1.Rahuldada Aktsiaselts Xxx hagi Xxx vastu osaliselt.
2.Mõista kostjalt Xxx hageja Aktsiaselts Xxx kasuks välja kahjuhüvitis summas 14 174,59 eurot (neliteist tuhat ükssada seitsekümmend neli eurot ja 59 senti).
4.Mõista kostjalt Xxx hageja Aktsiaselts Xxx kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude (14 174,59 eurot) täitmiseni välja viivis protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hageja tasutud riigilõivu osas. Mõista kostjalt Xxx välja hageja Aktsiaselts Xxx kasuks 500 (viissada) eurot hageja tasutud riigilõivu katteks.
6.Rahuldada vandeadvokaat Marika Jaansoni taotlus riigi õigusabi osutaja tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata vandeadvokaat Marika Jaansoni poolt osutatud riigi õigusabi eest tasuks 144 (sada nelikümmend neli) eurot, sh käibemaks 24 eurot. Jätta vandeadvokaat Marika Jaansoni taotlus riigi õigusabi osutaja tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ülejäänud osas rahuldamata.
7.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 6 nimetatud summa peab Xxx hüvitama ühekordse maksena 6 kuu jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist Maksu-ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole.
2-14-59937
8.Saata käesolev kohtuotsus seoses kohtuotsuse resolutsiooni punktidega 6-7 lisaks pooltele ka vandeadvokaat Marika Jaansonile, Eesti Advokatuurile ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib kohtuotsuse resolutsiooni punktide 1-5 osas esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Aktsiaselts Xxx (hageja) esitas 29.10.2014 hagi Xxx(kostja) vastu töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.03.2008 töölepingu, mille kohaselt asus Xxx tööle Aktsiaseltsis Xxx pakkeseadmete müügijuhi ametikohale. Töölepingu p 4.1 alusel maksti töötajale põhipalka 20 000 krooni kuus ning punkt 4.3 alusel maksti töötajale veel täiendavalt eritasu töölepingu punktides 8.1. ja 8.2 kokku lepitud konkurentsikeelu tingimuste täitmise eest. Lisaks tasus tööandja töötaja koolitamise eest ning kindlustas töötaja töövahenditega. Töölepingu punkt 5.1 kohaselt on pooled kohustatud järgima töölepingu seaduse (TLS) § 4850 nõudeid (15.04.1992 vastu võetud TLS). TLS § 48 lg 1 p 3 kohustas pooli hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole või kolmandate isikute vara. TLS § 50 p 6 kohaselt on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri-ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Töölepingu punktis 8.1 leppisid pooled kokku, et töötaja kohustub mitte töötama tööst vabal ajal (tööajal täidab töötaja vaid hagejaga sõlmitud töölepingust tulenevaid ülesandeid) ilma tööandja loata viimase konkurentide juures ega mitte asuma ilma tööandja loata tööle konkureerivasse ettevõttesse ühe aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist. Antud kohustuse rikkumisel kohustub töötaja hüvitama tööandjale tekkinud kahju. Töölepingu punkti 8.2 kohaselt kohustus töötaja hoidma saladuses tööandja ametisaladusi, äri- ja tootmissaladusi nii tööandja juures töötades kui ka pärast töölepingu lõppemist, sealhulgas hoidma saladuses tööandja sisemist ärilist asjaajamist ning muud ärilist informatsiooni (kaasa arvatud info
2 (23)
2-14-59937 tööandja koostööpartnerite ja klientide, müügitulemuste, raha ja finantseerimiste kohta), mis on töötajale teatavaks saanud seoses töötamisega tööandja juures, välja arvatud seadusega ettenähtud erandid. Antud kohustuse rikkumisel kohustub töötaja hüvitama tööandjale tekitatud kahju. Seega on pooled töölepingus kokku leppinud nii konkurentsikeelu kui ka konfidentsiaalsuse nõudes ning seejuures on kokku lepitud nende keeldude rakendamine ka aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist, mille eest tööandja on töölepingu punkti 4.3 alusel ja kohaselt maksnud töötajale eritasu. Käesoleva hagi kontekstis ei olegi niivõrd oluline töötaja hoolsuskohustuste täitmine või mitte täitmine pärast töölepingu lõppemist, kuivõrd kostja on oma töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud töölepingu kehtimise ajal ning kahju tekitamine on samuti toimunud ajal, kui pooled olid töölepingulistes suhetes. Hageja taotleb selle kahju hüvitamist, mis tekitati kostja poolt seoses kostja töötamisega hageja konkurendi huvides ja hageja huvide vastu ajal, mil kehtis tööleping hagejaga. Aktsiaseltsi Xxx põhitegevusalaks on pakkematerjalide ja –seadmete müük ning pakketeenuste osutamine. Hageja konkurentideks on seega kõik ettevõtjad, kelle tegevusvaldkonda kuulub pakendite tootmine või maaletoomine ja müük ning pakkeseadmete müük. 2010. aastal alustas hageja koostööd OÜ-ga Xxx. Sel ajal oli OÜ Xxx tegevusalaks seadmete avariiremondi ja hooldusteenuse pakkumine (vt lisatud majandusaasta aruanne ja äriregistrikaardi väljavõte). Hageja hakkas enda poolt müüdud seadmete ülespaneku, hoolduse ja remondi teenust sisse ostma OÜ-lt Xxx. OÜ Xxx 2012. majandusaasta aruande kohaselt alustati 2012. pakkimismasinate müügiga. Seega alates 2012. aastast on OÜ Xxx hageja konkurendiks pakkemasinate müügi turul. Hageja leiab, et kostja on kuritarvitanud ärisaladust ja tegutsenud konkurendi huvides. Seoses oma tööülesannetega suhtles kostja ka OÜ-ga Xxx (et tagada hageja poolt müüdud pakkeseadmete hooldus ja remont). Jaanuaris 2013 sai hagejale teatavaks, et töötades Xxxe ASis, asus kostja tegema koostööd OÜ-ga Xxx ning suunas hageja kliente Xxx AS-ist kõrvale OÜsse Xxx. Hagi esitamise ajaks on selgunud kostja tegevuse ulatus ning kahju tekitamine hagejale. 18.02.2013 üles hageja kostjaga töölepingu üles töölepingu punktide 2.2, 2.4 ja 8.2 rikkumise eest TLS § 88 lg 1 5 ja 8 alusel. Muuhulgas oli töölepingu ülesütlemise aluseks asjaolu, et tööandjale sai 31.01.2013 teatavaks, et töötaja on tööandja kliendile XxxOÜ müügipakkumise teinud hoopis xxx OÜ huvides ja avaldanud seejuures tööandja kliendiinfot. Pärast töötaja töölt lahkumist on selgunud veel järgmised asjaolud: -
Kostja kasutas hagejale kuuluvat vara enda ärilistel eesmärkidel selliselt, et tekitas hagejale kulu, kuid tulu suunas endaga seotud ettevõttesse. Sellega põhjustas kostja hagejale kahju.
Näiteks: hagejale kuulus pakkemasin – aluskiletaja. Hageja rentis seda masinat oma klientidele. Näiteks 2012 aastal XxxAS-ile hinnaga 1,75 eurot tunni eest. (lisatud on näitena kostja poolt 01.03.2012 XxxAS-ile esitatud arve-saateleht nr AA5520). Sama masinat on kostja samale kliendile rentinud ka perioodil 23.07.2012 kuni 24.09.2012 ja 01.12.2012 kuni 31.01.2013, kuid arved selle renditeenuse eest on esitanud juba Xxx OÜ ning kostja on suhelnud kliendiga meiliaadressilt xxx.
3 (23)
2-14-59937
Seega on kostja rentinud hageja seadmeid hageja kliendile, kuid raha võtnud selle eest OÜ Xxxi nimel ja huvides, töötades seega OÜ Xxx heaks. Tõenäoliselt olid OÜ Xxx ja kostja kokku leppinud, mil viisil ja missugust kasu saab sellise tegevuse eest kostja. Sisuliselt kasutas kostja oma tööandja vara, et teenida sellega tulu tööandja konkurendile. Eeldatavasti sai kostja selle eest OÜ-lt Xxx tasu. -
Kostja suunas hageja kliente OÜ-sse Xxx, esinedes OÜ Xxx esindajana OÜ Xxx nimel ajal, mis kostjal kehtis tööleping hagejaga. Seega kostja töötas OÜ Xxx huvides ja kasuks, tekitades seeläbi hagejale alljärgneva kahju:
a) Hageja klient XXX, kellega kostja veel oktoobris 2012 suhtles hageja esindajana, on saanud 26.11.2012 kostjalt e-kirja, milles viimane selgitab, et „masinate müük toimub nüüdsest teise firma kaudu. Täpselt samasuguse masina hind on 5 880 eurot + km (hind paigaldatuna Teie laos).“ Sellele e-kirjale on kostja alla kirjutanud kui OÜ Xxx esindaja ning ka kiri on saadetud senise e-posti aadressi @xxxe.ee asemel aadressilt xxx. b) XXX AS-ist on kostja hageja esindajana 21.01.2013 teinud pakkumise termokiletusmasina müügi kohta hinnaga 15 390 eurot + km. Läbirääkimiste tulemusena, mis selgub e-kirjavahetusest, on masin müüdud lõpuks hinnaga 15 000 eurot + km. Arve selle masina eest saatis XXXAS-ile aga 30.01.2013 Xxx OÜ. Edasine asjaajamine XXXAS-iga on toimunud juba kostja kui Xxx OÜ esindaja nimelt 30. ja 31.01.2013 e-posti aadressidel xxx. c) Xxx AS kodulehe kaudu saabus päring firmalt XXXOÜ, kes soovis hinnapakkumist aluskiletajale. Päringu edastas hageja töötaja Xxxile 04.09.2012. Kostja müüs aluskiletaja 01.11.2012 Xxx OÜ-le keskmisest turuhinnast odavamalt ehk 3 000 euroga (koos käibemaksuga 3 600 eurot). Juba 2 nädalat hiljem, ehk 15.11.2012 müüs Xxx OÜ sama masina XXX OÜ-le hinnaga 4 270 eurot (koos käibemaksuga 5 124 eurot). d) Kostja saatis mitmetele hageja klientidele sarnase sisuga e-kirju detsembris 2012, jaanuaris ja veebruaris 2013, mis kõik agiteerisid XXXAS kliente tellima edaspidi masinaid Xxx OÜ-st, mida kostja nimetab mõnes e-kirjas ka „oma firmaks.“ Hagejale ei ole teada kõik isikud, kelle poole Xxxisiklikult pöördus, kuid siin on valik kostja ekirjadest hageja klientidele: 01.11.2012 – XXX AS-ile; 17.12.2012 – XXX OÜ-le; 11.02.2013 – XXX; 29.01.2013 - XXX Ltd.-le ; 18.02.2013 – OÜ-le XXX; 06.02.2013 - XXX AS-ile; 19.11.2012 – AS-ile XXX Eelnev iseloomustab, et selline kliendi ülevõtmiskirjade saatmine on olnud massiline. Seejuures viitab kostja näiteks 19.11.2012 AS-ile Xxx saadetud e-kirjas sellele, et pakub Itaalias ettevõtte Alma poolt toodetud termovormimismasinat, kuid Itaalia ettevõte Alma on hageja tarnija. Samas kirjas märgib kostja, et sama firma masinaga toodab Rimi suurema osa oma köögi valmistoitude pakenditest. Selline teave on kostjal vaid seetõttu, et Rimi on hageja klient.
