Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

XXXXXXX)

Puudutatud isik 19: VV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX X-XX XXXXXXX) Puudutatud isik 20: IV (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX XXXXXXX) Puudutatud isik 21: MV (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX XXXXXXX) Puudutatud isikute 20 ja 21 lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu Puudutatud isik 22: EI (endise nimega H, isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX X-XX

XXXXXXXX)

Puudutatud isik 23: PG (sünniaeg XX.XX.XXXX.a, elukoht kohtule teadmata, kohtumaterjalid kättetoimetatud Ametlike Teadaannete kaudu) Puudutatud isik 24: Osaühing SINONIM (registrikood 10228566, asukoht Vaivara 2, Narva) Puudutatud isik 25: Osaühing Sneh Holding (registrikood 10655831) Puudutatud isik 26: AU (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX X-XX XXXXXXX) Puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 24 ja 26 lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Erik Lepikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Narva mnt 48 kinnistu endine omanik AS Restor avaldust ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata, leides, et avaldus ei ole põhjendatud, sest avaldajal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale Vilmsi 6 kinnisasja kaudu, kusjuures seesugune juurdepääs koormaks oluliselt vähem Vilmsi 6 kinnisasja omanike õiguseid võrreldes puudutatud isiku õiguste koormamisega olukorras, kus avaldus rahuldada. Puudutatud isik Tallinna linn leidis, et kuigi Narva maantee näol on tegemist suure liikluskoormusega magistraaltänavaga, ei ole J. Vilmsi tn 6 kinnistu kaudu Narva mnt 46 kinnistule juurdepääs liiklustehniliselt oluliselt parem. Kokkuvõttes on tegemist väga suure liikluskoormusega kvartaliga, kuid õigete liiklustehniliste võtete ja -vahenditega on mõlemad juurdepääsud võimalikud, kusjuures ei ole põhjust üht teisele eelistada. Puudutatud isikud RÕ, LG, AK, TT Invest OÜ, EV, VS, RS, KK, AU, LK ja VV olid seisukohal, et juurdepääsutee rajamine läbi Vilmsi 6 kinnistu oleks puudutatud isikutele oluliselt koormavam kui läbi Narva mnt. 48 kinnistu kulgeva olemasoleva juurdepääsutee kasutamise jätkamine. Vilmsi 6 kinnistul asub kortermaja, mis on elukohaks umbes 20-le leibkonnale, sh. umbes 15-le alla 16-aastasele lapsele. Tallinnas Narva mnt 48 kinnistu puhul on tegemist aga ärimaaga, kuhu planeeritakse ärihoonet. Juurdepääsutee rajamine läbi Vilmsi 6 kinnistu poolitaks Vilmsi 6 kinnistut, eraldades sellest laste mänguväljakuks ja haljastuseks planeeritud muruplatsi ülejäänud kinnistust. Selline lahendus halvendab oluliselt mänguväljaku looduslikku keskkonda, samuti kujutab autode läbisõit ohtu õues mängivatele lastele. Puudutatud isikud on veendunud, et elukeskkonda tuleb väärtustada enam kui ärikeskkonda. Juurdepääs läbi Vilmsi 6 kinnistu ei ole mõistlik ka liikluskorralduslikel põhjustel. Nimelt tagaks puudutatud isiku kinnistu kaudu planeeritav juurdepääs avaldaja kinnistult juurdepääsu Vilmsi tänavale, mis on aga ühesuunaline. See omakorda muudab avaldaja kinnistule ja kinnistult ära liiklemise ebamugavamaks ja pikemaks teekonnaks, kuivõrd alati on vaja nö õigest suunast juurdepääsule läheneda. Puudutatud isikud I ja MV toetasid avaldust, et juurdepääsuõigus avalikult kasutatavale teele määrataks kindlaks läbi Narva mnt 48 kinnistu nagu see ajalooliselt on pidevalt olnud. Ülejäänud puudutatud isikud avalduse osas oma seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus 21.08.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ja jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohus määras avaldajale kuuluvale Tallinn Narva mnt 46 asuvale kinnistule (registriosa nr 9731301) juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt läbi Tallinn Narva mnt 48 asuva kinnistu (registriosa nr 15654401) järgmistel tingimustel: juurdepääsu tee asub Narva mnt 48 kinnistul ning selle asukoht on määratud vastavalt kohtumäärusele lisatud asendiplaanile (asendiplaanil tähistatud heleroheliste viirutatud aladena tingmärgiga “Narva mnt. 48 kinnistu osa, mida soovitakse Narva mnt 46 kasuks servituudi koormata“); juurdepääsu teed võivad kasutada Narva mnt 46 kinnistule pääsemiseks ja sealt lahkumiseks jalakäijad, kergliiklusvahendid ja muud liiklusseaduses sätestatud erinevad liiklusvahendid (sh mootorsõidukid); juurdepääsu tee korrastatakse kasutamiseks sobivaks Tallinn Narva mnt 46 kinnistu (registriosa nr 9731301) omaniku kulul; juurdepääsu tee hooldamise kuludest kannab 17/24 Tallinn Narva mnt 46 kinnistu (registriosa nr 9731301) igakordne omanik ja 7/24 Tallinn Narva mnt 48 asuva kinnistu (registriosa nr 15654401) igakordne omanik; Tallinn Narva mnt 46 kinnistu (registriosa nr 9731301) igakordne omanik tasub Tallinn Narva mnt 48 asuva kinnistu (registriosa nr 15654401) igakordsele omanikule juurdepääsuõiguse eest 1500 eurot aastas. Kohus määras kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosas numbriga 15654401 (Narva mnt 48, Tallinn) kolmandasse jakku esimesele

