Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. 1(5)

2-13-11109 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on OÜ LHVR hagi OÜ Virlaine vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagist loobumise avaldus Hageja esitas 19.02.201 hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt sundtäitmine alustati sissenõudja (antud juhul Virlaine OÜ) algatusel ja huvides. Täitemenetluse eesmärk oli hageja väljatõstmine kinnisasjalt. 08.02.2013 esitas OÜ LHVR kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuse läbivaatamine toimus 25.02.2013. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 3 peab kohtutäitur tegema asja läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Seega oli kohtutäituril otsuse tegemise tähtajaks 07.03.2013. Nimetatud kuupäevaks kohtutäitur otsust ei teinud. Seoses asjaoluga, et 15.03.2013 kl 15.00 pidi toimuma hageja väljatõstmine esitas hageja 09.03.2013 OÜ LHVR oma õiguste kaitseks kohtule hagiavalduse, milles taotles tunnistada kohtutäituri poolt 23.02.2012 täitemenetlusliku dokumendi (nr 066/2010/864) ja OÜ Virlaine avalduse alusel algatatud sundtäitmise korras väljatõstmine kinnisasjalt keldris, I, II ja III korrusel asuvatest ruumidest (va asendiplaanil tähistatud nr l asuvast 74m2 suurusest eluruumist 74m2) (täiteasi nr 066/2013/144) lubamatuks. Lisaks hagiavaldusele esitas OÜ LHVR ka hagi tagamise avalduse, milles palus peatada kohtutäituri poolt 21.02.2012 täitemenetlusliku dokumendi (nr 066/2010/864) ja OÜ Virlaine avalduse alusel algatatud sundtäitmise (täiteasi nr 066/2013/144) korras väljatõstmine kinnisasjalt keldris, I, II ja III korrusel asuvatest ruumidest (va asendiplaanil tähistatud nr l asuvast 74m2 suurusest eluruumist 74m2) kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Viru Maakohtu 11.03.2013 kohtumäärusega rahuldati OÜ LHVR taotlus ning peatati käesoleva vaidluse keskmes olev sundtäitmine, kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Kohtutäitur edastas OÜ-le LHVR 12.03.2013 digitaalallkirjastatud kohtutäituri otsuse, millega jättis OÜ LHVR kaebuse läbi vaatamata (st peale talle avaldaja poolt 11.03.2013 kohtumääruse edastamist). Samas protsessidokumendis tegi kohtutäitur lisaks kaebuse läbi vaatamata jätmisele otsuse lõpetada täitemenetlus nr 066/2013/144 põhjusel, et see on alustatud põhjendamatult, täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Tänaseks on nimetatud sundtäitmine vaieldamatult lõpetatud ning antud vaidlus on kaotanud oma aktuaalsuse kuna peale hagi esitamist teavitati hagejat täitemenetluse lõpetamisest. Seoses eeltooduga hageja teatab, et loobub hagist ja palub tsiviilasja menetluse lõpetada. Hageja on teadlik menetluse lõpetamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Hageja on seisukohal, et asjas kantud menetluskulude jaotamisel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda või alternatiivselt poolte enda kanda. Hageja põhjendab seisukohta sellega, et 2(5)

2-13-11109 seoses kostja huvides algatatud täitemenetlusega, millise kohtutäitur tunnistas ebaseaduslikuks, pidi hageja oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja rõhutab, et tema pädevuses ei ole kohtuväliselt lõpetada ega peatada täitemenetlust, mis on aga tulenevalt TMS §§ 46 ja 48 kostja õigus. Kostja oli antud juhul tegevusetu. Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt TsMS § 168 lg 5 peab hageja menetluskulud kandma kostja. Alternatiivselt palub hageja tulenevalt TsMS § 162 lg 4 jätta menetluskulud poolte endi kanda. Rõhutab, et olukorras, kus ca 5 päeva pärast pidi toimuma hageja väljatõstmine kinnisasjalt oli hagi esitamine ainsaks õiguskaitse viisiks ning ebaõiglane oleks jätta kulud hoopis hageja kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust selle tasunud isikule ja vastavale pangakontole. Kostja seisukoht Hageja loobus 19.02.2015 hagist, mis on igati põhjendatud. Küll aga ei nõustu kostja sellega, et kõnealune täitemenetlus oleks algatatud kostja avalduse alusel. Kostja esitas avalduse täitemenetluse alustamiseks Vahur ja Lea Rand’i väljatõstmiseks ning hageja väljatõstmise eraldamine oli kohtutäituri õiguslik lähenemine, mille ekslikkusest sai ta ise aru ning seetõttu lõpetas täiteasja. Hagejal oli võimalik koheselt loobuda hagist, kui ta sai teada täitemenetluse lõpetamisest hiljemalt 12.03.2013. Vaatamata ka kostja vastuväidetele ei teinud ta seda siis, kui menetluskulusid oli veel vähem. TsMS § 168 lg 4 alusel kannab hagist loobumisel menetluskulud hageja.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kostja ei ole menetluse lõpetamisele vastuväiteid esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Riigilõivu tagastamine Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust tema arveldusarvele.

