Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kalev Saare ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Aktsionär OÜ kaebus kohtutäitur Tatjana Afanasieva otsuse peale täiteasjas nr 197/2020/1541
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsionär OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Avaldaja Aktsionär OÜ, esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri Kohtutäitur Tatjana Afanasieva
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2021. a määrus ja Viru Maakohtu 26. aprilli 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-2657 ning teha uus määrus, millega rahuldada Aktsionär OÜ kaebus kohtutäitur Tatjana Afanasieva 6. jaanuari 2021. a otsuse ja
8.veebruari 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 197/2020/1541. Tühistada kohtutäitur Tatjana Afanasieva 6. jaanuari 2021. a otsus ja 8. veebruari 2021. a otsus täiteasjas nr 197/2020/1541 ja kohustada kohtutäiturit Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus
17.detsembril 2020. a esitatud täitemenetluse lõpetamise taotlust uuesti läbi vaatama.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud kõikides kohtuastmetes nende endi kanda.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsionär OÜ (avaldaja, sissenõudja) esitas 18. veebruaril 2021 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Tatjana Afanasieva (kohtutäitur) 6. jaanuari 2021 ja 8. veebruari 2021 otsuste peale täiteasjas nr 197/2020/1541, paludes otsused tühistada.
2-21-2657
1.1.Kaebuse põhjenduste kohaselt tegi Riigikohus 19. oktoobril 2020 tsiviilasjas nr 2-18-13213 määruse (kohtulahend), mille kohaselt on avaldajal õigus tutvuda Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus (edaspidi ka võlgnik) asukohas ühe nädala jooksul määruse jõustumisest kolmel tööpäeval kell 9 kuni 18 järgmiste dokumentidega: laenulepingud Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus ja AS-i Maag Grupp vahel summas 41 365 360 eurot; Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus ja AS-i Maag Grupp vahel sõlmitud kontsernikonto leping; Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus nõukogu ja juhatuse otsused perioodil 01.01.2017 kuni 23.07.2018, kui need on protokollitud kirjalikult. Kohtulahendi täitmata jätmise tõttu esitas avaldaja täitemenetluse algatamise taotluse, mille alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse. Võlgnik esitas 17. detsembril 2020 taotluse täitemenetlus lõpetada. Kohtutäitur rahuldas 6. jaanuari 2021 otsusega taotluse ja lõpetas täitemenetluse. Kohtutäitur märkis selles otsuses mh, et võlgniku esindaja esitas võlgnikul olemasoleva kontsernikonto lepingu 2006. a-st ja selle 2011. a lisa, mille kohaselt on kontsernikonto lepinguga liitunud ka võlgnik (toona ärinimega AS Maag Piimatööstus). Rohkem kontsernikonto lepinguid võlgnikul ei olevat. Samuti ei olevat võlgniku juhatus teinud vaidlusalusel ajavahemikul kirjalikke otsuseid. Avaldaja esitas 18. jaanuaril 2021 kohtutäiturile kaebuse, milles taotles kohtutäituri
6.jaanuari 2021. a otsuse tühistamist. Kohtutäitur jättis selle kaebuse 8. veebruari 2021. a otsusega rahuldamata.