järjekohale märkus, mille kohaselt Tallinn, Narva mnt 46 asuv kinnistu (registriosa nr 9731301) on koormatud tähtajatu ja piiranguteta juurdepääsuõigusega Tallinn, Narva mnt 46 kinnistu (registriosa 9731301) kasuks käesoleva määruse punktis 2 märgitud sisuga. Samuti määras kohus tuvastada kinnisasja, mis asub aadressil Tallinn, Narva mnt 48 omaniku kohustus anda nõusolek märkuse sissekandmiseks juurdepääsuõiguse kohta igakordse omaniku kasuks käesolevas määruses määratud tingimustel. Kohus tuvastas, et avaldaja on Tallinnas Narva mnt 46 asuva kinnistu (registriosa nr 9731301) omanik (I kd tlk 14). Kohus märkis, et juurdepääsunõude aluseks on AÕS § 156 lg 1. Avalikule teele juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (Riigikohtu lahendi nr 3-2-185-05 p 16 ja lahendi nr 3-2-1-14-06 p 25). Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-85-05 on Riigikohus juhtinud tähelepanu asjaolule, et kohus peab sellistes olukordades langetama sisuliselt diskretsiooniotsuse, st. ta peab põhjalikult kaaluma mõlema poole huvisid ning veenduma, et ühe poole huvid kaaluvad üles teise poole huvid. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas avaldaja kinnisasjal puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avalikult kasutatav tee on vastavalt teeseaduse § 4 lg 1 riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikku teed võib kasutada igaüks teeseaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piiranguteta. Vaidlust ei ole, et avaldajale kuuluvalt Narva mnt 46, Tallinn asuvalt kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Nimetatud asjaolu on kohtu poolt tuvastatud ka katastriüksuste plaaniga (I kd tlk 16) ja kohtu poolt läbi viidud vaatlusel (I kd tlk 284-290). Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on avaldajale kuuluva kinnistu Tallinn, Narva mnt 46 lähimad avalikult kasutatavad teed Narva maantee ja J. Vilmsi tänav. Asja materjalidest nähtuvalt palub avaldaja määrata Tallinnas Narva mnt 46 asuvale kinnistule juurdepääsu üle Tallinnas Narva mnt 48 asuva kinnistu. Samas peab avaldaja võimalikuks, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele J. Vilmsi tänavale määratakse J. Vilmsi 6 kinnistu kaudu. Juurdepääsu tee nõudjal ei ole üldjuhul õigust nõuda juurdepääsu kindlast kohast ja seda, et juurdepääsutee oleks kõige lühem tee avalikult kasutatava teeni. Riigikohtu otsuse nr 3-2-133-04 p 18 kohaselt on AÕS § 156 lg 1 eesmärk võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega saab juurdepääsuõiguse maksma panna selle naaberkinnisasja omaniku suhtes, kellele juurdepääs on kõige vähem koormavam. Juurdepääsuõiguse konkreetsemal määramisel tuleb arvesse võtta muuhulgas ajalooliselt väljakujunenud kohalikke huvisid, st. tuleb arvestada, kuidas toimisid varasemalt selles piirkonnas teeolud. Asjaolu, et ajalooliselt vähemalt viimased 15 aastat on Narva mnt 46 maatükile juurdepääs avalikult teelt olnud tagatud üle Tallinnas, Narva mnt 48 asuva kinnistu, on tõendatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16.04.1998 õiendiga Narva mnt 48, Tallinn ehitusõiguse ja sihtotstarbe kohta, mille kohaselt läbi Narva mnt 48 krundi on juurdepääsutee laiusega 3 m Narva mnt 46 ja Narva mnt 42 asuvale krundile (I kd tlk 40). Eeltoodust nähtuvalt oli AS Restor Narva mnt 48 Tallinn kinnistu erastamisel teadlik, et tal on kohustus tagada läbi Narva mnt 48 kinnistu juurdepääs Narva mnt 46 kinnistule. Kohtule esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.02.1997 õiendist Vilmsi tn 6, Tallinn ehitusõiguse ja sihtotstarbe kohta ja väljavõttest Vilmsi 6 ehitusloast nähtub, et Vilmsi 6 kinnistule ei ole ette nähtud juurdepääsu Narva mnt 46 kinnistule üle Vilmsi 6 kinnistu (II kd tlk177, 179). Samuti nähtub kohtule esitatud 03.08.1993 välja antud maa looduses eraldamise aktist nr 125, et Vilmsi 6 kinnistule ei ole Narva mnt 46 kinnistu kasuks seatud ühtegi piirangut ega juurdepääsu (II kd tlk 180-182). Seega ajalooliselt vähemalt 15 aastat on juurdepääs avaldaja kinnistule toimunud nii praktikas kui Tallinna Linnavalitsuse dokumentatsiooni kohaselt läbi Narva mnt 48 kinnistu