4 (23)
2-14-59937 e) Kostja on kasutanud klientide ülevõtmisega sama põhimõtet ka hageja tarnijate ülevõtmiseks. Nii on kostja 26.11.2012 e-kirjas hageja koostööpartnerile Xxx– teatanud, et ta viib kogu masinate müügi Aktsiaseltsist Xxx üle oma firmasse Xxx OÜ ning et edaspidi hakkab masinate müügiga tegelema ainult Xxx OÜ. Sarnaselt on kostja talitanud mitmete hageja tarnijatega: XXX S.A Hispaaniast, XXX Kreekast, XXX GmbH Saksamaalt, XXX S.p.A jne jne. (ekirjavahetus kostja ja tarnijate vahel lisatud). Seega tegutses Xxxjuba alates oktoobrist-novembrist 2012 hageja konkurendi Xxx OÜ nimel ja huvides, kasutades hageja ärisaladust (klientide ja koostööpartnerite-tarnijate andmeid) süstemaatiliselt hageja kliente ja tarnijaid üle võttes. Sellel ajal oli kostja seotud hagejaga sõlmitud töölepinguga ning eelkirjeldatud tegevusega on töötaja oluliselt rikkunud TLS § 16, § 22 lg 1, § 23 lg 1 ja töölepingu p 8.1 ja 8.2 sätteid. Sellega on kostja põhjustanud tööandjale kahju, mis eelkõige seisneb ülevõetud klientide tõttu saamata jäänud tulus ning pakkemasinate müügi turuosa kaotamises. Hageja leiab, et kostja on toime pannud ka konkurentsikeelu rikkumise konkureeriva ettevõtte XxxOÜ asutamisega, mis tegutses hageja ärisaladust ära kasutades konkurendi Xxx OÜ huvides. 13.11.2012 on äriregistrisse kantud ettevõtja XxxOÜ, mille asutajateks on abikaasad XXXja Xxx. Juhatajaks on Xxx. Ettevõtja põhitegevusalaks on märgitud Eesti Majandustegevuse Klassifikaatori sama kood (46901 – spetsialiseerimata hulgikaubandus), mida kirjeldab oma põhitegevusalana ka hageja. XxxOÜ tegevus ilmneb kostja ja XXXe-kirjavahetusest. Nimelt on XXXX OÜ osanik ja juhatuse liige. Xxx OÜ ja Xxx koostööd ilmestab viimase poolt 09.11.2012 XXXsaadetud ekiri : „Xxx oleks nagu Xxxi lüpsilehm....“ Oma panuse eest Xxxe AS klientide suunamisel Xxx OÜ-sse, on kostja esitanud Xxx OÜ-le arved XxxOÜ alt. Xxxpoolt 28.12.2012 XXXsaadetud e-kirjast ilmneb, et kostja poolt Xxx OÜ-sse toodud kliendi realisatsiooni on XXX ja Xxx jaganud pooleks. Samuti ilmneb Xxx poolt 15.11.2012 raamatupidamisfirmale XXXOÜ saadetud e-kirjast, et: „XXX /XxxOÜ/ põhitegevuseks saab esialgu olema Xxx arvete tegemine. Teiste sõnadega me XXX koos müüme ning minu firma on vajalik saadud kasumi jaotamiseks.“ Perioodil november 2012 - 18.veebruar 2013 on kostja firma XxxOÜ (hagejale teadaolevalt) Xxx OÜ-le esitanud arveid „konsultatsiooniteenuse“ eest kokku summas 16 528,5 eurot (koos käibemaksuga). Hageja eeldab, et see on kostja ja XXX kokkuleppe kohaselt 50% ülevõetud klientide poolt sisse toodud tulust ja seega on kirjeldatud ajavahemikul hagejale tekitatud kahju 33 057 eurot saamata jäänud tulu. Hageja viitab ka tööandja vara raiskamisele ja töötaja hoolsuskohustuse rikkumisele. 11.10.2012 e-kirjas XXX palub kostja teha arve AS-ile XXX lindimasina ja lindi eest kokku 1150 eurot + käibemaks. Seejuures märgitakse kostja poolt e-kirjas, et „pane /arve/ mulle meili XXX (XXXI of course)“. Dokumentidest nähtub, et selline arve on Xxx OÜ poolt AS-ile XXX 11.10.2012 tõepoolest väljastatud (lindimasina ja lindi eest). Ainus probleem on selles, et tegemist on hagejale kuuluva masina ja lindiga. 14.11.2012 saatis Xxx XXXOÜ päringule vastuse hageja nimel, pakkudes termokambermasinat hinnaga 1534 eurot + käibemaks. Klient küsis soodustust ning 26.11.2012
5 (23)
2-14-59937 vastas Xxx, et soodustusega oleks hind 1490 eurot + käibemaks. Kostja müüs masina 29.11.2012 Xxx OÜ-le hinnaga 700 eurot + käibemaks. Xxx OÜ ostis masina edasimüügiks XXXOÜ-le. Seega müüs kostja hageja vara Xxx OÜ-le alla omahinna selleks, et masin edasi müüa kõrgema hinnaga hageja kliendile XXXOÜ-le, kes oli hagejalt nimetatud masina ostmiseks pakkumist küsinud. Kirjeldatu on üksikud juhtumid, mis hagejal on tagant järele õnnestunud tuvastada. Kostja rikkumiste tegelikku ulatust ei ole tänasel päeval võimalik lõpuni kindlaks teha. Hageja arvates on kostja on rikkunud nii töölepingu seaduse kui ka töölepingu sätteid. VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseadust muuhulgas töölepingule. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Enne töölepingu lõpetamist 18.02.2013 püüdis hageja kolmandate isikute juuresolekul pakkuda kostjale kompromissi ning võimalust tööd siiski jätkata, kuid kostja keeldus sellest. Kostja algatas seepeale hageja vastu kohtuvaidluse töötasu nõudes. Hageja peab nõuet alusetuks. Kostja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 20.12.2013 otsusele tsiviilasjas nr 2-13-21324 on hagi esitamise hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Sellest tulenevalt on ilmne, et kostja pole mistahes kompromissist huvitatud ega kavatse ka vabatahtlikult kahju hüvitada. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Käesoleval juhul esineb nii VÕS § 116 lg 2 tulenev alus, kui ka täiendava tähtaja andmise ilmne tulemusetus. Hageja viitab VÕS § 127 lg-le 1 ja lg-le 6, §-le 128, § 136 lg-le 1 ning leiab, et kostja on töölepingu rikkumisega tekitanud talle varalist kahju nii otseselt kui ka saamata jäänud tulu näol. Kostja on hageja kliente hõivanud määral, mille tuvastatav kahju saamata jäänud tuluna on vähemalt 33 057 eurot (- käibemaks 6 611,4 eurot). Hageja taotleb nimetatud summa kostjalt väljamõistmist. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks 26 445,6 eurot. 13.11.2015 esitatud täpsustuses märkis hageja, et hageja on oma hagis (resolutiivosa p 2) esitanud muuhulgas järgmise nõude: Välja mõista Xxx ́ilt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja täpsustas, et taotleb viivise väljamõistmist resolutiivosa p 1 nimetatud summast ehk summast 26 445,60 eurot. Hageja täpsustas ka hagiavalduse esitamise ajal kehtivat viivisemäära. Kohus võttis hagi 19.11.2014 määrusega menetlusse. 22.12.2014 määrusega rahuldas kohus kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt ja andis kostjale riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena 6 kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumist.
KOSTJA VASTUVÄITED
6 (23)
2-14-59937 Kostja oma 20.01.2015 vastuses hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kuna kostja leiab, et hageja esitatud nõue on pahatahtlik, siis ei ole antud asjas kompromiss võimalik. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole üheselt tõendanud, et kostja tegevus rikkus konkurentsikeeldu või ärisaladuse hoidmise kohustust. Isegi kui kohus peaks leidma, et kostja kohustuste rikkumine leidis aset, mida kostja ei tunnista, siis peavad hageja rahalised nõuded – st. kahju, olema tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav kahju on seotud kostja tegevusega. Kostja hinnangul ei nähtu hageja poolt väljatoodud asjaoludest deliktilise vastutuse eeldusi. Teatavasti peab hageja kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks tõendama: 1) kostja teo, 2) kahju, 3) põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning 4) teo õigusvastasuse. Hageja väidetel rikkus hageja konkurentsikeeldu ja ärisaladuse hoidmise kohustust. Hageja väidete kohaselt jäi hageja väidetavalt ilma teatud klientidest, kes võimalik, et oleks ostnud hagejalt seadmeid. Samas on vabaturu tingimustes ostjatel õigus omandada kaupu ja teenuseid sealt, kus neile sobib ja meeldib. Seega on hageja väited oletuslikud ja puudub nii konkreetne tõendatud kahju kui ka põhjuslik seos teo ja kahju vahel. Hageja on hagi hinna arvutanud vääralt – arve nr. 2012-10 arve on hagi arvutuses ja lisades kajastatud 2 korda. Kostja nõustub hageja väitega, et 31.03.2008 sõlmisid pooled töölepingu, mille kohaselt asus kostja Xxx tööle AS-is Xxx pakkeseadmete müügijuhi ametikohale. Hageja ei taganud kostjale vajalike töövahendite olemasolu, kostja kasutas kõikideks töösõitudeks isiklikku sõidukit, mille eest tasus kostja ise liisingu- ning kindlustusmakseid (ca. 400 eurot kuus), hageja ei tasunud kostjale kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest ning samuti ei nõudnud sõidupäeviku koostamist. Kostja poolt makstud liisingumaksete tõestus on lisatud vastusele. Kostja ülesandeks oli müügitöö korraldamine ja klientide külastamine, kusjuures kostja tööpiirkonnaks oli Eesti Vabariik. TLS § 50 p 6 kohaselt on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri-ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Töölepingu punktis 8.1 leppisid pooled kokku, et töötaja kohustub mitte töötama tööst vabal ajal (tööajal täidab töötaja vaid hagejaga sõlmitud töölepingust tulenevaid ülesandeid) ilma tööandja loata viimase konkurentide juures ega mitte asuma ilma tööandja loata tööle konkureerivasse ettevõttesse ühe aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist. Antud kohustuse rikkumisel kohustub töötaja hüvitama tööandjale tekkinud kahju. Hageja väidete kohaselt rikkus kostja töölepingu punkti 8.2, mille kohaselt oli kostjal kohustus hoida saladuses tööandja ametisaladusi, äri- ja tootmissaladusi nii tööandja juures töötades kui ka pärast töölepingu lõppemist, sealhulgas hoidma saladuses tööandja sisemist ärilist asjaajamist ning muud ärilist informatsiooni (kaasa arvatud info tööandja koostööpartnerite ja klientide, müügitulemuste, raha ja finantseerimiste kohta), mis on töötajale teatavaks saanud seoses töötamisega tööandja juures, välja arvatud seadusega ettenähtud erandid. Antud kohustuse rikkumisel kohustub töötaja hüvitama tööandjale tekitatud kahju. Kostja nimetatud väitega ei nõustu. Kostja pidi müügitööd tehes kliente ning seadmete hooldajat teavitama müüdava tehnika hooldus ja garantiinõuetest, mida kostja ka tegi, samas ei ole sedalaadi vajaliku info andmine tõlgendatav ärisaladuse „lekitamisena“.
