Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-21-13949

2-21-13949 jooksul kohtulahendi jõustumisest, kusjuures kohtulahendi täitmisel on Aktsionär OÜ-l õigus dokumente ja teavet talletada (sh salvestada, pildistada, kopeerida, ümber kirjutada).

2-21-13949

2-21-13949

2-21-13949

2-21-13949 klientide ja tarnijatega või õiguslikke ja ärilisi suhteid äriühinguga seotud ettevõtetega (3-2-129-08, p 10, 3-2-1-86-13, p 12). Seega on avaldaja teabenõue ka selles osas põhjendatud. Aktsionär on esitanud küsimuse, et mis kuupäeval pantis Farmi Tere aktsiad Swedbank AS-i kasuks ning mis lepingust tulenevate ja kelle kohustuste tagatiseks need panditi (teabenõude 1 p 4). Farmi vastas, et see teave nähtub igast Farmi majandusaasta aruandest alates 2017. aastast. Ehkki majandusaasta aruandest nähtub pantimise fakt, ei nähtu sealt, et mis lepingust tulenevate ja kelle kohustuste tagatiseks need panditi. See on oluline seetõttu, et kui Tere aktsiad panditi Maagi kohustuste tagatiseks, on tegemist kõrgendatud huvide konflikti riskiga tehinguga seotud osapoolte vahel, mille osas on avaldajal õigus teabele (Riigikohtu lahendi 2-18-13213 p-d 1920). Samuti on soovitud teave oluline avaldaja aktsionäriõiguste teostamiseks, kuivõrd Farmi vara pantimisel Maagi kasuks on tehtud Maagile majanduslik sooritus (tagatise andmine) ilma selle eest vastutasu saamata. Tegemist on järjekordse vähemusaktsionäri õiguste kahjustamisega Farmi ja Maagi poolt, mille suhtes peab Aktsionärile olema minimaalselt tagatud õigus teabele. Seetõttu on teabenõue põhjendatud.

2-21-13949 aset leidnud. See ei ole aga vastus avaldaja teabenõudes esitatud faktiküsimusele vaid Farmi juhatuse paljasisuline ja põhjendamata õiguslik hinnang toimunud tehingutele, mis on paljasõnaline sisutu hinnang. Aktsionär ei ole Farmilt õiguslike hinnanguid küsinud ega soovinud. Seega on teabenõue selles osas täitmata. Teabenõue on relevantne seetõttu, et sellele antud vastusest sõltub võimalus ja vajadus esitada nõudeid Farmi juhatuse ja nõukogu liikmete vastu. Nimelt, nagu esile toodud eelnevalt, võõrandas Farmi tema põhilise vara, Tere aktsiad, enda 93% aktsionärile Maagile. Üks Farmi nõukogu liige on ka Maagi nõukogu liige, samas kui teine Farmi nõukogu liige on Maagi juhatuse liige. Samas ei kattu ükski Farmi ega Maagi juhtorgani liige avaldaja juhtorgani liikmetega. Sellises olukorras oli eriti oluline, et Farmi juhatus astuks samme, et vältida Maagi mõjuvõimu ärakasutamist Tere aktsiate omandamisel endale kasulike tingimuste seadmiseks. Aktsionäri küsimus ongi esitatud selle kohta, et kas ja milliseid samme on selle vältimiseks Farmi juhatus astunud. Tegemist on huvide konfliktis tehtud tehinguga seotud teabega, mille saamiseks on Aktsionäri õigus (Riigikohtu lahendi 218-13213 p-d 19-20). Seega on teabenõue ka selles osas põhjendatud.

2-21-13949 kiiret levikut ja asjaolu, et vastustaja näol on tegemist toiduainetööstuse ettevõtjaga, ei ole ilmselgelt ka Farmi tegelikes huvides täita kohtulahendit Jõhvis asuvas Farmi tootmiskompleksis. Seetõttu taotleb avaldaja, et dokumentide tutvumine toimuks elektrooniliselt e-kirja teel viidates mh ka Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-20-9006. Juhul, kui kohus elektroonilist kohtulahendi täitmist ette ei näe, palub avaldaja täpsustada, et kohtulahendi täitmisel on avaldajal õigus teha dokumentidest koopiaid (fotosid). Ehkki see õigus tuleneb vahetult ka ülaltoodud Riigikohtu lahendist, on puudutatud isik varasemates asjades toimunud lahendite täitmisel asunud juba seda vaidlustama, väites, et fotode tegemist õigust lahendi täitmise korras sätestatud ei ole. Puudutatud isiku eesmärk on igal võimalusel vältida kohtulahendi täitmist ja tekitada selle asemel täiendavaid kohtuvaidluseid. Seetõttu peab lahendi täitmise kord olema võimalikult täpselt fikseeritud ning Aktsionär OÜ soovib, et kohtulahend olemasolevate dokumentide osas täidetakse elektrooniliselt st. kõik dokumendid edastatakse elektrooniliselt e-posti aadressile. Avaldusele järgnevate menetlusdokumentidega on avaldaja oma nõuet täiendavalt sisustanud ja esitanud oma seisukohad puudutatud isiku vastuväidetele, mida kohus analüüsib lahendi põhjendavas osas. Puudutatud isiku seisukohad III. Puudutatud isik avaldab, et 10. mail 2021 esitas Aktsionär OÜ (edaspidi „Avaldaja“ või „Aktsionär“) Aktsiaseltsile Farmi Piimatööstus (edaspidi „Puudutatud isik“ või „Farmi“) teabenõude, nõudes, et talle esitataks juhatuse ja nõukogu otsused, mitmete lepingute ja nende lisade koopiad ning mitmesugust muud teavet (kokku 15 teabenõuet). Avaldaja nõudis vastuseid 25. maiks 2021. Puudutatud isik vastas 25. mail 2021, et teabenõude saab esitada üldkoosolekule, kuid Puudutatud isiku 2021 üldkoosolekut ei ole veel kokku kutsutud. Puudutatud isik ei keeldunud teabenõudele vastamast nagu on vääralt väitnud Avaldaja. 30. juulil 2021 vastas Puudutatud isik Avaldaja 10. mai 2021 teabenõudele. Puudutatud isik selgitas Avaldajale, et ta puudub õigus nõuda dokumentide esitamist ning teabenõude korras ei saa küsida oletusi, hinnanguid ega prognoose. 13. augustil 2021 esitas Avaldaja korduva teabenõude Puudutatud isikule (kokku 15 teabenõuet), millele Puudutatud isik vastas 24. augustil 2021. Puudutatud isik ei keeldunud valdavas osas teabe andmisest nagu väidab vääralt Avaldaja. 13. augustil 2021 esitas Avaldaja nõudekirja, nõudes, et Puudutatud isik esitaks Avaldaja teabenõude üldkoosolekule, mille otsuste eelnõude kohta tuli hääletada 23. augustiks 2021. Puudutatud isik vastas nõudekirjale 24. augustil 2021. Puudutatud isik ei keeldunud täitmast Avaldaja nõuet nagu väidab vääralt Avaldaja.

2-21-13949 ta hääletas vastu, kuid on sellest hoolimata avalduses nõudnud teavet ka 2019 majandusaasta aruande kohta. ÄS § 287 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Avaldaja iga-aastased teabenõuded on oma sisult puudutatud isikule arusaamatud. Avaldaja iga-aastased teabenõuded on puudutatud isikule ka koormavad, kuna avaldaja jaoks tuleb koostada spetsiaalseid dokumente, mida puudutatud isikul tavapäraselt ei ole vaja koostada ning see võtab ka ülemäära palju inimressurssi. Kui varem on avaldaja põhjendanud teabenõude esitamist sellega, et tal on soov teavet saada, et anda hinnang majandusaasta aruandele, siis käesolevas tsiviilasjas ei ole mitte millegagi põhjendatud teabe saamise vajadust.

2-21-13949 avaldamine konfidentsiaalsuskohustusega mitte hõlmatud isikutele ei ole põhjendatud. Nõukogu otsused võetakse vastu osas, kus nõusolek on vajalik, eeskätt tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Puudutatud isiku nõukogu otsused sisaldavad ärisaladusi, mida puudutatud isik käsitleb järgnevalt punktides 2.2.8.- 2.2.21. Kuivõrd Avaldaja juhatuse liige R. R., olles ka Kentex Finance Eesti OÜ juhatuse liige, kes on Tere AS saneerimisprotsessi osaline ja läbi mitmete vaiete ka takistanud saneerimiskava täitmist, on Puudutatud isiku seisukoht, et Avaldaja võib kasutada läbi Aktsionär OÜ saadavat konfidentsiaalset informatsiooni mujal vaidlustes.

2-21-13949 juhatuse liige R. R. vaidleb vastu Kentex Finance Eesti Osaühingu kaudu). Puudutatud isik leiab, et nimetatud garantiid on tema ärisaladus, mida ta ei saa avaldajale avaldada, arvestades, et avaldaja juhatuse liige püüab Kentex Finance Eesti OÜ kaudu takistada TERE aktsiaseltsi saneerimismenetlust ning saades enda valdusse nimetatud teabe, võib mõjutada puudutatud isiku lepingupartnereid ning sellega võib puudutatud isik jääda ilma vajalikest toodetest või teenustest. Niigi on mitmed lepingupartnerid nõus TERE aktsiaseltsile tarnima toorainet või osutama teenuseid vaid juhul, kui Farmi annab TERE aktsiaseltsi kohustuste täitmiseks garantii. Seoses piimaettevõtete grupi moodustamisega, annab edasiselt garantiisid või võtab enda kanda varasemalt antud garantiid kolmandatele isikutele puudutatud isiku või TERE kohustuste täitmise tagamiseks piimaettevõtete grupi emaettevõte Nordic Milk OÜ. 2.2.15. Puudutatud isiku nõukogu on andnud 30. detsembril 2020 nõusoleku garantiisumma suurendamiseks ja on andnud TERE aktsiaseltsile garantii summas 2,93 miljonit eurot seoses TERE aktsiaseltsi piiratud ulatuses vabade rahaliste vahendite hoidmisega intressitulu teenimise eesmärgil AS Maag Grupp kontsernikontol.

2-21-13949 heaks kiitnud 2020 majandusaasta aruande ja esitanud seisukoha üldkoosoleku otsuste kohta. Nimetatud teave on avaldajale esitatud 2021 üldkoosoleku otsuste eelnõudega. Riigikohus on tsiviilasjas 2-19-9918 p. 34.1. selgitanud, et kõik juhtorganite otsused ei sisalda ärisaladust ning kui aktsiaselts soovib tugineda sellele, et teave on ärisaladus, peab ta seda põhjendama. Puudutatud isik on eelolevalt selgitanud, miks nõutud teave kujutab endast saladuses hoidmist vajavat ja kaubandusliku väärtusega teavet ning on samuti selgitanud, milline teave on juba avaldajale avaldatud. Lähtudes ülaltoodust, ei pea puudutatud isik põhjendatuks avaldajale nõukogu otsuste kohta lisateabe avaldamist. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 järgi on ärisaladus selline teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

2-21-13949 tugines eksperthinnangul. 2020. aasta TERE aktsiate müügihinda ei ole võimalik otseselt võrrelda 2017. aasta tehinguhinnaga, kuna 2017. aasta ostutehingu üheks mitterahaliseks komponendiks olnud Farmi Piimatööstuse uusi aktsiaid hilisema müügitehingu käigus ei võõrandatud. Avaldajale on see teave olnud kättesaadav, mistõttu esitada selline nõue kohtu kaudu on põhjendamatu.

2-21-13949 seoses vastastikuste rahaliste kohustuste tasaarvestusega ja suurendatud vastavalt vajadusele finantseerida täiendavaid investeeringuid ning on vähendatud intressi (3 kuu EURIBOR + 2,65% aastas). Täpsemad näitajad ning numbrid on avaldajale kättesaadavad 2020 majandusaasta aruandest. Avaldaja on soovinud teavet viiviste, tagatiste ja ülesütlemise tingimuste kohta. Avaldaja ei ole sellise teabe vajalikkust mitte millegagi põhjendanud. Avaldaja poolt nõutud tingimused ei ole laenulepingu lisades, vaid laenulepingus endas, millega avaldaja on tutvunud. Laenulepingu p. 2.3. kohaselt on Laenuandjal õigus Leping erakorraliselt üles öelda, kui Laenusaaja on osaliselt või täielikult viivituses mistahes Intressi Maksmise Päeval tasumisele kuulunud Intressi maksmisega ning ei ole Intressi täielikult tasunud talle selleks Laenuandja poolt antud täiendava kolmekümne (30) päeva pikkuse perioodi jooksul. Laenulepingu p. 3.3. kohaselt on Laenuandjal õigus Leping enne Laenu Tagasimaksmise Lõpptähtpäeva erakorraliselt üles öelda, kui Laenusaaja on osaliselt või täielikult viivituses mistahes Laenu Tagasimakse tasumisega ning ei ole vastavat Laenu Tagasimakset täielikult tasunud talle selleks Laenuandja poolt antud täiendava kolmekümne (30) päeva pikkuse perioodi jooksul. Laenulepingu p. 4.1. kohaselt Lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral maksab viivitanud Pool teisele Poolele viivist 0,05% viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Viivist ei arvestata Intressi või viivise tasumisega viivitamise korral. Seega viivise ja lepingu ülesütlemise tingimused tulenevad laenulepingust, mida on avaldajale tutvustatud. Laenulepingu täitmiseks antud tagatised ei ole asjassepuutuvad ning ei kuulu avaldajale avaldamisele. Tagatislepingud on konfidentsiaalsed ning Farmil ei ole AS Maag Grupp nõusolekut tutvustada Avaldajale tagatislepingute põhitingimusi.

2-21-13949 2019 majandusaasta aruandes on toodud selgitused, et 2019 tehti investeeringud uue pulbripakkeliini ja -roboti soetamise, jäävee tootmisvõimekuse suurendamise Põlva tootmisüksuses, taaralao laiendamise Jõhvi tootmisüksuses ja piimakogumisauto soetamise kohta. 2020 majandusaasta aruandest nähtub, et soetati erinevaid pakkeseadmeid. Nende kohta oli viidatud ka teabenõude vastuses, et kõik küsitud tehingud selguvad majandusaasta aruannetest. Riigikohus on tsiviilasjas 2-18-13213 punktides 18 ja 19 selgitanud, et „Kolleegium kordab varasemas praktikas osaühingu osaniku teabenõude kohta väljendatut, et kuigi seadus ei piira seda, mida osanik võib ühingult teabena küsida, ei tähenda see, et osanik võiks osaühingult teabenõude korras küsida ükskõik mida (Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14). Sama põhimõte kohaldub ka aktsiaseltsi aktsionäri teabenõudele. Kohtulahendi täitmise kord Puudutatud isik ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtulahend tuleb täita elektrooniliselt ekirja teel. ÄS § 287 lg 1 kohaselt on aktsionäril õigus saada teavet üldkoosolekul, mis tähendab, et tal on õigus saada suulist teavet. Elektrooniliselt e-kirja teel ei saa edastada suulist teavet. Dokumentide esitamist ei saa puudutatud isikult nõuda. Seega on puudutatud isik seisukohal, et kohtulahend tuleb täita kohtumisel dokumente tutvustades või teabe esitamise kaudu. Puudutatud isik on vastu kohtulahendi täitmisele elektrooniliselt e-kirja teel, kuna puudutatud isik on vastu dokumentide esitamisele avaldajale. Puudutatud isik on valmis edastama teavet, mida kohus peab põhjendatuks, kuid seda suuliselt. Tsiviilasjades 2-18-13213 ja 2-19-9918 pidas kohus põhjendatuks, et kohtulahend tuleb täita puudutatud isiku asukohas ühe nädala jooksul kolmel tööpäeval kella 09.00-18.00. Avaldaja leiab, et talle on koormav sõita Jõhvi kohtulahendi täitmisele ning ta ei soovi olla valvuriga üheskoos pääslas. Avaldaja rahustuseks selgitab puudutatud isik, et Jõhvi tehas on üle läinud digitaalsele valvele ning valvuri pääslat enam ei eksisteeri, mistõttu seal kohtulahendit enam täita ei saa. Puudutatud isiku arvates on põhjendatud, et kohtulahendi täitmine toimub puudutatud isiku asukohas. Avaldaja märkus, et Farmi nõukogu koosolekud on toimunud Tallinnas, ei tähenda, et Farmi peaks teavet andma avaldajale Tallinnas. Riigikohus on tsiviilasjas 2-18-13213 lahendanud varasemates teabenõuetes kohtulahendi täitmise viisi osas punktides 27 ja 28. Puudutatud isik on pidanud tsiviilasjades 2-18-13213 ja 2-19-9918 tutvustama avaldajale dokumente ja esitama teavet, sealhulgas juhatuse ja nõukogu otsuseid ajavahemikus 1.jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018 ning 24. juulist 2018 kuni 11. juunini 2019. Puudutatud isik on seda ka teinud, esitades avaldajale nõukogu otsused. Kuivõrd nõukogu teeb oma otsused koosolekutel ning koosoleku protokoll sisaldab ka muud teavet kui pelgalt otsused, siis on puudutatud isik otsuste tutvustamisel kinni katnud teabe, mille avaldamise kohustust tal pole. Avalduse vastusele järgnevate menetlusdokumentidega on puudutatud isik oma vastuväiteid täiendavalt põhjendanud, mida kohus analüüsib lahendi põhjendavas osas. Kohtumääruse põhjendused IV Kohus tsiviilasja materjalid läbi vaadanud, kuulanud menetlusosalised ära ja uurinud tõendeid, mille juurde menetlusosalised on jäänud kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita menetluse asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse erisusi. Nii hagi- kui ka hagita menetluses on nõude aluseks faktilised asjaolud, millest tulenevalt on avaldajal õigus nõue esitada ja oma nõuet põhjendada (TsMS § 477 lg 1, § 363 lg 1 p 2, § 199 lg 1 p 4). Vastaspoolel on õigus nõudele vastu vaielda (TsMS § 199 lg 1 p 4, 6). TsMS § 477 lg 5 kohaselt 17(54)

2-21-13949 kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. V Käesolevas asjas on esitanud puudutatud isiku Aktsiaselts Farmi Piimatööstus vähemusaktsionär Aktsionär OÜ (avaldaja) kohtule avalduse Aktsiaseltsilt Farmi Piimatööstus (Farmi, puudutatud isik) teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. V.I. Faktiliste asjaoludena on avaldaja esile toonud (esitanud ka asjaolusid kinnitavad tõendid), et 10.05.2021 esitas avaldaja Farmile teabenõude (tl 17-20 I kd). 25.05.2021 teatas Farmi, et keeldub teabenõudele vastamast, kuna see ei ole esitatud Farmi üldkoosolekule (tl 21-22 I kd). 30.07.2021 saatis Farmi Aktsionärile teate otsuste vastuvõtmisest üldkoosolekut kokku kutsumata (tl 23-26 I kd). Samuti esitas Farmi omapoolse vastuse Aktsionäri teabenõudele, keeldudes valdavas osas teabe andmisest ja täielikult dokumentide tutvustamisest (tl 27-31 I kd). 13.08.2021 esitas Aktsionär Farmi üldkoosolekule teabenõude (tl 32-34 I kd). Samuti esitas Aktsionär nõudekirja, et Farmi 30.07.2021 keeldumise üle teabenõuet täita otsustaks Farmi üldkoosolek (35-36 I kd). 24.08.2021 vastas Farmi Aktsionäri teabenõudele, keeldudes taaskord valdavas osas teabe andmisest ja täielikult dokumentide tutvustamisest (tl 37-42 I kd). Samuti keeldus Farmi täitmast Aktsionäri nõuet, et teabenõude täitmise üle otsustaks Farmi üldkoosolek (43-44 I kd). Eelolevate tõendite alusel on tuvastatav, et avaldaja on 10.05.2021 (digitaalselt allkirjastatud 09.05.2021) teabenõudega soovinud saada Farmi nõukogu ja juhatuse otsuseid alates 01.01.2020 koos protokollidega või teavet vastuvõetud otsuste sisu kohta; AS Maag Grupp ja AS Farmi Piimatööstus vahelist lepingut, millega AS Maag Grupp võõrandas 100% AS Tere aktsiaid AS-le Farmi Piimatööstus (tehingu tegemise aeg nähtuvalt äriregistrist on 08.07.2020); teavet selle kohta, millal pantis Farmi AS Tere aktsiad Swedbank AS-i kasuks ning milliste ja kelle kohustuste tagatiseks need panditi; AS Farmi Piimatööstus ja AS Maag Grupp vahel 08.02.2018 sõlmitud laenulepingu nr 18-1 kõiki lisasid alates lepingu sõlmimisest; AS Farmi Piimatööstus ja AS Maag Grupp vahel 29.12. 2017 sõlmitud nõuete müügi ja loovutamise lepingut, millega AS Farmi Piimatööstus omandas nõuded ja võttis endale nõuete eest tasumise kohustuse summas 30 347 867, 81 eurot, tasumise tähtajaga 23.02.2022, koos lepingu sõlmimise põhjendustega; teavet selle kohta, miks Farmi Piimatööstus võõrandada 100% AS Tere aktsiatest seotud isikule AS-le Maag Grupp; selgitust milliste andmete alusel ja millist metoodikat kasutades selgitati välja 100% AS Tere aktsiate õiglane väärtus ja müügihind; teavet (tehingu vastaspool, tehingu sisu, maht, hind) kõikidest AS Farmi Piimatööstuse poolt tehtud tehingutest seotud isikutega 2019 ja 2020 majandusaastal; teavet juhtorgani liikmetele tasutud tasude summad 2019 ja 2020 majandusaastal; selgitust selle kohta, kuidas on välistatud see, et AS Tere 100% aktsiate võõrandamise tehing osutub kasumi varjatud kõrvalejuhtimiseks ning väikeaktsionäri teadvaks kahjustamiseks, eriti arvestades asjaolu, et Farmi majandustulemused ilma AS Tere’ta on märkimisväärselt nõrgad; selgitust selle kohta, milliseid igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid on Farmi teinud 2019 a ja 2020 a majandusaasta jooksul ning kui nende kohta on nõukogu vastu võtnud otsuseid, siis esitada otsused tutvumiseks autentsel kujul, ilma midagi muutmata, lisamata, varjamata; esitada KPMG Baltic AS-i poolt 02.07.2020 koostatud hindamisraport koos selgitusega autentsel kujul, midagi muutmata, lisamata, varjamata; selgitust, miks Farmi juhatus otsustas AS Tere saneerimismenetluses 17.03.2021 anda 2016 a esitatud saneerimiskavale poolt hääle olukorras, kus Farmi peab AS-lt Maag Grupp AS Tere vastu omandatud nõuete eest tasumiseks võetud laenult tasuma intresse määras 3 kuu euribor+3,5 %, samal ajal AS Tere saneerimiskava kohaselt tasutakse omandatud tagatud nõuetele intresse vaid 2% aastas (tl 17-20 I kd).

