÜS § 28 lg-s 4 sätestatud õigustlõpetavat tähtaega. Kuna avaldaja ei ole kaotanud õigust esitada tulevikus uus samasisuline teabenõue, siis tuleb avaldus jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätkata asja menetlust.
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 16. septembri 2014. a määrusega maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale üldkoosoleku protokolli ja selle lisasid, ning osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega kohustas puudutatud isikut esitama avaldajale koopiad üldkoosoleku protokolli lisadest ja jättis TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale üldkoosoleku protokoll. Osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata puudutatud isiku liikmete nimekirjaga tutvumise nõude, jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on ühistu liikme õigus saada juhatuselt teavet, samuti õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja ning liikmete nimekirja pidamise kord reguleeritud TÜS-is ja seega ei kohaldu praegusel juhul äriseadustikus osaühingu kohta sätestatu. TÜS § 51 lg 4 järgi peab üldkoosoleku protokoll olema liikmetele kättesaadav pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest. Liikmel on õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Üldkoosoleku protokolli ja selle lisasid tuleb käsitada ühe dokumendina ja seega on ühistu liikmel TÜS § 51 lg 4 alusel õigus saada ühistu kulul nii üldkoosoleku protokolli kui ka selle lisasid.
Kuna avaldaja on saanud puudutatud isiku juhatuselt üldkoosoleku notariaalselt tõestatud protokolli, siis on õige jätta avaldus selles osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja on nõudnud puudutatud isiku juhatuselt liikmete nimekirja esitamist või nimekirjaga tutvuda võimaldamist, ega selle üle, et puudutatud isik ei ole avaldajale seda võimaldanud. Kuna TÜS §-s 15 ei ole sätestatud liikme õigust tutvuda ühistu liikmete nimekirjaga, siis kohaldub TÜS § 28 lg 4, mille kohaselt võib liige juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama. Õige on maakohtu seisukoht, et avaldaja ei ole juhatuselt nõudnud, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek. Kuna TÜS § 28 lg 4 sätestab sellise vaidluse jaoks kohustusliku kohtuvälise lahendamise korra ja avaldaja ei ole seda järginud, on maakohus jätnud avalduse selles osas õigesti TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Avaldaja ei saa tugineda ÄS § 182 lg-le 2 ega VÕS §-le 1015, kuna TÜS § 28 on erinorm.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuses palub avaldaja tühistada ringkonnakohtu määruse p 3, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega jäeti TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda ühistu liikmete nimekirjaga. Avaldaja palub selles osas teha uue määruse, millega tühistada maakohtu määrus vastavas ulatuses ja jätkata avaldaja avalduse menetlemist. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud tulundusühistu liikmete nimekirjaga tutvumise õigusele valesti kohaldanud TÜS § 28 ja jätnud ekslikult kohaldamata ÄS § 182 lg 2 koosmõjus TÜS § 3 lg-ga 1. Avaldaja on nõudnud sellise dokumendiga tutvumist, millega tutvumise õigus tuleneb avaldajale otseselt seadusest ja mille üle ei pea esmalt otsustama üldkoosolek. Lisaks on ringkonnakohus jätnud ekslikult kohaldamata VÕS § 1015. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et TÜS § 28 on erinorm, mis välistab igal juhul VÕS § 1015 kohaldamise. Kohus ei ole avalduse läbi vaatamata jätmisel isegi hinnanud, kas avaldajal võiks olla õigus tutvuda liikmete nimekirjaga VÕS § 1015 alusel. Ringkonnakohus asus ekslikult seisukohale, et juhul kui ühistu liikme teabenõude õiguspärasuse üle ei ole otsustanud üldkoosolek, on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. TÜS § 28 lg 4 võimaldab liikmel valida, kas nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada kohtule avaldus hagita menetluses. Puudutatud isikul on 40 000 liiget ja avaldajal ei ole võimalik saavutada seda, et üldkoosolek otsustaks tema dokumentidega tutvumise nõude õiguspärasuse üle, sest juhatus ei pane vaatamata avaldaja nõudele seda küsimust üldkoosoleku päevakorda ja avaldaja ei saa ka taotleda päevakorra täiendamist. Avaldaja on juhatusele nõude esitanud ja juhatus on keeldunud, seega on avaldajal õigus pöörduda kohtusse. Eelnevast tulenevalt ei
ole alust jätta avaldaja nõuet läbi vaatamata.