1.2.Avaldaja hinnangul on kohtutäitur lõpetanud täitemenetluse õigusvastaselt. Võlgnik esitas avaldajale dokumendid, mis olid pealkirjastatud nõukogu otsustena, kuid mille sisu oli olulises osas redigeeritud. Võlgnik pidi sissenõudjale esitama oma nõukogu otsused sellisel kujul, nagu nõukogu need allkirjastas. Selle asemel on osa nõukogu koosoleku protokollidest muudetud mustade ristkülikutega loetamatuks. Kohtulahendiga on hõlmatud võlgniku juhatuse otsused, kontsernikonto leping ja nõukogu otsuse protokollid (protokollid) ajavahemikust 1. jaanuar 2017 kuni 29. november 2017. Need dokumendid on jäetud avaldajale kui sissenõudjale esitamata.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Ta kinnitas, et protokollide tekstid on osaliselt peidetud, kuid nõukogu otsuste tekstid on loetavad ning ei ole peidetud. Kuna kohtulahendi kohaselt oli võlgnik kohustatud esitama nimelt otsused, siis ei ole põhjendatud sissenõudja nõue tutvuda terve protokolliga ehk protokollis sisalduva muu teabega. See ei tulene kohtulahendist. Dokumentide puudumise kohta esitas kirjalikud digitaalallkirjastatud selgitused võlgniku esindaja vandeadvokaat M. Raude. Kohtutäituril ei ole alust kahelda võlgniku esindaja esindusõiguse kehtivuses ega arvata, et esindusõigus võiks olla piiratud. Võlgnik on ilmselt täitnud nõuded täitemenetluses ning täitemenetlus on põhjendatult lõpetatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 3 alusel.
3.Viru Maakohus jättis 26. aprilli 2021. a määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 6. jaanuari 2021 otsuse peale läbi vaatamata ja rahuldamata kaebuse kohtutäituri 8. veebruari 2021 otsuse peale. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohtu määruse põhjendused on järgmised.
3.1.TMS § 218 lg 1 järgi saab täitemenetluse osaline esitada kohtule kaebuse üksnes kohtutäituri otsuse peale, mis on tehtud kaebuse lahendamise kohta. Seega tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel jätta kaebus kohtutäituri 6. jaanuari 2021 otsuse peale läbi vaatamata.
3.2.Toimikust nähtub, et võlgniku vastu algatati 29. oktoobril 2020 täitemenetlus nr 197/2020/1541. Täitedokumendiks on Riigikohtu 19. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 2-18-13213 (kohtulahend). Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et sellest määrusest ei tulene, et sissenõudjal on õigus tutvuda kõikide dokumentidega. Praegusel juhul on sissenõudjale esitatud dokumendid küll redigeeritud (dokumentide tekstist osa on peidetud), samas aga otsuste tekstid on nähtavad ja nendega saab tutvuda. 2(8)
2-21-2657
3.3.Kohtutäitur ei ole pädev andma hinnangut dokumentide kehtivusele ega selle sisule. Riigikohus on korduvalt leidnud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Riigikohus on ka leidnud, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas.
3.4.Avaldaja märkis kaebuses, et kohtulahendiga on hõlmatud ka võlgniku juhatuse otsused, kontsernikonto lepingu ja nõukogu otsuste protokollid ajavahemikul 1. jaanuar 2017 kuni 29. november 2017, mis on aga jäetud avaldajale esitamata. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et avaldaja nõue võlgniku juhatuse allkirjastatud kinnituse väljanõudmiseks on alusetu. Dokumentide tutvumiseks esitamise ja kirjalike selgituste andmisega võis lugeda, et võlgnik täitis kohtulahendist tuleneva nõude ja kohtutäituril oli õigus lõpetada täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 3 alusel.
3.5.Maakohtu arvates valis sissenõudja vale õiguskaitsevahendi. Vaieldakse kohtulahendi tõlgendamise üle, mida ei saa lahendada TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras. Olukorras, kus võlgnik ja sissenõudja saavad kohtulahendist erinevalt aru, ei ole kohtutäitur pädev tekkinud vaidlust lahendama. Sellises olukorras on sobivaks õiguskaitsevahendiks sissenõudja või võlgniku hagi teise poole vastu kohtulahendi kui täitedokumendi selgitamiseks (tõlgendamiseks), TsMS § 368 lg 2.
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.
5.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 21. juuni 2021. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse esitamisega seotud kulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning vastuseks määruskaebuse väidetele märkis järgmist.
6.1.Üksnes see asjaolu, et maakohus ei andnud avaldajale tähtaega vastata puudutatud isiku seisukohtadele, ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist. Avaldaja sai oma seisukohad esitada maakohtu menetluses. Lisaks on avaldaja saanud oma seisukohad esitada määruskaebuses.