18(54)

2-21-13949 Farmi on avaldajale vastanud 25.05.2021, et aktsionäril on õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta üldkoosolekul (tl 21-22 I kd). Seejärel on Farmi saatnud 30.07.2021 otsuse üldkoosoleku otsuste (2020. aasta majandusaasta aruande kinnitamine juhatuse poolt esitatud kujul ja 2020 majandusaasta puhaskahjumi summas 7 033 115 eurot ja selle katmine eelmiste perioodide jaotamata kasumist kinnitamine) vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata (tl 23-26 I kd). Farmi on 30.07.2021 vastanud ka avaldaja teabenõudele, millest nähtuvalt on leitud, et Aktsionär ei saa nõuda, et juhatus annaks talle teavet väljaspool üldkoosolekut ning aktsionär ei saa nõuda aktsiaseltsi dokumentidega tutvumist. Aktsionäril on õigus tutvuda ja saada ärakirja aktsionäride üldkoosoleku protokollist (ÄS § 304 lg 4), tal on õigus tutvuda majandusaasta aruannetega (ÄS § 332 lg 4) ja otsuste eelnõudega (ÄS § 293` lg 5). Farmi enne 23.09.2019 jõustunud põhikirja p.3.2.5. ei ole enam kehtiv, mistõttu Farmi aktsionäridel puudub õigus tutvuda aktsiaseltsi dokumentidega ning Aktsionär OÜ teabenõue talle dokumentide esitamiseks (teabenõude p. 1, 2, 3, 5, 6, 12 ja 13) on alusetu ja põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Kuivõrd Farmi juhatus ja nõukogu on otsustanud 2021 korralise üldkoosoleku otsused vastu võtta üldkoosolekut kokku kutsumata, siis annab Farmi oma seisukoha ja vastused teabenõudele kirjalikult alljärgnevalt: 1. Nõue esitada AS Farmi Piimatööstus nõukogu ja juhatuse otsused perioodil 01.01.2020 – 10.05.2021. Farmi on vastanud ja avaldanud ka, et Farmi juhatus teeb oma otsused igapäevase majandustegevuse käigus ning selle kohta ei vormistata otsuseid kirjalikult. Aktsionäril ei ole äriseadustiku alusel Farmi juhatuse otsuste vaidlustamise õigust, mistõttu ei ole põhjendatud ka aktsionärile juhatuse otsuste kohta teabe andmine. Nõukogu otsuste vaidlustamise õigus aegub kolme kuu möödudes otsuse vastuvõtmisest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, teeb juhatus nõukogu nõusolekul. Nõukogu otsused sisaldavad Farmi ärisaladusi, mistõttu nende avaldamine konfidentsiaalsuskohustusega mitte hõlmatud isikutele, ei ole põhjendatud. 2. Nõue esitada Teile AS Maag Grupp ja AS Farmi Piimatööstus vahel 18.07.2017 sõlmitud leping, millega AS Maag Grupp võõrandas 100% AS Tere aktsiaid AS-ile Farmi Piimatööstus. Sama nõude olete esitanud tsiviilasjas 2-18-13213 (avalduse p. 1.10.1. (10a), millise nõude on kohtud jätnud rahuldamata. Farmi on vastu vaielnud selle lepingu Teile tutvustamisele kogu varasema kohtumenetluse kestel. Jõustunud kohtuotsus välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt. 3. Nõue esitada Teile AS Maag Grupp ja AS Farmi Piimatööstus vahel 08.07.2020 sõlmitud leping, millega AS Farmi Piimatööstus võõrandas 100% AS Tere aktsiaid AS-ile Maag Grupp. Teil puudub õigus nõuda selle lepingu esitamist. Kuivõrd eelneva samasisulise lepingu esitamist ei pidanud kohtud õiguspäraseks, siis sama kehtib ka teabenõude punktis 3 näidatud lepingu suhtes. 4. Nõue esitada teave selle kohta, millal pantis Farmi AS Tere aktsiad Swedbank AS kasuks ning milliste ja kelle kohustuste tagatiseks need panditi. Küsitud teave on Teile olnud kättesaadav kõigis majandusaasta aruannetes alates 2017 majandusaasta aruandest. 5. Nõue esitada Teile AS Maag Grupp ja AS Farmi Piimatööstus vahel 08.02.2018 sõlmitud laenulepingu nr 18-1 kõik lisad alates lepingu sõlmimisest kuni 10.05.2021. AS Maag Grupp ja AS Farmi Piimatööstus vahel 08.02.2018 sõlmitud laenulepingut nr 18-1 ja selle Lisa 1 on Teile tutvustatud 26.10.2020 vastavalt kohtulahendile tsiviilasjas 2-18-13213. Hiljem sõlmitud laenulepingu lisade tutvumiseks esitamiseks Teil nõudeõigus puudub. Küll võib juhatus anda Teile teavet, et 2019-2020 laenulepingu lisadega on laenu tagastamise tähtaega pikendatud kuni 29.03.2024, laenusummat vähendatud seoses vastastikuste rahaliste kohustuste tasaarvestusega ja suurendatud vastavalt vajadusele finantseerida täiendavaid investeeringuid ning on vähendatud intressi (3 kuu EURIBOR + 2,65% aastas). Täpsemad näitajad ning numbrid on Teile kättesaadavad 2020 majandusaasta aruandest. 6. Nõue esitada Teile AS Farmi Piimatööstus ja AS Maag Grupp vahel 29.12.2017 sõlmitud nõuete müügi ja loovutamise leping summas 30 347 867,81 eurot. Samuti nõuate selgitusi, miks selline tehing tehti ning milline on selle tehingu mõju Farmi majandustulemustele. Teil puudub õigus nõuda mistahes lepingute esitamist. Samasisulise nõuete müügi ja loovutamise lepingu nõude olete esitanud tsiviilasjas 19(54)

2-21-13949 2-18-13213 (avalduse p. 1.10.5. (10e – kõik Tere saneerimismenetluses Farmi poolt tehtud tehingud nõuete loovutamise kohta), millise nõude on kohtud jätnud rahuldamata. Farmi on vastu vaielnud selle lepingu Teile tutvustamisele kogu varasema kohtumenetluse kestel. Jõustunud kohtuotsus välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt. Riigikohtu 19.10.2020 määruses tsiviilasjas 2-18-13213 p. 19, 39 on Riigikohus selgitanud, et: „Teabenõude korras ei saa aga küsida oletusi, hinnanguid ega prognoose (nt seda, mida kavatsetakse teha siis, kui tooraine hind tõuseb) (vt ka Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14.1).” Juhatus ei pea andma Teile hinnangut, miks selline tehing tehti. Tehingu mõju Farmi majandustulemustele kajastub Farmi majandusaasta aruannetes alates 2017 majandusaasta aruandest. 7. Nõue selgitada Tere aktsiate võõrandamist seotud isikule, mitte avalikul enampakkumisel. Juhatus ei pea Teile andma hinnangut, miks selline tehing tehti. Hinnangut ei saa küsida teabenõude vormis. 8. Nõue selgitada, milliste andmete alusel ja millist metoodikat kasutades selgitati välja 100% AS Tere aktsiate õiglane väärtus ja müügihind. Kes teostas ja viis läbi hindamise ja mille alusel? Tere aktsiate hindamise viis läbi KPMG Baltics OÜ ja hindamine viidi läbi 31.12.2019 andmete alusel. Tere (konsolideeritud, koos Meieri Transport AS-ga ja teiste tütarettevõtetega) aktsiate hinnanguline väärtusvahemik leiti diskonteeritud rahavoogude meetodi (DCF meetod) ja turumeetodi põhjal.

2-21-13949 uhisettevottealla, https://www.pollumajandus.ee/uudised/2020/08/19/maag-grupp-kujundasumber-omapiimatoostuskontserni-terest-ja-farmist-sai-nordic-milk) Vastavad õigusmuudatused kajastuvad ka äriregistris, mille andmed on avalikud ja Teile kättesaadavad.

2-21-13949 d. iga seotud isikuga tehtud tehingute saldo teabenõudega hõlmatud ajavahemiku alguses ja lõpus.

2-21-13949 nõusolekuta. Farmil ei ole AS Maag Grupp nõusolekut tutvustada Teile selle lepingu põhitingimusi. 3. Kui palju on AS Tere aktsiate hind 2017. ja 2020. aastal tehtud tehingute alusel tõusnud või langenud? Kui palju on AS Tere käive, ärikasum ja puhaskasum 2020. aastal võrreldes 2017. aastaga tõusnud või langenud? Tere aktsiaseltsi (edaspidi: Tere) käive, ärikasum ja puhaskasum on Teile nähtavad Tere majandusaasta aruannetest, mis on Teile kättesaadavad. Samuti on Teile kättesaadav Farmi 2017 majandusaasta aruanne ning Te tutvusite 2020 majandusaasta aruandega, kust nähtuvad andmed tütaräriühingute väärtuse kohta. 4. Mis kuupäeval pantis Farmi AS Tere aktsiad Swedbank AS-i kasuks ning mis lepingust tulenevate ja kelle kohustuste tagatiseks need panditi? Oma 10. mai 2021 teabenõudes nõudsite teavet selle kohta, mis kuupäeval pantis Farmi Tere aktsiad ja mis lepingust ja kelle kohustuste tagamiseks need panditi, millisele nõudele on juhatus juba vastanud oma 30. juuli 2021 vastuses ning midagi täiendavalt sellele lisada ei ole. Palume mitte esitada korduvaid nõudeid, millele on juhatus juba vastanud. 5. Millised lisad on sõlmitud AS-i Maag Grupp ja Farmi vahel 08.02.2018 sõlmitud laenulepingule? Milliseid lepingu põhitingimusi on lisadega muudetud ja kuidas (lepingu summa, tähtaeg, intressid ja viivised, tagatised, ülesütlemise tingimused)? Oma 10. mai 2021 teabenõudes nõudsite Farmi ja AS Maag Grupi vahelise 08.02.2018 laenulepingu kõigi lisade esitamist. Farmi juhatus vastas Teile 30. juulil 2021, tuletades meelde, et laenulepingu lisa 1 on Teile tutvustatud dokumendi esitamisega 26. oktoobril 2020 ning seejärel tehtud muudatustest on Teid teavitatud 30. juuli 2021 vastuses. Juhatus on Teie teabenõude seega täitnud ning on teavitanud Teid laenulepingu lisadest, millega on muudetud laenusummat, laenu tagastamise tähtaega ja intresse. 6. Millistel põhitingimustel on sõlmitud Farmi ja AS-i Maag Grupp vaheline 29.12.2017 nõuete müügi ja loovutamise leping (lepingu summa, tasumise tähtaeg, intressid ja viivised, tagatised)? Oma 10. mai 2021 teabenõudes nõudsite 29.12.2017 Farmi ja AS Maag Grupi vahelise nõuete müügi ja loovutamise lepingu esitamist, millise nõude põhjendamatust juhatus selgitas Teile oma 30. juuli 2021 vastuses. Teabenõudes 2 olete lepingu esitamise nõude asendanud nõudega tutvustada Teile lepingu põhitingimusi, kuigi 10. mai 2021 teabenõudes olete märkinud lepingu hinna 30 347 867,81 eurot, mis ongi lepingu üks põhitingimus. Seega on lepingu hind Teile teada, Teile on teada ka tasumise tähtaeg 23. veebruar 2022 (kuivõrd nimetatud teave sisaldus Farmi ja AS Maag Grupi vahel sõlmitud laenulepingu nr 18-1 preambulas, millist dokumenti Farmi tutvustas Aktsionäri esindajale 26. oktoobril 2020). Aktsionäri 4. septembri 2018 avalduses Viru Maakohtule punktis 1.10.5. olete nõudnud andmeid Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus poolt sõlmitud tehingute põhitingimuste kohta Tere saneerimismenetluses. Nimetatud nõude on Jõhvi Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas 2-18- 13213 jätnud rahuldamata ning Farmil puudub kohustus tutvustada Teile nimetatud andmeid. 29.12.2017 Farmi ja AS Maag Grupi vahel sõlmitud lepingu alusel loovutati nõuded Tere saneerimismenetluses, mistõttu kohtud on kontrollinud sellise nõude esitamise põhjendamatust ning on jätnud selle nõude rahuldamata. TsMS § 477 lg 1, § 371 lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 alusel ei menetleta samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel algatatud vaidlust, kui on olemas jõustunud kohtuotsus. 7. Milliseid arvamusi ja analüüse ja kellelt tellis Farmi kolmandatelt isikutelt, mille tulemusel otsustas Farmi müüa AS Tere seotud isikule? Mis oli AS Tere aktsiate eeldatav müügihind avatud turul ja mis oli müügihind tehingus seotud isikuga? Teie 10. mai 2021 teabenõude vastuses on Farmi Teile 30. juulil 2021 teada andnud, et Tere aktsiate hindamise viis läbi KPMG Baltics OÜ. Tere aktsiad müüdi vastavalt hindamise tulemusele. Riigikohtu varasemate selgituste kohaselt ei saa teabenõude korras küsida oletusi, hinnanguid ega prognoose ning teabenõude esemeks ei ole küsimused aktsiaseltsi sisemise töökorralduse kohta. 8. Mis kuupäeval tegi Farmi juhatus otsuse AS Tere aktsiad müüa? Mis kuupäeval tegi Farmi nõukogu otsuse AS Tere aktsiad müüa? Farmi nõukogu ja juhatus tegid vastavad otsused 7. juulil 2020. 9. Mis järeldusele jõudis KPMG Baltics OÜ AS Tere aktsiate hindamisel rahavoogude meetodi ja turumeetodi põhjal? Millised olid DCF hindamisel kasutatud peamised eeldused (diskontomäär, kasvumäärad, brutokasumi marginaalid, EBITDA 23(54)

2-21-13949 marginaalid, omakapitali osakaal)? Milliseid kaubaturge ja geograafilisi turge võeti aluseks turumeetodil hindamisel? Mis oli turumeetodil hindamisel kasutatud AS Tere EBITDA ja puhaskasum ja millise EV/EBITDA ja P/E kordajate alusel AS Tere turuväärtus leiti? Farmi ei kommenteeri KPMG Baltics OÜ tegevust Tere aktsiate hindamisel. 10. Millised tehingud on Farmi 2019-2020. majandusaastal teinud seotud isikutega? Palume esitada järgneva info: a. tehingu teise poole seose kirjeldus (aktsionär, töötaja, juhatuse liige vms); b. iga seotud isikuga tehtud tehingute üldine kirjeldus (kaupade ja teenuste ost-müük; põhivara ost-müük; laenude andmine ja saamine; garantii või tagatise andmine või saamine vms); c. iga seotud isikuga tehtud tehingute summeeritud maht teabenõudega hõlmatud ajavahemikul; d. iga seotud isikuga tehtud tehingute saldo teabenõudega hõlmatud ajavahemiku alguses ja lõpus. Aktsionär peab enesestmõistetavaks, et Farmi on kohustatud esitama talle iga-aastaselt teabe seotud isikutega tehtud tehingute kohta suuremas mahus kui on avaldatud majandusaasta aruandes. Aktsionäri sellekohane arusaam pärineb ilmselt teabevaidlustest 2017 ja 2018 majandusaasta aruannete kinnitamise üle, kus kohtud leidsid, et Farmi peaks Aktsionärile esitama sellise teabe. Farmi leiab, et tal ei ole sellist iga-aastast kohustust Aktsionäri ees ning Aktsionär on saanud informatsiooni tehingutest seotud isikutega 2019 majandusaasta aruandest ning talle tutvustatud 2020 majandusaasta aruandest. 11. Mis äriühing tasub Farmi juhatuse liikmetele nende tegevuse eest Farmi juhatuses? Millises summas 2020. aastal Farmi juhatusele tasu maksti? Farmi juhatuse liikmetele tasus Farmi nende tegevuse eest juhatuse liikmena kuni 30. septembrini 2020 ning tasu vastas juhatuse liikme lepingutes kokkulepitud summadele. Alates

2-21-13949 kui on alus nõue rahuldada, siis rahuldada nõue selliselt, et seda oleks võimalik täita.“ Seega tuleb kõigepealt välja selgitada, millised tehingud on Aktsionäri arvates igapäevase majandustegevuse raamest väljuvad ning milliste konkreetsete tehingute kohta soovib ta teavet saada. 16. Samuti palub Aktsionär endale tutvumiseks esitada Farmi nõukogu ja juhatuse otsused ja protokollid perioodil 01.01.2020 kuni 10.08.2021 muutmata kujul ja täies ulatuses. Aktsionär on seejuures märkinud, et Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas 2-19-9918 märkinud, et aktsionäril on vähemalt üldjuhul õigus tutvuda selle aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu otsustega, mille aktsionär ta on. Oma 10. mai 2021 teabenõudes nõudsite Farmi nõukogu ja juhatuse otsuseid ja protokolle perioodil 01.01.2020 kuni 10.08.2021 muutmata kujul ja täies ulatuses. Farmi juhatus vastas Teie teabenõudele 30. juulil 2021. Teabenõudes 2 olete korranud esimeses teabenõudes küsitut, millele on Teile juba vastatud. Te võite mitte rahulduda Teile antud vastusega, kuid see ei muuda Farmi poolset vastust samasisulisele korduvale teabenõudele. Riigikohus ega Tartu Ringkonnakohus ei ole kohustanud Farmit esitama Aktsionärile nõukogu koosolekute protokolle, vaid üksnes tehtud otsuseid ning nimetatu on kinnitust leidnud ka tsiviilasjades 2-18-13213 ja 2-19-9918 kohtulahendite täitmiseks algatatud täitemenetlustes ning selle üle peetavas vaidluses kohtutäituriga. Nõudekirjas nõutu osas vastas Farmi, et ÄS § 287 lg 3 ei kohaldu juhul, kui aktsionäride korralist üldkoosolekut ei toimu ning üldkoosoleku otsused võetakse vastu ilma koosolekut kokku kutsumata. Aktsiaseltsil puudub kohustus anda aktsionärile teavet väljaspool üldkoosoleku. Sellest hoolimata on Farmi täitnud Teie 10.05.2021 teabenõude ja 13.08.2021 korduva teabenõude. Toodu alusel saab asuda seisukohale, et avaldaja on esitanud 09.05.2021 ja 13.08.2021 Farmile teabenõuded teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks ning nõudekirja. Farmi on vastanud avaldaja teabenõuetele ja nõudekirjale kirjalikult 30.07.2021 ja 24.08.2021. Kohtu hinnangul saab asuda ka seisukohale, et Farmi ei ole avaldajale teavet soovitud ulatuses andnud ning ei ole võimaldanud soovitud dokumentidega tutvuda. Seega tuleb avaldaja nõuet kontrollida kohtumenetluses. V.II. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et aktsionäri teabenõude eesmärk on saada eelkõige teavet selle kohta, milline on äriühingu majanduslik olukord ja teave, mida aktsionär küsib, peab aitama hinnata aktsiaseltsi majanduslikku seisundit (RKTKm 2-18- 13213 p 18,19; 2-19-9918 p 36.2). Avaldaja on avaldanud, et soovib teavet selleks, et teostada oma aktsionäriõigusi. Avaldaja on menetluses jäänud seisukohale, et tal on õigus avalduses nõutud ulatuses ja viisil saada Farmi äritegevuse kohta teavet ja tutvuda dokumentidega. Avaldaja on tuginenud sellele, et aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta (ÄS § 287 lg 1). Puudutatud isiku hinnangul tuleb ÄS § 287 lg-st 1 ja asjaolust, et puudutatud isiku põhikiri ei näe alates 23.09.2019 aktsionärile ette dokumentidega tutvumise õigust, järeldada, et avaldajal puudub õigus mistahes dokumentidega tutvumiseks. Puudutatud isiku seisukoha kohaselt ei tähenda aktsionäri õigust tutvuda juhtorganite otsustega seda, et aktsionäril on õigus tutvuda juhtorgani koosoleku protokollide ja selle lisadega. Puudutatud isik on ka seisukohal, et igal juhul ei ole avaldajal õigust tutvuda selliste protokollidega ja nendele lisatud dokumentidega, mis on tehtud koosolekutel, kus ei ole ühtegi otsust vastu võetud. Seega on menetlusosaliste vahel esmalt vaidlus selle üle, kas avaldajal on õigus tutvuda puudutatud isiku dokumentidega, so juhatuse ja nõukogu otsustega, sh otsuste protokollide ja lisadega. Kohtupraktikas (mh käesoleva menetluse menetlusosaliste vahel toimunud vaidlustes, so tsiviilasjad nr 2-18-13213 ja 2-19-9918) on asutud seisukohale, et teabe taotlemise nõude üldine materiaalõiguslik alus on sätestatud ÄS § 287 lg-s 1, mille kohaselt on aktsionäril õigus 25(54)