7 (23)
2-14-59937
Kostja on seisukohal, et konkurentsikeelu kehtimiseks ka peale töölepingu lõppemist, on tööandja kohustatud maksma töötajale kooskõlas TLS § 24 selle eest eritasu ka peale töölepingu lõppemist. Käesoleva töölepingu ja hagi kontekstis seda tehtud ei ole, seega on sellele viitamine ebaoluline. Hageja ei saa piirata kostja tegevust pärast töölepingu lõppemist. Kostja vastutas ainuisikuliselt pakkeseadmete müügi ja vastava teenuse arendamise eest. Kostjal olid laialdased volitused, mida tõendab hageja poolt kostjale antud üldvolikiri, mille väljanõudmist kooskõlas TsMS § 278 AS-XXX kostja taotles. Hageja ei soovinud palgata firmasse tehnikuid, kelle osalus pakkemasinate müügiprotsessis ja eriti edasises hooldamises ja garantii kehtimiseks on hädavajalik. Hagejale oli teada kostja rahulolematus olukorraga, millest kostja hagejat nii suuliselt, kui ka meili teel pidevalt teavitas. Samuti teadis hageja erinevatest lahendustest, mille alusel Xxx tehtud tööde eest tasuti ning nõustus nendega. Hageja maksis Xxx pidevalt seadmete remondi- ning garantiitööde eest. Kostjale tuli töölepingu lõpetamine üllatusena, kuna hageja oli teadlik kostja tegevusest ning viisidest, mismoodi Xxx OÜ-le tehtud tööde eest tasuti. Eeltoodut tõendab ka asjaolu, et kostja kasutas oma tööarvutit mõlemaga suhtlemisel ning ei varjanud midagi. Pisut enne töölepingu lõpetamist hageja poolt väljamõeldud põhjusel, hõivas hageja salaja kostja arvutikotist arvuti ning pääses ligi e-mailidele, mida hetkel kostja vastu alatult ära kasutab ning kostjat laimab. Mõistliku inimesena ning petta soovides ei oleks kostja ühte arvutit kasutanud. Seoses XxxOÜ müügipakkumisega soovib kostja märkida, et vastavat müügitehingut ei toimunud, seega hagejale kahju sellest tekkida ei saanud. Xxx OÜ sai pidevalt hageja kliendiinfot, kuna hooldas ja remontis hageja poolt müüdud masinaid ja seadmeid, pakkudes neile samuti garantiiteenust (tasu eest). Kostja ei ole kasutanud hagejale kuuluvat vara enda ärilistel eesmärkidel, sh. hagejale kuulunud pakkemasinat – alusekiletaja. Tegemist oli olukorraga, kus Xxx OÜ remontis antud alusekiletaja ning rendiarved olid tasu selle eest. Hageja sellest kahju ei kandnud, kuna alusekiletaja oli vana ning mitte eriti heas seisukorras ning Xxx käis seda ka Põltsamaal remontimas. Rendiarvetega sai Xxx selle remondi eest oma õigustatud tasu. Selline tegevus oli tavapärane ning hagejaga kokkulepitud. Samuti sai Xxx OÜ niiviisi tasu selle eest, et pakkus hageja müüdud seadmetele seoses garantiiteenusega eelisjärjekorra ning kiirreageerimise probleemide korral. Nt. XXX asuvaid seadmeid on Xxx OÜ käinud remontimas ka nädalavahetusel. XXXpuhul soovib kostja välja tuua, et tegemist oli vaheltkasuga Xxx OÜ-le tehtud tööde eest, mille eest hagejale arvet ei esitatud, seega hagejale seeläbi kahju tekitatud ei ole. XXXja XXXAS-iga seonduva puhul märgib kostja, et juhul kui seadme oleks müünud hageja, ei oleks hageja tulu teeninud, kuna Xxx OÜ tehnikud on viitnud masina juures tunde, et see korralikult tööle saada, seega hagejale seeläbi kahju tekitatud ei ole. Samuti oli teostatud müük Xxx OÜ poolt tasuks neile tehtud tööde ning garantiiperioodi eest. XXXOÜ seonduva puhul märgib kostja, et tegemist on tasuga Xxx OÜ-le tehtud tööde eest, mille eest hagejale arvet ei esitatud, seega hageja hagejale kahju tekitatud ei ole. Kostja jaoks oli olukord, kus hageja kõik Xxxi poolt tehtud tööde maksumused kostja töötasust maha arvestas, lubamatu ning majanduslikult ebamõistlik.
8 (23)
2-14-59937 XXXAS-ile, XXXOÜ-le, XXX Ltd.-le, OÜ-le XXX, XXX AS-ile, AS-ile Xxxei ole kostja midagi müünud, seega hagejale seeläbi kahju tekitatud ei ole. Hageja müüs XXX masina, mille töölesaamisega oli tõsiseid raskusi. Xxxi tehnikutel võttis palju aega, et masin tööle saada, mille tõttu Xxxi poolt esitatud arved sisuliselt „sõid“ ära kogu hageja kasumi. Hageja ei saanud sellest aru, süüdistas kostjat ning kostja selgitusi tõsiselt ei võtnud, mis näitab, kui võhiklik on hageja tehnika müügi alal. Xxx OÜ teadis väga hästi hageja kliente, sh. ka XXX, kuna käis XXXasuvaid masinaid hooldamas, paigaldamas ja remontimas. Hageja väidetavad tarnijad XXX, XXX, XXX, XXX jne. (e-kirjavahetus kostja ja tarnijate vahel lisatud) ei ole hageja tarnijad, kuna eksklusiivset lepingut sõlmitud ei ole. Hageja on endiselt vaba ostmaks mida iganes mainitud ettevõtetelt. Kostja suhtlemise tõttu mainitud ettevõtetega hagejale kahju tekitatud ei ole. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja mistahes tegevus oleks tekitanud hagejale kahju ulatuses, mis oleks konkreetsete tõenditega üheselt tõendatud. Kostja ei ole rikkunud konkurentsikeeldu ettevõtte XxxOÜ asutamisega. Antud ettevõtte tegevus ei puutu hagejasse ega kattu hageja tegevusaladega ning hagejale selle tõttu kahju tekitatud ei ole. Spetsialiseerimata hulgikaubandus, mis on XxxOÜ tegevusala, on vägagi lai mõiste. Antud osaühingul oli sõlmitud koostööleping OÜga Xxx -vastusele lisatud - ja Xxx tasus XxxOÜle kooskõlas koostöölepinguga tasu summas 14 797.08 eurot, lepingus viidatud tööde eest. Sellega seoses ei rikutud konkurentsikeeldu ega tekitatud hagejale kahju. Kostja töötas koos Xxx OÜ-ga vaid projektidega, mis seisnes automaatikatöödes ning seadmete ehitamises ja süsteemide integreerimises, millega hageja ei tegele ning kus temal kompetents puudub, seega hagejale kahju tekitatud ei ole. Hageja keeldus palkamast tehnikuid, vaatamata sellele, et kostja seda soovis ning, et saaks tegeleda ka keerulisemate projektidega, mis nõuavad kõrgemat tehnilist kompetentsi. Antud äritegevuse raames on hageja võimeline vaid tooteid vahendama, kuna tal puudus vastav tehnilise haridusega personal. Kostja märkis, et koheselt peale kostja töölt lahkumist alustas hageja töökuulutuste kaudu tehnikute otsimist. Kostja ei nõustu väitega nagu ta oleks tööandja vara raisanud ja töötaja hoolsuskohustusi rikkunud. Kostja töötas igal nädalavahetusel ning hommikuti alates kella 7st, et töö oleks korrektselt tehtud. Kostja oli ainus, kes suhtles Xxxiga, kuna pakkemasinate müügi puhul on masinate probleemidele reageerimine võtmetähtsusega ning kui müüja hooldust ega garantiid ei paku, tema käest ka ei osteta. Hageja ei näidanud üles mingisugust huvi pakkeseadmete müümise ja teenuse arendamise suhtes, mida tõendab ka kostja üksi vastutada jätmine niivõrd suure ala eest (müük, hoolduse organiseerimine ja reaalne hooldamine). Hageja keeldus pidevalt palkamast tehnikuid, kes on hädavajalikud, et pakkemasinaid edukalt müüa. Kõik Xxxi tehtud arved erinevate tööde eest arvestas hageja kostja töötasust maha. Kostja hinnangul „tuvastas“ hageja kostja poolt teostatud tehingud, kuna kostja ei varjanud oma tegevust ning hageja oli kostja tegevusest teadlik. Kostja jaoks on kummaline, et hageja viivitas hagi esitamisega ligi kaks aastat, mis näitab veelkord hageja pahauskset käitumist kostja suhtes. Hageja eksitab kohut, nimelt kirjutab hageja hagis järgnevat: Xxx OÜ ja Xxxkoostööd ilmestab viimase poolt 09.11.2012 XXXsaadetud e-kiri : „Xxx oleks nagu Xxxi lüpsilehm....“ Tegemist on hr. XXX poolt väljaöeldud lausega kostjale seoses ülalpool kirjeldatud XXX müüdud
9 (23)
2-14-59937 masinaga. See näitab veelkord hageja võhiklikkust tehnika müümises ning klientide ootuste hindamises. Kostja kirjutas selle lause edasi, lootes Xxx OÜ-lt tehtud tööde eest paremat hinda saada. Samuti vastas kostja hr. XXX(Xxx OÜ juhatuse liige) hageja tõendites äratoodud vastusele veel ühe omapoolse kirjaga, millest hageja kohtu teavitamata jätab. Kummastav tundub hageja väide, et kostjale, kes on väidetavalt käitunud töölepingus toodu vastaselt, pakuti võimalust hageja ettevõttesse tööle jääda. See näitab selgelt hageja tegevuse pahausksust. Hageja on üritanud kostjat hirmutada saates talle hagiavalduse juba kevadel 2014 ja väidetava kahju eest „vabatahtliku kahju hüvitamist nõudnud“ kompromissi pakkumise vormis, millest tulenevalt kostja leiab, et hageja käitumine kostja suhtes on alatu ja ääretult pahatahtlik. Hageja on vähendanud pidevalt oma nõuet ning üritanud kostjat mõjutada ka juunis 2014, saates järjekordse vähendatud nõudmisega kompromissettepaneku (mõlemad pakkumised on lisatud vastusele). Kostja on põhjendanud, miks on hageja nõue alusetu. Hagejal puudus vähimgi kompetents ja soov tulemuslikult seadmeid ja tehnikat müüa. Kostja töötas argipäevadel alates hommikul kella 7st ning ka pühapäevadel saamata selle eest väärilist ning lepingus sätestatud tasu. Tehnika müügiga kaasaskäiva hooldusega hageja tegeleda ei soovinud, jättes selle organiseerimise täielikult kostja õlule ning arvestades selle hoolduse kulud maha kostja igakuisest töötasust ja preemiast. Hageja andis kostjale kirjaliku tähtajatu volituse teha hageja nimel kõiki õiguslikke tehinguid ning hageja oli vaba organiseerimaks kõike pakkeseadmetega seonduvat oma parema äranägemise järgi. Hageja jättis kostjale juriidilise nõksuga 3 aasta jooksul maksmata preemiat 20 693 euro ulatuses (7% kostja sellel ajal teenitud kasumist hagejale), mille suurus on ka kostja töötasuvaidluses