6.2.Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga selles, et kohtulahendist ei tulene, et avaldajal on õigus tutvuda nõukogu otsuste protokollidega täies ulatuses. Kohtutäitur on kinnitanud, et protokollide tekstid on küll osaliselt peidetud, kuid nõukogu otsuste tekstid on loetavad. Täitedokumendiga oli võlgnik kohustatud esitama tutvumiseks nõukogu otsused ning avaldaja on saanud nimetatud otsustega tutvuda.
6.3.Maakohus on viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale ja leidnud põhjendatult, et täitemenetluses kehtiva formaliseerituse tõttu tuleb kohtutäituril kontrollida, kas täitedokument vastab seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise või täitmata jätmisega seostuva kontrollimine ei ole kohtutäituri pädevuses. Kohtutäitur lähtub 3(8)
2-21-2657 täitemenetluse korraldamisel täitedokumendi resolutsioonis märgitust ega saa formaliseerituse printsiibist tulenevalt anda hinnangut avaldaja väitele, et nõukogu otsuste protokollide tekstid ei ole esitatud täies ulatuses ning et sellega ei ole täitedokumendist tulenev nõue täidetud. See on materiaalõiguslik vaidlus, mida kohtutäitur ei saa lahendada. Kohtutäitur saab formaliseerituse põhimõttest tulenevalt kontrollida üksnes asjaolu, kas nõukogu otsused on loetavad ning esitatud sissenõudjale tutvumiseks, mida kohtutäitur on praegusel juhul ka teinud.
6.4.Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga ka osas, mis puudutab võlgniku esindaja kirjalikke selgitusi dokumentide puudumise kohta. Kohtutäituril puudub võimalus ja pädevus kontrollida, kas esitatud on kõik dokumendid või mitte, ning kas vastavad dokumendid on üldse olemas. Sealhulgas on kohtutäitur selgitanud avaldajale, et karistusseadustiku §-s 281 on ette nähtud vastutus kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest, kuid süüteokoosseisu tuvastamine ei ole kohtutäituri ega tsiviilkohtu pädevuses.
6.5.Avaldaja esitas ringkonnakohtule uue tõendi – Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus nõukogu
12.septembri 2017 otsuse –, mida ei ole esitatud täitemenetluses. See on asjakohatu tõend, mis ei tõenda, et kohtutäitur oleks 8. veebruari 2021 otsuse tegemisel teinud kaalutlusvigu, väljunud diskretsioonipiiridest või ebaõigesti lõpetanud täitemenetluse. Avaldaja ei avaldanud kohtutäiturile esitatud kaebuses, et temal on olemas tõendid, et täitemenetluses esitatud andmed või selgitused ei vasta tõele või on puudulikud. Seetõttu jättis ringkonnakohus avaldaja esitatud tõendi asja materjalide juurde võtmata (TsMS § 238 lg-d 1 ja 4) ja luges selle avaldajale tagastatuks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldaja palub määruskaebuses nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega avaldaja kaebus rahuldada. Avaldaja leiab, et ringkonnakohus pidanuks menetlema avaldaja kohtumenetluse kestel äriregistrist leitud ja esitatud tõendit (võlgniku nõukogu 12. septembri 2017. a otsus), mis näitab kahtluseta, et täitedokument ei ole täidetud, võlgnik on esitanud valeandmeid ning täitemenetlust tuleks jätkata. Võlgnik ei esitanud nimetatud otsust täitemenetluses. Tõendi vastuvõtmise asemel on avaldajale tehtud põhjendamatu etteheide, miks ta võlgniku pettust varem ei avastanud. Võlgnik on esitanud täitemenetluses osa dokumentidest osaliselt kaetult (nõukogu otsuste protokollid on muudetud loetamatuks), jättes sellega täitedokumendi täitmata. Kuna võlgniku nõukogu ei ole ilmselgelt allkirjastanud osaliselt mustade ristkülikute abil loetamatuks muudetud protokolle, ei ole tegemist nõukogu otsustega, vaid otsuste väljavõtetega vms tuletatud dokumentidega. Äriseadustiku (ÄS) tähenduses ei ole tegu nõukogu otsustega. Kohtud ei ole sellele väitele hinnangut andnud. Kohtulahendist tuleneb õigus