Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Asjaolud ja menetluse käik Avalduses esitatud ja 23.03.2016 kohtuistungil täpsustatud nõudes palus avaldaja 1) kohustada Piimandusühistut E-Piim esitama Päivila Talule kõik alates 01.08.2013 kuni ajani, mil ta oli ebasea-duslikult ühistu liikmest välja arvatud, toimunud ühistu üldkoosolekute, volinike, nõukogu ja juha-tuse koosolekute protokollid koos lisadega 1 nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest 2) kohustada Piimandusühistut E-Piim andma Päivila Talule kirjalik teave, kui palju on Piimandusühistu E-Piim või mõni tema osalusega äriühing kandnud õigusteenuse osutamisega seotud kulusid kohtu-eelses menetluses ja seonduvalt tsiviilasja nr 2-13-50793. Puudutatud isik palus jätta avalduse läbi vaatamata, kuna täitmata on seadusest tulenev eeldus teabenõude avalduse esitamiseks kohtule – teabenõude küsimuses puudub E-Piima üldkoosoleku otsus. Avalduse läbivaatamise korral jätta avaldus rahuldamata, kuna avaldaja ei ole selgitanud teabe ja dokumentide saamise nõude vajadust, avaldaja nõutud teave sisaldab ärisaladust ning avalduse resolutsiooni 2.nõue ei ole sõnastuslikult selge (ei ole arusaadav, mida tähistab 2.nõudes „käesoleva ajani“. E-Piim oli seisukohal, et teabeõigus saab hõlmata vaid olemasolevaid dokumente ning mitte tulevikus tekkida võivaid dokumente. Esimese astme kohtu määrus 29.04.2016 määrusega kohustas Pärnu Maakohus puudutatud isiku juhatust andma avaldajale kõigi alates 01.08.2013 kuni 29.07.2015 toimunud puudutatud isiku üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollide ja nende lisade ärakirjad ühe nädala jooksul arvates tsiviilasja nr 2-15-17842 lahendi jõustumisest. Kohus jättis rahuldamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale alates 01.08.2013 toimunud puudutatud isikute nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollid koos lisadega. Samuti jättis kohus rahuldamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut andma avaldajale teavet kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing kandnud õigusteenuse osutamisega seotud kulusid kohtueelses menetluses ja seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-13-50793. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 5 kohaselt hagita asjas ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Piimandusühistu E-Piim (ühistu) põhikirja p 1.1 kohaselt on Piimandusühistu E-Piim tulundusühistu. Tulundusühistu seaduse (TÜS) § 1 lg 1 kohaselt tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. TÜS § 3 lg 1 kohaselt ühistule kohaldatakse äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Ühistule ei kohaldata äriseadustiku §-des 5251 ja 5252 sätestatut (TÜS § 3 lg 2). TÜS § 28 lg 1 kohaselt on ühistu liikmel õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Liikmel on õigus tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve (TÜS § 28 lg 2). Põhikirjaga võib ette näha liikmete suuremad õigused teabele (TÜS § 28 lg 3). Ühistu põhikirja p 2.9.4 kohaselt on ühistu liikmel õigus saada ühistu juhatuselt informatsiooni ühistu tegevuse kohta ning p 2.9.6 kohaselt tutvuda ühistu dokumentidega volinike koosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. Avaldaja soovis saada ühistu üldkoosolekute, volinike koosolekute, nõukogu ja juhatuse koosolekute protokolle koos lisadega (otsused) põhjusel, et tema kui ühistu tegevusest