kinnitust leidnud. Hageja vaid võitis kostja töötamisest tema juures ning kostja hinnangul on kogu praegune esitatud hagi vaid kättemaksuks lahkumise eest. Kostja väärib vaid kiitust, et suutis sellistes tingimustes töötades hagejale usaldusväärse pakkeseadmete müüja maine tekitada ning seda ka hoida Hageja väidete põhjendamatust tõendab ka asjaolu, et hageja poolt väidetav kostja lepingu rikkumine ei pannud hagejat sellise õigusliku jõuga dokumenti nagu juhatuse volitus teha firma nimel kõiki tehinguid, tagasi küsima või annulleerima. Kuna kostja käsutuses seda volitust enam ei ole, palus kostja kohtul see välja nõuda AS-ilt XXX, kes seda ise kostjale ei väljasta (kohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata, vt tl 193) . Hageja on kostja suhtes pahatahtlik ning käitus ebaseaduslikult kostja töölepingu kehtivuse ajal ning tuleb välja, et ebaseaduslik käitumine on hageja ettevõttes massiline. Kuna kostja sai suve 2014 algul teada, et hageja plaanib tema vastu hagi esitamist, siis alustas ta omal käel tõendite kogumist. Kostja valduses on lindistus oma vestlusest hageja endise töötajaga, kes tunnistab ümbrikupalga saamist mainides samas vestluses, et midagi sai ka ametlikult. Kostja valduses on lindistus tema enda vestlusest hageja endise raamatupidajaga XXX, mille protokolli kostja välja kirjutas. Samuti on kostja valduses lindistus oma vestlusest hageja endise aktsionäriga XXX, mille väljavõtte kostja samuti välja kirjutas. Kostja märkis, et kohtu nõudmisel esitab kostja lindistused, et tõendada oma väiteid hageja ebausaldusväärsuse kohta. Kostja peab vajalikuks ka märkida, et antud isikud ei olnud kostjapoolsest vestluse lindistamisest teadlikud, vastasel juhul ei oleks nad kostjaga nii avameelselt rääkinud. Kostja kinnitab ka, et kasutab lindistatud vestlusi vaid oma väidete tõestamiseks, et hageja on maksupettur ning tema väited ei ole tõesed ega usaldusväärsed. Kostja tõi välja ka vestluse hageja endise töötajaga XXX (vestlus toimus
10 (23)
2-14-59937 FB Messengeri vahendusel novembris 2014). Kostja tõi välja ka vestluse hageja endise töötajaga XXX. Antud materjalid näitavad kostja arvates selgelt, et hageja väiteid ei saa tõsiselt võtta. Hageja on petnud ja ilmselt petab endiselt nii riiki, oma koostööpartnereid ning töötajaid. Käesolev hagi on hagejal esitatud vaid eesmärgiga kostjale ebameeldivusi põhjustada. Tulenevalt eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
POOLTE LÕPLIKUD SEISUKOHAD
27.01.2015 määras kohus pooltele tsiviilasjas nr 2-14-59937 avalduste ja dokumentide esitamise tähtajaks 27. veebruar 2015 (k.a). Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 19. märtsil 2015 (k.a). Kohus andis pooltele tähtaja 27. veebruar 2015 oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (juhul, kui pooltel on tekkinud käesolevas asjas menetluskulusid). Kohus määras pooltele vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks tähtaja 5 päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui 12. märts 2015. 27.01.2015 määrusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse nõuda välja AS-lt XXXhageja nimel vormistatud üldvolikiri kostjale teha hageja nimel kõiki õiguslikke tehinguid, mille kostja esitas XXX eeldatavalt 2013 veebruaris. Hageja esitas 26.02.2015 vastuse kostja vastusele, märkides, et kostja väite kohaselt on hageja arvutanud hagi hinna vääralt, kuna arve nr 2012-10 on kajastatud arvutustes ja hagi lisades kahel korral. Hageja selgitab, et arve nr 2012-10 on tõepoolest kajastatud lisades kahel korral, kuna tõendab esmalt kostja poolt saadetud e-kirja sisu ning teiseks on see lisatud arvutuste aluseks olevate arvete nimistusse. Antud arve kajastumine lisades dubleeritult ei muuda nõude suuruse arvutamise aluseid, mistõttu hagi hinda ei ole hageja vääralt arvutanud. Hagi hinna määratlemisel on arve nr 2012-10 arvesse võetud ainult üks kord. Kõik ülejäänud kostja väited hagi vastuses ei puuduta asja sisulist poolt ja on ainult emotsionaalset laadi, mistõttu ei ole võimalik neile antud hagi raames õiguslikku hinnangut anda ega seisukohta võtta. Samuti esitas hageja oma menetluskulude nimekirja, paludes määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-14-59937 kostja poolt tasumisele kuuluva hageja menetluskulu rahaliseks suuruseks 1720 eurot (ilma käibemaksuta) ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulu 1720 eurot. Kostja esitas 27.02.2015 oma täiendava seisukoha hageja seisukohast lähtuvalt. Kostja leiab, et hageja väited on kõik väärad ning mismoodi nad on hagi arvutanud, ei muuda kostja seisukohta, et hagi on põhjendamatu ning raiskab vaid kohtu ning kostja aega. Kostja väited hagis puudutavad absoluutselt hageja väiteid ning lükkavad need ka vääramatult ümber. Kostja ei ole põhjustanud hagejale sentigi kahju ning hageja väidete ebausaldusväärsus on kostjal ka teiste materjalidega tõendatud. Hageja seisukoha mittevõtmine näitab kõnekalt, kellega tegemist on – hagejal puuduvad väited ning tõendid kostja vastuses toodud asjaolude ümberlükkamiseks. Hageja väide emotsionaalsuse kohta on laest võetud ning isegi emotsionaalsus ei muuda asjaolu, et hageja valetab ning petab kõiki, kellega kokku puutub. Kostja leiab, et see asjaolu on tõendatud kostja hagis esitatud materjalidega. Kostja keeldub igasuguse kompromissi sõlmimisest hagejaga. Kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson esitas 26.01.2015 taotluse, milles palus kooskõlas „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise
11 (23)
2-14-59937 ulatus“ hüvitada esindaja tasu viie töötunni ulatuses. Antud asjas otsustas kohus anda XXX riigi õigusabi piiratud ulatuses õigusdokumendi- st hagile vastuse koostamiseks, mille osas on ette nähtud piirmäärad. Kuna samas on tegemist suhteliselt mahuka hagiavaldusega, palus esindaja kohtul tasu väljamõistmisel arvestada määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus“ p. 11 ja viidata sellele ka riigi õigusabi tasu määramisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus lahendab tsiviilasja nr 2-14-59937 kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist ning asjaolust, et mõlemad pooled on kohtule kinnitanud nõustumist kirjaliku menetlusega (tl 7; tl 172).
2.Hinnanud asjas esitatud tõendeid ja võttes arvesse poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt käsitleb kohus vaidlustamata asjaolusid ja pooltevahelisi kokkuleppeid töölepingus (I) järgnevalt kostjapoolset töölepingu rikkumist (II); seejärel hindab kohus hageja kahjunõude olemasolu ja suurust (III); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (IV). I
3.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud.
4.Pooled sõlmisid 31.03.2008 töölepingu, mille kohaselt asus kostja tööle hageja juurde pakkeseadmete müügijuhi ametikohale (tl 9-13). Töölepingu p 4.1 alusel maksti kostjale põhipalka 20 000 EEK kuus ning punkt 4.3 alusel maksti töötajale veel täiendavalt eritasu 6000 EEK kuus töölepingu punktides 8.1. ja 8.2 kokku lepitud konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuskohustuse tingimuste täitmise eest. Lisaks oli poolte vahel kokkulepe tulemuspalga maksmise kohta. Töölepingu 30.06.2008 muudatusega lepiti kokku tulemuspalga maksmises igakuiselt vastavalt juhatuse otsusele, töölepingu 30.11.2012 muudatusega lepiti kokku, et kostja põhipalk töölepingu punktis 2.2. nimetatud tööülesannete täitmise eest on 879,49 eurot (tl 12-13).
5.Töölepingu p 2.2. kohaselt olid kostja põhilised tööülesanded mh aktiivne müügitöö olemasolevate ja uute klientidega, messidel, müügireisidel ja presentatsioonidel osalemine, nende ettevalmistamine ning läbiviimine, pakkumiste tegemine klientidele ning nende nõudluse väljaselgitamine eritoodetele, müügi planeerimine ning müügijärgne kliendisuhte hoidmine, oma kliendiregistri ülevalpidamine ning kaupade tellimine ja tarnijatega suhtlemine. Töölepingu p 2.4. kohaselt kohustus kostja tegema oma tööd kohusetundlikult ning arvestama kõikides oma tööalastes tegevustes hageja kui tööandja huve. Töölepingu p 5.1 kohaselt on pooled kohustatud järgima töölepingu seaduse (TLS) § 48-50 nõudeid. Töölepingu sõlmimise ajal kehtinud TLS § 48 lg 1 p 3 kohustas pooli hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole või kolmandate isikute vara.
6.18.02.2013 esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse TLS § 88 lg 1 p 5 (usalduse kaotust põhjustav tegu) ja TLS § 88 lg 1 p 8 (saladuse hoidmise kohustuse rikkumine) alusel (tl 14). Ülesütlemisavalduse kohaselt on kostja oma äärmiselt ebaviisaka ja ropu käitumisega rikkunud TLS § 15 lg 2 p 9 tulenevat töötaja kohustust hoiduda tegudest, mis
12 (23)
2-14-59937 kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Samuti oli töölepingu ülesütlemise põhjuseks asjaolu, et kostja ei ole detsembris 2012 XxxUÜ müügipakkumist tehes tegutsenud tööandja huvides ning on avaldanud tööandja kliendiinfot müügipakkumise tegemiseks Xxx OÜ-le ning on esindanud müügitehingus Xxx OÜ huve. Selle teoga rikkus kostja ülesütlemisavalduse kohaselt töölepingu punkte 2.2., 2.4. ja
8.2.ning TLS § 15 lg 2 p 9 (tl 14).