2-21-13949 üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib juhatus keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Täiendavalt on Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas 2-19-9918 märkinud, et „Kuna aktsionär on vähemalt üldjuhul huvitatud isik, kellel on aktsiaseltsi kõigi juhtimistasandite otsuste vaidlustamise õigus (vt ka Riigikohtu 8. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-10, p 13), siis on tal eelduslikult ka juhtorganite otsustega tutvumise õigus“. Lisaks on Riigikohus lahendis nr 2-21-2657 p-s 12.4 selgitanud, et kui nõukogu otsuse protokollidele on lisatud lisamaterjale, on koosoleku protokoll ja selle lisad õiguslikus tähenduses üks dokument (vt võrdlevalt tulundusühistu üldkoosoleku protokolli ja selle lisade kohta Riigikohtu 8. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-15, p 18, tl 162-166 II kd). Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et varem reguleeris avaldaja õigust dokumentidega tutvumiseks ka äriühingu põhikirja p 3.2.5, mis ei kehti alates põhikirja uue redaktsiooni registrisse kandmisest, so 23.09.2019. Kohus on seisukohal, et äriühingu juhtorganite otsustega tutvumise õigus ei tulene ÄS §-st 287, vaid ÄS § 322 lg 6, 7. Seadus annab aktsionärile õiguse äriühingu juhtorgani otsuse vaidlustamiseks, seega ei ole võimalik väita, et tal ei ole võimalik äriühingu juhtorganite otsustega tutvuda. Kohtu hinnangul on kohtupraktikast tulenev ka see, et aktsionäril on õigus tutvuda juhtorgani otsuste protokollide ja lisadega. Samas nõustub kohus puudutatud isikuga selles, et avaldajal ei ole õigust tutvuda selliste protokollidega ja nendele lisatud dokumentidega, mis on tehtud koosolekutel, kus ei ole otsust vastu võetud. Kohtu hinnangul on see seisukoht põhjendatud sellega, et aktsionäril on õigus vaidlustada juhtorganite otsuseid, mitte protokolle ja/või nende lisasid. V.II.I. Kohus hindab avaldaja nõudepunkti 1, so kohustada Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus esitama Aktsionär OÜ-le tutvumiseks järgnevad Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus juhatuse ja nõukogu otsused (sh kõik otsuste protokollid ja lisad täielikult ja muutmata kujul): 30.01.2020 nõukogu otsus; 13.02.2020 nõukogu otsus; 05.03.2020 nõukogu otsus; 25.03.2020 nõukogu otsus; 29.04.2020 nõukogu otsus; 27.05.2020 nõukogu otsus; 07.07.2020 nõukogu otsus; 06.08.2020 nõukogu otsus; 02.09.2020 nõukogu otsuse lisad; 06.10.2020 nõukogu otsus; 05.11.2020 nõukogu otsus; 01.12.2020 nõukogu otsus; 30.12.2020 nõukogu otsus; 14.01.2021 nõukogu otsus; 16.02.2021 nõukogu otsus; 23.03.2021 nõukogu otsus; 27.04.2021 nõukogu otsus; 02.06.2021 nõukogu otsus; 30.06.2021 nõukogu otsus; 29.07.2021 nõukogu otsusele lisatud aruanne ja muud lisad. Menetluse käigus on puudutatud isik kinnitanud, et juhatuse otsuseid kirjalikult ei tehta, seega ei saa tutvuda dokumentidega, so juhatuse otsustega. Kuigi avaldaja nõudepunkt on eelviidatult sõnastatud, so sisse on jäetud ka juhatuse otsustega tutvumise õigus, on kohtu hinnangul avaldaja konkretiseerides nõuet soovinud siiski tutvuda konkreetsete nõukogu otsuste, nende protokollide ja lisadega. Puudutatud isik on avaldanud, et on menetluses välja toonud kõik avaldaja poolt nõutud ajavahemikul toimunud nõukogu koosolekute toimumispäevad, mil nõukogu koosoleku protokolli kohaselt on vastu võetud otsused. Puudutatud isik on avaldanud, et lisaks on nõukogu koosolekud toimunud 30.01.2020, 29.04.2020, 05.11.2020, 16.02.2021, 23.03.2021 ja 30.06.2021 (puudutatud isik on selgitanud, et 30.06.2021 toimus nõukogu koosolek, kus arutati 2021 mai majandustulemusi ning ainus otsus tehti selle kohta, et üldkoosoleku toimumise aeg või otsuste vastuvõtmine tuleb otsustamisele järgmisel nõukogu koosolekul), kuid nendel koosolekutel otsuseid vastu ei võetud. Avaldaja sellele vastu ei vaidle kuid on seisukohal, et kui nõukogu koosolekul otsuseid ei tehtud, tuleb endiselt avaldada nõukogu koosoleku protokollid ja lisad. Kohus kordab, et kohtu hinnangul on kohtupraktikast tulenev see, et aktsionäril on õigus tutvuda juhtorgani otsuste protokollide ja lisadega. Samas ei tähenda see 26(54)

2-21-13949 seda, et avaldajal on õigus tutvuda selliste protokollidega ja nendele lisatud dokumentidega, mis on tehtud koosolekutel, kus ei ole otsust vastu võetud. Seega jätab kohus avaldaja 1 nõudepunkti viidatud nõukogu otsustega, sh protokollide ja lisadega tutvumiseks rahuldamata. Puudutatud isik on seisukohal, et nõukogu otsused sisaldavad puudutatud isiku ärisaladusi, mistõttu nende avaldamine konfidentsiaalsuskohustusega mitte hõlmatud isikutele ei ole põhjendatud. Nõukogu otsused võetakse vastu osas, kus nõusolek on vajalik, eeskätt tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Riigikohus on tsiviilasjas 219-9918 p. 34.1. selgitanud, et kõik juhtorganite otsused ei sisalda ärisaladust ning kui aktsiaselts soovib ÄS § 287 lg 2 järgi tugineda sellele, et küsitav teave on ärisaladus, peab ta seda põhistama. ÄS § 287 lg 2 kohaselt juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 sätestab, et ärisaladus on teave, mis vastab järgnevatele tingimustele: (i) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; (ii) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja; (iii) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Puudutatud isik on ÄS § 287 lg 2 kohaldamiseks esitanud enda seisukohad ja tõendid, selle kohta, et tegemist on puudutatud isiku äri- ja tootmissaladusega, so 02.06.2021 töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 6 (tl 213-221 II kd), 18.03.2010 sisekord ja töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 12 (tl 1-10 III kd), 2020. a töökorralduse reeglid eelkõige reeglite p 6 (tl 170179 IV kd), Konkurentsiameti ärisaladuse juhis (tl 19-22 III kd), analüütika slaidide näidis nõukogule tõendab, et nõukogu koosoleku protokollid ja lisad sisaldavad andmeid nii Farmi kui ka Tere kohta kuni juuli 2020, seejärel aga juba Nordic Milk OÜ ja tema kõigi tütaräriühingute kohta ehk teisisõnu Farmi ja kolmandate isikute ärisaladusi (tl 168-169 IV kd). Kohus analüüsib nõukogu otsuseid, millega avaldaja on soovinud tutvuda ja mille osas ei ole kohus eelnevalt jätnud avaldaja nõudepunkti 1 rahuldamata. 13.02.2020 nõukogu otsus- Puudutatud isik on avaldanud, et Farmi nõukogu on 13.02.2020 otsustanud suurendada AS-le SEB Liising antud garantiid seoses TERE aktsiaseltsi faktooringulepinguga. Nõukogu otsusele on lisatud garantii AS SEB Liising kasuks. Puudutatud isik on selgitanud, et garantii andmise vajadus Farmi poolt tulenes asjaolust, et Farmi tütaräriühing Tere oli jätkuvalt saneerimismenetluses ning kolmandad isikud ei näinud võimalust finantseerida Tere tegevust ilma täiendavate garantiideta. Seega on küll garantii antud seotud isiku poolt, kuid vaid seetõttu, et seda nõudis AS SEB Liising. Puudutatud isik leiab, et Farmi poolt antud garantii uus suurus on tema ärisaladus. Tere kasutab faktooringut, mida võimaldab talle AS SEB Liising. AS-iga SEB Liising sõlmitud finantseerimisleping ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav, tal on kaubanduslik väärtus, mis väljendub AS SEB Liising poolt antud limiidi suuruses, mille tagamiseks on AS SEB Liising nõudnud garantiid puudutatud isikult. Nimetatud teave on kaetud pangasaladusega ning puudutatud isik on kohaldanud vajalikke meetmeid, et hoida teavet salajas. Puudutatud isik on selgitanud, et seoses muudatustega piimagrupi struktuuris on AS SEB Liising ees uueks garantii andjaks Nordic Milk OÜ. Tere faktooringulepingu tingimused, mille täitmist garantii tagab, ei ole aga muutunud ja omavad kaubanduslikku väärtust ulatuses, milles AS SEB Liising faktooringut võimaldab ning millistel tingimustel. Farmi ei ole õigustatud avaldama avaldajale teavet oma emaettevõtte või tema tütaräriühingute lepinguliste suhete kohta finantseerimisasutustega. 27(54)

2-21-13949

Tuvastatult on 05.11.2021 Tallinna Ringkonnakohus Tere saneerimiskava kinnitamise määruse tühistanud (Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-16-2060, tl 62-71 II kd). Menetlus jätkub maakohtus (menetlusosaliste selgitused kohtuistungil). Seega ei saa käesolevalt anda hinnangut Tere saneerimiskavale. Tegemist ei ole Farmi ärisaladusega, vaatamata sellele, et garantii andmist nõudis AS SEB Liising ja Tere kasutab faktooringut, mida võimaldab talle AS SEB Liising. Garantiitekst iseenesest ei ole samuti puudutatud isiku ärisaladuseks. Garantii on juriidiline dokument ja selle tekst ei oma kaubandusliku väärtust. Vaidlust ei ole selles, et kõnealune leping on käesolevaks ajaks lõppenud ega saa ka seetõttu olla Farmi ärisaladus. Puudutatud isik väidab, et avaldaja õigust teabe saamiseks piirab krediidiasutuste seaduse regulatsioon pangasaladuse kohta. Kohus puudutatud isikuga ei nõustu. Pangasaladus reguleerib üksnes krediidiasutuse kohustusi krediidiasutuse ja kliendi vahelises suhtes. Puudutatud isik on selgitanud, et seoses muudatustega piimagrupi struktuuris on AS SEB Liising ees uueks garantii andjaks Nordic Milk OÜ. Tere faktooringulepingu tingimused, mille täitmist garantii tagab, ei ole aga muutunud ja omavad kaubanduslikku väärtust ulatuses, milles AS SEB Liising faktooringut võimaldab ning millistel tingimustel. Farmi poolt avaldatu ei muuda varasemat teavet ärisaladuseks. Samas on puudutatud isik ka leidnud, et Farmi antud garantii ei puuduta aktsiaseltsi majanduslikku olukorda kuna ee on lõppenud ja garantiikohustuse on üle võtnud Nordic Milk OÜ. Kohtu hinnangul on aktsionäril õigus saada teavet seotud isikute vahelise tehingu kohta. Eeltoodud põhjendustel, tuleb puudutatud isikul avaldajale esitada 13.02.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul. Puudutatud isiku taotlus anda puudutatud isikule õigus garantii uue suuruse dokumendis kinni katmiseks ja otsusele lisatud AS SEB Liising poolt ette valmistatud garantii teksti mitteesitamiseks, jätab kohus eelolva analüüsi alusel, rahuldamata. 05.03.2020 nõukogu otsus-Puudutatud isik on avaldanud, et Farmi nõukogu on 05.03.2020 otsustanud kinnitada 2020 eelarve (konsolideeritud kujul, mis sisaldab nii Farmi, Tere kui ka Tere tütaräriühingu Meieri Transport AS eelarvet) ja arutas Capex 2020 ehk investeeringute plaani, AS Maag Grupp üleminekut uuele majandustarkvarale. Puudutatud isik selgitas, et Farmi nõukogu koosolek 05.03.2020 on protokollitud ning lisaks otsustele sisaldab ka mitmeid ülevaateid nõukogu liikmetele (jaanuar 2020 tulemustest koos lisaga, eelarve ja Capex lisad, piimandusgrupi tulevikuplaanidest koos lisadega), mida ei tule avaldajale avaldada vastavalt Riigikohtu lahenditele. Puudutatud isik selgitab, et 2020 eelarve ja investeeringute plaan on puudutatud isiku või tema tütaräriühingu ärisaladus. Eelarve sisaldab teavet toorpiima ostude ja hinna kohta, müügimahtude, müügitulu ja müüdud toodete kulu kohta, brutokasumi ja marginaali kohta eraldi segmentide kaupa, samuti teavet muude kulude, puhaskasumi, EBITDA ja töötajate kohta. Ärisaladuse määratleb äriühing ise. Eelarve ja investeeringute plaan on Farmi ärisaladus s.t. tegemist on teabega, mis annab konkreetse eelise konkurentide ees, mis info teatavakssaamisega oma väärtuse kaotaks – selles seisnebki andmete kaubanduslik väärtus nende salajasuse tõttu. Ettevõtte arenguplaane puudutav informatsioon ning informatsioon, mis puudutab ettevõtte poolt soetatud tehnoloogiat või tarkvara ja tehtud investeeringuid, on Farmi ärisaladus nagu ka tulevaste perioodide rahavoo prognoosid jm eelarve täitmiseks vajalik teave. Äri- ja tegevusplaanid, tehniline teave, müügistrateegia, lepingupartnerid ja lepingute sisu on olnud puudutatud isiku äri- ja tootmissaladuseks aastast 2010. Tegemist on kavandatud tegevustega ehk prognoosidega, mille kohta on Riigikohus öelnud, et prognoose ja kavatsusi ei tule aktsionärile avaldada. Eelarve ja investeeringute plaan 2020 on olnud kättesaadav vaid juhatuse ja nõukogu liikmetele, seega on puudutatud isik võtnud kasutusele vajalikke meetmeid, et hoida teavet salajas. Juhatuse ja nõukogu liikmetel on äriühingu saladuse hoidmise kohustus seadusest tulenevalt, aktsionäril sellist kohustust ei ole, mistõttu juba seetõttu ei saa 28(54)

2-21-13949 talle neid andmeid ka avaldada (ka juhul, kui need oleksid olemas Farmi kohta eraldi). Samuti on puudutatud isiku ärisaladuseks kasutusele võetav uus majandustarkvara ja selle omandamise ning juurutamise täpsemad tingimused. Puudutatud isik selgitas, et avaldaja poolt võrdluseks toodud informatsioon Columbuse kodulehelt on tänaseks aegunud, Columbuse kodulehel on viide vanale programmile. BCS Iterast on Farmil võetud ilma täiendava juurutuseta palga- ja personaliprogrammid, millise info avaldamine ei mõjuta ettevõtte konkurentsivõimet, sest need programmid ei ole vajanud spetsiifilisi valdkonnapõhiseid arendusi. Sama ei saa aga väita uue tarkvara juurutamise kohta, mida tehakse valdkonnaspetsiifikat silmas pidades ja millise info liigne lekkimine võib anda konkurentidele konkurentsieelise, minnes meie järel sama juurutaja juurde ja saades vajalik lahendus kätte oluliselt väiksemate vahendite- ja ajakuluga kui Farmi. Seega on oluline hoida Farmi jaoks saladuses kasutusele võetav programm ja Farmi lepingupartner, kes valdab täiendavat know-how, mis on saadud puudutatud isikuga piimatootmise spetsiifikaga töötades. Kohtu hinnangul ei muutu teave avaldaja suhtes ärisaladuseks seetõttu, et Farmi sisedokumendis on see sellisena sõnastatud (so puudutatud isiku poolt esitatud tõendid: 02.06.2021 töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 6 (tl 213-221 II kd), 18.03.2010 sisekord ja töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 12 (tl 1-10 III kd), 2020. a töökorralduse reeglid eelkõige reeglite p 6 (tl 170-179 IV kd). Tuvastatult on samade menetlusosaliste vahel varem tehtud kohtulahendi nr 2-18-13213 täitmise protokolli kohaselt avaldajale tutvustatud 29.03.2022 mh ka selliseid dokumente, mida Farmi peab endiselt ärisaladuseks (tl 173-177 III kd). Lisaks on tuvastatud, et Farmi kinnitatud ja avaldatud 2020. aasta majandusaasta aruandes on avaldatud ja käsitletud Farmi poolt tehtud investeeringuid (tl 153-220 I kd, edasi tl 1-14 II kd, majandusaasta aruande lk 5, 7, 10, 37, 39, 42 ja 55). Puudutatud isik ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et nõukogu otsuses kajastatud infol on võrreldes majandusaasta aruandes avaldatuga täiendav kaubanduslik väärtus, mis on oluline ja ajakohane. Viidatud tõendiks ei ole kohtu hinnangul puudutatud isiku poolt esitatud Konkurentsiameti Ärisaladuste juhis (tl 19-22 III kd) ega ka 12.06.2018 nõukogu koosolekule esitatud analüütika slaidide näidis (tl 168-169 IV kd). Puudutatud isik on tõendi osas selgitanud, et analoogsed analüütika slaidid või aruandluse täiendused on lisatud peaaegu kõigile nõukogu koosoleku protokollidele ja sisaldavad andmeid nii Farmi kui tema tütaräriühingu Tere kohta kuni juuli 2020, seejärel aga juba Nordic Milk OÜ ja tema kõigi tütaräriühingute kohta. Puudutatud isik on seisukohal, et iga rida analüütika slaidi(de)l on tema või tema tütaräriühingu ärisaladus. Samas on puudutatud isik ka öelnud, et on seda tõendit juba varasemalt avaldajale tutvustanud, so 2-18-13213 lahendi täitmise käigus. Seega, on puudutatud isik tema väitel oleva ärisaladuse juba avaldajale varem avaldanud, mistõttu on see kohtu hinnangul ärisaladuse minetanud. Tuvastatult on ka Farmi loal avaldatud internetis, millist majandustarkvara Farmi kasutab laomajanduseks, tootmiseks, müügiks ja raamatupidamiseks (tl 51-56 II kd). Lisaks sellele on avaldatud, et Aktsiaselts BCS Itera juurutab Farmis tarkvara DYNAMICS365, PALK365 ja PERSONAL365 (tl 57 II kd). Kohtu hinnangul kinnitavad eelolevad tõendid seda, et teave Farmi poolt uue tarkvara kasutuselevõtu kohta ei ole salajane, ei oma kaubanduslikku väärtust ja Farmi ei ole astunud samme selle saladuses hoidmiseks. Seega ei ole puudutatud isiku tuginemine esitatud tõendile, so Konkurentsiameti Ärisaladuste juhis ka asjakohane. Puudutatud isik on selgitanud, et ei soovi avaldada ärisaladust – kasutusele võetava majandustarkvara nimetust ning talle tehtud pakkumist, mis puudutab kogu Maagi kontserni, mitte ainult puudutatud isikut. Kohus nõustub avaldajaga selles, et tarkvaralahenduste kaitse ei sõltu arendaja nime varjamisest vaid litsentsilepingu tingimustest, milles saab tarkvara kolmandatele isikutele pakkumist reguleerida. Eeltoodud põhjendustel, tuleb puudutatud isikul avaldajale esitada 05.03.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul. 29(54)