tutvuda otsustega, mis on protokollitud kirjalikult, seega on õigus tutvuda kogu otsuse protokolliga. Kohtutäitur ei saa täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest johtuvalt asuda hinnangute andmise teel seisukohale, et piisav on mingite väljavõtete esitamine. Kohtulahend on täitmata ka muus osas. Võlgniku esindaja on üksnes paljasõnaliselt kinnitanud, et mingeid teisi dokumente (kontsernikonto leping, juhatuse otsused) võlgnikul ei ole. Kohtutäitur pole seda mistahes moel kontrollinud. Praeguseks on ilmnenud, et see väide on vale. Vähemusõiguste kaitse on riivatud. Avaldajal puudub tõhus võimalus kontrollida, kas võlgniku väited dokumentide puudumise kohta on tõesed. Kui kohtud suunavad avaldaja dokumentide osalise kaetuse lubatavust lahendama TsMS § 368 lg 2 alusel hagimenetlusse, siis mööduvad lõpuks võimalike nõuete aegumistähtajad (täitedokumendi saamine võttis aega ligi kolm aastat). 4(8)
2-21-2657
8.Kohtutäitur ei nõustunud määruskaebusega ja palus jätta selle rahuldamata. Ta leidis, et täitemenetluses esitatud nõukogu otsuste protokollide tekstid olid osaliselt peidetud, kuid nõukogu otsuste tekstid olid loetavad. Kohtulahendist ei tulene sissenõudja õigus tutvuda nõukogu otsuste protokollidega täies ulatuses.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tühistada TMS § 48 lg 1 p 3 vale kohaldamise tõttu. Kolleegium saab TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel teha uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri 6. jaanuari 2021. a ja 8. veebruari 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 197/2020/1541, tühistab nimetatud otsused ning kohustab kohtutäiturit võlgniku esitatud täitemenetluse lõpetamise taotlust uuesti läbi vaatama.
10.Avaldaja kui sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmiseks Riigikohtu 19. oktoobri 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-18-13213/48 (edaspidi ka täitedokument) osas, millega Riigikohus jättis osaliselt muutmata Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2020. a määruse resolutsiooni. Praeguse vaidluse jaoks on asjakohane Riigikohtu määruse resolutsiooni osa, millega kohustatakse Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus (võlgnik) võimaldama Aktsionär OÜ-l (avaldaja, sissenõudja) tutvuda Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus ja AS-i Maag Grupp vahel sõlmitud kontsernikonto lepinguga ning ajavahemikus
1.jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018 tehtud Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus nõukogu ja juhatuse otsustega, kui need on protokollitud kirjalikult. Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas kohtutäitur lõpetas TMS § 48 lg 1 p 3 alusel täitemenetluse õigesti, kui leidis, et võlgniku nõukogu otsuste esitamisega ja võlgniku esindaja selgitustega juhatuse otsuste puudumise ning kontsernikonto lepingu kohta sai lugeda täitedokumendi täidetuks.
11.Kohtud tuvastasid, et täitemenetluses esitatud võlgniku nõukogu otsuste korral on nõukogu koosolekute protokollide osa teksti mustade ristkülikutega kinni kaetud, kuid nõukogu otsuste tekstid on loetavad. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kohtulahendist ei tulene avaldaja õigus tutvuda nõukogu otsuste protokollidega täies ulatuses. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
11.1.Kohtutäiturile sundtäitmiseks esitatud täitedokument kohustas esitama võlgniku nõukogu otsused, kui need on protokollitud kirjalikult. ÄS § 321 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb aktsiaseltsi nõukogu koosolek protokollida. Seega tuli kohtulahendi kohaselt esitada kirjalikult protokollitud nõukogu otsused, kuid kohtulahendist ei nähtu õigust katta esitatav kirjalik dokument osaliselt kinni.