7.Töölepingu sõlmimise ajal kehtinud TLS § 50 p 6 kohaselt oli töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Hetkel kehtiva TLS § 23 kohaselt võtab töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppega kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.
8.Töölepingu punktis 8.1 leppisid pooled kokku, et töötaja kohustub mitte töötama tööst vabal ajal ilma tööandja loata viimase konkurentide juures ega mitte asuma ilma tööandja loata tööle konkureerivasse ettevõttesse ühe aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist. Antud kohustuse rikkumisel kohustus töötaja hüvitama tööandjale tekkinud kahju (tl 11). Töölepingu punkti 8.2 kohaselt kohustus töötaja hoidma saladuses tööandja ametisaladusi, äri- ja tootmissaladusi nii tööandja juures töötades kui ka pärast töölepingu lõppemist, sealhulgas hoidma saladuses tööandja sisemist ärilist asjaajamist ning muud ärilist informatsiooni (kaasa arvatud info tööandja koostööpartnerite ja klientide, müügitulemuste, raha ja finantseerimiste kohta), mis on töötajale teatavaks saanud seoses töötamisega tööandja juures, välja arvatud seadusega ettenähtud erandid. Antud kohustuse rikkumisel kohustus töötaja hüvitama tööandjale tekitatud kahju (tl 11). Seega olid pooled töölepingus kokku leppinud nii konkurentsikeelu kui ka konfidentsiaalsuse nõudes ja kahju hüvitamises juhul, kui töötaja rikub nimetatud kohustusi. Kohus leiab, et pooltevahelises töölepingus kokku lepitud konkurentsikeeld on kooskõlas ka hetkel kehtiva TLS § 23, olles ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale piisavalt äratuntavalt piiritletud. Konkurendi mõiste täpne defineerimine ei ole kohtu hinnangul üldjuhul otstarbekas ning võimaliku konkurentsipiirangu rikkumise saab tuvastada konkreetse vaidluse asjaolude alusel, nagu ka käesolevas asjas.
9.Käesolevas asjas on kohtu arvates ilmne, et kostja positsioon pakkeseadmete müügijuhina (kostja tööülesanneteks oli mh aktiivne müügitöö olemasolevate ja uute klientidega, pakkumiste tegemine klientidele ning nende nõudluse väljaselgitamine eritoodetele, müügi planeerimine ning müügijärgne kliendisuhte hoidmine ja kliendiregistri ülevalpidamine) võimaldas kostjal ulatuslikku kliendiinfot omades hagejat konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumisega oluliselt kahjustada. Kohtu hinnangu oli kostja suhtes nii konkurentsipiirangu kui ka sellega seotud konfidentsiaalsuskohustuse kokkuleppe olemasolu vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks oli tööandjal õigustatud huvi – antud juhul võimaldas töösuhe kostjal tutvuda hageja klientidega ning tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võis tööandjat oluliselt kahjustada.
II
13 (23)
2-14-59937
10.Kohus leiab, et kostja on rikkunud töölepingu kehtimise ajal oma töölepingust tulenevaid kohustusi. Kohus on seisukohal, et vaimset tegevust nõudvatel töödel (milleks vaieldamatult oli ka kostja töö müügijuhina) ei ole reeglina võimalik tööülesandeid väga detailselt määratleda. Müügijuhi töö ja tööülesanded on pidevas muutumises, sõltudes mh kolmandate isikute käitumisest, soovidest, pakkumistest jne. Oluline on aga see, et mistahes olukorras ja ülesannete juures kehtis kostja suhtes TLS § 16 lg 1 sätestatu, mille kohaselt töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Seega lojaalne töötaja peab alati silmas pidama tööandja kasu ja töö iseloomu. Ka pooltevahelise töölepingu p 2.4. kohaselt kohustus kostja tegema oma tööd kohusetundlikult ning arvestama kõikides oma tööalastes tegevustes hageja kui tööandja huve.
11.Kohus peab vajalikuks rõhutada, et 18.02.2013 ütles hageja kostjaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 (usalduse kaotust põhjustav tegu) ja TLS § 88 lg 1 p 8 (saladuse hoidmise kohustuse rikkumine) alusel (tl 14). TLS § 105 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kohtul puuduvad andmed, et kostja oleks hagejapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks töövaidlusorganisse pöördunud ning seetõttu tuleb hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus lugeda kehtivaks, millest tulenevalt lõppes pooltevaheline tööleping 18.02.2013 TLS § 88 lg 1 p 5 ja TLS § 88 lg 1 p 8 alusel. Kohus leiab, et lisaks kehtivas töölepingu ülesütlemise avalduses märgitule on kostja rikkunud töölepingu kehtimise ajal oma töölepingust tulenevaid kohustusi, samuti lojaalsuskohustust ja eiranud hageja kui tööandja huve muuhulgas ka alljärgnevaga.
12.Vaidlus puudub selles, et seoses oma tööülesannetega suhtles kostja OÜ-ga Xxx (et tagada hageja poolt müüdud pakkeseadmete hooldus ja remont). Samas ei andnud see kostjale õigustust kuritarvitada hageja ärisaladust ja tegutseda konkurendi huvides. Töötades hageja juures ja kasutades ära tema käes olevat hageja infot ning rikkudes konkurentsipiirangut, suunas kostja hageja kliente OÜ-sse Xxx ja andis OÜ-le Xxx muid konkurentsieeliseid. Kostja esines OÜ Xxx esindajana OÜ Xxx nimel ajal, mis kostjal kehtis tööleping hagejaga.
13.Kostja kasutas hagejale kuuluvat vara enda ärilistel eesmärkidel mh selliselt, et tekitas hagejale kulu, kuid tulu suunas endaga seotud ettevõttesse. Näiteks kuulus hagejale pakkemasin – aluskiletaja. Hageja rentis seda masinat oma klientidele. Näiteks 2012 aastal XxxAS-ile hinnaga 1,75 eurot tunni eest (tl 20 - kostja poolt 01.03.2012 XxxAS-ile esitatud arve-saateleht nr AA5520). Sama masinat on kostja samale kliendile rentinud ka perioodil 23.07.2012 kuni 24.09.2012 ja 01.12.2012 kuni 31.01.2013, kuid arved selle renditeenuse eest on esitanud juba Xxx OÜ ning kostja on suhelnud kliendiga meiliaadressilt Xxx (tl 17-19). Seega kostja olles hageja töötaja ning tegutsedes samaaegselt hageja konkurendi OÜ Xxx huvides ja kasuks, rikkus töölepingus kokkulepitud konkurentsipiirangut ja konfidentsiaalsuskohustust. Kuna Xxx OÜ tegutses hagejaga samas valdkonnas ja hageja kliente oli võimalik suunata Xxx OÜ-sse, siis oli vaieldamatult tegemist hageja konkurendiga. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja vastuväited, mille kohaselt „Tegemist oli olukorraga, kus Xxx OÜ remontis antud alusekiletaja ning rendiarved olid tasu selle eest. Hageja sellest kahju ei kandnud, kuna alusekiletaja oli vana ning mitte eriti heas seisukorras ning Xxx käis seda ka Põltsamaal remontimas. Rendiarvetega sai Xxx selle remondi eest oma õigustatud tasu. Selline tegevus oli tavapärane
14 (23)
2-14-59937 ning hagejaga kokkulepitud.“ Seega on kostja rentinud hageja seadmeid hageja kliendile, kuid võtnud raha selle eest OÜ Xxxi nimel ja huvides, töötades seega OÜ Xxx heaks.
14.Kostja suunas hageja kliente OÜ-sse Xxx, esinedes OÜ Xxx esindajana OÜ Xxx nimel ajal, mis kostjal kehtis tööleping hagejaga. Seega kostja töötas OÜ Xxx huvides ja kasuks. Nii on Xxxe AS klient XXX, kellega kostja veel oktoobris 2012 suhtles Xxxe AS esindajana, saanud 26.11.2012 kostjalt e-kirja, milles viimane selgitab, et „masinate müük toimub nüüdsest teise firma kaudu. Täpselt samasuguse masina hind on 5 880 eurot + km (hind paigaldatuna Teie laos).“ Sellele e-kirjale on kostja alla kirjutanud kui OÜ Xxx esindaja ning ka kiri on saadetud senise e-postiaadressi @xxxe.ee asemel aadressilt xxx (tl 22). Paljasõnalised on kostja vastuväited, et „XXXpuhul soovib kostja välja tuua, et tegemist oli vaheltkasuga Xxx OÜ-le tehtud tööde eest, mille eest hagejale arvet ei esitatud, seega hagejale seeläbi kahju tekitatud ei ole.“ Kostja ei täpsusta, millisest vaheltkasust ja millistest töödest on jutt ning mis kostja vastuväiteid tõendab. Kohus selgitab üldisema märkusena, mis kehtib ka valdava enamiku muude kostja vastuväidete kohta, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna kostjat esindas vastuväidete koostamisel vandeadvokaat (tl 187-191) ning vastuväidete tõendamise kohustusele on tähelepanu juhitud ka 19.11.2014 hagi menetlusse võtmise määruses (tl 106-107), siis pole kohtul kahtlust, et kostjale oli teada tema kohustus oma vastuväiteid tõendada.
15.XXXXXXAS-ist on kostja hageja esindajana 21.01.2013 teinud pakkumise termokiletusmasina müügi kohta hinnaga 15 390 eurot + km. Läbirääkimiste tulemusena, mis selgub e-kirjavahetusest, on masin müüdud lõpuks hinnaga 15 000 eurot + km (tl 24-26). Arve selle masina eest saatis XXXAS-ile aga kostja juba Xxx OÜ nimelt (tl 27). Edasine asjaajamine XXXAS-iga on toimunud kostja kui Xxx OÜ esindaja nimelt 30.01.2013 ja 31.01.2013 mh eposti aadressilt xxx (tl 28). Ka antud küsimuses on paljasõnalised ja tõendamata kostja vastuväited, et „XXXja XXXAS-iga seonduva puhul märgib kostja, et juhul kui seadme oleks müünud hageja, ei oleks hageja tulu teeninud, kuna Xxx OÜ tehnikud on viitnud masina juures tunde, et see korralikult tööle saada, seega hagejale seeläbi kahju tekitatud ei ole. Samuti oli teostatud müük Xxx OÜ poolt tasuks neile tehtud tööde ning garantiiperioodi eest.“
16.Xxx AS kodulehe kaudu saabus päring firmalt XXXOÜ, kes soovis hinnapakkumist aluskiletajale ja päringu edastas hageja töötaja Xxxile 04.09.2012. Kostja müüs aluskiletaja 01.11.2012 Xxx OÜ-le 3 000 euroga (koos käibemaksuga 3 600 eurot). Sama kuupäeva arvega müüs Xxx OÜ sama masina XXXOÜ-le hinnaga 4 270 eurot (koos käibemaksuga 5 124 eurot) (tl 29-31). Ka siinkohal on paljasõnalised kostja vastuväited, mille kohaselt „XXXOÜ seonduva puhul märgib kostja, et tegemist on tasuga Xxx OÜ-le tehtud tööde eest, mille eest hagejale arvet ei esitatud, seega hagejale kahju tekitatud ei ole. Kostja jaoks oli olukord, kus hageja kõik Xxxi poolt tehtud tööde maksumused kostja töötasust maha arvestas, lubamatu ning majanduslikult ebamõistlik.“ Kohtule jääb arusaamatuks, millist tasu milliste Xxx OÜ-le tehtud tööde eest kostja silmas peab, kuid kui kostja peab silmas, et ta võttis endale ise hagejaga kokku leppimata endale tasu, millele tal enda arvates justkui õigus oli, kuid mida hageja talle ei maksnud või väidetavalt ebaõiglaselt maha arvestas, siis selline tegevus on vaadeldav omavolina, millel ei ole seaduslikku alust. Kostja pole ka millegagi tõendanud, et hageja oleks „kõik Xxxi poolt tehtud tööde maksumused“ kostja töötasust maha arvestanud. Seoses hageja
15 (23)
2-14-59937 viidatud töötasu vaidlusega märgib kohus, et õigusabi infosüsteemist nähtuvalt on 22.07.2014 jõustunud Harju Maakohtu 20.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-13-21324, millega jäeti Xxxhagi Aktsiaselts Xxx vastu tulemustasu nõudes rahuldamata.