2-21-13949 Puudutatud isiku taotlus dokumentide andmiseks osaliselt ja kinnikaetult, jätab kohus eelolva analüüsi alusel, rahuldamata. Kohus nõustub avaldajaga selles, et avaldajal ei ole ilma dokumentide sisuga tutvumata võimalik enda aktsionäriõiguseid teostada, milleks ei piisa üksnes tsenseerimise järel nõukogu otsustesse jäävast üldsõnalisest tekstist. Niisamuti on avaldajale vajalikud nõukogu koosoleku protokollide lisad, ilma milleta ei ole otsuste sisu võimalik mõista. 25.03.2020 nõukogu otsus- Puudutatud isik on avaldanud, et 25.03.2020 nõukogu koosoleku protokolli kohaselt vaadati üle 2020 jaanuari ja veebruari tulemused ning tehti otsus uuele majandustarkvarale ülemineku kohta. Puudutatud isik selgitab, et kasutusele võetav tarkvara ja selle analüütika võimalused on puudutatud isiku ärisaladuseks ja esitab analoogsed põhjendused, mis on esitatud eelmise, so 05.03.2020 nõukogu otsuse osas. Kohus kordab, et tuvastatult on Farmi loal avaldatud internetis, millist majandustarkvara Farmi kasutab laomajanduseks, tootmiseks, müügiks ja raamatupidamiseks (tl 51-56 II kd). Lisaks sellele on avaldatud, et Aktsiaselts BCS Itera juurutab Farmis tarkvara DYNAMICS365, PALK365 ja PERSONAL365 (tl 57 II kd). Kohus kordab ka seda, et kohtu hinnangul kinnitavad eelolevad tõendid seda, et teave Farmi poolt uue tarkvara kasutuselevõtu kohta ei ole salajane, ei oma kaubanduslikku väärtust ja Farmi ei ole astunud samme selle saladuses hoidmiseks. Seega ei ole puudutatud isiku tuginemine esitatud tõendile, so Konkurentsiameti Ärisaladuste juhis ka asjakohane. Puudutatud isik on selgitanud, et ei soovi avaldada ärisaladust – kasutusele võetava majandustarkvara nimetust ning talle tehtud pakkumist, mis puudutab kogu Maagi kontserni, mitte ainult puudutatud isikut. Kohus kordab, et nõustub avaldajaga selles, et tarkvaralahenduste kaitse ei sõltu arendaja nime varjamisest vaid litsentsilepingu tingimustest, milles saab tarkvara kolmandatele isikutele pakkumist reguleerida. Eeltoodud põhjendustel, tuleb puudutatud isikul avaldajale esitada 25.03.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul. Puudutatud isiku taotlus dokumentide andmiseks osaliselt ja kinnikaetult, jätab kohus eelolva analüüsi alusel, rahuldamata. Kohus nõustub avaldajaga selles, et avaldajal ei ole ilma dokumentide sisuga tutvumata võimalik enda aktsionäriõiguseid teostada, milleks ei piisa üksnes tsenseerimise järel nõukogu otsustesse jäävast üldsõnalisest tekstist. Niisamuti on avaldajale vajalikud nõukogu koosoleku protokollide lisad, ilma milleta ei ole otsuste sisu võimalik mõista. 27.05.2020 nõukogu otsus- Tuvastatult on puudutatud isiku nõukogu teinud 27.05.2020 otsuse 2019. aasta majandusaasta aruande kohta ja otsused seoses üldkoosolekuga (tl 23-24 III kd). Asja materjalidest ei selgu, kas nimetatud kuupäeval tegi nõukogu veel mingeid otsuseid. Seega lähtub kohus asjas olemasolevast tõendist ja leiab, et puudutatud isik on kohtumenetluse käigus esitanud avaldaja poolt nõutud 27.05.2020 nõukogu otsuse. Seega tuleb avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale tutvumiseks 27.05.2020 nõukogu otsus, jätta rahuldamata. Samas on kohtupraktikast tulenev see, et aktsionäril on õigus tutvuda ka juhtorgani otsuste protokollide ja lisadega. Puudutatud isik on avaldanud, et puudutatud isiku nõukogu koosolekul anti ülevaade aprilli 2020 majandustulemustest, Capex täitmisest, Annikvere tsehhi müügist ning tarkvara juurutusprogrammis tehtud muudatustest. Puudutatud isik on selgitanud, et majandusaasta aruanne ei sisalda teavet iga üksiku kuu majandustulemuste ja analüütika kohta. Kuivõrd aprilli 2020 majandustulemuste kohta anti ülevaade sarnase analüütika slaididega (12.06.2018 30(54)

2-21-13949 nõukogu koosolekule esitatud analüütika slaidide näidis, tl 168-169 IV kd), siis selles dokumendis sisalduv on Farmi ja tema tütaräriühingu ärisaladus. Annikvere juustutsehhi müükipaneku kohta on puudutatud isik avaldanud ise tõepoolest avalikult infot, kuid müügiotsusele eelnes analüüs vajalikest täiendavatest investeeringutest ning muudest võimalustest tegevust Annikveres jätkata, mida arutati 27.05.2020 nõukogu koosolekul ja milline teave on Farmi ärisaladus ning mis on oma olemuselt prognoos, mis ei kuulu teabenõude korras avaldamisele. Nõukogu otsustas vaid alustada teavitusega, et senine omanik paneb Annikvere käitise müüki. Investeeringute plaani täitmise kohta ülevaate andmine on Farmi ärisaladus ning ei ole suunatud minevikku, vaid on antud ülevaade hetkeseisust, milline investeering on lõpetatud, milline otsustamisel, milline edasi lükatud ning seda iga üksuse osas eraldi. Investeeringute plaani ülevaade kajastab lisaks Farmile ka Tere Põlva ning Viljandi tehastesse tehtavate investeeringute seisu, mida ei tule Farmile avaldada. Kõik investeeringut on tehtud perspektiiviga tulevikus parandada tehase konkurentsivõimet ning ühel koosolekul on arutatud mitme äriühingu teemasid. Kohtu hinnangul ei ole tegemist Farmi ärisaladusega, mida on osaliselt kohus analüüsinud ka 05.03.2020 ja 25.03.2020 nõukogu otsuste juures ning mida siinkohal üle ei korda. 2020. aasta esimeste kuude müügitulemus ei ole ärisaladus. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud, millist kaubandusliku väärtust omab müügitulu jaotus üksikute kuude kaupa, kui Farmi kogu müügitulu on avaldatud tema majandusaasta aruandes ja müügitulu kvartali kaupa on avaldatud Maksu- ja Tolliameti avaldatavates käibeandmetes. 12.06.2018 nõukogu koosolekule esitatud analüütika slaidide näidis, tl 168-169 IV kd, tõendamiseks piisav ei ole. Annikvere tsehhi müügiteavet on Farmi meedias avaldanud, avaldades muuhulgas ka andmeid tsehhi töö ja tootmismahtude kohta (Postimehe artikkel „Farmi Piimatööstus pani Annikvere juustutsehhi müüki“ (tl 178-185 III kd). Puudutatud isik on pidanud enda ärisaladuseks enne müüki tehtud analüüsi täiendavatest investeeringutest ning muudest võimalustest tegevust Annikveres jätkata. Puudutatud isik enda väidet tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole Farmi ärisaladuseks ka analüüs täiendavatest investeeringutest ning muudest võimalustest tegevust Annikveres jätkata, kui faktiliselt Annikvere tsehhis ei jätkatud ja see tsehh on suletud. Sellisel teabel ei saa enam olla Farmile mistahes kaubandusliku väärtust. Eeloleva teabe osas ei ole tegemist prognoosidega tuleviku kohta vaid tegemist on minevikus aset leidnud sündmuste kirjeldamisega. Tarkvara juurutusprogrammis tehtavaid muudatusi kui ärisaladusega kaitstud teabe kohta ei ole puudutatud isik enda seisukohti selgitanud, mistõttu selles osas ei ole võimalik analüüsida, kas tegemist on Farmi ärisaladusega. Eeltoodud põhjendustel, tuleb puudutatud isikul avaldajale esitada 27.05.2020 nõukogu otsuse protokoll ja lisad täielikult ja muutmata kujul. Puudutatud isiku taotlus dokumentide andmiseks osaliselt ja kinnikaetult, jätab kohus eelolva analüüsi alusel, rahuldamata. 07.07.2020 nõukogu otsus- Puudutatud isik on avaldanud, et nõukogu on otsustanud TERE aktsiaseltsi aktsiate müügi AS-ile Maag Grupp ning aktsiate eest tasumise laenukohustuste vähendamisega samas summas. Informatsioon, mis puudutab ettevõtte osalemist teistes äriühingutes, on ärisaladus Töökorralduse reeglite kohaselt. Samas 07.07.2020 otsuses on otsustatud muuta Farmi ja AS Maag Grupp vahelist laenulepingut, millistest muudatustest on avaldajat teavitatud. Nimetatud küsimustes on avaldaja esitanud eraldi teabenõuded. Tere aktsiate müügihind omab ka kaubanduslikku väärtust. Eestis tegutsevate piimatööstuste vahel valitseb tugev konkurents ning konkurentide, kes on ise müügis, aga ka investorite jaoks, kes võivad olla huvitatud Eesti piimatöötleja ostust, omab vägagi suurt tähendust Tere müügihind, kuna see paneb hinnalipiku olulisele turuosale Eestis. 31(54)

2-21-13949 Kohus kordab, et teave ei muutu avaldaja suhtes ärisaladuseks seetõttu, et Farmi sisedokumendis on see sellisena sõnastatud (so puudutatud isiku poolt esitatud tõendid: 02.06.2021 töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 6 (tl 213-221 II kd), 18.03.2010 sisekord ja töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 12 (tl 1-10 III kd), 2020. a töökorralduse reeglid eelkõige reeglite p 6 (tl 170-179 IV kd). Vaidlust ei ole selles, et 07.07.2020 otsustati TERE AS aktsiate müük Farmi enamusaktsionärile AS Maag Grupp. Vaidlust ei ole selles, et Farmi ostis 2017. aastal Tere aktsiad Maagilt ja müüs need 2020. aastal Maagile tagasi ja tehingu tagajärjel sai Farmi 2020. aastal kahjumit. Tuvastatult oli samal ajal Tere kasumlik äriühing, mille majandustulemused on sellel perioodil paranenud. Kui 2016. aastal oli Tere kahjum 8,458 miljonit eurot ja 2017. aastal 3,533 miljonit eurot, siis 2018. aastal teenis Tere 1,654 miljonit eurot kasumit ja otsuse tegemisele eelnenud viimasel, 2019. majandusaastal teenis Tere 3,201 miljonit eurot kasumit (TERE aktsiaseltsi 2017. aasta majandusaasta aruanne, tl 186-200 III kd, edasi tl 1- 54 IV kd; TERE aktsiaseltsi 2019. aasta majandusaasta aruanne, tl 55-126 IV kd). Siiski otsustas Farmi, et on mõistlik müüa Tere aktsiad enda enamusaktsionärile tagasi kahjumiga. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja taotletud dokumendid puudutatud isiku ärisaladuseks avaldaja ees. Riigikohus on rõhutanud, et ka seotud isikutega tehtud tehingud on üldjuhul teave, mida aktsionäril on õigus saada. Selliste tehingute puhul on oht huvide konfliktiks ja kasumi varjatud kõrvalejuhtimiseks. Aktsionäri õiguste teostamiseks (nt kas või erikontrolli taotluse esitamise vajalikkuse üle otsustamiseks) võib olla vajalik teada, kas lähikondsetega on tehtud tehinguid kas need on tehtud turutingimustel (RKTKm 2-19-9918 p 36.5). Avaldaja on tõendanud, et Farmi ja Maag juhtorganite liikmed kattuvad olulises osas (Farmi ja Maag registri väljavõtted, tl 45-47, 48-52 I kd). Eeltoodud põhjendustel, tuleb puudutatud isikul avaldajale esitada 07.07.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul. Puudutatud isiku taotlus dokumentide andmiseks osaliselt ja kinnikaetult, jätab kohus eelolva analüüsi alusel, rahuldamata. Kohus analüüsib seonduvalt eeltoodud otsusega esitatud teabenõudeid allpool. 06.08.2020 nõukogu otsus- Puudutatud isik on avaldanud, et koosoleku protokolli kohaselt vaadati 06.08.2020 üle juuni ja 2020 I poolaasta majandustulemused, mis ei ole eraldisesvalt avaldatud 2020 majandusaasta aruandes, küll aga aasta lõikes kokku, mistõttu 2020 esimese kuue kuu kohta nõukogule esitatud analüütika slaidid sisaldavad Nordic Milk OÜ, Farmi ja Tere ärisaladust. Puudutatud isik selgitab ka, et veekogumise, -töötluse ja -varustuse on oma põhitegevusalaks märkinud äriregistris 86 äriühingut, seega ei ole sellist veetöötlusseadmete ettevõtjat, kes oleks üldteada. Vee kvaliteedi parandamine on väga tundlik teema. Vee kvaliteedi parandamine omab kaubanduslikku väärtust, kuna võimaldab kasutada parema kvaliteediga vett tootmises ning saada seega parema tulemuse. Parema kvaliteediga vesi hoiab seadmeid, seadmed ei kulu liiga kiiresti, mis oli ka ühe selle investeeringu tegemise eesmärke. Farmi on oma lepingupartneriga sõlminud konfidentsiaalsuskokkuleppe, mistõttu on ta ka ette võtnud samme teabe kaitsmiseks. Tuvastatult on Farmi 2020. aasta majandusaasta aruandes avaldatud Farmi kogu 2020. aasta majandustulemused, mistõttu ei saa pidada ärisaladuseks Farmi 2020. aasta esimese poolaasta majandustulemusi (majandusaasta aruanne, tl 153-220 I kd, edasi tl 1-14 II kd). Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud, millist kaubandusliku väärtust omab müügitulu jaotus üksikute kuude kaupa, kui Farmi kogu müügitulu on avaldatud tema majandusaasta aruandes ja müügitulu kvartali kaupa on avaldatud Maksu- ja Tolliameti avaldatavates käibeandmetes. Seonduvalt Nordic Milk ja Tere ärisaladusega, nõustub kohus avaldajaga, et kui Nordic Milk 32(54)

2-21-13949 OÜ peab teabe avalikustamist võimalikuks Farmile, siis on tegemist Nordic Milki valduses väljunud teabega. Seadus näeb aga ärisaladuse eeldusena ette, et teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas (EKTÄKS § 5 lg 2 p 3). Ka ei ole majandustegevuse ülevaadete näol tegemist Nordic Milki ärisaladusega, kuna tegemist ei ole Nordic Milki äritegevust käsitleva teabega. 12.06.2018 nõukogu koosolekule esitatud analüütika slaidide näidis (tl 168-169 IV kd) sisaldab ka Farmi enda kinnitusel mitme eri äriühingu (sh Farmi) agregeeritud andmeid, mistõttu ei ole sellest võimalik tuvastada mistahes infot Nordic Milki kohta. Lisaks on puudutatud isik analüütika slaidide näidise osas selgitanud, et analoogsed analüütika slaidid või aruandluse täiendused on lisatud peaaegu kõigile nõukogu koosoleku protokollidele ja sisaldavad andmeid nii Farmi kui tema tütaräriühingu Tere kohta kuni juuli 2020, seejärel aga juba Nordic Milk OÜ ja tema kõigi tütaräriühingute kohta. Puudutatud isik on seisukohal, et iga rida analüütika slaidi(de)l on tema või tema tütaräriühingu ärisaladus. Samas on puudutatud isik ka öelnud, et on seda tõendit juba varasemalt avaldajale tutvustanud, so 2-18-13213 lahendi täitmise käigus. Seega, on puudutatud isik tema väitel oleva ärisaladuse juba avaldajale varem avaldanud, mistõttu on see kohtu hinnangul ärisaladuse minetanud. Kohus on seisukohal, sarnaselt avaldajaga, et kaubandusliku väärtuse tuvastamiseks ei piisa sellest, et tegemist on osaga Farmi äritegevusest. Seetõttu ei ole asjakohane Farmi selgitus, et „Vee kvaliteedi parandamine omab kaubanduslikku väärtust, kuna võimaldab kasutada parema kvaliteediga vett“. Puudutatud isik oleks pidanud selgitama ja tõendama, milline konkreetne investeering tehti. Selle, et vee kvaliteeti parandati, on Farmi ise juba käesolevas menetluses avalikustanud ja seega ei ole see fakt tema ärisaladuseks. Samuti ei ole ärisaladuseks info tehtud investeeringu suuruse kohta. Investeeringu rahaline suurus ei näita seda, et mis ulatuses vee kvaliteeti parandati (see sõltub mh senisest olukorrast, kokkulepitud hindadest, valitud seadmetest jne). Kohtu hinnangul on aktsionäril õigus saada teavet seotud isikute vahelise tehingu kohta. Nordic Milk, Farmi ja Tere nõukogu koosolekute ühine pidamine ei välista avaldaja õigust nõukogu otsuse dokumentidega tutvuda. Eeltoodud põhjendustel, tuleb puudutatud isikul avaldajale esitada 06.08.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul. Puudutatud isiku taotlus dokumentide andmiseks osaliselt ja kinnikaetult, jätab kohus eelolva analüüsi alusel, rahuldamata. 02.09.2020 nõukogu otsuse lisad- Puudutatud isik on selgitanud, et Farmi nõukogu tegi 02.09.2020 otsuse uue piimaauto ostmiseks orienteeruva maksumusega 100 000 eurot, kuid investeeringu tegi Meieri Transport AS, kellele kuuluvad kõik piimaautod, mis transpordivad piima TERE ja Farmi tehastesse. Puudutatud isik leiab, et 02.09.2020 nõukogu koosoleku protokollile lisatud analüütika slaidid, mis sisaldab andmeid kolme ettevõtte kohta kogumis, 2020 Capexi täitmise analüüs ja müügidirektorite ettekanded ei kuulu avaldajale avaldamisele. Avaldaja on jäänud nõude juurde esitada ka otsuse lisad. Tuvastatult on puudutatud isik esitanud kohtumenetluses 02.09.2020 nõukogu koosoleku protokolli (tl 25 III kd), millest nähtub, et koosolekul anti nõukogu liikmetele ülevaade 7 kuu majandustulemustest, otsustati investeering piimaautosse ning anti ülevaade müükidest jaekettides ja ekspordist. Seega ei kohusta kohus puudutatud isikut avaldajale esitama 02.09.2020 otsusele lisatud protokolli, kuna see on kohtumenetluses esitatud. Protokolli lisasid esitatud ei ole, nende olemasolu vaidlustatud ei ole, kuid tuginetud on sellele, et protokollile lisatud materjalid on Farmi ärisaladus.