3(5)

2-13-11109 Käesolevas menetluses oli hageja tasunud riigilõivu kokku summas 300 eurot, sellest 250 eurot hagiavalduselt ja 50 eurot hagi tagamise avalduselt. Makse oli tehtud OÜ LHVR kontolt 221017377754 06.03.2013 Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 viitenumbrile 2900072136 selgitusega: riigilõiv hagiavalduse ja hagi tagamise eest OÜ Virlain vastu. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel rahuldab kohus hageja taotluse ja tagastab hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust 150 eurot. Lähtuvalt TsMS § 150 lg 4 tuleb riigilõiv tagastada OÜ LHVR arveldusarvele nr XXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda või alternatiivselt poolte enda kanda, sest seoses kostja huvides algatatud täitemenetlusega, millise kohtutäitur tunnistas ebaseaduslikuks, pidi hageja oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja rõhutab, et olukorras, kus ca 5 päeva pärast pidi toimuma hageja väljatõstmine kinnisasjalt oli hagi esitamine ainsaks õiguskaitse viisiks ning ebaõiglane oleks jätta kulud hageja kanda. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest hagejal oli võimalik koheselt loobuda hagist, kui ta sai teada täitemenetluse lõpetamiseks so hiljemalt 12.03.2013. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei ole hagist loobumise avalduse esitamise aluseks kostjapoolne hagi rahuldamine. Kohtutäitur oli lõpetanud täitemenetluse täiteasjas nr 066/2013/144 12.03.2013 otsusega. Hageja vaidlustas nimetatud otsuse kohtutäiturile ja edasi ka kohtus. Lõpetamisotsuse vaidlustamise tõttu oli menetlus tsiviilasjas nr 2-13-11109 peatatud 03.07.2013 määrusega ning uuendatud 13.01.2015 määruse alusel seoses kaebuse kohta tehtud lõpplahendi jõustumisega. Kaebus oli jäetud rahuldamata. Kaebuse lahendamisel kohtud (Viru Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus) tuvastasid, et avaldaja eesmärgiks oli täitedokumendi täitmise kõrvaldamine, see eesmärk on täidetud täitemenetluse nr 066/2013/144 lõpetamisega ning ei ole tuvastatud avaldaja õiguste rikkumist. Kohus nõustub kostja arvamusega, et võis hageja koheselt loobuda hagist, kui ta sai teada täitemenetluse lõpetamisest. Selle asemel kaebas hageja kohtutäituri otsuse edasi ning menetlus käesolevas asjas jätkus. Kohus samuti ei nõustu hageja arvamusega, et hagi esitamine oli ainsaks võimaluseks vältida 15.03.2013 määratud väljatõstmist. Hageja oli esitanud täitemenetluses kaebuse ning võttes arvesse, et otsuse tegemise tähtajaks oli 07.03.2013 võis hageja enne hagi kohtusse esitamist pöörduda kohtutäituri poole, et saada andmed kaebuse lahendamise kohta. Samuti oli hagejal võimalus taotleda kohtult hagi tagamise meetmete rakendamist enne hagi esitamist. TsMS § 168 lg 4 alusel jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, 4(5)

2-13-11109 millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud: - tasutud riigilõiv (kohus märgib, et hagejale tagastamata jääv riigilõiv on 150 eurot, pool riigilõivu 150 eurot tagastab kohus vastavalt hageja taotlusele); - lepingulise esindaja kulud 459 eurot: hagiavalduse koostamine ja esitamine 1,5 tundi x 108 eurot so 162 eurot ja kohtuistungil osalemine ja lõppseisukoha koostamine 2,75 tundi x 108 eurot so 297 eurot. Hageja menetluskulud kokku summas 609 eurot. Kostja esitas õigusabikulude nimekirja (hinnad käibemaksuta): - hagi ja lisadega tutvumine 1 tund – 110 eurot; - kliendiga kohtumine ja hagis märgitud asjaolude selgitamine 1,5 tund– 165 eurot; - hagile vastamine 1,5 tundi – 165 eurot; - tsiviilasjas nr 2-13-18238 tehtud lahenditega tutvumine ja ettevalmistus 28.01.2015 istungile 1 tund – 110 eurot; - 28.01.2015 ja 20.01.2015 istungitel esindamine kokku 0,8 tundi – 88 eurot. Kostja menetluskulud kokku summas 638 eurot. Hageja ei ole menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjat TsMS § 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud summas 638 euro on põhjendatud ja vajalikud, arvestades kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega ning põhjendatud on lepingulise esindaja ajakulu kokku 5,8 tundi. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.