17.Kostja saatis samaaegselt hageja juures töötades mitmetele hageja klientidele sarnase sisuga e-kirju november 2012 - veebruar 2013, kus kostja esines Xxx OÜ nimel ja mis kutsusid üles hageja kliente tellima masinaid Xxx OÜ-st, mida kostja nimetab paaris e-kirjas ka „oma firmaks“ (tl 32-39). Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi eelnevate e-kirjade alusel saab järeldada, et kostja poolt hageja klientide ülevõtmiskirjade saatmine on olnud massiline ning kohtu hinnangul rikkus kostja selline tegevus jämedalt nii kostja lojaaalsuskohustust hageja kui oma tööandja suhtes, aga samuti konkurentsikeeldu. Kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal hõlmab kohtu hinnangul ka töölepingu kehtivuse ajal teise äriühingu heaks tegutsemist; vajalik ei ole, et konkurentsipiirangu rikkumiseks peaks töötaja sõlmima formaalse töölepingu teise äriühinguga. Kostja vastuväide, et „XXXAS-ile, XXXOÜ-le, XXX, XXX OÜ-le XXX, XXXASile, AS-ile Xxxei ole kostja midagi müünud, seega hagejale seeläbi kahju tekitatud ei ole“ ei ole kohtule kontrollitav, sest kohtul puudub ülevaade kostja või Xxx OÜ äritegevusest. Samas ei oma nimetatud kostja vastuväide ka tähtsust, kuna see ei muuda olematuks kostja rikkumisi. Samuti on kohus seisukohal, et kostja poolt hageja klientide massiline nn ülevõtmiskirjade saatmine tekitas igal juhul hagejale kui äriühingule kahju (mh hageja usaldusväärsuse kahjustamise kaudu), isegi kui selle kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha. Kostja vastuväide, „Samas on vabaturu tingimustes ostjatel õigus omandada kaupu ja teenuseid sealt, kus neile sobib ja meeldib“ on kohtu hinnangul küüniline ja asjakohatu, sest viide vabaturule ei andnud kostjale õigust oma tööandja huvide kahjustamiseks ja töölepingu kehtivuse ajal hageja konkurendi heaks töötamiseks.
18.Kostja on kasutanud hageja klientide ülevõtmisega sarnast skeemi ka hageja tarnijate ülevõtmiseks. Nii on kostja 26.11.2012 e-kirjas hageja koostööpartnerile Xxx– teatanud, et ta viib kogu masinate müügi Xxxe AS-ist üle oma firmasse Xxx OÜ ning et edaspidi hakkab masinate müügiga tegelema ainult Xxx OÜ (tl 40). Sarnaselt on kostja talitanud mitmete teiste hageja tarnijatega: XXX, XXX, XXX, XXX (tl 40-62). Seejuures märkis kostja hageja tarnijatele saadetud kirjades korduvalt, et ta ei tööta enam hageja juures ja tal oma firma (vt tl 41, tl 62), kuigi tööleping hagejaga veel kestis. Kohus nõustub hagejaga, et eelkirjeldatud tegevusega on töötaja oluliselt rikkunud TLS § 16, § 22 lg 1, § 23 lg 1 ja pooltevahelise töölepingu p 8.1 ja 8.2 sätteid. Kostja ei eita oma tegevust, kuid on esitanud vastuväite, mille kohaselt „hageja väidetavad tarnijad XXX, XXX, XXX, XXX jne jne. (e-kirjavahetus kostja ja tarnijate vahel lisatud) ei ole hageja tarnijad, kuna eksklusiivset lepingut sõlmitud ei ole. Hageja on endiselt vaba ostmaks mida iganes mainitud ettevõtetelt“, mis on kohtu hinnangul täiesti asjakohatu. Viide vabaturule ja hagejal eksklusiivlepingu puudumisele ei andnud kostjale õigust oma tööandja huvide kahjustamiseks ja töölepingu kehtivuse ajal hageja konkurendi heaks töötamiseks.
19.Kohus nõustub hagejaga, et kostja on toime pannud konkurentsikeelu rikkumise ka töölepingu kehtivuse ajal konkureeriva ettevõtte XxxOÜ asutamisega, mis tegutses hageja ärisaladust ära kasutades hageja konkurendi Xxx OÜ huvides. 13.11.2012 on äriregistrisse kantud ettevõtja XxxOÜ, mille asutajateks on abikaasad ja XXX. Juhatajaks on Xxx. Ettevõtja põhitegevusalaks on märgitud Eesti Majandustegevuse Klassifikaatori sama kood (46901 – spetsialiseerimata hulgikaubandus), mida kirjeldab oma põhitegevusalana ka hageja (tl 63-64). XxxOÜ tegevus ilmneb mh kostja ja XXX(kes on Xxx OÜ osanik ja juhatuse liige) vahelisest e-kirjavahetusest (nt tl 65). Kostja ei eita XxxOÜ asutamist ja selle koostööd OÜ-ga
16 (23)
2-14-59937 Xxx, viidates isegi XxxOÜ ja Xxx OÜ koostöölepingule ja selle alusel XxxOÜ-le makstud 14 797,08 eurole (tl 179-180). Samas leiab kostja, et ei ole XXX OÜ asutamisega rikkunud konkurentsikeeldu ega tekitatud hagejale kahju, kostja arvates tasus Xxx OÜ XxxOÜ-le lepingus koostöölepingus viidatud tööde eest.
20.Kohus kostja väidetega OÜ Xxx poolt XxxOÜ tehtud maksete aluse osas ei nõustu. Kostja ei ole esitanud tõendeid, milliste konkreetsete koostöölepingus näidatud tööde eest Xxx OÜ XxxOÜ-le raha maksis. Kostja poolt 28.12.2012 XXXsaadetud e-kirjast ilmneb raha pooleks jaotamine, kuigi pole tuvastatav, millega seoses täpsemalt raha pooleks jaotati (tl 66). Tl 67-80 sisalduvad XxxOÜ arved on esitatud täpsustamata konsultatsiooni ja nõustamise eest, sh seoses Contimeriga (tl 80, vt ka käesoleva kohtuotsuse p 14). Kostja poolt 15.11.2012 raamatupidamisfirmale XXXOÜ saadetud e-kirjast ilmneb, et: „Firma [XxxOÜ] põhitegevuseks saab esialgu olema Xxxile arvete tegemine. Teiste sõnadega me Hannoga koos müüme ning minu firma on vajalik saadud kasumi jaotamiseks“ (tl 81). Eelneva alusel järeldab kohus, et XxxOÜ oli kostja poolt asutatud mitte tegelikuks äritegevuseks, vaid üksnes nö arvevabrikuna Xxx OÜ-le arvete tegemiseks ja teadmata päritoluga kasumi jaotamiseks. Arvestades kõiki tõendeid kogumis, sh asjaolu, et kostja nimetas ka Xxx OÜ-d oma firmaks ning kostja tegeles massiliselt hageja suhtes konkurentsikeelu rikkumisega, klientide ülevõtmisega jms (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 13-20), leiab kohus, et kostja kasutas hagejale kuuluvat vara enda ärilistel eesmärkidel selliselt, et suunas oma ebaseadusliku tulu endaga seotud ettevõttesse XxxOÜ.
21.Kohtu hinnangul viitab hageja õigustatult ka tööandja vara raiskamisele ja kostja hoolsuskohustuse rikkumisele seoses alljärgnevaga. 11.10.2012 e-kirjas XXXpalub kostja teha arve AS-ile XXX lindimasina ja lindi eest kokku 1150 eurot + käibemaks. Seejuures märgitakse kostja poolt e-kirjas, et „pane /arve/ mulle meili ASAP (XXXI XXX)“ (tl 86). Selline arve on Xxx OÜ poolt AS-ile XXX 11.10.2012 tõepoolest väljastatud (lindimasina ja lindi eest, tl 87). Hageja kinnitusel oli aga tegemist hagejale kuuluva masina ja lindiga, kostja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Lisaks eeltoodule saatis kostja 14.11.2012 XXXOÜ päringule vastuse hageja nimel, pakkudes termokambermasinat hinnaga 1534 eurot + käibemaks. Klient küsis soodustust ning 26.11.2012 vastas Xxx, et soodustusega oleks hind 1490 eurot + käibemaks. Kostja müüs masina 29.11.2012 Xxx OÜ-le hinnaga 700 eurot + käibemaks (tl 89-91). Seega kostja müüs hageja vara Xxx OÜ-le alla omahinna, tõenäoliselt selleks, et masin edasi müüa kõrgema hinnaga AS Xxx kliendile XXXOÜ-le.
22.Kostja käesoleva kohtuotsuse p-s 21 nimetatud tehingute tegemist ei eitanud, väites üksnes paljasõnaliselt vastu, et „Kostja ei nõustu väitega nagu ta oleks tööandja vara raisanud ja töötaja hoolsuskohustusi rikkunud. Kostja töötas igal nädalavahetusel ning hommikuti alates kella 7st, et töö oleks korrektselt tehtud (kostja tööl viibimine peaks olema ka võimalik tagantjärgi turvafirma logist välja võtta). Kostja oli ainus, kes suhtles Xxx iga, kuna pakkemasinate müügi puhul on masinate probleemidele reageerimine võtmetähtsusega ning kui müüja hooldust ega garantiid ei paku, tema käest ka ei osteta. Hageja ei näidanud üles mingisugust huvi pakkeseadmete müümise ja teenuse arendamise suhtes, mida tõendab ka kostja üksi vastutada jätmine niivõrd suure ala eest (müük, hoolduse organiseerimine ja reaalne hooldamine). Hageja keeldus pidevalt palkamast tehnikuid, kes on hädavajalikud, et pakkemasinaid edukalt müüa. Kõik Xxx tehtud arved erinevate tööde eest arvestas hageja kostja töötasust maha.“ Samuti leiab kostja, et ta töötas argipäevadel alates hommikul kella 7st ning ka pühapäevadel saamata selle eest väärilist ning lepingus sätestatud tasu.