33(54)

2-21-13949 Kohus on eelolevalt leidnud, et kui Farmi 2020. aasta majandusaasta aruandes on juba avaldatud Farmi kogu 2020. aasta majandustulemused, siis ei saa pidada ärisaladuseks ka Farmi 2020. aasta esimese seitsme kuu majandustulemusi. Kohus jääb selle seisukoha juurde. Kohus leiab, et ärisaladuseks ei ole ka piimaauto soetamine. Esitatud analüütika slaidide näidise (tl 168-169 IV kd) osas on puudutatud isik selgitanud, et analoogsed analüütika slaidid või aruandluse täiendused on lisatud peaaegu kõigile nõukogu koosoleku protokollidele ja sisaldavad andmeid nii Farmi kui tema tütaräriühingu Tere kohta kuni juuli 2020, seejärel aga juba Nordic Milk OÜ ja tema kõigi tütaräriühingute kohta. Puudutatud isik on seisukohal, et iga rida analüütika slaidi(de)l on tema või tema tütaräriühingu ärisaladus. Samas on puudutatud isik ka öelnud, et on seda tõendit juba varasemalt avaldajale tutvustanud, so 2-18-13213 lahendi täitmise käigus. Seega, on puudutatud isik tema väitel oleva ärisaladuse juba avaldajale varem avaldanud, mistõttu on see kohtu hinnangul ärisaladuse minetanud. Ka on tuvastatult samade menetlusosaliste vahel varem tehtud kohtulahendi nr 2-18-13213 täitmise protokolli kohaselt avaldajale tutvustatud 29.03.2022 mh ka selliseid dokumente, mida Farmi peab endiselt ärisaladuseks (tl 173-177 III kd). Lisaks on tuvastatud, et Farmi kinnitatud ja avaldatud 2020. aasta majandusaasta aruandes on avaldatud ja käsitletud Farmi poolt tehtud investeeringuid (tl 153-220 I kd, edasi tl 1-14 II kd, majandusaasta aruande lk 5, 7, 10, 37, 39, 42 ja 55). Eeltoodud põhjendustel, tuleb puudutatud isikul avaldajale esitada 02.09.2020 otsuse protokolli lisad täielikult ja muutmata kujul. 06.10.2020 nõukogu otsus- puudutatud isik on avaldanud, et puudutatud isiku nõukogu koosoleku protokolli kohaselt vaadati 06.10.2020 üle 8 kuu majandustulemused, tehti otsus sulgeda Annikvere tsehh alates 31.12.2020 ja anti nõusolek garanteerida Tere poolt pakkeliini liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmist. Puudutatud isik selgitas, et analüütika sisaldab andmeid kolme ettevõtte kohta kogumis ning eraldi Farmi kohta ei ole võimalik näitajaid välja tuua. Annikvere tsehhi müügi kohta meedias avaldatu on avalik teave, kuid Annikvere tsehhi edasise saatuse osas nõukogule esitatud tulemused läbirääkimiste käigust ja ostuhuvist ei ole avalik teave, vaid Farmi ärisaladus. Müügi ebaõnnestumise tulemina tehti otsus sulgeda Annikvere tsehh alates 31.12.2020. Seega on Annikvere tsehhi sulgemise kohta tehtud nõukogu 06.10.2020 otsus avaldajale avaldatud. Farmi nõukogu on 06.10.2020 andnud garantii liisingule Tere kohustuste täitmise tagamiseks, kuivõrd AS SEB Liising ei ole nõus finantseerima saneerimisel oleva Tere kohustusi ilma täiendava garantiita. Garantii andis AS-ile SEB Liising tuttav äriühing Farmi, kuna Tere emaettevõte Nordic Milk OÜ esimese tegevusaasta majandustulemusi ei olnud selleks ajaks veel auditeeritud. Farmi poolt antud garantii oli läbirääkimiste tulemus AS-iga SEB Liising. Liisinglepingute tingimused ega tagatised ei ole üldiselt kättesaadav teave, tal on kaubanduslik väärtus finantseerimise suuruses osas ning ta on lisaks muudele mitte avalikustamise meetmetele kaetud ka pangasaladusega. Liisinguga finantseeritakse Tere uut pakkeliini. Millist pakkeliini kasutab Tere, on ka Farmi jaoks ärisaladuseks, kuivõrd tegemist on Nordic Milk OÜ tütaräriühingutega. Kindlasti ei ole aga avaldajal õigus nõuda teavet kolmandate isikute poolt kasutatava tehnoloogia või pakkeliini kohta detailsemalt. Kuivõrd nimetatud garantii on tänaseks lõppenud, siis ei tule sellest garantiist enam kohustusi Farmile, mistõttu ta ei mõjuta kuidagi aktsiaseltsi majanduslikku seisukorda. Kohus on eelolevalt leidnud, et kui Farmi 2020. aasta majandusaasta aruandes on juba avaldatud Farmi kogu 2020. aasta majandustulemused, siis ei saa pidada ärisaladuseks ka Farmi 2020. aasta esimese kaheksa kuu majandustulemusi. Kohus jääb selle seisukoha juurde. Esitatud analüütika slaidide näidise (tl 168-169 IV kd) osas on puudutatud isik selgitanud, et analoogsed analüütika slaidid või aruandluse täiendused on lisatud peaaegu kõigile nõukogu koosoleku protokollidele ja sisaldavad andmeid nii Farmi kui tema tütaräriühingu Tere kohta 34(54)

2-21-13949 kuni juuli 2020, seejärel aga juba Nordic Milk OÜ ja tema kõigi tütaräriühingute kohta. Puudutatud isik on seisukohal, et iga rida analüütika slaidi(de)l on tema või tema tütaräriühingu ärisaladus. Samas on puudutatud isik ka öelnud, et on seda tõendit juba varasemalt avaldajale tutvustanud, so 2-18-13213 lahendi täitmise käigus. Seega, on puudutatud isik tema väitel oleva ärisaladuse juba avaldajale varem avaldanud, mistõttu on see kohtu hinnangul ärisaladuse minetanud. Annikvere tsehhi müügiteavet on Farmi meedias avaldanud, avaldades muuhulgas ka andmeid tsehhi töö ja tootmismahtude kohta (Postimehe artikkel „Farmi Piimatööstus pani Annikvere juustutsehhi müüki“ (tl 178-185 III kd). Tuvastatult Annikvere tsehh suleti, seega suletud äriüksuse suhtes peetud läbirääkimised ei saa omada kaubandusliku väärtust, kuivõrd selle äriüksuse (käitise) tegevus on lõppenud. Farmi on selgitanud, et tema nõukogu on 06.10.2020 otsustanud Tere aktsiaseltsi kohustuste täitmise tagamiseks garantiide andmist ja garantiisummade suurendamist. Tuvastatult 06.10.2020 otsuse ajaks ei olnud Tere enam Farmi tütarettevõte vaid kuulus AS-le Nordic Milk (AS Farmi Piimatööstus registri väljavõte, tl 4547 I kd; Farmi 2020 majandusaasta aruande lk 4, tl 179 II kd)). Kohtu hinnangul on aktsionäril õigus saada teavet seotud isikute vahelise tehingu kohta. Sellisel juhul ei saa tegemist olla ka Farmi ärisaladusega. Nordic Milk, Farmi ja Tere nõukogu koosolekute ühine pidamine ei välista avaldaja õigust nõukogu otsuse dokumentidega tutvuda. Eeltoodud põhjendustel, tuleb puudutatud isikul avaldajale esitada 06.10.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul. Puudutatud isiku taotlus dokumentide andmiseks osaliselt ja kinnikaetult, jätab kohus eelolva analüüsi alusel, rahuldamata. 01.12.2020 nõukogu otsus- Puudutatud isik on avaldanud, et puudutatud isiku nõukogu koosoleku protokolli kohaselt vaadati 01.12.2020 üle oktoobrikuu majandustulemused, tehti otsus teha Jõhvi kodujuustu tsehhi investeeringuid ning Jõhvi veetöötlusseadmete investeeringu finantseerimiseks võtta laenu AS-ile Maag Grupp. Puudutatud isik selgitas, et analüütika sisaldab andmeid kolme ettevõtte kohta kogumis ning eraldi Farmi kohta ei ole võimalik näitajaid välja tuua. Puudutatud isik selgitas ka, et otsustati investeerida võõrkehade tuvastamise seadmete ostu Jõhvi tehasesse, et saada tehasele kõrgem kvaliteedi tunnistus BRC. Milliseid seadmeid osteti ja kellelt ning millise summa eest, on Farmi ärisaladus, millel on konkreetne kaubanduslik väärtus nii seadmete ostuhinnas kui toodete kvaliteedi parandamisel saadud müügihinnas. Töötajatele ei ole avaldatud seadmete ostuhinda või tarnijat, seda teab vaid otseselt lepingu ettevalmistamisega tegelenud tehnikajuht ja juhatus. Seadmete tarnijaga sõlmitud ostulepingus on sätestatud, et tegemist on konfidentsiaalse informatsiooniga, mida pooled ilma teise poole nõusolekuta ei avalikusta. Farmi on võtnud kasutusele meetmeid, et hoida teave saladuses. Asjaolu, et veetöötlusseadmete investeeringu jaoks võttis Farmi täiendavat laenu Maagilt, tuleneb asjaolust, et pangaga on laenusuhtes AS Maag Grupp ning kõik kontserni ettevõtted saavad vajadusel täiendavat finantseeringut AS-ilt Maag Grupp (välja arvatud liisingud ja faktooringud, kus täiendava garantii olemasolu korral saab ka Tere otsefinantseeringu). AS-ilt Maag Grupp investeeringuks täiendava laenu võtmine ei ole kasumi varjatud kõrvalejuhtimiseks tehtud tehing. Tegemist on sihtotstarbelise laenuga vee kvaliteedi parandamiseks Jõhvi tehases, mistõttu sellise sihtotstarbelise laenu laenusumma on ärisaladus. Ettevõtte finantsalane informatsioon on ärisaladuseks nii Farmi Töökorralduse reeglite kui Konkurentsiameti juhiste kohaselt. Kohus on eelolevalt leidnud, et kui Farmi 2020. aasta majandusaasta aruandes on juba avaldatud Farmi kogu 2020. aasta majandustulemused, siis ei saa pidada ärisaladuseks ka Farmi 2020. aasta oktoobrikuu majandustulemusi. Kohus jääb selle seisukoha juurde. Esitatud analüütika slaidide näidise (tl 168-169 IV kd) osas on puudutatud isik selgitanud, et analoogsed analüütika slaidid või aruandluse täiendused on lisatud peaaegu kõigile nõukogu koosoleku 35(54)

2-21-13949 protokollidele ja sisaldavad andmeid nii Farmi kui tema tütaräriühingu Tere kohta kuni juuli 2020, seejärel aga juba Nordic Milk OÜ ja tema kõigi tütaräriühingute kohta. Puudutatud isik on seisukohal, et iga rida analüütika slaidi(de)l on tema või tema tütaräriühingu ärisaladus. Samas on puudutatud isik ka öelnud, et on seda tõendit juba varasemalt avaldajale tutvustanud, so 2-18-13213 lahendi täitmise käigus. Seega, on puudutatud isik tema väitel oleva ärisaladuse juba avaldajale varem avaldanud, mistõttu on see kohtu hinnangul ärisaladuse minetanud. Puudutatud isik väidab, et tema ärisaladuseks on kodujuustu tsehhi võõrkehade tuvastamise seadmed, tarnija ja maksumus. Kohus leiab, et puudutatud isik ei ole seda põhistanud. Kohtu hinnangul ei muutu teave avaldaja suhtes ärisaladuseks seetõttu, et Farmi sisedokumendis on see sellisena sõnastatud (so puudutatud isiku poolt esitatud tõendid: 02.06.2021 töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 6 (tl 213-221 II kd), 18.03.2010 sisekord ja töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 12 (tl 1-10 III kd), 2020. a töökorralduse reeglid eelkõige reeglite p 6 (tl 170179 IV kd). Viidatud tõendiks ei ole kohtu hinnangul puudutatud isiku poolt esitatud Konkurentsiameti Ärisaladuste juhis (tl 19-22 III kd). Puudutatud isiku ärisaladuseks ei ole ka otsus võtta investeeringute tegemiseks AS-lt Maag laenu. Vaidlust ei ole, et Farmi 93% osalus kuulub AS-le Nordic Milk, mis kuulub täielikult AS-le Maag. Seega saab asuda seisukohale, et AS-lt Maag laenu võtmine on seotud isikute vaheline tehing. Kohtu hinnangul on aktsionäril õigus saada teavet seotud isikute vahelise tehingu kohta. Eeltoodud põhjendustel, tuleb puudutatud isikul avaldajale esitada 01.12.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul. Puudutatud isiku taotlus dokumentide andmiseks osaliselt ja kinnikaetult, jätab kohus eelolva analüüsi alusel, rahuldamata. 30.12.2020 nõukogu otsus- Puudutatud isik on avaldanud, et puudutatud isiku nõukogu on 30.12.2020 andnud nõusoleku TERE-le antud garantiisumma suurendamiseks seoses kontsernikonto limiidisumma suurendamisega Tere poolt. Puudutatud isik selgitas, et nõukogu 21.08.2018 otsusega anti Farmi poolt nõusolek Terele garantii andmiseks summas 2,4 miljonit eurot seoses selles ulatuses Tere rahaliste vahendite kasutamisega kontsernikontol, millise otsusega on avaldaja tutvunud varasemates kohtumenetlustes. 30.12.2020 otsustati antud garantiid suurendada 0,53 miljoni euro võrra. 30.12.2020 nõukogu otsuse sisu on seega avaldajale avaldatud, seega on alusetu nõuda dokumendi esitamist. Vaidlust ei ole selles, et 21.08.2018 otsusega on puudutatud isik tutvunud varasemates kohtumenetlustes. Kohus leiab, et kuigi puudutatud isik on menetluses avaldanud, et 30.12.2020 otsusega suurendati garantiid, ei tähenda see seda, et puudutatud isik ei peaks nõutud otsust avaldajale tutvumiseks esitama. Kohtu hinnangul on aktsionäril õigus saada teavet seotud isikute vahelise tehingu kohta. Eeltoodud põhjendustel, tuleb puudutatud isikul avaldajale esitada 30.12.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul. 14.01.2021 nõukogu otsus- Puudutatud isik on avaldanud, et puudutatud isiku nõukogu on 14.01.2021 käsitlenud koosolekul Capex 2021 ning on teinud otsused anda nõusolek Jõhvi tehasesse mitmesuguste investeeringute tegemiseks (kastipesumasin, juustukuubikute lõikur, kohupiima flowpakkija, kuupäevaprinterid ja uus ITsisevõrk). Puudutatud isik selgitas, et nõukogu koosolekul on otsustatud investeeringute tegemine 2021 aasta jooksul. Lisaks on puudutatud isik selgitanud, et kahe kuupäevaprinteri ost 13 000 euro eest ja IT sisevõrgu parendamiseks eraldatud 15 000 eurot ei pruugi olla tundlik info, kuid kuivõrd need otsused on kõik tehtud ühes otsuses, ei kuulu need avaldajale avaldamisele. Ülejäänud investeering on Farmi ärisaladuseks. 36(54)

2-21-13949

Kohtu hinnangul ei muutu teave avaldaja suhtes ärisaladuseks seetõttu, et Farmi sisedokumendis on see sellisena sõnastatud (so puudutatud isiku poolt esitatud tõendid: 02.06.2021 töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 6 (tl 213-221 II kd), 18.03.2010 sisekord ja töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 12 (tl 1-10 III kd), 2020. a töökorralduse reeglid eelkõige reeglite p 6 (tl 170-179 IV kd). Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik tõendanud seda, et investeering (kastipesumasin, juustukuubikute lõikur, kohupiima flowpakkija), mida nõukogu koosolekul otsustas, on tema ärisaladus. Eeltoodud põhjendustel, tuleb puudutatud isikul avaldajale esitada 14.01.2021 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul. Puudutatud isiku taotlus dokumentide andmiseks osaliselt ja kinnikaetult, jätab kohus eelolva analüüsi alusel, rahuldamata. 27.04.2021 nõukogu otsus- Puudutatud isik on avaldanud, et puudutatud isiku nõukogu on 27.04.2021 koosolekul arutanud 2021 märtsi ja I kvartali majandustulemusi ning on otsustanud teha Jõhvi tehasesse erakorraline investeering ja osta uus jäävee akumulatsioonitank seoses jääveevanni purunemisega. Puudutatud isik selgitas, et toodete valmistamiseks vajalik tehnika on puudutatud isiku ärisaladus vastavalt Töökorralduse reeglitele ja Konkurentsiameti Ärisaladuste juhistele. Kohtu hinnangul ei muutu teave avaldaja suhtes ärisaladuseks seetõttu, et Farmi sisedokumendis on see sellisena sõnastatud (so puudutatud isiku poolt esitatud tõendid: 02.06.2021 töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 6 (tl 213-221 II kd), 18.03.2010 sisekord ja töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 12 (tl 1-10 III kd), 2020. a töökorralduse reeglid eelkõige reeglite p 6 (tl 170-179 IV kd). Viidatud tõendiks ei ole kohtu hinnangul puudutatud isiku poolt esitatud Konkurentsiameti Ärisaladuste juhis (tl 19-22 III kd). Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik tõendanud seda, et investeering (jäävee akumulatsioonitank), mida nõukogu koosolekul otsustas, on tema ärisaladus. Puudutatud isik on avaldanud, et tegemist on sektoris tavapärase töövahendiga. Samas on leidnud, et ärisaladuseks on spetsiifiliselt toote hind ja selle ostmisel sõlmitud lepingu tingimused. Kohtu hinnangul ei kahjusta hinna ja lepingupartneri avaldamine Farmi äritegevust. Eeltoodud põhjendustel, tuleb puudutatud isikul avaldajale esitada 27.04.2021 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul. Puudutatud isiku taotlus dokumentide andmiseks osaliselt ja kinnikaetult, jätab kohus eelolva analüüsi ja täiendavalt esitatud seisukoha alusel, rahuldamata. Majandustulemuste aruteluga on avaldajal õigus tutvuda. Esitatud analüütika slaidide näidise (tl 168-169 IV kd) osas on puudutatud isik selgitanud, et analoogsed analüütika slaidid või aruandluse täiendused on lisatud peaaegu kõigile nõukogu koosoleku protokollidele ja sisaldavad andmeid nii Farmi kui tema tütaräriühingu Tere kohta kuni juuli 2020, seejärel aga juba Nordic Milk OÜ ja tema kõigi tütaräriühingute kohta. Puudutatud isik on seisukohal, et iga rida analüütika slaidi(de)l on tema või tema tütaräriühingu ärisaladus. Samas on puudutatud isik ka öelnud, et on seda tõendit juba varasemalt avaldajale tutvustanud, so 2-18-13213 lahendi täitmise käigus. Seega, on puudutatud isik tema väitel oleva ärisaladuse juba avaldajale varem avaldanud, mistõttu on see kohtu hinnangul ärisaladuse minetanud. 02.06.2021 nõukogu otsus- Puudutatud isik on avaldanud, et puudutatud isiku nõukogu on 02.06.2021 koosolekul arutanud 2021 aprilli majandustulemusi ning on otsustanud teha Jõhvi tehasesse investeeringuid BRC vastavuse saavutamiseks ning uute toorpiimamahutite omandamiseks. Samuti otsustati edasi lükata üldkoosoleku toimumine. Puudutatud isik selgitas, 37(54)

2-21-13949 et BRC vastavuse saamiseks vajalikud investeeringud tehnikasse ja seadmetesse on puudutatud isiku ärisaladus vastavalt Töökorralduse reeglitele ja Konkurentsiameti Ärisaladuste juhistele. Asjaolu, et puudutatud isik oma kodulehel märgib, et ta on saanud BCR sertifikaadi, ei tähenda, et teekond selle sertifikaadi saamiseks oleks avalik teave. BRC sertifikaat tõstab puudutatud isiku konkurentsivõimet, kuna tegemist on valdkonna kõrgeima kvaliteedisertifikaadiga, mida Eestis on vähestel toiduettevõtjatel. BRC sertifikaadi omanime ei tähenda, et protsess ja toimingud selle sertifikaadi saamiseks ei oleks puudutatud isiku ärisaladus. Sertifikaadi saamine ei paljasta seda, milline oli selle saamiseks vajalik protsess ning milliseid täiendavaid investeeringuid tuli teha, et vastata kõigile nõuetele sertifikaadi saamiseks. Tegemist ei ole sektoris tavapärase töövahendiga, vaid tegemist on ressursimahuka protsessiga, mille täpsem kirjeldus ei ole avalik ning mille on edukalt läbi teinud vaid mõned piimatöötlejad Eestis. Selle tõenduseks saab avada vastava registri https://directory.brcgs.com/, kust nähtub, et Eestis on toidutööstuses BRC sertifikaate välja antud 20 äriühingule, kellest toorpiima töötlejaid on neli Tõendina lisab puudutatud isik artikli Toiduliidu koduleheküljelt https://toiduliit.ee/component/content/article/83-uudised/317-valiole-omistatirahvusvahelinebrc-toiduohutussertifikaat (tl 180 IV kd). Uute toorpiimamahutite omandamine on investeering tehnikasse ja seega puudutatud isiku ärisaladus vastavalt Töökorralduse reeglitele ja Konkurentsiameti Ärisaladuste juhistele. Tuvastatult on puudutatud isiku nõukogu 02.06.2021 otsustanud, et üldkoosoleku toimumise aeg ja otsuste vastuvõtmine otsustatakse järgmisel koosolekul ning 29. juulil 2021 on nõukogu heaks kiitnud 2020 majandusaasta aruande ja esitanud seisukoha üldkoosoleku otsuste kohta. Nimetatud teave on avaldajale esitatud 2021 üldkoosoleku otsuste eelnõudega (tl 23-26 I kd). Samas ei ole avaldajale esitatud 02.06.2021 nõukogu otsust. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik tõendanud seda, et investeering (BRC vastavuse saavutamine, uute toorpiimamahutite omandamiseks), mida nõukogu koosolekul otsustas, on tema ärisaladus. Kohtu hinnangul ei muutu teave avaldaja suhtes ärisaladuseks seetõttu, et Farmi sisedokumendis on see sellisena sõnastatud (so puudutatud isiku poolt esitatud tõendid: 02.06.2021 töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 6 (tl 213-221 II kd), 18.03.2010 sisekord ja töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 12 (tl 1-10 III kd), 2020. a töökorralduse reeglid eelkõige reeglite p 6 (tl 170-179 IV kd). Viidatud tõendiks ei ole kohtu hinnangul puudutatud isiku poolt esitatud Konkurentsiameti Ärisaladuste juhis (tl 19-22 III kd) ja artikkel Toiduliidu koduleheküljelt (tl 180 IV kd). Tuvastatult on Farmi avaldanud BRC sertifikaati puudutava teabe enda kodulehel, tuues mh esile sertifikaadi valdkonnad (tootekategooriad) ja saavutatud taseme (tl 132-135 IV kd). Puudutatud isik on selgitanud, et BRC sertifikaat on olemas neljal piimatöötlejal Eestis. Seega on tegu sektoris tavapärase sertifikaadiga, mille omandamise tingimused ja selleks vajalikud investeeringud ei saa olla turuosalistele teadmata. Ka peavad sertifikaadi hankimiseks vajalikud investeeringud olema avalikud, kuna muidu ei oleks ühelgi isikul võimalik BRC sertifikaati saada. Eeltoodud põhjendustel, tuleb puudutatud isikul avaldajale esitada 02.06.2021 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul. Puudutatud isiku taotlus dokumentide andmiseks osaliselt ja kinnikaetult, jätab kohus eelolva analüüsi ja täiendavalt esitatud seisukoha alusel, rahuldamata. Majandustulemuste aruteluga on avaldajal õigus tutvuda. Esitatud analüütika slaidide näidise (tl 168-169 IV kd) osas on puudutatud isik selgitanud, et analoogsed analüütika slaidid või aruandluse täiendused on lisatud peaaegu kõigile nõukogu koosoleku protokollidele ja sisaldavad andmeid nii Farmi kui tema tütaräriühingu Tere kohta kuni juuli 2020, seejärel aga juba Nordic Milk OÜ ja tema kõigi tütaräriühingute kohta. Puudutatud isik on seisukohal, et iga rida analüütika slaidi(de)l on tema või tema tütaräriühingu ärisaladus. Samas on puudutatud isik ka öelnud, et on seda tõendit juba varasemalt avaldajale tutvustanud, so 2-18-13213 lahendi täitmise käigus. Seega, on 38(54)