ebaseaduslikult kõrvaldatud liige saaks end vahepeal toimunuga kurssi viia. Lisaks soovis avaldaja saada teavet, kui palju on ühistu või mõni tema osalusega äriühing kandnud õigusteenuse osutamisega seotud kulusid kohtueelses menetluses ja seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-13-50793. Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - Päivila Talu FIE Kalev Kann kaudu (edaspidi Päivila Talu, avaldaja) on Piimandusühistu EPiim liige (tl 1); - Ühistu juhatus tegi 9.07.2013 otsuse nr 7, millega arvati Päivila Talu ühistust välja ja loeti tema liikmelisus lõppenuks alates 1.08.2013; Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-50793 (jõustunud 29.07.2015) tuvastati, et Päivila Talu väljaarvamine Ühistust oli seaduse-vastane; - Päivila Talu esitas 30.09.2015 kirjas ühistu juhatusele muu hulgas taotluse teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks, paludes: 1) edastada talle alates 01.08.2013, so ajast, mil Päivila Talu oli ühistu tegevusest ebaseaduslikult kõrvaldatud, kõik ühistu üldkoosolekute, volinike koosolekute, juhatuse ja nõukogu otsused koos protokollidega; 2) esitada võimalikult detailne ülevaade koos rahalise suurusega, kui palju on ühistu või mõni tema osalusega äriühing kandnud õigusteenuse osutamisega seotud kulusid seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-13-50793 ning kui palju tasuti õigusteenuse eest, mida osutas ühistule vandeadvokaat Sven Papp kohtueelses vaidluses Päivila Talu ja Piimandusühistu E-Piim vahel seoses Päivila Talu ühistust väljaarvamisega (tl 2, 6-8, 35). Vaidlustamata asjaoludega luges maakohus tuvastatuks, et avaldaja kui Piimandusühistu EPiim liige on pöördunud 30.09.2015 ühistu juhatuse poole taotlusega ühistu üldkoosolekute, volinike koosolekute, juhatuse ja nõukogu protokollide ja otsuste saamiseks, samuti teabe saamiseks selle kohta, kui palju on ühistu või mõni tema osalusega äriühing kandnud õigusteenuse osutamisega seotud kulusid seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-13-50793 ning kui palju tasuti õigusteenuse eest, mida osutas ühistule vandeadvokaat Sven Papp kohtueelses vaidluses Päivila Talu ja Piimandusühistu E-Piim vahel seoses Päivila Talu ühistust väljaarvamisega. Ühistu juhatus on avaldaja nimetatud taotlused 27.10.2015 kätte saanud, kuid ei ole avaldajale senini tema poolt soovitud teavet andnud ega dokumentidega tutvumist võimaldanud. Samuti on vaidlustamata asjaoludega tuvastatud, et avaldaja on 11.11.2015 esitanud ühistu juhatusele taotluse, et juhatus esitaks tema 30.09.2015 ja 11.11.2015 taotlused üldkoosolekule, kuid ühistu juhatus neid avaldaja taotlusi 12.11.2015 toimunud üldkoosolekule ei esitanud. Maakohtu hinnangul ei ole Ühistu juhatus mõistliku aja jooksul avaldajale teavet andnud ega küsitud dokumente esitanud, st Ühistu juhatus on kohtu hinnangul sisuliselt keeldunud avaldajale viimase poolt 30.09.2015 küsitud teabe andmisest ja dokumentide väljastamisest. Maakohus tugines järgmistele tõenditele: - Piimandusühistu E-Piim juhatuse esimees Jaanus Murakas kinnitas 27.10.2015 e-kirjas avaldaja 30.09.2015 kirja kättesaamist ja teatas, et vastuse koostamisega tegeletakse (tl 2,10,35); - 10.11.2015 saatis E-Piima juhatus advokaadi vahendusel vastuse avaldaja 30.09.2015 kirjale mil-les teatas, et ühistu juhatusel ei ole võimalik seadust rikkumata avaldaja taotlust teabe ja dokumentide saamiseks täita (tl 3,15,35); - Päivila Talu esitas 11.11.2015 Piimandusühistu E-Piim juhatusele taotluse, et juhatus esitaks Päivila Talu 30.09.2015 taotluse ja 11.11.2015 esitatud taotluse üldkoosolekule terviktekstina (tl 3,18,36);