17 (23)
2-14-59937
23.Kohus leiab, et kostja vastuväited on lisaks tõendamatusele ka täiesti asjakohatud. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole see, mis kellast alates kostja tööle tuli ja milliseid väidetavaid puudujääke esines hageja töökorralduses. Kostja väidetav varajane tööletulemise aega ja võimalikud puudused hageja töökorralduses ei andnud kostjale õigust oma tööandja huvide kahjustamiseks, töölepingu kehtivuse ajal hageja konkurendi heaks töötamiseks ja tööandja vara raiskamiseks. Samuti ei ole kostja pole millegagi tõendanud, et hageja oleks „kõik Xxxi poolt tehtud arved erinevate tööde eest“ kostja töötasust maha arvestanud. Kohtule jääb arusaamatuks, mida tahab kostja öelda väärilise tasu puudumise väitega, kuid kui kostja peab silmas, et ta võttis endale ise hagejaga kokku leppimata endale tasu, millele tal enda arvates justkui õigus oli, siis selline tegevus on vaadeldav omavolina, millel ei ole seaduslikku alust. Seoses pooltevahelise töötasu vaidlusega märgib kohus, et õigusabi infosüsteemist nähtuvalt on 22.07.2014 jõustunud Harju Maakohtu 20.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-13-21324, millega jäeti Xxx hagi Aktsiaselts Xxx vastu tulemustasu nõudes summas 20 693 eurot rahuldamata. Seega on eksitav kostja väide, et „Hageja jättis kostjale juriidilise nõksuga 3 aasta jooksul maksmata preemiat 20 693 euro ulatuses, mille suurus on ka kostja töötasuvaidluses kinnitust leidnud.“
24.Kohus märgib, et jätab tähelepanuta kostja paljasõnalised ja asjakohatud vastuväited, mis keskenduvad hageja laimamisele ja kritiseerimisele, nagu näiteks väide, et hagejal puudus vähimgi kompetents ja soov tulemuslikult seadmeid ja tehnikat müüa. Täielikult tõendamata ja asjakohatu on ka kostja väide, et hageja on kostja suhtes pahatahtlik ning käitus ebaseaduslikult kostja töölepingu kehtivuse ajal ning et ebaseaduslik käitumine on hageja ettevõttes massiline. Käesoleva kohtuotsuse p-s 11 on kohus selgitanud, et kostjaga töölepingu ülesütlemine oli algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Absoluutselt asjassepuutumatud ja tõendamata on kostja väited, et „hageja on petnud ja ilmselt petab endiselt nii riiki, oma koostööpartnereid ning töötajaid. Käesolev hagi on hagejal esitatud vaid eesmärgiga kostjale ebameeldivusi põhjustada.“ Kohus märgib, et riigi ja koostööpartnerite petmist ei saa järeldada nö külajuttudest ehk siis kostja poolt hageja endiste töötajatega tehtud väidetavatest vestlustest. Pealegi ei kuulu selliste väidetavate vestluste analüüs (isegi kui need oleks esitatud tõendi vormis, oleks tuvastatav nt väidetava salvestise autentsus, sh see, kes, millal ja kellega vestles) lahendamisele käesolevas tsiviilmenetluses, mille esemeks on hageja kahjunõue kostja vastu, mitte aga hageja tegevuse üldisem analüüs. Kostja ei ole esitanud käesolevas menetluses vastuhagi hageja vastu ega esitanud hageja vastu mistahes nõudeid, seega ei saa neid ka arutada. Kohus märgib, et kui kostjal on kindlaid andmeid ja tõendeid, et hageja petab riiki, siis võib kostja soovi korral esitada sellised väited kontrollimiseks politseile kriminaalmenetluses. Samas kohus rõhutab, et kui ka hageja tegevuses oli või on minetusi, siis see ei vabasta kostjat vastutusest enda rikkumiste eest. Käesolevas vaidluses teeb kohus kohtule esitatud tõendite alusel otsuse hageja nõudes kostja vastu. Käesolevas menetluses ei oma mingit tähtsust ka asjaolu, kas hageja tasus või ei tasunud kostjale isikliku sõiduauto kasutamise eest ning kas kostja poolt on tasutud liisingumakseid (tl 182-184). Kohus ei ole esitatud tõendite alusel tuvastanud hageja pahauskset käitumist kostja suhtes.
25.TLS § 16 lg 1 kohaselt töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kohus leiab, et kõik kostja eeltoodud rikkumised kogumis (vt kohtuotsuse p 10-24) olid
18 (23)
2-14-59937 kostja tööalast positsiooni arvestades (vt kohtuotsuse p 9) sedavõrd ulatuslikud ja intensiivsed, et toovad vaieldamatult kaasa kostja vastutuse hoolsuskohustuse rikkumise eest. Kostja pidi teadma ja oli kohtu hinnangul teadlik sellest, et tema tegevus töölepingu rikkumisel ja oma tööandja huvide kahjustamisel on täiesti lubamatu. Paljasõnalised on kostja väited, justkui olnuks hageja teadlik kostja tegevusest hageja huvide kahjustamisel ning justkui kostja poleks midagi varjanud. Muuhulgas on kostja 19.01.2013 e-kirjas XXXviidatud ajale, „kui ma enam peitma ei pea“ (tl 83), mis kohtu hinnangul kinnitab kostja soovi oma tegevust hageja eest varjata. Vastuoluline on kostja väide, et ta kasutas oma tööarvutit hageja ja Xxx OO-ga suhtlemisel ning ei varjanud midagi, sest samas väidab kostja, et „pisut enne töölepingu lõpetamist hageja poolt väljamõeldud põhjusel, hõivas hageja salaja kostja arvutikotist arvuti ning pääses ligi e-mailidele, mida hetkel kostja vastu alatult ära kasutab.“ Kohus märgib, et tööandja juurdepääsus oma töötaja tööarvutile ei ole midagi ebaharilikku ja kui töötajal ei ole enda sõnul midagi varjata ning ta ei ole toime pannud mingeid rikkumisi, siis ei ole võimalik töötaja tööarvuti sisu töötaja vastu „alatult ära kasutada.“ Kohus leiab eeltoodud põhjendusi arvestades, et kostja ei ole täitnud oma töökohustusi nõuetekohase hoolsusega ja vastutab töökohustuste süülise rikkumise eest (TLS § 72). Samuti on kostja oma kohustusi rikkunud tahtlikult, mh kostja ei eitagi oma tegevust ja esitab sellele omapoolseid paljasõnalisi õigustusi (vt käesoleva kohtuotsuse p 13-25). TLS § 74 lg 1 on sätestatud, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.
III
26.Käesoleva kohtuotsuse II osas on kohus tuvastanud, et kostja rikkus töölepingu kehtimise ajal ulatuslikult ja massiliselt oma töölepingust tulenevaid kohustusi, sh konkurentsikeeldu ja tööandja saladuse hoidmise kohustust, aga ka lojaaalsuskohustust hageja kui oma tööandja suhtes ning raiskas hageja vara. 18.02.2013 ütles hageja kostjaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 (usalduse kaotust põhjustav tegu) ja TLS § 88 lg 1 p 8 (saladuse hoidmise kohustuse rikkumine) alusel (tl 14). Asjakohatu on kostja seisukoht, et konkurentsikeelu kehtimiseks ka peale töölepingu lõppemist, on tööandja kohustatud maksma töötajale kooskõlas TLS § 24 selle eest eritasu ka peale töölepingu lõppemist. Hageja ei tugine käesolevas menetluses konkurentsikeelu kehtimisele peale töölepingu lõppemist ning ei nõua kahju hüvitamist perioodi eest pärast töölepingu lõppemist. Hagi kohaselt on kostja oma töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud töölepingu kehtimise ajal ning kahju tekitamine on samuti toimunud ajal, kui pooled olid töölepingulistes suhetes (tl 2).
27.Tulenevalt kohtu poolt tuvastatud rikkumistest on hagejal kostja vastu kahjunõue. Kuna hageja kahjunõue põhineb kostjapoolsele töölepingu rikkumisele ning hagi on esitatud lepingulise vastutuse sätete alusel, siis pole asjakohane kostja vastuväide, et kostja hinnangul ei nähtu hageja poolt väljatoodud asjaoludest deliktilise vastutuse eeldusi. Hagi kahju hüvitamiseks ei olegi käesolevas asjas esitatud deliktilise vastuse alusel, vaid lepingulise vastutuse sätete alusel. TLS § 74 lg 1 on sätestatud, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 tulenevalt kohaldatakse võlaõigusseadust muuhulgas töölepingule. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
19 (23)
2-14-59937
28.VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Hageja leiab, et kostja on töölepingu rikkumisega tekitanud talle varalist kahju nii otseselt kui ka saamata jäänud tulu näol. Kostja on hageja kliente hõivanud määral, mille tuvastatav kahju saamata jäänud tuluna on hageja arvates vähemalt 33 057 eurot (- käibemaks 6 611,4 eurot). Hageja palub mõista kostjalt Xxx AS kasuks välja kahju hüvitamiseks 26 445,6 eurot. Hageja märgib oma kahjunõude suuruse põhjendusena, et perioodil november 2012 - 18. veebruar 2013 on kostja firma XxxOÜ (hagejale teadaolevalt) Xxx OÜ-le esitanud arveid „konsultatsiooniteenuse“ eest kokku summas 16 528,5 eurot (koos käibemaksuga). Hageja eeldab, et see on kostja ja XXXkokkuleppe kohaselt 50% ülevõetud klientide poolt sisse toodud tulust ja seega on kirjeldatud ajavahemikul hagejale tekitatud kahju 33 057 eurot saamata jäänud tulu.
29.Kohus leiab, et käesolevas vaidluses on kahju tekitamine hagejale küll kindlaks tehtud, kuid selle täpset suurust ei saa kindlaks teha. Hageja esitatud loogika kahjunõude suuruse kindlakstegemiseks põhineb eeldusel, et kostja firma XxxOÜ on esitanud Xxx OÜ-le arveid „konsultatsiooniteenuse“ eest kokku summas 16 528,5 eurot (koos käibemaksuga), milline summa on kostja ja XXXkokkuleppe kohaselt 50% ülevõetud klientide poolt sisse toodud tulust ja seega on hageja arvates kirjeldatud ajavahemikul hagejale tekitatud kahju 33 057 eurot saamata jäänud tulu, millest tuleks omakorda käibemaks maha arvata. Kohus märgib, et ei saa rajada otsust hageja kahjunõude täpse suuruse osas tõendamata eeldusele kasumi jaotamise kohta ja selle kohta, et XxxOÜ arvele laekunud summad moodustasid hageja kahjust just 50%. Kostja poolt 28.12.2012 XXXsaadetud e-kirjast ilmneb raha pooleks jaotamine eeldatavalt 3900 euro osas, kuid pole tuvastatav, millega seoses täpsemalt raha pooleks jaotati; samuti pole tuvastatav, et raha pooleks jaotamise kokkulepe oleks kehtinud ka suuremate summade osas (tl 66). Kuigi kasumi jaotamine kostja ja XXXvahel kohtule esitatud tõendite kohaselt toimus, siis kasumi jaotamise proportsioon ja kasumi lõplik suurus ei tulene ka tl 81 asuvast e-kirjast.