8.Puudutatud isik vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Puudutatud isik palub vastumääruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse p 2.1, millega ringkonnakohus kohustas puudutatud isiku juhatust esitama avaldajale üldkoosoleku protokolli lisad, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Vastumääruskaebuse põhjenduste kohaselt on üldkoosoleku protokolli lisa ühistu dokument, millega tutvumise õigus on liikmel TÜS § 28 lg 2 järgi ainult üldkoosoleku otsuse alusel. Kuna avaldaja ei ole nõudnud, et protokolli lisadega tutvumise õiguse üle otsustaks üldkoosolek (TÜS § 28 lg 4), siis ei ole avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja avaldus tuleb TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel jätta selles osas läbi vaatamata. Lisaks ei ole avaldajal õiguslikku huvi saada selliseid andmeid, mis puudutavad teisi ühistu liikmeid. Muus osas on ringkonnakohus jätnud avaldaja avalduse õigesti läbi vaatamata. Avaldaja soov võtta puudutatud isiku juhtimine üle ei ole ühistu liikmele seadusega tagatud õigus. Samuti ei ole ühistu liikmel õigust saada teiste liikmete isikuandmeid. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul ei kohaldu VÕS § 1015.
10.Avaldaja vaidleb puudutatud isiku vastumääruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu määrus kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning TsMS § 695 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles kohtud jätsid läbi vaatamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale tutvumiseks puudutatud isiku liikmete nimekirja, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Asi tuleb tühistatud osas TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega kohustas puudutatud isikut esitama avaldajale üldkoosoleku protokolli lisade koopiad, tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Ringkonnakohtu määrus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis läbi vaatamata avaldaja avalduse kohustada puudutatud isiku juhatust esitama avaldajale üldkoosoleku protokoll. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse, puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata.
12.Asjas tuvastatu kohaselt on avaldaja puudutatud isiku liige, kes soovib tutvuda puudutatud isiku liikmete nimekirjaga ja 19. septembri 2013. a üldkoosoleku protokolli ning selle lisadega. Pooled ei ole vaidlustanud ringkonnakohtu määruse seda osa, millega ringkonnakohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda üldkoosoleku protokolliga. Seega on ringkonnakohtu määrus selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause ja TsMS § 463 lg 2 alusel jõustunud. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas avaldajal on õigus tutvuda puudutatud isiku liikmete nimekirjaga ja üldkoosoleku protokolli lisadega.
Praeguse vaidluse keskne küsimus on see, kas ühistu liikmete nimekiri on selline dokument, millega tutvumise õigus on igal ühistu liikmel sõltumata üldkoosoleku otsusest, või on see dokument, millega tutvumise õiguse üle otsustamine on antud ühistu juhtorganite (üldkoosolek, juhatus) pädevusse. Iga äriühingu osanikul, aktsionäril või liikmel on õigus saada ühingult teavet ühingu tegevuse kohta ja osal juhtudel võimaldab seadus nimetatud isikutel lisaks tutvuda ka ühingu dokumentidega. Osa neist andmetest või dokumentidest on sellised, millega on igal osanikul, aktsionäril või liikmel alati ja ilma lisatingimusteta õigus tutvuda. Sellisteks dokumentideks on näiteks osanike koosoleku protokoll (ÄS § 171 lg 5 ja § 304 lg 4), hääletusprotokoll (ÄS § 173 lg 3), aktsionäride üldkoosoleku protokoll (ÄS § 304 lg 4) ning tulundusühistu liikmete üldkoosoleku protokoll (TÜS § 51 lg 4), samuti majandusaasta aruanded (ÄS § 179 lg 2, § 332 lg 4 ja TÜS § 27). Lisaks eelnevale näeb seadus eri äriühingute liikide jaoks ette mõnevõrra erineva mahuga võimaluse taotleda juhtorganitelt muud teavet või dokumentidega tutvumise võimalust. Selleks võib seadus kehtestada eri ühinguliikide jaoks eeltingimusi, samuti on juhtorganitel võimalik osal juhtudel niisuguse teabe andmisest keelduda.