- Piimandusühistu E-Piim 12.11.2015 toimunud üldkoosolekul juhatus üldkoosolekule Päivila Talu 30.09.2015 ega ka 11.11.2015 esitatud taotlusi teatavaks ei teinud (tl 3,36). TÜS § 28 lg 4 kohaselt liige võib juhatuse keeldumise korral teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama. Maakohus leidis, et olukorras, kus avaldaja on juhatuselt teavet ja dokumente küsinud ning ei ole juhatuselt küsitud teavet ja dokumente saanud, on avaldaja õigustatud taotlema temale teabe andmist kohtu kaudu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-6-15 toonitanud, et iga äriühingu osanikul, aktsionäril või liikmel on õigus saada ühingult teavet ühingu tegevuse kohta ja osal juhtudel võimaldab seadus nimetatud isikutel lisaks tutvuda ka ühingu dokumentidega. Osa neist andmetest või dokumentidest on sellised, millega on igal osanikul, aktsionäril või liikmel alati ja ilma lisatingimusteta õigus tutvuda. Selliseks dokumendiks on muu hulgas ka tulundusühistu liikmete üldkoosoleku protokoll (TÜS § 51 lg 4). Üldkoosoleku protokolliga tutvumise õigus ja protokolli kättesaadavaks tegemise kohustus hõlmab ka selle lisasid. Riigikohus lisab, et neid dokumente, millega tutvumise õigust seadus selgelt ette ei näe, on ühistu liikmel õigus saada üldkoosoleku eelneva otsuse alusel. TÜS § 51 lg 1 ja 4 kohaselt üldkoosolek protokollitakse ning üldkoosoleku protokoll peab liikmetele olema kättesaadav pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest. Igal ühistu liikmel õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Ühistu liikmel on üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja saamise õigus ka Piimandusühistut E-Piim põhikirja p 2.9.1 järgi. Seega on avaldajal õigus tutvuda ühistu üldkoosoleku protokolliga ja saada protokolli või selle osa ärakirja ilma üldkoosoleku eelneva sellekohase otsuseta. Seejuures üldkoosoleku protokolliga tutvumise õigus ja protokolli kättesaadavaks tegemise kohustus hõlmab ka protokolli lisasid. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et avaldaja nõue üldkoosoleku protokollide ja nende lisade saamiseks õiguslikult põhjendatud. Esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad, et juhatus ei ole avaldajale tema poolt nõutud üldkoosolekute protokolle ja lisasid andnud, rikkudes sellega avaldaja kui ühistu liikme õigust teabele. Eelnevat arvestades kohustab kohus Piimandusühistut E-Piim andma avaldajale kõikide alates 01.08.2013 kuni 29.07.2015 toimunud Piimandusühistu E-Piim üldkoosolekute protokollide (koos lisadega) ärakirjad. TÜS § 54 lg-te 2 ja 5 kohaselt määratakse volinike koosoleku kokkukutsumise kord, korraldus ja volinike valimise kord põhikirjaga ning muus osas kohaldatakse volinike koosolekule üldkoosoleku sätteid (TÜS § 54 lg 5). TÜS § 54 ei käsitle volinike koosoleku protokollimise ega liikmetele protokolli kättesaadavaks tegemise küsimusi. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et volinike koosoleku protokollile ja selle liikmetele kättesaadavaks tegemisele tuleb kohaldada vastavaid üldkoosoleku sätteid. Asjaolu, et seoses 23.04.2014 põhikirja muudatustega ei ole ühistul enam volinikke ning volinike koosoleku pädevus kuulub üldkoosolekule (põhikirja p 4.3.), ei saa ega tohi maakohtu hinnangul piirata liikme õigust teabele. Maakohtu hinnangul on liikmel TÜS § 51 lg 4 ja § 54 lg 5 koosmõju arvestades seadusest tulenev õigus saada ka volinike koosoleku protokolli koos

lisadega. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et juhatus ei ole avaldajale andnud avaldaja poolt nõutud volinike koosolekute protokolle. Eeltoodut arvestades kohustab kohus Piimandusühistut E-Piim andma avaldajale kõigi alates 01.08.2013 kuni 29.07.2015 toimunud Piimandusühistu E-Piim volinike koosolekute protokollide (koos lisadega) ärakirjad. Edasi leidis maakohus, et avaldajal kui ühistu liikmel ei ole seadusest tulenevat õigust saada Ühistu nõukogu ja juhatuse koosolekute protokolle (koos lisadega) Ühistu põhikirja kohaselt on ühistul nõukogu (põhikirja punkt 4.7. jj). TÜS § 64 lg 2 kohaselt nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Äriseadustiku (ÄS) § 321 lg 4 kohaselt nõukogu koosolek protokollitakse. ÄS § 323 kohaselt on nõukogul teatud juhtudel õigus vastu võtta otsuseid ka nõukogu koosolekut kokku kutsumata. Põhikirja p 4.12 teise lause kohaselt on Piimandusühistu E-Piim nõukogul õigus otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata seaduses sätestatud korras, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Ühistu põhikirja p 4.18 sätestab muu hulgas, et juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll. TÜS § 55 lg 1 kohaselt juhatus on ühistu juhtorgan, mis esindab ja juhib ühistut. Juhatuse täpsema töökorra võib ette näha põhikirjas või liikmete, nõukogu või juhatuse otsusega (TÜS § 55 lg 7). TÜS § 3 lg 1 kohaselt ühistule kohaldatakse äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et ei tulundusühistuseadusest, äriseadustikust ega ühistu põhikirjast tulene ühistule kohustust teha nõukogu koosoleku ega ka juhatuse koosoleku protokollid liikmetele kättesaadavaks. Seega ei ole ei nõukogu ega juhatuse protokollide (koos lisadega) puhul tegemist dokumentidega, millega avaldajal on õigus tutvuda ilma üldkoosoleku eelneva otsuseta. Sellest järeldab kohus, et nii nõukogu kui juhatuse protokolliga on ühistu liikmel õigus tutvuda üksnes üldkoosoleku eelneva otsuse alusel. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et avaldaja nõue nõukogu ja juhatuse koosoleku protokollide ja nende lisade saamiseks on õiguslikult põhjendamatu, mis omakorda tähendab et juhatus, jättes avaldajale edastamata tema poolt nõutud nõukogu ja juhatuse koosoleku protokollid koos lisadega, ei rikkunud avaldaja õigust teabele. Lisaks märgib kohus, et TÜS § 28 lg 3 kohaselt on ühistu liikmel üldkoosoleku otsusel õigus ühistu dokumentidega üksnes tutvuda. See tähendab, et avaldajal puudub seadusest tulenevalt õigustus nõuda ühistult nõukogu ja juhatuse protokollide (ärakirjade) saamist. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et avaldaja nõue nõukogu ja juhatuse koosoleku protokollide ja nende lisade saamiseks on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja soovis saada ka kohtu kaudu teavet, kui palju on Piimandusühistu E-Piim või mõni tema osalusega äriühing kandnud õigusteenuse osutamisega seotud kulusid kohtueelses menetluses ja seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-13-50793. Asjaolude kohaselt on tsiviilasjas nr 2-13-50793 ühistut esindanud kohtus läbivalt kaks advokaati Ellex Raidla Advokaadibüroost (vandeadvokaat Neve Uudelt, vandeadvokaadi abi Kerstin Linnart-Herm), mis tingis Päivila Talul vajaduse kaitsta end kohtumenetluses samuti professionaalsete õigusnõustajate vahendusel. Lisaks esindas ühistut samast büroost

vandeadvokaat Sven Papp, kes õigustas 26.09.2013 volinike koosolekul eksitavalt Päivila Talu väljaarvamise seaduslikkust. Päivila Talu palus juhatusel esitada võimalikult detailne ülevaade koos rahalise suurusega, kui palju on ühistu või mõni tema osalusega äriühing kandnud õigusteenuse osutamisega seotud kulusid seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-13-50793 ning kui palju tasuti õigusteenuse eest, mida osutas ühistule vandeadvokaat Sven Papp kohtueelses vaidluses Päivila Talu ja Piimandusühistu E-Piim vahel seoses Päivila Talu ühistust väljaarvamisega. Kohtuistungil selgitas avaldaja, et ta nõuab teavet õigusabikulu kohta põhjusel, et see teave on seotud 2014 majandusaasta aruandes sisalduva ühe kuluartikliga. Kalev Kannile läks eelkirjeldatud vaidlus maksma 20 000€, millest talle mõisteti välja vaid 11 000€. Avaldaja tahab teada, palju see vaidlus E-Piimale maksma läks. Ei ole õiglane, et avaldaja ei saa teada, kui palju Ühistu tegi kulutusi advokaatidele. Ühistu leidis, et