30.Hageja on oma nõude õigusliku alusena viidanud mh VÕS § 127 lg 6, kus on sätestatud, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (tl 7). Seega on hageja pidanud hagi võimalikuks kahjuõude suuruse määramist VÕS § 127 lg 6 alusel. Ka kostja on oma vastuses hagile leidnud, et hageja väidetud kahju ulatus ei ole konkreetsete tõenditega üheselt tõendatud (tl 173 pöördel). Kohus on seisukohal, et hagejale tekitatud kahju täpset suurust ei saa tulenevalt kostja poolt toimepandud rikkumiste arvukusest ja rikkumiste iseloomust (vt käesoleva kohtuotsuse II osa) käesoleval juhul kindlaks teha. Kohtul ei ole kahtlusi selles, et konkurentsikeelu ja tööandja saladuse hoidmise kohustuse rikkumine aga ka lojaaalsuskohustuse rikkumine põhjustasid käesolevas asjas hagejale kahju, kuid kohus leiab, et selle kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Hageja märgib õigesti, et hageja kui tööandja kahju tulenevalt kostja tegevusest seisneb mh ülevõetud klientide tõttu saamata jäänud tulus ning pakkemasinate müügi turuosa kaotamises (tl 5). Kohtu arvates on ilmne, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei oleks võimalik täpselt tuvastada ülevõetud klientide tõttu saamata jäänud tulu ning pakkemasinate müügi turuosa kaotamisega seotud kahju isegi siis, kui nimetatud küsimustes oleks taotletud ekspertiisi korraldamist. Hageja kahju seisneb lisaks ülevõetud klientide tõttu saamata jäänud tulule ning pakkemasinate müügi turuosa kaotamisele ka kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumisega ning tööandja vara raiskamisega tekitatud kahjus (vt kohtuotsuse p-d 21-23) ning kohtu hinnangul ei oleks kõiki tegureid arvesse võttes võimalik hageja kahju täpset suurust kindlaks teha isegi siis, kui pooled esitaksid kahju suuruse kohta massiivselt tõendeid.
20 (23)
2-14-59937
31.Tulenevalt eeltoodust otsustab kohus hageja kahjunõude suuruse VÕS § 127 lg 6 alusel diskretsiooniõiguse alusel. Kohus viitab ka TsMS § 233 lg-le 1, kus on sätestatud, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et hagejale tekitatud kahju lähtepunktina on kasutatavad XxxOÜ-le tasumisele kuulunud summad. Tl 67-80 sisalduvad XxxOÜ arved on esitatud täpsustamata konsultatsiooni ja nõustamise eest (v.a. toimiku lk 71 arve summas 50,4 eurot). Kostja poolt 15.11.2012 raamatupidamisfirmale XXXOÜ saadetud e-kirjast ilmneb, et: „Firma [XxxOÜ] põhitegevuseks saab esialgu olema Xxxile arvete tegemine. Teiste sõnadega me Hannoga koos müüme ning minu firma on vajalik saadud kasumi jaotamiseks“ (tl 81). Eelneva alusel järeldab kohus, et XxxOÜ oli kostja poolt asutatud mitte tegelikuks äritegevuseks, vaid üksnes nö arvevabrikuna eelkõige Xxx OÜ-le arvete tegemiseks ja teadmata päritoluga kasumi jaotamiseks (vt ka kohtuotsuse p 20). Riigikohtu halduskolleegium on oma 17.03.2015 otsuses nr 3-3-1-76-14 p-s 16 selgitanud seoses ebamäärase sisuga arvetega, et „Arvetele majandustehingu sisuna märgitud "transporditeenused" ja "taastamistööd" ei kajasta konkreetset teenust, vaid abstraktselt ja umbmääraselt teenuse liiki. Seda etteheidet ei kõrvalda teenuste sidumine konkreetse ehitusobjektiga, sest teenuse sisu see ikkagi ei kirjelda. Arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifit-seerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust.“ Kokkuvõtlikult võib käesolevas asjas esitatud tõendite alusel eeldada, et XxxOÜ kui kostja poolt asutatud äriühingu arvele laekunud summad on otseselt seotud kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu rikkumisega ja seeläbi saadud ebaseadusliku tuluga (vt ka käesoleva kohtuotsuse II osa kostja ja OÜ Xxx vaheliste seoste kohta, mh kostja suunas hageja kliente OÜ-sse Xxx, esinedes OÜ Xxx esindajana OÜ Xxx nimel ajal, mis kostjal kehtis tööleping hagejaga).
32.Hageja väitel on kostja firma XxxOÜ esitanud perioodil november 2012 - 18.veebruar 2013 Xxx OÜ-le arveid „konsultatsiooniteenuse“ eest kokku summas 16 528,5 eurot (koos käibemaksuga, vt tl 5-6), mis tähendab ilma käibemaksuta summat 13 773,75 eurot. Kostja väitel on XxxOÜ-le Xxx OÜ poolt makstud 14 797,08 eurot (tl 173 pöördel). Kohtule esitatud tõendite kohaselt on XxxOÜ esitanud kostja ning hageja vahelise töölepingu kehtivuse ajal arveid OÜ-le Xxx OÜ ja Quadropack BV kogusummas 14 174,59 eurot ilma käibemaksuta (vt tl 67-80; seejuures arvestas kohus tl 67 ja 77 sisalduvat arvet nr 2012-10 ühekordselt). Kohus otsustab kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ning leiab, et nimetatud summa 14 174,59 eurot on käesolevas menetluses kõiki asjaolusid arvestades hagejale tekitatud kahju eest õiglaseks hüvitiseks.
33.Kohus võtab diskretsiooniõiguse alusel kahjunõude suuruse kindlaksmääramisel arvesse ka seda, et kohtu otsustus mõista kostjalt hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks välja 14 174,59 eurot on sarnane hageja poolt kostjale kahju hüvitamiseks tehtud kompromissipakkumistega kahju hüvitamiseks (tl 185). Kuigi hageja ei ole seotud oma kompromisspakkumistega ning antud kompromissipakkumised olid seotud tsiviilasja nr 2-13-21324 menetlemisega, kus kostja nõue hageja vastu jäi rahuldamata, on need siiski üks indikatsioon võimaliku kahjunõude suuruse kohta olukorras, kus kahjunõude täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha.
34.13.11.2015 esitatud hagi täpsustuses märkis hageja, et taotleb kostjalt viivise väljamõistmist hageja taotletavalt kahjusummalt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni
21 (23)
2-14-59937 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kohus rahuldab hageja kahjunõude osaliselt, st summas 14 174,59 eurot, siis kuulub ka viivis kostjalt välja mõistmisele nimetatud summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
IV
35.Arvestades kohtuotsuse I - III osas toodud kohtu põhjendusi ja kohaldamisele kuuluvaid õigusnorme, kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 14 174,59 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata kahjuhüvitise nõudes summas 12 271,01 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise kostjalt nimetatud summalt 14 174,59 eurot, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus ei hinda kohtuotsuse põhjendavas osas käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise kohta.
36.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist, tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hageja tasutud riigilõivu osas, mis tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kuna kohus jätab hageja tasutud riigilõivu (1000 eurot) poolte kanda võrdsetes osades, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 50% hageja tasutud riigilõivust, s.t. 500 (viissada) eurot. Kokkuvõttes on hagi rahuldatud ligikaudu poole hageja nõude ulatuses (hagi rahuldatud ja rahuldamata osa on võrreldavas suurusjärgus), mistõttu peab kohus kooskõlas TsMS 163 lg-le 1 mõistlikuks ja õiglaseks mõista kostjalt välja hageja kasuks 500 eurot hageja tasutud riigilõivu katteks ning muus osas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad muus osas poolte endi kanda, siis välja arvatud eelpool käsitletud riigilõivu osas, puudub alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja hageja vastava taotluse läbivaatamiseks.
37.22.12.2014 määrusega rahuldas kohus kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks osaliselt ja andis XXX riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena 6 kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumist. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks nimetatud vandeadvokaat Marika Jaanson esitas 26.01.2015 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-1459937. Taotluse kohaselt on vandeadvokaat Marika Jaanson õigusabi osutamise käigus teinud toimingud kokku 5 h ulatuses, 240 euro eest, millele lisandub käibemaks 48 eurot, kõik kokku summas 288 eurot (tl 187-191).
38.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-s 1 on sätestatud, et kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Kohus leiab, et 26.01.2015 taotlus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks (advokaadi poolt näidatud tasutaotluse summa koos 22 (23)
2-14-59937 käibemaksuga kokku 288 eurot) on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. Praeguses asjas on riigi õigusabi osutatud ajavahemikus 09.01.201520.01.2015. RÕS § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse 30.09.2014 otsusega muudetud ja 01.11.2014 jõustunud korra (Kord) punkti 46 kohaselt on tasu õigusdokumendi koostamise, isiku õigusnõustamise või muu esindamise eest 30 eurot poole tunni kohta, kuid tasu on kokku mitte rohkem kui 120 eurot. Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks rakendada Korra punkti 11, mis näeb ette võimaluse riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada kohtueelses või kohtuvälises menetluses osalemise tasu ja asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise tasu ning Korra punktides 42, 44, 45 ja 46 sätestatud tasu kuni 100% tasumäära ulatuses, kui asi on eriliselt töömahukas. Kohus märgib, et kostja vastuses esitatud argumendid, mis võtavad vastusest olulise osa ning keskenduvad hageja laimamisele ja kritiseerimisele vt kohtuotsuse p-d 23-24) on asjassepuutumatud ning ainuüksi kostja vastuse maht ei muuda asja eriliselt töömahukaks.
39.Tulenevalt ülalnimetatud korra punktist 46 ei saa õigusdokumendi koostamise tasu ületada 120 eurot. Seega kuulub tasutaotlus rahuldamisele 120 euro ulatuses. Kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele vastavalt tasude ja kulude korra p-le 2 käibemaks. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust nähtub, et OÜ Advokaadibüroo Aktseptus (registrikood 12562588) on käibemaksukohustuslane alates 11.11.2013, mistõttu lisandub riigi õigusabi tasule käibemaks. Seega kuulub vandeadvokaat Marika Jaansonile tasumisele 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, tasu kokku seega summas 144 eurot. RÕS § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. TsMS § 178 lg 2 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kooskõlas RÕS § 23 lg 1 ja TsMS § 178 lg 2 ei ole käesolev kohtuotsus kaevatav kohtuotsuse resolutsiooni punktide 6-8 osas, sest nii riigi õigusabi osutaja tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluse rahuldatud kui rahuldamata osa jäävad alla 200 euro.
/ allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
23 (23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.