14.Igal tulundusühistu liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli ja selle osa ärakirja (TÜS § 51 lg 4), samuti on igal liikmel õigus tutvuda ühistu majandusaasta aruandega (TÜS § 27). Ühistu liikme teabeõigust on reguleeritud ka TÜS §-s 28, mille esimese lõike kohaselt on ühistu liikmel õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Sama paragrahvi teise lõike järgi on liikmel õigus üldkoosoleku otsusel tutvuda ka ühistu dokumentidega, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. TÜS § 28 lg 4 kohaselt võib ühistu liige juhatuse keeldumise korral teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama. Seega neid dokumente, millega tutvumise õigust seadus selgelt ette ei näe, on ühistu liikmel õigus saada üldkoosoleku eelneva otsuse alusel. Ringkonnakohus leidis, et ka ühistu liikmete nimekiri on selline dokument, millega tutvumist võib ühistu liige nõuda vaid siis, kui üldkoosolek on seda otsustanud, ja et maakohus jättis TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel õigesti läbi vaatamata liikmete nimekirjaga tutvumise nõude, kuna praegusel juhul ei olnud avaldaja nõudnud, et nimekirjaga tutvumise nõude õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek.
15.Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Ühistu liikmete nimekirja pidamist reguleerib TÜS § 15, mille esimese lõike kohaselt kantakse liikmete nimekirja liikme elu- või asukoht, isiku- või registrikood, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäev, -kuu ja -aasta, liikme osamaksu suurus, tasutud osamaksu suurus ja tasumise aeg, andmed osamaksu tagastamise ja liikmesuse üleandmise kohta, liikmeks vastuvõtmise, ühistust väljaastumise või väljaarvamise kuupäev. TÜS § 15 lg 3 järgi on äriregistri pidajal õigus nõuda ühistu juhatuselt ühistu liikmete nimekirja kehtivate andmete esitamist. Muud tutvumisõigust TÜS § 15 ei sätesta. Seega ei näe TÜS sõnaselgelt ette ühistu liikme õigust tutvuda ühistu liikmete nimekirjaga.
16.Kolleegiumi arvates ei saa sellest, et TÜS ei sisalda normi, mis annaks ühistu liikmele õiguse
tutvuda liikmete nimekirjaga, siiski järeldada, et ühistu liikmel sellist õigust ei ole ja et ühistu liige saaks liikmete nimekirjaga tutvuda TÜS § 28 lg 2 järgi üksnes üldkoosoleku eelneva otsuse alusel. TÜS § 1 lg 1 järgi on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad kas tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu või mõnel muul sarnasel viisil. TÜS § 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse tulundusühistule äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui TÜS-ist ei tulene teisiti. Osaühingu osanike nimekirja pidamist reguleerib ÄS § 182, mille lg 1 esimese lause järgi peab juhatus osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused. Sama paragrahvi teise lõike järgi võivad osanike nimekirjaga tutvuda osanikud, juhatuse ja nõukogu liikmed ning pädevad riigiasutused, samuti teised isikud, kellel on õigustatud huvi. Eelnevast tulenevalt näeb seadus osaühingu puhul selgelt ette osanike õiguse tutvuda osanike nimekirjaga.