11.2.Kuna kohtulahendi resolutsioonist ei nähtunud õigust katta esitatav dokument osaliselt kinni, on ekslik kohtutäituri otsus täitemenetlus lõpetada. Täitedokument ei olnud võlgniku nõukogu otsuste esitamist puudutavalt täidetud. Täitemenetluses kehtib küll formaliseerituse põhimõte, kuid kohtutäitur oli praegusel juhul pädev kontrollima seda, kas täitedokumendi resolutsioonis oli ette nähtud võimalus katta esitamisele kuuluvate kirjalikult protokollitud nõukogu otsuste osa tekstist kinni. Selline tehniline kontroll ei ole TMS § 221 järgse materiaalõigusliku vaidluse ega ka TsMS § 368 lg 2 järgse haginõude ese.
11.3.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kohtutäitur peab täitemenetluses lähtuma üksnes kohtulahendi resolutsioonist, mis peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka lahendi muu tekstita; sundkorras saab täita üksnes selget lahendit (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2021. a otsus
5(8)
2-21-2657 tsiviilasjas nr 2-17-19464/48, p 17). Kohtutäitur ei pidanud kontrollima praeguse täitedokumendi (kohtumääruse) põhjendavas osas märgitut.
11.4.Lisaks selgitab kolleegium, et sissenõudja äriregistrist leitud võlgniku nõukogu otsuse olemasolu ei tähenda iseenesest seda, et olemas võiks olla veel võlgniku nõukogu otsuseid vaidlusalusest ajavahemikust. Kuna kohtutäituri pädevuses ei ole kontrollida, kas on olemas veel nõukogu otsuseid, kehtib allpool määruse p-s 13.1 juhatuse otsuste kohta öeldu. Küll on puudulik ringkonnakohtu määrusest nähtuv tõendi vastuvõtmisest keeldumise põhjus, mh ei ole ringkonnakohus täpsustanud, kas tõend on tema arvates asjakohatu TsMS § 238 lg 1 esimese lause või teise lause p 1 või p 2 alusel. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada mh uusi tõendeid.
12.Kohus peab selle lahendi resolutsioonis, millega kohustab isikut esitama avaldajale tutvumiseks dokumente, kõnealused dokumendid piisavalt määratlema (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 16.2). Piisava määratletuse nõude saab viidatud määruse kohaselt lugeda täidetuks, kui kohustatud isikuga sarnasele mõistlikule ja heas usus tegutsevale isikule on arusaadav, mida teda esitama kohustatakse. Nimetatud seisukoht on võetud osaühingu dokumentidega tutvumist kajastava kohtulahendi kohta, kuid kehtib kolleegiumi hinnangul ka aktsiaseltsi dokumentidega tutvumist käsitleva kohtulahendi resolutsiooni kohta.
