Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
3. aprill 2014.a. Tartu
Tsiviilasja number
2-13-18238
Tsiviilasi
OÜ LHVR kaebus kohtutäitur Andrei Kreki (Krek) 15.04.2013 otsusele täiteasjas nr 066/2013/144
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24.septembri 2013.a. määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ LHVR määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ LHVR (registrikood: 10773080; asukoht: Oru tn 6 Toila Ida-Virumaa), esindaja advokaat Margus Kiir Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Andrei Krek (asukoht: Puškini 14 Narva)
esindajad
Jätta Viru Maakohtu 24. septembri 2013.a. määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluses kantud menetluskulud OÜ LHVR kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või
advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Maakohus kontrollis TMS § 217 lg-te 1 ja 3 ning TMS § 218 lg 1 alusel kohtutäituri 15.04.2013 otsuse seaduslikkust. Kohus leidis, et kuna kohtutäituri otsuse tegemise (avaldaja 08.02.2013 kaebuse kohta) viimane päev oli 07.03.2013, ei oma iseenesest tähtsust, kas otsus oli tehtud 08.03.2013 või 12.03.2013, kuna igal juhul oli see tehtud mitteõigeaegselt. Nimetatud kohtutäituri minetus ei riku avaldaja õigusi, kuna ei mõjuta otsuse lõppjäreldust. Seadusandja mõte otsuse tegemiseks tähtaja määramisel oli täitemenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul. Seadusega sätestatud tähtaja rikkumine on formaalne ja kaebajal on õigus kohtutäituri minetusest teavitada seaduses sätestatud korras järelevalveorganit. Põhjendatud ei ole otsuse tühistamine selle põhjenduste ebaõigususe, puudulikkuse või puuduse tõttu, kui vaidlustatud kohtutäituri otsus on lõppjärelduses õige, sest otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta osaliste õigusi ja kohustusi (vt nt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.10.2007 otsus nr 3-2-1-88-07, p 14). Vastavalt TMS § 48 lg 1 p 7 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohtutäitur oma 08.03.2013 kuupäeva kandva otsusega lõpetas täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 7 sätestatud alusel OÜ LHVR suhtes. Kohtutäitur märkis, et OÜ LHVR kuulub väljatõstmisele võlgnikuga koosoleva isikuna varem alustatud täitemenetluste nr 066/2012/2172 ja 066/2012/2204 raames ning eraldi täitemenetluse alustamine on põhjendamatu ja ebaseaduslik (OÜ-d LHVR ei ole täitedokumendis mainitud). Avaldaja palus kohtutäiturile 08.02.2013 esitatud kaebuses tühistada kinnisasja väljaandmise täitmisteade, seega tema eesmärgiks oli täitedokumendi (täiteasjas nr 066/2013/144) täitmise kõrvaldamine, see eesmärk on täidetud täitemenetluse nr 066/2013/144 lõpetamisega. Asjakohane ei ole avaldaja väide, et kohtutäitur lõpetas õigusvastaselt täitemenetluse pärast seda, kui teises tsiviilasjas oli täitemenetluse korras väljatõstmine peatatud. Avaldaja ei märkinud kohtule esitatud kaebuses, kuidas ja milliseid tema õigusi on kohtutäituri otsusega rikutud, kohus neid ka ei tuvastanud. Kohus ei tuvastanud ka muid asjaolusid, mis annaks alust vaidlusaluse kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Täitemenetlusregistrisse andmete kandmata jätmine on formaalne kohtutäituri minetus ja ei mõjuta tema poolt tehtud otsuse kehtivust ja seaduslikkust. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
4) kohtutäituri tegevus on lubamatu. Algatatud on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas kohtumenetlus (millise raames täitemenetlus peatati) ning menetluse raames lahendatakse sisuliselt küsimus, kas kaebaja osas on sundtäitmine lubamatu ja kas selleks eksisteerivad alused. Juhul, kui antud täitemenetlus lõpetatakse, kuulub lõpetamisele ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus ilma sisulise lahendita. Olukorras, kus kohtutäitur ise oma 08.03.2013 otsuses väidab, et kaebaja suhtes sama sissenõudja avaldusel võib sundtäitmist läbi viia teise täitemenetluse raames, on kaebaja õigustatud huviks lahendada asi sisuliselt algatatud menetluste raames uusi menetlusi algatamata. Seega on kaebajal õigustatud huvi ebaseadusliku täitemenetluse lõpetamistoimingu vaidlustamiseks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.