2-21-13949 puudutatud isik tema väitel oleva ärisaladuse juba avaldajale varem avaldanud, mistõttu on see kohtu hinnangul ärisaladuse minetanud. 29.07.2021 nõukogu otsusele lisatud aruanne ja muud lisad- puudutatud isik on avaldanud, et puudutatud isiku nõukogu on 29.07.2021 koosolekul arutanud toorpiima hinda ja hinnatõusu, mille kohta otsust vastu ei võetud. Puudutatud isiku nõukogu on 29.07.2021 heaks kiitnud 2020 konsolideeritud majandusaasta aruande, on otsustanud kinnitada üldkoosoleku päevakorra ja heaks kiitnud otsuste projektid. Puudutatud isik on seisukohal, et puudutatud isiku nõukogu ei võtnud 29.07.2021 koosolekul vastu ühtegi otsust, mistõttu tuleb avaldaja nõue jätta rahuldamata. Sama kuupäeva kandev 2020 majandusaasta aruanne ja üldkoosolekut puudutav otsus on avaldajale esitatud. Tuvastatult on puudutatud isik esitanud kohtumenetluses 29.07.2021 nõukogu otsuse (tl 27 III kd), millest nähtuvalt on heaks kiidetud Farmi 2020. majandusaasta aruanne. Avaldaja on jäänud nõude juurde esitada ka otsuse lisad. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja käesoleval juhul põhistanud, et viidatud otsusel on olemas aruanne ja lisad, millega avaldaja soovib tutvuda. Kui menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas dokument, millega avaldaja soovib tutvuda, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu ja avaldaja saab nõuda dokumendiga tutvumist, mis on ühingul olemas (RKTKm 2-16-3492 p 14.2, 14.3). Eeltoodult, tuleb avaldaja nõue 29.07.2021 nõukogu otsusele lisatud aruande ja muude lisade esitamiseks jätta rahuldamata. V.II.II. Kohus hindab avaldaja nõudepunkti 1.1, so kohustada Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus esitama Aktsionär OÜ-le tutvumiseks kõik muud kirjalikult vormistatud Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus juhatuse ja nõukogu otsused perioodil 01.01.2020 kuni 10.08.2021. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest see ei ole täidetav. Kui konkreetset teavet ei ole piiritletud, siis seda nõuda ei saa. Puudutatud isik selgitas ka, et Farmi juhatus ei protokolli kahekesi arutatavaid küsimusi ning ei tee otsuseid kirjalikult. Puudutatud isik on menetluses välja toonud kõik avaldaja poolt nõutud ajavahemikul toimunud nõukogu koosolekute toimumispäevad, mil nõukogu koosoleku protokolli kohaselt on vastu võetud otsuseid ja on esitanud lisaks ka millal on toimunud nõukogu koosolekud. Kohus leiab, et nõudepunkt 1.1. ei ole piisaval määral määratletud. Avaldaja on küll määratlenud ajavahemiku kuid ei ole määratlenud vastavaid otsuseid identifitseerida võimaldavaid täpseid kuupäevi ega ka seda, kas tegemist on juhatuse või nõukogu otsustega. Kohtu hinnangul avaldaja nõudepunktid 1 ja 1.1 on teatud osas ka dubleerivad. Kohus peab selle lahendi resolutsioonis, millega kohustab isikut esitama avaldajale tutvumiseks dokumente, kõnealused dokumendid piisavalt määratlema (RKTKm 2-16-3492/39, p 16.2). Kohus jätab avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale tutvumiseks kõik muud kirjalikult vormistatud Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus juhatuse ja nõukogu otsused perioodil 01.01.2020 kuni 10.08.2021, rahuldamata. Kokkuvõtvalt, tuleb Aktsiaseltsil Farmi Piimatööstus esitada Aktsionär OÜ-le tutvumiseks: 13.02.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul; 05.03.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul; 25.03.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul; 27.05.2020 nõukogu otsuse protokoll ja lisad täielikult ja muutmata kujul; 07.07.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul; 06.08.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul; 39(54)

2-21-13949 02.09.2020 otsuse protokolli lisad täielikult ja muutmata kujul; 06.10.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul; 01.12.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul; 30.12.2020 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul; 14.01.2021 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul; 27.04.2021 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul; 02.06.2021 nõukogu otsus koos otsuse protokolli ja lisadega täielikult ja muutmata kujul. Avaldaja avaldus Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus 30.01.2020, 29.04.2020, 05.11.2020, 16.02.2021, 23.03.2021, 30.06.2021 nõukogu otsustega (sh kõik otsuste protokollid ja lisad täielikult ja muutmata kujul) ja 29.07.2021 nõukogu otsusele lisatud aruande ja muude lisadega tutvumiseks ning muude kirjalikult vormistatud Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus juhatuse ja nõukogu otsustega perioodil 01.01.2020 kuni 10.08.2021 tutvumiseks, jääb rahuldamata. V.III. Avaldaja on esitanud ka nõude teabe saamiseks. Avaldaja on seisukohal, et tal on õigus nõuda ligipääsu avalduses viidatud teabele. Avaldajal on õigus saada Farmi tegevuse kohta teavet. Seda teabeõigust on Farmi rikkunud. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja teabenõue on piiratud ärisaladuse kaitse vajadusega, so täpsemalt on ärisaladuseks Tere aktsiate müügilepingu tingimused ja teave selle kohta, kui suur oli Tere aktsiate müügihind 2017. ja 2020. aasta aktsiate müügitehingute alusel ning KPMG Baltics OÜ ekspertidele esitatud informatsioon. Lisaks on puudutatud isik seisukohal, et teabenõue ei ole põhjendatud osas, milles see ei puuduta puudutatud isiku majanduslikku olukorda, so teave KPMG Baltics OÜ teostatud Tere aktsiate hindamise kohta (vastavalt RKTKm 2-18-13213, p 39: „vara väärtuse hindamist kajastavad dokumendid ei anna aktsionärile ülevaadet ühingu majanduslikust olukorrast /---/“) ning teave igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute kohta, eriti tehingute teiste poolte kirjeldus (vastavalt RKTKm 2-19- 9918, p 51). Ka on puudutatud isik seisukohal, et teabenõue on põhjendatud ulatuses täidetud, so esiteks täitis puudutatud isik avaldaja teabenõude vajalikus ja põhjendatud osas 24.08.2021 vastusega (tl 37-42 II kd) ja teiseks on puudutatud isik avaldaja teabenõude vajalikus ja põhjendatud osas täitnud kohtule esitatud seisukohtadega, eelkõige 21.04.2022 seisukohaga ning 04.08.2022 seisukohaga. Puudutatud isik on esile toonud ka seda, et avaldaja tegelik eesmärk on vastuolus aktsionäri teabenõude legitiimse eesmärgiga. Puudutatud isik selgitas oma 18.05.2022 seisukohas, et avaldaja kasutab teabenõudega saadud teavet ära ja edastab seda kolmandatele isikutele. Samuti selgitas puudutatud isik seda 18.11.2022 istungil. Puudutatud isik on tõendanud, et avaldaja on teabenõude raames saanud teavet kasutanud mittelegitiimsel eesmärgil ja põhistanud, et tõenäoliselt teeb avaldaja seda teabe saamisel uuesti. Seda arvestades esineb puudutatud isiku hinnangul alus eeldamaks, et teabe andmine võib tekitada olulist kahju ühingu huvidele ehk tuleb kohaldada ÄS § 287 lg-t 2. Alternatiivselt tuleb kohaldada hea usu põhimõtet (TsÜS § 138) ja jätta ÄS § 287 lg 1 kohaldamata ehk avaldajale teabeõigus andmata. V.III.I. Kohus hindab avaldaja nõudepunki 2, so kohustada Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus avaldama Aktsionär OÜ-le teave selle kohta, milline on 07.07.2020 Farmi ja AS Maag Grupi vahel sõlmitud lepingu, millega Farmi võõrandas 100% AS Tere aktsiaid AS-ile Maag Grupp, vastutuse regulatsioon (vastutuse piirmäärad ja välistused, õiguskaitsevahendite kohaldamist reguleerivad sätted, leppetrahvide ja viiviste regulatsioon, taganemise ja ülesütlemise regulatsioon). Avaldaja soovib teavet selleks, et teostada oma aktsionäriõigusi. Avaldaja selgitab, et on teabenõudega soovinud saada Farmilt teavet selle kohta, mis olid Tere aktsiate müügi põhitingimused. Tal on huvi tehingu tingimuste osas teabe saamiseks. Avaldaja avaldab, et 07.07.2020 sõlmis Farmi müügilepingu, müües AS-ile Maag Grupp (edaspidi Maag) enda 40(54)

2-21-13949 peamise vara, Tere aktsiaseltsi (edaspidi Tere) aktsiad. Farmi müüs enda enamusaktsionärile Tere aktsiad, kusjuures Tere käive oli 2020. aastal 70 681 203 eurot ja bilansimaht 71 662 623 eurot, sellest omakapital 21 954 317 eurot (tl 74-135 II kd). Farmi on Tere aktsiate müügil seotud isikule Maagile saanud kahjumit ca 7 miljonit eurot (Farmi 2020. majandusaasta aruanne, tl 153-220 I kd, edasi tl 1-14 II kd). See tähendab tehing seotud isikuga on toonud kaasa kahjumi väga suures ulatuses, mistõttu on vähenenud aktsionäri investeeringu väärtus. Kogu tehingu kohta käiv teave tuleb avaldada aktsionärile, sest Maag tehingu poolena teab neid tingimusi niikuinii. Kohus selgitab, et menetlusosaliste vahel oli käesolevas asjas segadus ka kuupäeva osas, millal Farmi ja AS Maag Grupi vahel aktsiate müügileping sõlmiti, so kas 08.07.2020 või 07.07.2020. Puudutatud isik on kinnitanud, et müügileping sõlmiti 07.07.2020 (puudutatud isiku 21.04.2022 menetlusdokumendi p 2.2.2., tl 181 II kd), millest tulenevalt on avaldaja ka enda nõuet lepingu kuupäeva osas parandanud (kohtuistungil, tl 3 V kd). Seega, vaidlust ei ole selles, et puudutatud isiku ja AS Maag Grupp vahel sõlmiti 7. juulil 2020 aktsiate müügileping, millega müüdi 100% TERE aktsiaseltsi aktsiad. Puudutatud isik on avaldanud, et 08.07.2020 tehti vastav kanne väärtpaberite registris. Vaidlust ei ole ka selles, et avaldaja oli tehingu ajal puudutatud isiku aktsionär. Tuvastatult oli Tere käive 2020. aastal 70 681 203 eurot ja bilansimaht 71 662 623 eurot, sellest omakapital 21 954 317 eurot (Tere 2020. majandusaasta aruanne, tl 74-135 II kd). Vaidlust ei ole ka selles, et Farmi ostis 2017. aastal Tere aktsiad Maagilt ja müüs need 2020. aastal Maagile tagasi ja tehingu tagajärjel sai Farmi 2020. aastal kahjumit (vt põhjendusi nõukogu 07.07.2020 otsuse juures). Vaidlus on selles, kas soovitud teabe avaldamine on Farmi ärisaladuseks. Puudutatud isik leiab, et nimetatud lepingu tingimused ei kuulu avaldajale avaldamisele, kuivõrd leping sisaldab poolte kohustust hoida lepingu tingimusi konfidentsiaalsena ning lepingu tingimused ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele ilma teise lepingupoole nõusolekuta. Farmil ei ole AS Maag Grupp (edaspidi: Maag) nõusolekut tutvustada avaldajale selle lepingu tingimusi. Ärisaladuse avalikustamine annab selle saajale konkurentsieelise puudutatud isiku suhtes ning vähendab puudutatud isiku konkurentsivõimet turul, mille saavutamiseks ju kõik ettevõtjad teevad suuri jõupingutusi. Puudutatud isik rõhutab, et ta ei saa avaldada seda teavet avaldajale ka seetõttu, et avaldajal puudub igasugune kohustus hoida talle avaldatud infot konfidentsiaalsena. Avaldaja võib talle esitatud info koheselt avalikustada, kahjustades sellega puudutatud isikut ja Maagi kontserni tervikuna. Puudutatud isiku Töökorralduse reeglite kohaselt loetakse informatsioon, mis puudutab ettevõtte osalemist teistes äriühingutes, puudutatud isiku äri- ja tootmissaladuseks. Tere aktsiate müük ei ole üldteada, tal on kaubanduslik väärtus ja pooled on lepingus sätestanud, et tegemist on konfidentsiaalse informatsiooniga. Seetõttu ei kuulu lepingus sätestatud vastutuse regulatsioon avaldajale avaldamisele. Puudutatu isik selgitas ka, et toorpiima töötlejate vahel valitseb tugev konkurents ning nii konkurentidele, kes on ise müügis, aga ka investoritele, kes võivad olla huvitatud Eesti piimatöötleja ostust, omavad vägagi suurt tähendust Tere müügilepingu tingimused, kuna see paneb hinnalipiku olulisele turuosale Eestis. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik tõendanud, et Tere aktsiate müügilepingu tingimused (vastutuse regulatsioon) oleks tema ärisaladuseks. Kohus kordab ka siinkohal juba eelnevalt esitatud kohtu seisukohta, et teave avaldaja suhtes ei muutu ärisaladuseks seetõttu, et Farmi sisedokumendis on see sellisena sõnastatud (so puudutatud isiku poolt esitatud tõendid: 02.06.2021 töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 6 (tl 213-221 II kd), 18.03.2010 sisekord ja töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 12 (tl 1-10 III kd), 2020. a töökorralduse reeglid eelkõige reeglite p 6 (tl 170-179 IV kd). Puudutatud isiku selgitus konkurentsi osas ei viita kohtu hinnangul soovitud teabe kaubanduslikule väärtusele. 41(54)

2-21-13949 Riigikohus on samade menetlusosaliste vahel toimunud vaidluses, so tsiviilasjas nr 2-18-13213 leidnud, et aktsionäril [on] õigus teada, milliseid lepinguid on sõlmitud seotud isikutega, kuna seotud isikutega tehtud tehingud kätkevad huvide konflikti ohtu /--/ Kolleegium leiab, et sõltumata sellest, kas seotud isikutega sõlmitud lepingutes on sätestatud lepingutingimuste saladuses hoidmise kohustus, on aktsionäril üldjuhul õigus saada teavet seotud isikutega sõlmitud lepingute põhiliste asjaolude kohta. Riigikohus on lisanud, et kolleegiumi arvates ei saa kontserniühingute vahel sõlmitud lepingud vähemalt üldjuhul olla ärisaladuseks /--/ Üksnes väide, et lepingus on sätestatud konfidentsiaalsuskohustus, ei ole kontsernisisese teabenõude blokeerimiseks piisav vastuväide (p 19-20, 44.3). Ka on Riigikohus samade menetlusosaliste vahel toimunud vaidluses, so 2-19-9918 veelkord rõhutanud, et seotud isikute vahelised tehingud kätkevad endas huvide konflikti ohtu, kusjuures sellises seotud isikute vahelises tehingus sisalduv konfidentsiaalsuskohustus ei ole teabe avaldamata jätmise aluseks (p 36.5.). Kohtu hinnangul on eelolevad seisukohad relevantsed ka käesolevas vaidluses. Kohus leiab ka, et puudutatud isik ei ole avaldaja 09.05.2021 ja 13.08.2021 teabenõuetele 30.07.2021 ja 24.08.2021 vastates teabenõuet täitnud (tl 27-28, 37-38 I kd ning käesoleva lahendi V.I) ega ole seda teinud ka käesolevas kohtumenetluses (puudutatud isiku viide tema 21.04.2022 ja 04.08.2022 seisukohtadele). Puudutatud isik on esitanud tõendina Farmi 2020 majandusaasta aruande ja tuginenud eeskätt aruande lk-le 50 (tl 5 II kd) ja leidnud, et avaldajale on antud vajalik teave Tere AS-i aktsiate müügitehingu kohta. Kohtu hinnangul viidatud tõendist ei nähtu teave, mida avaldaja soovib. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudutatud isikul tuleb avaldajale avaldada teave selle kohta, milline on 07.07.2020 Farmi ja AS Maag Grupi vahel sõlmitud lepingu, millega Farmi võõrandas 100% AS Tere aktsiaid AS-ile Maag Grupp, vastutuse regulatsioon (vastutuse piirmäärad ja välistused, õiguskaitsevahendite kohaldamist reguleerivad sätted, leppetrahvide ja viiviste regulatsioon, taganemise ja ülesütlemise regulatsioon). V.III.II Kohus hindab avaldaja nõudepunki 3, so kohustada Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus avaldama Aktsionär OÜ-le teave selle kohta, kui suur oli Tere aktsiate müügihind 2017. ja 2020. aasta aktsiate müügitehingute alusel. Avaldaja soovib teavet selleks, et teostada oma aktsionäriõigusi. Avaldaja selgitab, et kui Farmi müüb enda peamise vara enda 93% aktsiate omanikule, siis on 7% aktsiate omanikul õigus teada sellise tehingu müügihinda. See on ainus viis, kuidas hinnata, et kas tehing tehti turutingimustel ja kas ning mil määral on Farmi väärtust tehinguga kahjustatud, sh kuidas on muutunud avaldaja investeeringu väärtus Farmisse. Puudutatud isik on avaldanud, et tsiviilasja nr 2-19-9918 menetluses on kohus kohustanud Farmit tutvustama avaldajale Farmi ja AS Maag Grupp vahel 08.02.2018 sõlmitud laenulepingut nr 18-1, mille preambulas on märgitud Farmi poolt ASilt Maag Grupp ostetud Tere aktsiate ostuhind. Seega on avaldajale teada ostuhind, millega Farmi omandas 2017 Tere aktsiad. Avaldaja kinnitas, et seda laenulepingut on talle tutvustatud. Nimetatud fakti tõendab ka Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva poolt 29.10.2020 koostatud juriidilise fakti tuvastamise protokoll (tl 11-18 III kd). Puudutatud tõendist nähtub, et Riigikohtu otsuse nr 219-9918 täitmise raames on tutvustatud dokumenti „Laenuleping nr 18-1“. Lepingu pooled on AS Maag Grupp (Laenuandja) ja AS Farmi Piimatööstus (Laenusaaja). Dokument koosnes: Laenulepingust: 3 leheküljel trükitud tekst; lisast pealkirjaga „Lisa 1 – laenuleping 18-1 Laenu tagastamise maksegraafik“ 1 leheküljel trükitud tekst; digiallkirjade kinnituslehest: 1 leheküljel trükitud tekst (tl 16 III kd). Avaldaja ei ole puudutatud isiku seisukohale vastuväiteid esitanud.

