Täitmine › Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 30.10.2014 esitas XXX Harju Maakohtusse hagi XXX, XXX ja Lindorff Eesti Aktsiaseltsi vastu täitemenetluse seadustiku § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamiseks täiteasjas nr 022/2011/6582. Hagi kohaselt on XXX suhtes sundtäitmisel Lindorff Eesti Aktsiaseltsi võlanõue summas 3018,63 eurot (täiteasi nr 022/2011/6582) ja XXX elatisenõue summas 3450 eurot (täiteasi nr 022/2014/1820). Lindorff Eesti Aktsiaseltsi nõude aluseks on jõustunud Pärnu Maakohtu 05.10.2010 otsus nr 2-10-39470. XXX nõude aluseks on jõustunud Harju Maakohtu 06.04.2011 otsus nr 2-10-67260. Lindorff Eesti Aktsiaseltsiga on võlgnik saavutanud kokkuleppe võla tasumiseks ositi. 18.08.2014 kinnisasja arestimise aktiga arestis kohtutäitur korteriomandi XXX (registriosa nr

XXX).

Hageja leiab, et kõnesolev korteriomand kuulub talle ja see on tõendatud Harju Maakohtu 05.11.2014 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-14-55967, milles XXX on andnud vastavad tahteavaldused omanikukande kustutamiseks ja XXX omanikuna sisse kandmiseks. Seega tuleb täitemenetluses arestitud korteriomand arestist vabastada. Tallinna notar Heli Mõttus tõestas 06.09.2005 isikliku kasutusõiguse kinnistamise avalduse, korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kinkis hageja kõnesoleva korteriomandi kostjale I. Samal päeval sõlmisid lepingu pooled teise lepingu, mille kohaselt kostja I kohustus hagejale tasuma hiljemalt 01.01.2013 korteriomandi eest 30 000 krooni. Tähtajaks tasumata jätmise kohustus kostja I hagejale korteri tagasi kinkima. Seega on kinkeleping näilik ja tühine, kuna sellega varjati ostu-müügilepingut. Kostja I ei ole kokkulepitud ajaks müügisummat tasunud ja peab korteri hagejale tagastama. Hagejat, kellel on kõnesoleva korteriomandi suhtes kasutusõigus, ei ole teavitatud käsutamise keelumärke sisse kandmisest. Hageja oli teadlik, et kostjal I on võlad kolmandate isikute ees, kuid võlgade katteks võõrandati kostja I korter, peale mida kolis ta elama hageja juurde. Kostja I selgitas hagejale, et ülejäänud võla tasumise kohta on sõlmitud maksegraafik. Alternatiivselt leiab hageja, et kostja I on kohustatud tegema vastavasisulised tahteavaldused korteriomandi tagastamiseks hagejale. Kostja I XXX vastuväited Kostja I teatas, et võtab hagi õigeks. Varasemalt kuulus korteriomand hagejale, kuid hageja kinkis selle kostjale I. Lepingu pooled sõlmisid ostu-müügilepingu asemel kaks lepingut – kinkelepingu ja laenulepingu. Lepingupooled on sugulased ja soovisid riigilõivu ja notaritasu vähem maksta. Kostja I soovis hagejale korteri eest raha maksta, kuid ta ei suutnud oma kohustust täita. Hageja soovib korterit seetõttu endale tagasi, kuid korter on arestitud. Kostja II XXX vastuväited