12.1.Praeguses asjas pidi võlgnikule kui mõistlikule ja heas usus tegutsevale isikule olema eelduslikult lisaks ka varasemat kohtuvaidlust asjas nr 2-18-13213 ja selles tehtud kohtulahendi kui täitedokumendi põhjendavat osa arvestades arusaadav, et avaldajale tuleb esitada nõukogu otsuste protokollid täies ulatuses. Kohtulahendist ei nähtu, et avaldaja tutvumisõigus vaidlusaluste dokumentidega oleks piiratud. Kohtulahendi põhjendava osa p-s 45.1 on Riigikohus vastanud võlgniku üldistele vastuväidetele selle kohta, et avaldajal ei ole õigus tutvuda võlgniku juhatuse ja nõukogu otsustega, mh seetõttu, et need sisaldavad ärisaladust. Riigikohus leidis, et kõik võlgniku juhtorganite otsused ei saa sisaldada ärisaladust ja et võlgnik ei ole ka põhistanud, milles ärisaladus täpsemalt seisneb. Samuti ei pidanud Riigikohus põhjendatuks võlgniku väiteid aktsionäriõiguste teostamise tarbetuse ja äratuntava huvi puudumise kohta, lisades, et otsuste vaidlustamise õigust silmas pidades on aktsionäril eelduslikult juhtorganite otsustega tutvumise õigus. Kohtulahendist ei nähtu, et võlgnik oleks dokumentidega tutvumise õiguse eelduse ümber lükanud (vt ärisaladuse kohta ka samade menetlusosalistega sarnase sisuga vaidluses tehtud Riigikohtu 21. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918/31, p 34.1).
12.2.Võlgnikul tulnuks esitada täitedokumendi saamise kohtumenetluses konkreetsemad vastuväited, et osa nõukogu otsustes või nõukogu koosoleku protokollis kajastatud andmetest sisaldavad ärisaladust või ei pea olema aktsionärile nähtavad muul seaduslikul alusel. See küsimus tulnuks konkreetsete vastuväidete alusel nimetatud kohtumenetluses lõplikult lahendada. Täitemenetluse raames eespool nimetatud sama sisulise küsimuse üle uuesti vaielda ei saa, mistõttu nõukogu koosoleku protokolle osaliselt kinni kattes ei ole võlgnik eelduslikult käitunud heas usus. Kolleegiumi hinnangul tulnuks praegusele kohtumenetlusele eelnenud täitedokumendi saamisele suunatud kohtumenetluses lahendada lisaks küsimus sellest, millal toimusid vaidlusalusel ajavahemikul nõukogu koosolekud või tehti otsused koosolekut kokku kutsumata, mitte kohustada esitama dokumente tingimuslikult, nende (kirjalikult vormistatult) olemasolu korral.
12.3.Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et täitemenetluses esitatud võlgniku nõukogu koosoleku protokollides on mitmel juhul kinni kaetud mingites küsimustes ülevaate andmist kajastav teave, millele on järgnenud nõukogu otsustus: „nõukogu võttis esitatud info teadmiseks“. Kuigi nimetatud „teadmiseks võtmisega“ ei ole nõukogu eelduslikult otsustanud neid küsimusi, mida tuleb
6(8)
2-21-2657 nõukogul seadusest tulenevalt otsusega lahendada, ei võimalda eelneva info kinnikatmine täielikult aru saada, milline info on teadmiseks võetud ehk millise sisuga otsustuse on nõukogu teinud.
12.4.Kui nõukogu otsuse protokollidele on lisatud lisamaterjale, on koosoleku protokoll ja selle lisad õiguslikus tähenduses üks dokument (vt võrdlevalt tulundusühistu üldkoosoleku protokolli ja selle lisade kohta Riigikohtu 8. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-15, p 18).
13.Avaldaja väljendab määruskaebuses rahulolematust ka sellega, et kohtutäitur ei ole kontrollinud võlgniku esindaja väidetavalt paljasõnalist teavet, et võlgnikul ei ole esitada muid täitedokumendis märgitud dokumente (võlgniku juhatuse otsused, kontsernikonto leping, vt täpsemat kirjeldust praeguse määruse p-s 10).