42(54)

2-21-13949 Seega tuleb asuda seisukohale, et puudutatud isik on Tere aktsiate 2017 müügihinna avaldajale avaldanud, mistõttu tuleb avaldaja nõue kohustada Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus avaldama Aktsionär OÜ-le teave selle kohta, kui suur oli Tere aktsiate müügihind 2017. aasta aktsiate müügitehingute alusel, jätta rahuldamata. Puudutatud isik selgitas ka, et Farmi 2020 majandusaasta aruande lk 50 (tl 5 II kd) on selgitatud, et kahjum suuruses 8 982 248 eurot oleks olnud 7 miljoni euro võrra väiksem, kui aruanne oleks konsolideerimisperioodil koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile. Aktsiate müügitehingu tulemused kajastuvad 2020 majandusaasta aruandes, mis iseloomustab Farmi majanduslikku seisundit piisavalt mõlema aktsionäri jaoks. Samuti on puudutatud isik selgitanud, et 2017 ja 2020 müügihinnad ei ole võrreldavad, kuna ostuhind 2017 oli kokkuleppehind, 2020 müügihind tugines aga eksperthinnangul. Puudutatud isik on seisukohal, et aktsiate müügihind on puudutatud isiku ärisaladus. Tere aktsiate müük ei ole üldteada, tehingul on kaubanduslik väärtus ja pooled on lepingus sätestanud, et tegemist on konfidentsiaalse informatsiooniga. Esmalt märgib kohus, et ka siinjuures on relevantsed eelmise punkti juures viidatud kohtulahendid. Ei ole vaidlust selles, et Farmi ostis 2017. aastal Tere aktsiad Maagilt ja müüs need 2020. aastal Maagile tagasi. Tuvastatult ostis Farmi Tere aktsiad Maagilt ja ei ole nende eest mitterahaliselt tasunud (ainuaktsionäri otsus Farmi aktsiakapitali suurendamise kohta, tl 136-137 II kd; Farmi registrikaardi ajaloo väljavõte, tl 72-73 II ). Nõude täitmiseks ei oma tähtsust asjaolu, et Farmi 2020 majandusaasta aruandes on selgitatud, et kahjum suuruses 8 982 248 eurot oleks olnud 7 miljoni euro võrra väiksem, kui aruanne oleks konsolideerimisperioodil koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile ning, et 2017 ja 2020 müügihinnad ei ole võrreldavad, kuna ostuhind 2017 oli kokkuleppehind, 2020 müügihind tugines aga eksperthinnangul. Puudutatud isik on seisukohal, et Tere aktsiate müügihind 2020 aasta aktsiate müügitehingute alusel on tema ärisaladus. Puudutatud isik enda väidet tõendanud ei ole. Alusetu on puudutatud isiku väide, et Nordic Milk ja Maag ärisaladus on ka Farmi ärisaladus. EKTÄKS § 5 lg 3 viitab teabe üle kontrolli omavale isikule, st ärisaladus saab olla üksnes isiku enda teave. Kohus leiab ka, et puudutatud isik ei ole avaldaja 09.05.2021 ja 13.08.2021 teabenõuetele 30.07.2021 ja 24.08.2021 vastates teabenõuet kui suur oli Tere aktsiate müügihind 2020. aasta aktsiate müügitehingute alusel täitnud (tl 27-28, 37-38 I kd ning käesoleva lahendi V.I) ega ole seda teinud ka käesolevas kohtumenetluses (puudutatud isiku viide tema 21.04.2022 ja 04.08.2022 seisukohtadele). Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudutatud isikul tuleb avaldajale avaldada teave selle kohta kui suur oli Tere aktsiate müügihind 2020. aasta aktsiate müügitehingute alusel. V.III.III Kohus hindab avaldaja nõudepunki 4, so kohustada Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus avaldama Aktsionär OÜ-le teave selle kohta, et mis järeldusele jõudis KPMG Baltics OÜ AS Tere aktsiate hindamisel rahavoogude meetodi ja turumeetodi põhjal. Millised olid DCF hindamisel kasutatud peamised eeldused (diskontomäär, kasvumäärad, brutokasumi marginaalid, EBITDA marginaalid, omakapitali osakaal)? Milliseid kaubaturge ja geograafilisi turge võeti aluseks turumeetodil hindamisel? Mis oli turumeetodil hindamisel kasutatud AS Tere EBITDA ja puhaskasum ja milliste EV/EBITDA ja P/E kordajate alusel AS Tere turuväärtus leiti? Avaldaja soovib teavet selleks, et teostada oma aktsionäriõigusi. Avaldaja selgitab, et soovib teavet selle kohta, mis andmetele tuginedes KPMG enda analüüsi koostas ja mis järeldustele 43(54)

2-21-13949 selles jõuti. Avaldaja ei soovi KPMG Baltics OÜ raporti kui dokumendi esitamist, mis on Farmi kinnitusel keelatud. Avaldaja soovib üksnes teavet teatud raportis sisalduva informatsiooni kohta. Seetõttu ei ole Farmi viited konfidentsiaalsuskohustuse kohta ka asjakohased. Lisaks on info Farmi ja Maagi vahelise Tere müügitehingu üksikasjade osas avaldatud AS-le Nordic Milk, kes on Farmi enamusaktsionär. Sellega on juba väidetavat konfidentsiaalsuskohustust rikutud (kui seda tegelikult üleüldse oli), mistõttu ei saa Farmi tugineda konfidentsiaalsuskohustusele, mis kehtiks justkui ainult väikeaktsionäri suhtes. Seega on viide konfidentsiaalsuskohustusele esitatud üksnes vähemusaktsionäri kahjustamiseks kohtumenetluses. Riigikohus on leidnud, et kui see on oluline aktsionäri õiguste teostamiseks, võib ÄS § 287 lg-st 1 tulenev õigus saada teavet hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhteid klientide ja tarnijatega või õiguslikke ja ärilisi suhteid äriühinguga seotud ettevõtetega (3-2-1-29-08, p 10, 3-2-1-86-13, p 12). Seega on avaldaja teabenõue ka selles osas põhjendatud. Puudutatud isik on seisukohal, et ettevõtte arenguplaane puudutav informatsioon ehk juhatuse poolt ekspertidele esitatud informatsioon on puudutatud isiku ärisaladus Töökorralduse reeglite alusel. Puudutatud isik selgitas ka, et puudutatud isik on vastanud 7. juunil 2020 avaldaja teabenõudele, et Tere aktsiate hindamise viis läbi KPMG Baltics OÜ ja hindamine viidi läbi 31.12.2019 andmete alusel. Tere (konsolideeritud, koos Meieri Transport AS-ga ja teiste tütarettevõtetega) aktsiate hinnanguline väärtusvahemik leiti diskonteeritud rahavoogude meetodi (DCF meetod) ja turumeetodi põhjal. KPMG Baltics OÜ esitas Tere aktsiate väärtuse diskonteeritud rahavoogude (DCF) meetodi ja turumeetodi põhjal (DCF meetodi põhjal leitud baasväärtuse tulemuse puhul oli aluseks võetud 2/3 osakaalu ja turumeetodi puhul 1/3 osakaalu). Puudutatud isik selgitas ka, et rahavoogude diskonteerimiseks kasutatav diskontomäär ei ole sisendinformatsioon eksperdile, vaid eksperdi poolt tehtav valik, mis seondub otseselt eksperdi tegevusega, mida puudutatud isik ei saa kommenteerida. Turumeetodi puhul võeti aluseks Thomson Reuteri andmebaasi kohased sarnased ettevõtted (toiduainete töötlemise sektori ettevõtted) ning EV/EBITDA ja EV/EBITDA suhtarvu ja väärtusvahemiku valis ekspert sarnaste ettevõte alusel. Seega on väär avaldaja väide, et ta soovib vaid teavet, mis andmetele tuginedes KPMG Baltics OÜ oma analüüsi koostas. Kohtu hinnangul on avaldaja soovinud teavet millisele järeldusele jõudis KPMG Baltics OÜ AS Tere aktsiate hindamisel rahavoogude meetodi ja turumeetodi põhjal, esitades selle kohta konkreetsed küsimused. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik tõendanud, et KPMG Baltics OÜ ekspertidele esitatud informatsioon on tema ärisaladus. Kohus kordab ka siinkohal juba eelnevalt esitatud kohtu seisukohta, et teave avaldaja suhtes ei muutu ärisaladuseks seetõttu, et Farmi sisedokumendis on see sellisena sõnastatud (so puudutatud isiku poolt esitatud tõendid: 02.06.2021 töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 6 (tl 213-221 II kd), 18.03.2010 sisekord ja töökorralduse reeglid, eelkõige reeglite p 12 (tl 1-10 III kd), 2020. a töökorralduse reeglid eelkõige reeglite p 6 (tl 170-179 IV kd). Kohus nõustub avaldajaga selles, et teabe avaldamisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et see oli mõeldud ekspertidele sisendiks. Kohus nõustub ka selles, et seotud isikute vahel tehtud tehingus Farmi juhatuse poolt ekspertidele antud sisendid on olulise tähtsusega selleks, et hinnata tehinguhinna kujunemist. Avaldaja soovib teavet selleks, et hinnata seotud isikuga tehtud suuremahulist ja igapäevasest majandustegevusest väljuvat tehingut. Tuvastatult ei kuulu Tere aktsiad käesoleval ajal enam Farmile, seega, ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et Farmi ärisaladuseks on Tere äritegevust puudutav teave. Asjassepuutumatud on puudutatud isiku selgitused Maagi kontserni ümberstruktureerimise kohta. Puudutatud isik on ka seisukohal, et teave KPMG Baltics OÜ teostatud Tere aktsiate hindamise kohta ei puuduta aktsiaseltsi majanduslikku olukorda, mistõttu selle teabe küsimine ei ole 44(54)

2-21-13949 põhjendatud. Kohus nõustub puudutatud isikuga selles, et aktsionäri teabenõude eesmärk on saada eelkõige teavet selle kohta, milline on äriühingu majanduslik olukord ja teave, mida aktsionär küsib, peab aitama hinnata aktsiaseltsi majanduslikku seisundit (RKTKm 2-1813213, p 19, 2-19-9918, p 36.2). Kohtu hinnangul on avaldaja poolt nõutud teave vajalik, et hinnata puudutatud isiku majanduslikku seisundit. Puudutatud isik on teinud viite RKTKm 218-13213, p 39: „vara väärtuse hindamist kajastavad dokumendid ei anna aktsionärile ülevaadet ühingu majanduslikust olukorrast /---/“), mida kohtu hinnangul siinkohal analoogina aluseks võtta ei saa. Kohus leiab ka, et puudutatud isik ei ole avaldaja 09.05.2021 ja 13.08.2021 teabenõuetele 30.07.2021 ja 24.08.2021 vastates teabenõuet täitnud (tl 27-28, 37-38 I kd ning käesoleva lahendi V.I) ega ole seda teinud ka käesolevas kohtumenetluses (puudutatud isiku viide tema 21.04.2022 ja 04.08.2022 seisukohtadele). Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudutatud isikul tuleb avaldajale avaldada teave selle kohta, mis järeldusele jõudis KPMG Baltics OÜ AS Tere aktsiate hindamisel rahavoogude meetodi ja turumeetodi põhjal. Millised olid DCF hindamisel kasutatud peamised eeldused (diskontomäär, kasvumäärad, brutokasumi marginaalid, EBITDA marginaalid, omakapitali osakaal). Milliseid kaubaturge ja geograafilisi turge võeti aluseks turumeetodil hindamisel. Mis oli turumeetodil hindamisel kasutatud AS Tere EBITDA ja puhaskasum ja milliste EV/EBITDA ja P/E kordajate alusel AS Tere turuväärtus leiti. V.III.IV Kohus hindab avaldaja nõudepunki 5, so kohustada Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus avaldama Aktsionär OÜ-le teave selle kohta, millal pantis Aktsiaselts Farmi Piimatööstus AS Tere aktsiad Swedbank AS-i kasuks ning milliste kohustuste, kui suurte kohustuste ja kelle kohustuste tagatiseks need panditi? Avaldaja soovib teavet selleks, et teostada oma aktsionäriõigusi. Avaldaja selgitab, et tal on õigus teabele kuna tegemist on kõrgendatud huvide konflikti riskiga tehinguga seotud osapoolte vahel (RKTKm 2-18-13213 p 19,20). Puudutatud isik on avaldanud, et puudutatud isik on oma 30. juuli 2021 vastuses avaldajale märkinud, et Tere aktsiad on panditud AS Swedbank kasuks 2017. aastal ning et see asjaolu on avaldajale olnud kättesaadav kõigis majandusaasta aruannetes alates 2017 majandusaasta aruandest. Seega on avaldajale teada, et Tere aktsiad olid panditud 2017 aastal ning et need tagasid AS Maag Grupp laenukohustusi. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik vastates avaldaja teabenõudele avaldanud, et Tere aktsiad panditi 2017. aastal (puudutatud isiku 30.07.2021 vastuse p 4, tl 28 I kd) ega ole vastanud ka hilisemalt, so 24.08.2021 (vastus teabenõudele, p 4, tl 38 I kd). Puudutatud isik on vastanud avaldaja nõudele millal puudutatud isik pantis AS Tere aktsiad Swedbank AS-i kasuks esmakordselt kohtumenetluses (puudutatud isiku 21.04.2022 seisukoht, p 2.5.1, 2.5.2, tl 184 II kd). Kuigi vastus on antud kohtumenetluses, saab asuda seisukohale, et selles osas on teabenõue täidetud. Seega tuleb avaldaja nõue teabe saamiseks selles osas, millal pantis Aktsiaselts Farmi Piimatööstus AS Tere aktsiad Swedbank AS-i kasuks, jätta rahuldamata. Samas asub kohus seisukohale, et ehkki majandusaasta aruandest nähtub pantimise fakt, ei nähtu sealt, milliste, kui suurte ja kelle kohustuste tagatiseks need panditi (Farmi 2020. majandusaasta aruanne, tl 153-220 I kd, edasi tl 1-14 II kd). Seda teavet ei ole ka puudutatud isik avaldajale andnud. See on aga oluline seetõttu, et kui Tere aktsiad panditi Maagi kohustuste tagatiseks, on tegemist kõrgendatud huvide konflikti riskiga tehinguga seotud osapoolte vahel, mille osas on avaldajal õigus teabele. Samuti on soovitud teave oluline avaldaja õiguste 45(54)

2-21-13949 teostamiseks, kuna Farmi vara pantimisel Maagi kasuks on tehtud Maagile majanduslik sooritus (tagatise andmine) ilma selle eest vastutasu saamata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudutatud isikul tuleb avaldajale avaldada teave selle kohta milliste kohustuste, kui suurte kohustuste ja kelle kohustuste tagatiseks Aktsiaselts Farmi Piimatööstus AS Tere aktsiad Swedbank AS-i kasuks pantis. V.III.V. Kohus hindab avaldaja nõudepunkt 6, so kohustada Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus avaldama Aktsionär OÜ-le teave selle kohta, millised on AS-i Maag Grupp ja Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus vahelise 08.02.2018 laenulepingu lisade põhitingimused (viivised, tagatised, ülesütlemise tingimused). Avaldaja soovib teavet selleks, et teostada oma aktsionäriõigusi. Avaldaja selgitab, et tal on õigus saada teavet seotud isikutega sõlmitud tehingute kohta. Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasjas nr 2-19-9918 on kohus järeldanud, et avaldajal oli õigus tutvuda Maagi ja Farmi vahelise 08.02.2018 laenulepinguga nr 18-1. Avaldaja on jäänud nõude juurde saada teavet, millised on AS-i Maag Grupp ja Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus vahelise 08.02.2018 laenulepingu lisade põhitingimused (viivised, tagatised, ülesütlemise tingimused). Samas on ise menetluses möönnud, et puudutatud isik on vastuse p-s 2.7.3 sisuliselt teabenõude ülesütlemise tingimuste ja viiviste osas täitnud (avaldaja 24.11.2021 menetlusdokumendi p 59, tl 46 II kd, vt ka puudutatud isiku vastus avaldusele, p 2.7.3, tl 137 I kd). Seega, tuleb eeltoodust järeldada, et puudutatud isik on andnud avaldajale teabe kohtumenetluses selles osas, millised on AS-i Maag Grupp ja Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus vahelise 08.02.2018 laenulepingu lisade põhitingimused, so viivised ja ülesütlemise tingimused ning selles osas jääb avaldaja nõue rahuldamata. Siinkohal märgib kohus, et teabenõuetele vastates ei ole puudutatud isik avaldajale soovitud teavet nõuetekohaselt andnud (vt tl 27-28, 37-38 I kd ning käesoleva lahendi V.I). Seega on vaidlus üksnes selles osas, kas avaldajal on õigus teada ka laenulepingu tagatisi. Puudutatud isik on seisukohal, et laenulepingu täitmiseks antud tagatised ei ole asjassepuutuvad ja ei kuulu avaldajale avaldamisele. Tagatislepingud on konfidentsiaalsed ning Farmil ei ole AS Maag Grupp nõusolekut tutvustada avaldajale tagatislepingu põhitingimusi. Puudutatud isik on avaldanud ka, et tagatised on avaldatud 2020 majandusaasta aruandes. Seisuga 31. detsember 2020 moodustas tagatiste kogusumma 52,7 miljonit eurot (2019: 52,7 miljonit eurot). Tagatiste bilansiline väärtus moodustas 31.12.2020 seisuga 55,4 miljonit eurot (2019: 57,5 miljonit eurot). Tagatised on seega nähtavad majandusaasta aruandest. Aruandest nähtub, et nad tagavad lõpliku konsolideeriva emaettevõtte (AS Maag Grupp) ja kontserni (AS Farmi Piimatööstus) laenukohustusi. Ettevõtte majandusliku seisundi hindamiseks on selline teave piisav. Riigikohus on samade menetlusosaliste vahel toimunud vaidluses, so 2-19-9918 rõhutanud, et seotud isikute vahelised tehingud kätkevad endas huvide konflikti ohtu, kusjuures sellises seotud isikute vahelises tehingus sisalduv konfidentsiaalsuskohustus ei ole teabe avaldamata jätmise aluseks (p 36.5.). Kohus kohaldab seda ka käesolevalt. Tuvastatult on Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva poolt 29.10.2020 koostatud juriidilise fakti tuvastamise protokoll (tl 11-18 III kd), millest nähtub, et riigikohtu otsuse nr 2-18-13232 täitmise raames on tutvustatud As Maag Grupp ja AS Farmi Piimatööstus laenulepingut nr 18-1- 4 lk (tl 14 III kd) ning Riigikohtu otsuse nr 2-19-9918 täitmise raames on tutvustatud dokumenti „Laenuleping nr 18-1“. Lepingu pooled on AS Maag Grupp (Laenuandja) ja AS Farmi Piimatööstus (Laenusaaja). Dokument koosnes: Laenulepingust: 3 leheküljel trükitud tekst; lisast pealkirjaga „Lisa 1 – laenuleping 46(54)

2-21-13949 18-1 Laenu tagastamise maksegraafik“ 1 leheküljel trükitud tekst; digiallkirjade kinnituslehest: 1 leheküljel trükitud tekst (tl 16 III kd). Viidatud tõendist ei nähtu, et avaldajale oleks tutvustatud/antud teavet laenulepingu lisade, so tagatiste kohta. Riigikohus on ka samade menetlusosaliste vahel toimunud vaidluses, so 2-18-13213 leidnud, et nõukogule esitatud juhatuse ülevaated aktsiaseltsi majandusliku olukorra kohta (teabenõude p 15) ei ole sellised dokumendid, millega tutvumist saaks aktsionär nõuda, kuna aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast annavad samamoodi ülevaate majandusaasta aruanded (p 37). Farmi 2020. majandusaasta aruandest (lisa 24, tl 5 II kd) nähtub, et kontserni ja lõpliku konsolideeriva emaettevõtte laenude tagatisteks on: • kommertspandid ettevõtte varadele; • ettevõtte aktsiate pant emaettevõttele kuuluvas osas; • hüpoteegid kinnistutele. Seisuga 31. detsember 2020 moodustas tagatiste kogusumma 52,7 miljonit eurot (2019: 52,7 miljonit eurot). Tagatiste bilansiline väärtus moodustas 31.12.2020 seisuga 55,4 miljonit eurot (2019: 57,5 miljonit eurot). Kohtu hinnangul ei saa sellest aga tuletada seda, et avaldajale on kättesaadav teave konkreetselt selles osas, millised on AS-i Maag Grupp ja Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus vahelise 08.02.2018 laenulepingu lisade põhitingimused, so tagatised. Seega ei anna Farmi 2020. majandusaasta aruanne avaldajale soovitud teavet. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudutatud isikul tuleb avaldajale avaldada teave selle kohta, millised on AS-i Maag Grupp ja Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus vahelise 08.02.2018 laenulepingu lisade põhitingimused, so tagatised. V.III.VI. Kohus hindab avaldaja nõudepunkt 7, so kohustada Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus avaldama Aktsionär OÜ-le teave selle kohta, millised tehingud on Farmi 12.06.2019 kuni 31.12.2020 teinud seotud isikutega. Avaldaja soovib teavet:

2-21-13949 hoidmise kohustus, on aktsionäril üldjuhul õigus saada teavet seotud isikutega sõlmitud lepingute põhiliste asjaolude kohta“. Riigikohus on ka leidnud, et nõukogule esitatud juhatuse ülevaated aktsiaseltsi majandusliku olukorra kohta (teabenõude p 15) ei ole sellised dokumendid, millega tutvumist saaks aktsionär nõuda, kuna aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast annavad samamoodi ülevaate majandusaasta aruanded (p 37). Kohus kohaldab seda ka käesolevalt. Farmi 2020. majandusaasta aruandest (lisa 26, tl 8 II kd) nähtuvad tehingud seotud osapooltega. Kohtu hinnangul ei saa sellest aga tuletada seda, et avaldajale on kättesaadav teave konkreetselt selles osas, mida avaldaja on teabenõudega soovinud. Majandusaasta aruandes esitatud andmed on sellises üldistusastmes, et avaldajal ei ole võimalik tuvastada tehtud tehinguid, nende mõju puudutatud isiku tegevusele ja nende turutingimustel tegemist. Aruandes ei ole kirjeldust tehingute sisu kohta (nt kaupade ja teenuste ost-müük; põhivara ost-müük; laenude andmine ja saamine; garantii või tagatise andmine või saamine vms), samuti puudub tehingute summeeritud maht seotud isiku kaupa ja tehingute saldo seotud isiku kaupa. Tehingu teise poole kirjeldus on esitatud aga summeeritult (st esitatud ei ole teavet nt iga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu kohta vaid summeeritult selliste äriühingute kui kogumi kohta). Seega ei anna Farmi 2020. majandusaasta aruanne avaldajale soovitud teavet. Kohus leiab ka, et puudutatud isik ei ole avaldaja 09.05.2021 ja 13.08.2021 teabenõuetele 30.07.2021 ja 24.08.2021 vastates teabenõuet täitnud (tl 27-28, 37-38 I kd ning käesoleva lahendi V.I) ega ole seda teinud ka käesolevas kohtumenetluses (puudutatud isiku viide tema 21.04.2022 ja 04.08.2022 seisukohtadele). Puudutatud isiku seisukoht, et dokumentide koostamine on äriühingule üleliia koormav, ei ole põhjendatud. Avaldaja teabenõude ulatus on esitatud arvestatuna varasemaid kohtute seisukohti tsiviilasjades 2-18-13213 ja 2-19-9918. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudutatud isikul tuleb avaldajale avaldada teave selle kohta, millised tehingud on Farmi 12.06.2019 kuni 31.12.2020 teinud seotud isikutega, avaldades:

2-21-13949

Tuvastatult ei ole puudutatud isik avaldaja teabenõuet täitnud. Kohus leiab, et puudutatud isik ei ole avaldaja 09.05.2021 ja 13.08.2021 teabenõuetele 30.07.2021 ja 24.08.2021 vastates teabenõuet täitnud (tl 27-28, 37-38 I kd ning käesoleva lahendi V.I) ega ole seda teinud ka käesolevas kohtumenetluses (puudutatud isiku viide tema 21.04.2022 ja 04.08.2022 seisukohtadele). Kohus ei nõustu puudutatud isikuga selles, et avaldaja on teabenõudega küsinud oletusi või hinnanguid ja, et teabenõue on piiritlemata. Puudutatud isiku poolt viidatud Riigikohtu lahend 2-18-13213, p 19 kohtu hinnangul käesoleval juhul kohaldada ei saa. Avaldaja on selgitanud, mida ta esitatud teabenõudega soovib ja kohus leiab, et avaldajal on selliseks teabeks ka õigus. Siinkohal on relevantsed ka käesoleva lahendi p-des V.III.II ja V.II.I (07.07.2020 nõukogu otsus) esitatud seisukohad, mida kohus üle ei korda. Eeltoodu alusel, leiab kohus, et puudutatud isikul tuleb avaldajale avaldada teave selle kohta milliseid meetmeid on kasutusele võtnud Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus juhatus, et kaitsta AS Tere aktsiate müügil Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus vähemusaktsionäri õiguseid. V.III.VIII. Kohus hindab avaldaja nõudepunkti 9, so kohustada Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus avaldama Aktsionär OÜ-le teave selle kohta, milliseid igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid on Farmi teinud 2019. ja 2020. majandusaasta jooksul. Avaldaja soovib teavet:

2-21-13949 aitama hinnata aktsiaseltsi majanduslikku seisundit (RKTKm 2-18-13213, p 19, 2-19-9918, p 36.2). Kuid kohus ei nõustu puudutatud isikuga selles, et avaldajal ei ole küsitud teavet õigus saada. Kohtu hinnangul on avaldaja poolt nõutud teave vajalik, et hinnata puudutatud isiku majanduslikku seisundit. Puudutatud isik on teinud viite RKTKm 2-19-9918, p 51: „Kontsernivälistest ühingutest lepingupartnerite isikud ei anna aktsionärile üldjuhul teavet aktsiaseltsi majandusliku olukorra kohta. Selliste isikutega tehtud tehingute tingimused võivad, kuid ei pruugi eelnimetatud teavet anda.“, mida kohtu hinnangul siinkohal analoogina aluseks võtta ei saa. Avaldaja teabenõude ulatus on esitatud arvestatuna varasemaid kohtute seisukohti tsiviilasjades 2-18-13213 ja 2-19-9918. ÄS § 287 lg-st 1 tulenev teabeõigus võib hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhteid klientide ja tarnijatega või õiguslikke ja ärilisi suhteid äriühinguga seotud ettevõtetega „kui see on oluline aktsionäri õiguse teostamiseks“ (32-1-29-08, p 10 ja 3-2-1-86-13, p 12). Aktsionäri ja Farmi vahel tehtud kohtulahendi nr 2-1813213 p-s 38 on Riigikohus märkinud, et näiteks võib aktsionär eelduslikult küsida, milliseid igapäevasest majandustegevust ületavaid tehinguid on tehtud ja kas nõukogu on nende kohta otsused vastu võtnud. Kohtu hinnangul kohaldub eelolev ka käesoleva punkti juures. Kohtu hinnangul ei saa hetkel asuda seisukohale, et käesolev teabenõue kattub avaldaja nõudepunktiga 1, kuna enne kui avaldajale ei ole antud nõudepunktis 1 määratletud dokumente, ei ole võimalik seda hinnata. Eeltoodu alusel, leiab kohus, et puudutatud isikul tuleb avaldajale avaldada teave selle kohta milliseid igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid on Farmi teinud 2019. ja 2020. majandusaasta jooksul, avaldades:

2-21-13949 nr 2-16-2060, tl 62-71, II kd) nähtub, et Tere saneerimiskava kinnitamise otsus on tühistatud. Puudutatud isik on selgitanud, et Tere saneerimismenetluses esitas Osaühing Kentex Finance Eesti 10.05.2022 maakohtule saneerimismenetluse kiirendamise taotluse koos taotlusega jätta saneerimiskava kinnitamata ning lõpetada saneerimismenetlus (tõend, tl 47-51 III kd). Kentexi juhatuse liikmeks on R. R. Kentexi omanikuks on Laitier OÜ, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks on R. R. R. R. on ka Aktsionär OÜ juhatuse liige ja ainuosanik (äriregistri väljavõtted, tl 41-46 III kd). Kentexi vastuväited saneerimiskava kinnitamisele tuginesid tsiviilasjas 2-25-2607 Riigikohtu (ilmselt on siiski mõeldud tsiv.asja nr 2-21-2657- kohtu märkus) poolt antud juhistele tsiviilasjade 2-18-13213 ja 2-19-9918 täitmisel saadud informatsioonile ning lisatud olid Farmi nõukogu protokollide või nõukogu liikmetele tehtud ettekannete väljavõtted 29.11.2017, 25.03.2018, 21.08.2018 ja 20.12.2018 (tl 52- 61 III kd). Kentex on seejuures teadlik, et tegemist on Farmi ärisaladusega. Puudutatud isik on seisukohal, et toodud tõenditega on ta tõendanud, et avaldaja on teabenõudega saadud teavet ja dokumente varasemalt ära kasutanud ja seda edastanud kolmandatele isikutele, kes omakorda on teavet ja dokumente kasutanud enese huvides Tere saneerimismenetluses. Kohus hinnates tõendeid, leiab, et eelolevad tõendid, so taotluse lisad on enamus osas kinni kaetud ja ei ole tuvastatav, et tsiviilasjas nr 2-16-2060 kohtule esitatud dokumendid sisaldaksid puudutatud isiku ärisaladust. Seega ei ole kohtu hinnangul puudutatud isik tõendanud, et eelnevate kohtulahendite alusel tutvustatud Farmi ärisaladused on edastatud kolmandatele isikutele, kes kasutavad neid ära oma huvides Tere saneerimise takistamiseks. Usutavaks ei ole kohtu jaoks tehtud ka see, et avaldaja hakkab käesoleva teabenõudega saadud teavet mittelegitiimsel eesmärgil ära kasutama tulevikus. Avaldaja on esitanud vastutõendid (AS Farmi 2018. majandusaasta aruanne, selle lk 33 ja lk 48, tl 125, 140 III kd; AS Farmi 04.03.2021 hääletusdokument, tl 92 III kd; Flinty OÜ 17.03.2021 hääletusdokument, tl 163-164 III kd; TERE AS üld- ja isikuandmed, tl 165-172 III kd), millest nähtuvalt on samas, so 2-16-2060 menetluses puudutatud isik ise avaldanud andmeid selle kohta, mida ta peab ärisaladuseks ja mille avaldamist ta avaldajale ette heidab. Põhjendamatu on puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja olles esitanud teabenõude, on esitanud tegelikult erikontrolli avalduse. Avaldaja teabenõue käesoleval juhul on oluliselt erineva mahu, toime ja eesmärgiga, kui seda oleks erikontrolli avaldus. Riigikohus on samade menetlusosaliste vahel toimunud vaidluses, so tsiviilasjas nr 2-18-13213 selgitanud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 139 järgi eeldatakse heausksust...Kolleegiumi arvates saaks teabenõue olla pahauskne eelkõige juhul, kui asjas oleks tuvastatud, et teabe küsimise eesmärk on ühingut kahjustada (nt kui aktsionär soovib saadavat teavet eelduslikult enda huvides pahatahtlikult ära kasutada) (vt ka Riigikohtu

2-21-13949 Kokkuvõtvalt tuleb Aktsionär OÜ avaldus Aktsiaseltsilt Farmi Piimatööstus teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks rahuldada osaliselt, so ulatuses, milles kohus on seda eelolevalt põhjendatuks pidanud. VI. Avaldaja on esitanud taotluse määrata kindlaks kohtulahendi täitmise kord selliselt, et kõik Aktsionär OÜ poolt nõutav teave ja dokumendid tuleb Aktsionär OÜ-le esitada terviklikult ja muutmata kujul otsuse jõustumisest ühe nädala jooksul elektrooniliselt aadressile [email protected]. Alternatiivselt määrata kindlaks kohtulahendi täitmise kord selliselt, et kohtulahendi täitmisel on Aktsionär OÜ-l õigus mistahes moel dokumente ja teavet talletada (sh salvestamine, pildistamine, kopeerimine, ümber kirjutamine). TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Puudutatud isik on vastu avaldaja poolt taotletud täitmiskorrale. Puudutatud isik on seisukohal, et kohtulahendi täitmise kord tuleb kindlaks määrata selliselt, et kõik kohtu poolt määratud teave tuleb Aktsionär OÜ-le esitada suuliselt ühe nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest puudutatud isiku asukohas. Puudutatud isik ei nõustu, et kohtulahend tuleb täita elektrooniliselt e-kirja teel. ÄS § 287 lg 1 kohaselt on aktsionäril õigus saada teavet üldkoosolekul, mis tähendab, et tal on õigus saada suulist teavet. Elektrooniliselt e-kirja teel ei saa edastada suulist teavet. Dokumentide esitamist ei saa puudutatud isikult ka nõuda. Puudutatud isik ei nõustu, et suulist teavet peab avaldaja saama selliselt, et seda on võimalik talletada salvestamise, pildistamise, kopeerimise või ümber kirjutamise kaudu. Kuna avaldaja ei ole seotud konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise kohustusega, ei ole põhjendatud teabe edastamine viisil, mis võimaldab seda kopeerida. Dokumentidest ärakirjade, koopiate või muude salvestiste tegemine tuleb keelata, kuivõrd saadud teavet kasutatakse Farmi ja Tere kahjustamiseks. Tuvastatult on varasemates menetlustes (so 2-18-13213 ja 2-19-9918) määratud kohtulahendi täitmise kord selliselt, et avaldajal on õigus saada teavet ja tutvuda dokumentidega puudutatud isiku asukohas (Linda tn 15, Jõhvi) ühe nädala jooksul määruse jõustumisest kolme tööpäeva jooksul kl 9.00-18.00. Riigikohus on lahendis nr 2-18-13213 selgitanud, et kuigi seadusest tulenevalt tuleks aktsionärile teavet anda üldkoosolekul ja dokumentidega on tal põhikirja järgi õigus tutvuda aktsiaseltsi asukohas, ei tähenda see, et olukorras, kus aktsionär on kohtule esitanud nii teabekui ka dokumentidega tutvumise nõude, peaks kohus teabe andmiseks ja dokumentide näitamiseks määrama lahendi täitmise erineva viisi, st kohustama aktsiaseltsi teavet andma üldkoosolekul, kuid dokumente näitama aktsiaseltsi asukohas. Selline kohtulahendi täitmise viis oleks aktsiaseltsi jaoks eelduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu on lahendi täitmine mõistlik määrata kindlaks selliselt, et aktsionär saaks samas teabenõudes küsitud teavet ja dokumentidega tutvuda ühes ja samas kohas (p 27). Avaldaja on Riigikohtule esitatud seisukohas lisaks palunud, et dokumendid, mida ta nõuab, tehtaks talle kättesaadavaks elektrooniliselt, põhjendades seda menetlusdokumendi esitamise ajal kehtinud eriolukorraga. Kolleegium märgib, et lahendi täitmise viisina on piisav, kui kohus kohustab aktsiaseltsi tema asukohas aktsionärile dokumendid nähtavaks tegema. Faktiliselt võib selline nähtavaks tegemine toimuda ka elektrooniliste sidevahendite abil. Detailsemat täitmisviisi lahendis kindlaks määrama ei pea. Küll aga ei pea aktsiaselts näidatavaid dokumente tegema kättesaadavaks viisil, mis võimaldaks aktsionäril neid kopeerida või alla laadida (p 28).

52(54)

2-21-13949 Lahendis nr 2-20-9006 on riigikohus selgitanud, et kolleegium peab vajalikuks täpsustada oma varasemat seisukohta, mille kohaselt ei saa osanik ÄS § 166 lg-le 1 tuginedes nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale epostiga (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14.4). Piirangut, mille järgi osanik ei saa nõuda osaühingult dokumentide koopiaid, tuleb mõista selliselt, et osanik ei saa nõuda, et osaühingu juhatus valmistaks ise koopiaid nendest dokumentidest, millega osanik tutvuda soovib. Selline nõue koormaks ebamõistlikult osaühingut, kohustades juhatust kulutama aega ja vahendeid dokumentide kopeerimisele ja edastamisele. Eelnevast ei tulene aga, et osanik või tema esindaja ei võiks dokumentidega tutvumise käigus dokumentidest ise (nt pildistades, skaneerides või koopiamasina abil) füüsilisi või elektroonilisi koopiaid teha, kui osanik kannab ise koopiate tegemise vahetud kulud, või ka nõuda dokumentide elektroonilist talle kättesaadavaks tegemist, kui sellega ei kaasne märkimisväärseid kulusid osaühingule (vt käesoleva määruse p 14). Küll aga ei saa osanik nõuda, et juhatus või osaühingu töötajad tema asemel koopiaid teeks või teda selle juures abistaks (p 12.6). Kolleegium märgib dokumentidega tutvumise nõude täitmise viisi kohta ühtse kohtupraktika kujundamise huvides lisaks, et dokumentidega tutvuda võimaldamiseks tuleks igal juhtumil valida kõige mõistlikum viis, millega kaasnev koormus osaühingule oleks võimalikult väike. Arvestades elektroonilise dokumendikäibe üha laiemat levikut, oleks otstarbekas võimaldada ka osanikel dokumentidega tutvuda eelistatult digitaalsel kujul. Üksnes digitaalsel kujul olemas olevate dokumentidega tutvumise võimaldamiseks oleks ebapraktiline ja ressursikulukas nõuda juhatuselt selliste dokumentide paberile väljatrükkimist. Otstarbekas ega osaühingu ressursse maksimaalselt säästev ei pruugi olla ka see, kui osanik peaks digitaalsete dokumentidega tutvumiseks igal juhul minema osaühingu asukohta ja nende dokumentidega seal (osaühingu arvuti vm seadme abil) tutvuma ning jäädvustamise eesmärgil ekraani pildistama või sellest kuvatõmmiseid tegema. Seega võiks eelistatult teha osanikule elektrooniliselt kättesaadavaks need digidokumendid, millega osanikul on õigus tutvuda, kui sobiv elektrooniline kanal (nt e-posti teel edastamine, veebipõhine failihoidja ehk pilveteenus vms) on lisakulutusi tegemata kättesaadav ning muud alternatiivid (elektroonilistest dokumentidest paberväljatrükkide tegemine, osanikule osaühingu ruumides elektrooniliste dokumentidega tutvuda võimaldamine) põhjustaksid sellega võrreldes suuremat kulu või ebamugavusi (p 14). Kohus kohaldab eelolevaid riigikohtu seisukohti ka käesolevalt. Kuivõrd kohtupraktikast tulenevalt on võimalik teavet anda ka muul viisil kui suuliselt, siis ei ole puudutatud isiku sellekohane vastuväide põhjendatud. Primaarselt on avaldaja taotlenud, et kõik Aktsionär OÜ poolt nõutav teave ja dokumendid tuleb Aktsionär OÜ-le esitada terviklikult ja muutmata kujul otsuse jõustumisest ühe nädala jooksul elektrooniliselt aadressile [email protected]. Alternatiivselt määrata kindlaks kohtulahendi täitmise kord selliselt, et kohtulahendi täitmisel on Aktsionär OÜ-l õigus mistahes moel dokumente ja teavet talletada (sh salvestamine, pildistamine, kopeerimine, ümber kirjutamine). Avaldaja on avaldanud, et vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikul on nõutav teave ja dokumendid olemas digitaalsel kujul. Kohus siiski seda tuvastanud ei ole, st puudutatud isik ei ole avaldanud nõustumust sellele, et kõik nõutav teave ja dokumendid on puudutatud isikul olemas digitaalsel kujul. Kohus märgib siinkohal, et seisukohad ja tõendid, mis on esitatud eriolukorraga seonduvalt ei oma käesolevalt relevantsust ja kohus neid seisukohti ega tõendeid ei arvesta (avaldaja tõend, tl 138 II kd; puudutatud isiku tõend, tl 161 II kd). Seega leiab kohus, arvestatuna mõlema poole huve, et avaldaja taotluse saab rahuldada selliselt, et avaldaja poolt nõutav teave ja dokumendid, mis puudutatud isikul on olemas digitaalsel kujul tuleb avaldajale esitada terviklikult ja muutmata kujul kohtulahendi jõustumisest ühe nädala 53(54)

2-21-13949 jooksul elektrooniliselt aadressile [email protected]. Ülejäänud osas on avaldajal õigus saada teavet ja tutvuda dokumentidega puudutatud isiku asukohas (Linda tn 15, Jõhvi) kahe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest, kusjuures kohtulahendi täitmisel on avaldajal õigus dokumente ja teavet talletada (sh salvestada, pildistada, kopeerida, ümber kirjutada). Vastuseks puudutatud isikule selles osas, et dokumente ei saa puudutatud isikult nõuda, märgib kohus, et on selle küsimuse lahendanud käesolevas lahendis eelnevate punktide juures ja leidnud, et avaldajal on õigus saada ka dokumente ning määranud milliseid dokumente on avaldajal õigus saada. Kohus seda siinkohal üle ei korda. Vastuseks puudutatud isiku seisukohale, et dokumentidest ärakirjade, koopiate või muude salvestiste tegemine tuleb keelata, kuivõrd saadud teavet kasutatakse Farmi ja Tere kahjustamiseks, märgib kohus, et ka selles osas on kohus oma seisukoha avaldanud, so leidnud, et tuvastamist ei leidnud, et avaldaja oleks või hakkaks teavet kasutama puudutatud isiku kahjustamiseks. Sellega seonduvalt asub kohus ka seisukohale puudutatud isiku taotlus, so määrata avaldajale kohustus hoida teave saladuses, ei ole põhistatud. Ka leiab kohus, et TsMS § 445 võimaldab reguleerida vaid kohtulahendi täitmise menetluslikku korda, kuid ei võimalda panna pooltele tähtajatuid kohustusi. Kohus jätab puudutatud isiku taotluse kohustada avaldajat hoidma käesolevas tsiviilasjas antav teave saladuses, rahuldamata. VII. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda tulenevalt TsMS § 172 lg 1 teisest lausest kuna menetluse põhjustajaks on puudutatud isik. Puudutatud isik on esmalt avaldanud vastuses avaldusele, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. 21.04.2022 menetlusdokumendis on puudutatud isik leidnud, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Avaldaja soovis kohtu kaudu teavet, mis oli talle juba varem avaldatud ning kui puudutatud isik sellele tähelepanu juhtis, siis süüdistas avalda puudutatud isikut pahatahtlikus käitumises. Kohus, arvestatuna käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaolusid ja seda, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, leiab, et menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt sellest ei määra kohus menetluskulusid ka rahaliselt kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2024. a määrusega nr 2-2113949.

54(54)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.