Kostja II oma vastuväiteid ei esitanud. Kostja III Lindorff Eesti Aktsiaseltsi vastuväited Kostja III ei tunnistanud hagi ja palus selle jätta rahuldamata. TMS § 54 lg 3 kohaselt tehakse omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. Vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt (alus TMS § 64 lg 1). Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (alus TMS § 54 lg 2). Kostja III on seisukohal, et maakohtu 05.11.2014 otsus nr 2-14-55967 ei saa olla hagi rahuldamise aluseks. Kinnistusregistrist nähtub, et korteriomandi (registriosa nr XXX) käsutamise keelumärge on sisse kantud 06.10.2011. Kinnisasja arestimise akt on koostatud 18.08.2014. Vara arestist vabastamise hagi rahuldamise eelduseks saaks olla üksnes see, kui hageja oleks kohtule omanikukande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastushagi esitanud enne käsutamise keelumärke sisse kandmist, st enne 06.10.2011. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised olulised asjaolud: • 06.09.2005 sõlmisid XXX ja XXX notariaalse isikliku kasutusõiguse kinnistamise avalduse, korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kinkis hageja korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) XXX . Korteriomandile seati isiklik kasutusõigus kinkija kasuks (t.lk 124-127). 06.09.2005 kinnistamisavalduse alusel on XXX korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud 27.09.2005 (t.lk 12, 26). • 06.09.2005 sõlmisid XXX ja XXX kirjaliku lepingu, mille kohaselt XXX kohustub tasuma hagejale hiljemalt 01.01.2013 korteriomandi eest 30 000 krooni või tasumata jätmisel korteri hagejale tagasi kinkima (t.lk 123). • Lindorff Eesti Aktsiaseltsi avalduse ja täitedokumendiks oleva jõustunud Pärnu Maakohtu 05.10.2010 otsuse nr 2-10-39470 alusel alustas kohtutäitur XXX suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 022/2011/6582. Nõude sisu solidaarvõlg summas 3018,63 eurot. Lisanduvad täitekulud (t.lk 5). • XXX avalduse ja täitedokumendiks oleva jõustunud Harju Maakohtu 06.04.2011 otsuse nr 2-10-67260 alusel alustas kohtutäitur XXX suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 022/2014/1820. Nõude sisu elatise võlg perioodi 01.04.2012-01.03.2014 eest summas 3450 eurot. Lisanduvad täitekulud (t.lk 5). • Korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) käsutamise keelumärge on kinnistusraamatusse sisse kantud 06.10.2011 (t.lk 26). • 18.08.2014 kinnisasja arestimise aktiga arestis kohtutäitur XXX kuuluva korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) (t.lk 5-11). • Harju Maakohtu 05.11.2014 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-1455967 andis XXX vastavad tahteavaldused korteriomandi omanikukande kustutamiseks ja XXX omanikuna sisse kandmiseks (t.lk 78).

Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohaselt hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Lõike 4 järgi vabastab kohtutäitur hagi rahuldamise korral vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Hageja leiab, et täitemenetluses arestitud korteriomand XXX kuulub talle ja ta taotleb vara aresti alt vabastamist. Maakohtul tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas kõnealune korter kuulub hagejale. Kohus selgitas 05.03.2015 kohtuistungil hagejale, et tsiviilasjas nr 2-14-55967 on kohus teinud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, mis tähendab, et kohus ei kontrollinud nõude rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid ja need tuleb tuvastada käesolevas menetluses (protokoll t.lk 142). TMS § 140 lg 1 järgi võib nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Kohtu hinnangul ei anna see norm õigust kinnisasjale sissenõude pööramiseks olukorras, kus kinnistusraamatusse omaniku kohta kantud andmete ebaõigsus on teada. TMS § 54 lg 3 kohaselt tehakse omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. Vara arestimiseks loetakse TMS § 64 lg 1 kohaselt ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt. Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on TMS § 54 lg 2 järgi tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus nõustub, et käesoleva hagi rahuldamise aluseks ei ole Harju Maakohtu 05.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-55967, milles XXX andis vastavad tahteavaldused korteriomandi omanikukande kustutamiseks ja XXX omanikuna sisse kandmiseks. Praegusel juhul on kinnisasja käsutamise keelumärge sisse kantud ajaliselt ennem kui hageja esitas tsiviilasjas nr 214-55967 hagi kinnistu omandiõiguse üle. Kinnistusregistrist nähtub, et korteriomandi (registriosa nr XXX) käsutamise keelumärge on sisse kantud juba 06.10.2011. Kinnisasja arestimise akt on koostatud 18.08.2014. Kohus nõustub siinkohal kostjaga III, et vara arestist vabastamise hagi rahuldamise eelduseks saaks olla üksnes see, kui hageja oleks kohtule omanikukande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastushagi esitanud enne käsutamise keelumärke sisse kandmist, st enne 06.10.2011. Eelnev on kooskõlas ka Riigikohtu lahendis nr 32-1-147-14 avaldatuga, millele kohus kohtuistungil tähelepanu juhtis. Isegi kui hageja oleks kohtule omanikukande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastushagi esitanud enne käsutamise keelumärke sisse kandmist, ei kuuluks hagi rahuldamisele tehingu näilisuse tõttu. Hageja väitel on kinkeleping näilik, kuna sellega varjati muud tehingut, milleks oli 06.09.2005 leping. Asjaolude kohaselt sõlmisid 06.09.2005 hageja ja XXX lepingu, mille kohaselt kostja I kohustus hagejale tasuma hiljemalt 01.01.2013 korteriomandi eest 30 000 krooni. Tähtajaks tasumata jätmisel kohustus kostja I hagejale korteri tagasi kinkima. Kostja I ei ole kokkulepitud ajaks müügisummat tasunud ja peab korteri hagejale tagastama. Varjatav tehing sõlmiti