13.1.Kolleegium nõustub kohtute seisukohtadega, mis puudutavad võlgniku juhatuse otsuseid. Kui täitedokumendis ei ole esitamisele kuuluvaid dokumente täpselt kirjeldatud, ei ole kohtutäituril pädevust kontrollida, kas esitatud on kõik dokumendid ja kas need on üldse olemas. Kui esitatav dokument oleks täitedokumendi resolutsioonis täpselt kirjeldatud, saaks kohtutäitur vajaduse korral kohustada võlgnikku seda dokumenti esitama nt sunniraha määramise kaudu (TMS § 183, § 261). Praegusel juhul on kohtulahendi resolutsioonis küll dokumente pikema ajavahemikuga piiritletult kirjeldatud (võlgniku nõukogu ja juhatuse otsused 1. jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018), kuid ei ole lisatud vastavaid otsuseid identifitseerida võimaldavaid täpseid kuupäevi ja on lisatud „kui need on protokollitud kirjalikult“. Selline täitedokument ei ole üldjuhul sundkorras täidetav (st selle alusel ei saa alustada täitemenetlust), kuna selles ei ole märgitud ühtegi kohtutäituri jaoks identifitseeritavat võlgniku juhatuse (või nõukogu) kirjalikku otsust. Küll ei tähenda eelnenu, et täitemenetluses juba esitatud nõukogu otsuste korral võiks täitemenetluse jätkumisel jätta täitedokumendi üldse täitmata, st jätta dokumendid kinni katmata kujul ikkagi esitamata. Need dokumendid on kohtutäituri jaoks senist täitemenetluse käiku arvestades piisavalt täpselt identifitseeritavad.
13.2.Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus ja AS-i Maag Grupp vahelise kontsernikonto lepingu (vt määruse p 10) kohta on võlgnik kohtutäituri 6. jaanuari 2021 otsuse kohaselt väitnud seda, et sellist lepingut tal ei ole ja et kontsernikonto lepingu üks pool on alati krediidiasutus. Võlgnik on kohtutäiturile esitanud 2006. a AS-i Hansapank ja mitme äriühingu (sh AS Maag Grupp) vahel sõlmitud kontsernilepingu ja selle 2011. a lisa, mille kohaselt on lepinguga mh liitunud AS Maag Piimatööstus, kelle praegune ärinimi on võlgniku selgituse kohaselt Aktsiaselts Farmi Piimatööstus. Kolleegiumi hinnangul on kohtud õigesti järeldanud, et võlgniku selgitused on piisavad. Kohtutäiturile on esitatud kontsernikonto leping, mille osalised on võlgniku selgitustest nähtuvalt mh AS Maag Grupp ja Aktsiaselts Farmi Piimatööstus, kelle ärinimi oli lepinguga liitumise ajal AS Maag Piimatööstus.
14.Kokkuvõttes tuleb kohtute lahendid tühistada. Rahuldada tuleb avaldaja kohtule esitatud kaebus. Kuna nimetatud kaebus hõlmas nii kohtutäituri 6. jaanuari 2021. a täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistamise kui ka kohtutäituri 8. veebruari 2021. a otsuse tühistamise taotlust, on kohtul võimalik tühistada mõlemad nimetatud otsused (vt lähemalt nt Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 21). Maakohus on jätnud avaldaja kaebuse kohtutäituri 6. jaanuari 2021. a otsuse tühistamiseks ekslikult läbi vaatamata ja ringkonnakohus on maakohtuga ekslikult nõustunud. Kolleegiumil on võimalik see viga parandada.
7(8)
2-21-2657 Kohtutäitur peab täitemenetluse lõpetamise üle uuesti otsustama. Käesolevast määrusest tulenevalt tuleb eelduslikult jätkata täitemenetlust nõukogu otsuste esitamise nõude täitmiseks. Küll ei ole kohtutäituril pädevust ega järelikult ka vajadust kontrollida, kas täitedokumendis nimetatud ajavahemikul on olemas veel kirjalikult vormistatud võlgniku nõukogu otsuseid, kirjalikult vormistatud juhatuse otsuseid ja kontsernikonto lepingut, mille pooled oleksid täitedokumendis nimetatud isikud.
15.Praegusel juhul on vaidluse lõpptulemust arvestades õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kõikides kohtuastmetes nende endi kanda. Eelmärgitut arvestades ei ole menetluskulude kindlaksmääramine vajalik.
16.Avaldaja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.