õigusabikulud nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-1350793 ei ole kuidagi seotud ühistu liikme õiguste teostamisega või ühistu tegevusega TÜS § 1 lg 1 mõttes. Lisaks on keeldumise põhjuseks kliendilepingute konfidentsiaalsus. Maakohtu hinnangul ei ole avaldaja nõutud teave seotud ühistu sisulise tegevusega. Samuti pole nõutud teave seotud ainult ühistuga. Avaldaja taotletav teave puudutab ka kolmandat isikut, st Ellex Raidla Advokaadibürood ja tema kliendilepingus sisalduvat konfidentsiaalset teavet. Tulenevalt vajadusest kaitsta eelkõige kolmanda isiku konfidentsiaalset teavet, oli ühistu juhatus kohtu hinnangul õigustatud keelduma avaldajale õigusabikulude suuruse kohta teabe andmisest. Ka kohus ei pea põhjendatuks kliendilepingute konfidentsiaalsusest tulenevalt kohustada Piimandusühistut E-Piim andma avaldajale teavet õigusteenuse kulude kohta. Avaldaja sellekohane nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 alusel menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus 16.05.2016 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määrus ja teha uus määrus, millega kohustada puudutatud isikut andma avaldajale viivitamatult kõigi alates 01.08.2013 kuni 29.07.2015 toimunud puudutatud isiku üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollide ja nende lisade ärakirjad, kuna selline kohustus tuleneb otseselt seadusest (TÜS § 51 lg 4) ja kohustada puudutatud isikut andma avaldajale kõigi alates 01.08.2013 kuni 29.07.2015 toimunud puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollid koos lisadega hiljemalt ühe nädala jooksul arvates tsiviilasja nr 2-15-17842 lahendi jõustumisest. Alternatiivselt palub avaldaja kohustada puudutatud isikut andma avaldajale kõigi alates 01.08.2013 kuni 29.07.2015 toimunud puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollide ja nende lisadega hiljemalt ühe nädala jooksul arvates tsiviilasja nr 2-15-17842 lahendi jõustumisest ja kohustada puudutatud isikut andma avaldajale hiljemalt ühe nädala jooksul arvates käesolevas asjas määruse jõustumisest kirjalik teave, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing kandnud õigusteenuse osutamisega seotud kulusid kohtueelses menetluses ja seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-13-50793. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja leiab, et Ühistu juhatuse kohustamine üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollide ja nende lisade ärakirjade väljastamiseks on iseenesest õige. Samas ei saa kohus mööda vaadata kohtu enda viidatud TÜS § 51 lõikest 4, mille kohaselt pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav ja igal liikmel on õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Kohus

pidanuks määruses nõudma Ühistult TÜS § 51 lõike 4 viivitamatut täitmist, mida võimaldas avaldaja poolt esitatud taotluse sisu. Kohus jättis aga määruse resolutsioonist sõna „hiljemalt“ välja, mis muutis resolutsiooni mõtet ja mis on vastuolus TÜS § 51 lõikega 4. Avaldaja ei nõustu ka sellega, et maakohus jättis rahuldamata Päivila Talu nõude kohustada Ühistut esitama avaldajale alates 01.08.2013 toimunud Ühistu nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollid koos lisadega (määruse resolutsiooni punkt 2) ning jättis rahuldamata Päivila Talu nõude kohustada Ühistut andma avaldajale teavet, kui palju on Ühistu või mõni tema osalusega äriühing kandnud õigusteenuse osutamisega seotud kulusid kohtueelses menetluses ja seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-13-50793 (määruse resolutsiooni punkt 3). Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaevatav määrus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub täilikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikus neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja § 659 korrata. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ja on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 on ebaõige ning vastuolus TÜS § 51 lg-ga 4. TÜS § 51 lg 4 sätestab, et pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Vastav säte ei tähenda, et maakohus ei võiks lahendi täitmise korda määrata kindlaks nii nagu määruskaebuse esitaja on seda taotlenud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Avaldaja on esitanud 26.11.2015 avalduse p-s 2 nõude: kohustada PÜ E-Piim andma avaldajale hiljemalt ühe nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest alates 1.08.2013.a-st alates kuni käesoleva ajani kõik ühistu üldkoosolekute, volinike koosolekute, juhatuse ja nõukogu otsused koos protokollidega (t.l. 5, 78). Seega on maakohtu määrus kooskõlas avaldaja nõudega. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tulundusühistu liikme õigus tutvuda tulundusühistu juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollide ja nende lisadega tuleneb TÜS § 1 lg-st 1. Juhul, kui kohus leiab, et TÜS § 1 lg 1 sellist õigust ei anna, palub määruskaebuse esitaja kohtul kohustada E-Piima panema määruskaebuse esitaja vastav nõue üldkoosolekul hääletusele. Maakohus jättis nimetatud nõude põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei saa esitada apellatsiooniastmes uusi nõudeid, mida maakohtus ei esitatud. Seega jätab kolleegium tähelepanuta avaldaja apellatsioonkaebuses esitatud nõude, milles paluti kohustada kostjat panema avaldaja vastav nõue üldkoosolekule hääletusele. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, mille kohaselt on määruskaebuse esitaja uue nõude esitamine olukorras, kus määruskaebuse esitaja see nõue on juba E-Piima

E-Piima poolt kantud õigusabikulude suurust tsiviilasja nr 2-13-50793 menetluses. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. TÜS § 1 lg 1 järgi on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad kas tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu või mõnel muul sarnasel viisil. Maakohus on põhjendatult leidnud, et avaldaja poolt nõutud teave ei ole seotud ühistu sisulise majandustegevusega ja on selle nõude rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud. Üldkoosolek ei ole nimetatud küsimust enne maakohtu otsuse tegemist ka arutanud. Samuti pole nõutud teave seotud ainult ühistuga, vaid puudutab ka kolmandat isikut, st Ellex Raidla Advokaadibürood ja tema kliendilepingus sisalduvat konfidentsiaalset teavet. Riigikohus on lahendis 3-2-1-6-15 rõhutanud, et neid dokumente, millega tutvumise õigust seadus selgelt ette ei näe, on ühistu liikmel õigus saada üldkoosoleku eelneva otsuse alusel. Määruskaebuses leiab avaldaja, et maakohus ei kontrollinud piisavalt puudutatud isiku lepinguliste esindajate volitusi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus kontrollis täiendavalt avaldaja taotlusel puudutatud isiku lepinguliste esindajate volitusi ja leidis, et lepinguliste esindajate volitused on seadusega kooskõlas (t.l. 93). Eeltoodu alusel ei anna ükski määruskaebuses toodud väide alust kaevatava määruse tühistamiseks või muutmiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Puudutatud isiku 13.06.2016 menetluskulude nimekirjas palub puudutatud isik avaldajalt välja mõista määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud summas 1376 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Puudutatud isiku menetluskulud koosnevad õigusabikuludest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikul kaks lepingulist esindajat – vandeadvokaadi abi tunnihinnaga 120 eurot ja vandeadvokaat tunnihinnaga 205 eurot. Keskmiselt osutati puudutatud isikule õigusteenust tunnihinnaga 126,24 eurot ilma käibemaksuta. Puudutatud isik leiab, et kahe lepingulise esindaja kasutamine on muu hulgas põhjendatud AdvS § 24 lg-s 2 sätestatud patroonisuhtest, mille kohaselt vandeadvokaadi abi tegutseb patrooni juhtimisel. Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikule määruskaebemenetluses õigusabi osutatud kokku 10,9 tunni ulatuses ning õigusabi osutamisel on tehtud järgmised toimingud: Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määruse analüüs – 0,4h; 29.04.2016 e-kirja ettevalmistamine (J.Murakas, T.Aas – Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määruse edastamine ning kommentaar seoses maakohtu lahendiga) – 0,2h; 23.05.2016 e-kirja ettevalmistamine (J.Murakas, T.Aas – avaldaja määruskaebuse Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määrusele edastamine) – 0,1h; avaldaja 16.05.2016 määruskaebuse analüüs 0,9h; vastus avaldaja 16.05.2016 määruskaebusele kokku 9h; Pärnu Maakohtu 06.06.2016 määrusega tutvumine – 0,1h ja tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2016 kirjaga tähtaegade osas – 0,2h. Summa, mille kindlaksmääramist õigusabi eest makstud tasuna taotletakse, ei sisalda käibemaksu. Puudutatud isik kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

Ringkonnakohtu hinnangul võib käesoleval juhul pidada põhjendatuks mõista puudutatud isikule osutatud õigusabi välja kahe lepingulise esindaja poolt osutatud toimingute eest, arvestades asjaolu, et menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei ole puudutatud isik taotlenud kulude nimekirjas kajastatud toimingute eest tasu määramist kahele lepingulisele esindajale mõlema tehtud toimingute eest, vaid on palunud kulud välja mõista esindajate keskmise tunnihinna ulatuses ühekordse tasuna. Ringkonnakohus leiab, et õigusabi tunnihinda 126,24 eurot (ilma käibemaksuta) saab arvestades puudutatud isiku esindajate kvalifikatsiooni pidada mõistlikuks. Samas ei pea ringkonnakohus täies ulatuses põhjendatuks puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid ega nende ajakulu. Kohtutoimikust ei nähtu, et puudutatud isiku lepingulised esindajad oleksid koostanud 29.04.2016 ja 23.05.2016 ekirjad, mistõttu ei saa kohus hinnata võimalike e-kirjade ettevalmistamisele kulunud aja põhjendatust ja jätab tasu nimetatud e-kirjade ettevalmistamise eest määramata. Ringkonnakohtu arvates ei ole täies ulatuses põhjendatud ka ajakulu kokku 9 tundi vastuse koostamiseks avaldaja 16.05.2016 määruskaebusele. Kolleegium, arvestades, et puudutatud isiku vastus avaldaja 16.05.2016 määruskaebusele on sisulises osas 6 lehel, millest ca 1 lk moodustab asjaolude kirjeldus, mille koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, samuti arvestades, et nimetatud toiming ei hõlma kulu kaebuse enda analüüsile, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ajakuluks vastuse koostamiseks määruskaebusele saab pidada 5 tundi. Ülejäänud puudutatud isiku õigusabikulud on ringkonnakohtu hinnangul vastavuses asjas tehtud toimingute ja vaidluse keerukusega ning tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista. Arvestades eeltoodut peab ringkonnakohus puudutatud isiku õigusabikulu määruskaebemenetluses põhjendatuks kokku 6 tunni ja 36 minuti ulatuses. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud puudutatud isiku lepinguliste esindajate keskmist tunnitasu suurust 126,24 eurot (ilma käibemaksuta), on puudutatud isiku põhjendatud menetluskulude suurus kokku 833,18 eurot (6h 36min x 126,24). Vastavalt puudutatud isiku taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 14.12.2016 määrusega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.