eesmärgil, et maksta vähem notaritasusid. Hageja selgitas 05.03.2015 istungil, et kuna 06.09.2005 kirjalik leping on tühine, on tühine ka asjaõiguslik leping. Kinnisomandi üleandmine eeldab nii võlaõigusliku kohustamistehingu kui ka asjaõigusliku käsutustehingu olemasolu. Võlaõiguslik tehing kinnisasja võõrandamiseks (nt müügi-, kinke- või vahetusleping) kohustab kinnisomandit üle andma (AÕS § 119 lg 1), kuid see tehing veel omandiõigust ei loo. Võlaõigusliku kohustustehingu täitmine, s.o kinnisomandi üleandmine toimub asjaõigusliku kokkuleppega, samuti on kinnisomandi üleandmiseks nõutav sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse (AÕS § 641). Kohustus- ja käsutustehingut tuleb eristada ka siis, kui need sisalduvad samas lepingudokumendis (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-140-07, p 12 ja 20. mai 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-48-09, p 12). Maakohus tuvastas, et 06.09.2005 notariaalne leping sisaldab võlaõiguslikku kinkelepingut, millega XXX kinkis oma pojapojale XXX korteriomandi XXX (registriosa nr XXX), ja võlaõiguslikku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut XXX kasuks. Samas lepingudokumendis sõlmiti asjaõiguslepingud kinnisomandi ülekandmiseks XXX ja kinnisasja koormamiseks tähtajatu ning tasuta isikliku kasutusõigusega. Maakohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et eraldi on vaja välja tuua võlaõigusliku lepingu ja asjaõigusliku lepingu tühisuse alused (t.lk 142 pöördel). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lähtudes asjaõiguses kehtivast abstraktsiooniprintsiibist tuleb asjaõiguslepingu kui käsutustehingu kehtivust hinnata lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust kausaaltehingust. See tähendab ka seda, et müügilepingu kui võlaõigusliku ehk kohustustehingu tühisusest ei tulene iseenesest asjaõiguslepingu kui käsutustehingu tühisus. (Vt nt Riigikohtu erikogu 27. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-100-08, p 25; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-140-07, p 31; 11. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-2-1-164-05, p 12; 1. detsembri 2005. a otsus asjas nr 3-2-1-129-05, p 16jj; 23. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-2-1-80-05, p 26; 4. mai 2005. a otsus asjas nr 3-2-3-6-05, p 9). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Lg 3 kohaselt, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 89 lg 1 kohaselt eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist (vt Riigikohtu 4. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8). Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus lasub hagejal (vt Riigikohtu 4. märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-02, p 22; Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 11). Maakohus leiab, et asjas tuvastatu ei võimalda lugeda kinkelepingut näilikuks tehinguks, millega varjati kirjalikku 06.09.2005 lepingut. Asjas ei ole tuvastatud, et notariaalne kinkeleping sõlmiti tegelikult kirjaliku ostu-müügilepingu varjamiseks. Ainuüksi 06.09.2005 lihtkirjalik leping ei tõenda seda, et poolte tegelik tahe oli sõlmida ostu-müügileping. Asjas ei nähtu, et hageja oleks kostjalt I 06.09.2005 lepinguga väidetavalt kokkulepitud tasu nõudnud, mis annaks alust järeldada, et poolte tegelik tahe oli sõlmida ostu-müügileping. Tulenevalt abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg 4) ei olene käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Isegi kui oleks

tuvastatud, et kinkeleping on näilik, ei muuda see näilikuks korteriomandi üleandmisele suunatud käsutustehingut. Asjaoludest ei saa järeldada, et hageja ei soovinud korteriomandi üleminekut kostjale I. Seega ei ole korteriomandi ülemineku notariaalne käsutustehing näilik, sest poolte eesmärk oligi, et hageja annab korteriomandi üle kostjale I. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni 2006. a otsuses asjas nr 3-2-1-41-06, p 19 on selgitatud, et asjaõigusleping ei saa üldjuhul olla TsÜS § 89 järgi näilik. Menetlusabist Harju Maakohtu 17.11.2014 määrusega vabastati XXX menetlusabi korras riigilõivu 350 euro tasumisest hagi ja hagi tagamise avalduse esitamisel (t.lk 64). Harju Maakohtu 12.02.2015 määrusega vabastati XXX menetlusabi korras riigilõivu 50 eurot tasumisest hagi tagamise avalduse esitamisel (t.lk 132). TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama sätte lõike 5 järgi, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Toodust tulenevalt tuleb XXX riigituludesse välja mõista riigilõiv 400 eurot, mille tasumisest ta menetlusabi korras oli vabastatud. Hagejat on ka kõnesolevates määrustes hoiatatud, et menetlusabi andmine ei välista menetlusabi saaja kohustust menetluskulud kohtulahendi alusel hiljem siiski kanda (TsMS § 190 lg 2 ja 4). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Toimikust nähtuvalt ei ole kostjad maakohtu menetluses menetluskulusid kandnud (ei riigilõivu ega õigusabikuludena). Seega kostjatel menetluskulude puudumise tõttu, kohus hagejalt menetluskulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.