17.Kolleegiumi arvates kohaldub ÄS § 182 lg 2 ka tulundusühistu liikmete teabeõigusele, mis tähendab, et tulundusühistu liikme õigus tutvuda liikmete nimekirjaga on reguleeritud sama moodi nagu osaühingu osaniku õigus tutvuda osanike nimekirjaga. Osaühing ja tulundusühistu ei ole sedavõrd erinevad õiguslikud vormid, et oleks võimalik põhjendada, miks peaks liikmete nimekirjaga tutvumise õigus olema tulundusühistus muudetud märkimisväärselt keerulisemaks kui osaühingus. Ka kõigis teistes äriühingutes on osanikel või aktsionäridel õigus teada, kes on peale tema veel selle äriühingu osanikud või aktsionärid. Liikmete nimekirjaga tutvumise õigus on põhjendatud liikme vajadusega omada ülevaadet kas või juba sellest, millised on tema võimalused teostada koos teiste liikmetega vähemusõigusi – kutsuda kokku üldkoosolek (TÜS § 40 lg 3 p 2), nõuda kohtu kaudu mõjuval põhjusel juhatuse liikme tagasikutsumist (TÜS § 61 lg 2) või taotleda erikontrolli (TÜS § 71 lg 1) või likvideerija määramist (TÜS § 79 lg 3). Kui tulundusühistu liikme jaoks oleks liikmete nimekirjaga tutvumine muudetud ebamõistlikult keeruliseks, kaotaksid eelnimetatud vähemusõigused mõtte. Eelnevast tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et praegusel juhul ei kohaldu äriseadustikus osaühingu kohta sätestatu, ja seega jätsid kohtud ebaõigesti läbi vaatamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda puudutatud isiku liikmete nimekirjaga. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb selles osas tühistada ja saata avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda puudutatud isiku liikmete nimekirjaga maakohtusse uueks läbivaatamiseks.
18.Järgmiseks lahendab kolleegium puudutatud isiku määruskaebuse. TÜS § 51 lg 2 kohaselt koostatakse üldkoosolekul protokolli lisana koosolekul osalevate liikmete nimekiri, millesse kantakse üldkoosolekul osalevate liikmete nimed, esindaja puhul ka tema nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud liige või tema esindaja. Sama paragrahvi kolmanda lõike esimese lause järgi lisatakse üldkoosoleku protokollile koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused, koosolekul osalenud liikmete
nimekiri ja esindajate volikirjad või nende ärakirjad. TÜS § 51 lg 4 järgi peab protokoll olema liikmetele kättesaadav pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest ja liikmel on õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Kolleegium leiab, et üldkoosoleku protokolliga tutvumise õigus ja protokolli kättesaadavaks tegemise kohustus hõlmab mitte ainult üldkoosoleku protokolli, vaid ka selle lisasid. Üldkoosoleku protokoll ja selle lisad on õiguslikus mõttes üks dokument, milles sisalduvate andmete vastu on igal ühistu liikmel alati õiguslik huvi ja millega iga liige võib tutvuda olenemata üldkoosoleku otsusest. Eelnevast tulenevalt on ekslik puudutatud isiku vastumääruskaebuse seisukoht, et üldkoosoleku protokolli lisa on selline dokument, millega tutvumise õigus on liikmel TÜS § 28 lg 2 järgi üldkoosoleku otsuse alusel, ja õige on ringkonnakohtu järeldus, et ühistu liikmel on TÜS § 51 lg 4 alusel õigus saada ühistu kulul nii üldkoosoleku protokolli kui ka selle lisasid. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et avaldajal on õigus tutvuda puudutatud isiku üldkoosoleku protokolli lisadega, ja kohustas puudutatud isikut õigesti esitama protokolli lisade koopiad avaldajale.
19.Avaldaja esitas koos määruskaebusega lisatõendi (avaldaja 20. juuni 2013. a nõue puudutatud isiku juhatusele). TsMS § 688 lg 5 järgi ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kuna avaldaja ei esitanud tõendit selleks, et tõendada ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulist rikkumist, siis ei võta kolleegium avaldaja esitatud tõendit toimikusse. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja seda tagastada.
20.Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 alusel asja uuel läbivaatamisel.
21.Avaldaja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kuna puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb puudutatud isiku määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Villu Kõve, Ants Kull, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.