või vähemalt mitte Vilmsi 6 kinnistu. Isegi juhul kui juurdepääs oleks enne 1990. aastat toimunud läbi Vilmsi 6 kinnistu, siis antud juhul on oluline kohtu hinnangul pigem viimaste aastakümnete praktika. Ka Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2012 vastusest nähtuvalt on Narva mnt 46 kinnistu endised omanikud (nt Riigi Kinnisvara AS) kasutanud juurdepääsuna pikema aja jooksul Narva mnt 48 kinnistut. Kohus leidis Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-85-05 tuginedes, et naaberkinnisasjade võimalikult väikese koormamise kõrval tuleb juurdepääsu määramisel lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist (juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada äralõigatud kinnisasja omanikule kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs). Selle üle otsustamiseks tuleb kaaluda teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas õigustatud kinnisasja omanikul kaasnevad uue juurdepääsu loomisega väga suured kulutused. Õigustatud kinnisasja omanik ei pea leppima naabrite jaoks kõige vähem koormava lahendusega, kui see ei tagaks õigustatud kinnisasja omanikule kinnisasja kohase majandamise võimalust. Hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis ja kaaludes Narva mant 46 ja Narva mnt 48 kinnistu omanike ja Vilmsi 6 korteriomanike huve, leidis kohus, et juurdepääs avaldajale kuuluvale Tallinnas, Narva mnt 46 kinnistule tuleb määrata üle Tallinnas Narva mnt 48 asuva kinnistu. Kohus tuvastas, et juurdepääs avaldajale kuuluvale Narva mnt 46 kinnistule on toimunud vähemalt alates 1998 ehk umbes 15 aastat läbi Narva mnt 48 asuva kinnistu ja ei ole toimunud läbi Vilmsi 6 asuva kinnistu. Seega on kõik naaberkinnisasjade omanikud sellise juurdepääsuga harjunud ning oma elu- ja/või äritegevuse sellise juurdepääsuga arvestades korraldanud. Kohus nõustus avaldaja seisukohaga, et kuivõrd seni on juurdepääs avalikult kasutatavale teele kulgenud üle Narva mnt 48 kinnistu, siis ei saa Narva mnt 48 kinnistu omaniku jaoks juurdepääsust tulenevad kitsendused olla olulised, Narva mnt 48 kinnistu omaniku olukord võrreldes senise olukorraga oluliselt ei muutu. Avaldaja poolt taotletav juurepääs üle Narva mnt 48 kinnistu jääb Narva mnt 48 kinnistul asuva ehitise ja Narva mnt 48 kinnistu piiri vahelisse alasse, millel on Narva mnt 48 kinnistu omaniku ehitustegevus üldnormide kohaselt (kuja nõuded) välistatud, siis ei sea juurdepääsuõiguse olemasolu ka ehitamise osas Narva mnt 48 kinnistul piiranguid. Lisaks on Narva mnt 48 kinnistul asuv tee, kust on vähemalt viimased 15 aastat toimunud juurdepääs Narva mnt 46 asuvale kinnistule, igapäevaselt kasutuses ka Narva mnt 48 kinnistu omaniku poolt. Vilmsi tn 6 kinnistu omanikud aga ei kasuta Vilmis 6 kinnistu asuvat ja Narva mnt 46 kinnistule juurdepääsuks kasutamiseks võimaldavat teed märkimisväärse intensiivsusega ega täies ulatuses. Vilmsi 6 asuvate korterite omanikud on selgitanud, et nende sisehoovis asuvat juurdepääsuteed on aeg-ajalt vajadus kasutada autode poolt juurdepääsuks otse teel avaneva keldriuksega panipaikadele küttepuude mahalaadimise ja neis paiknevate varade sesoonse teisaldamise eesmärgil. Kohus nõustus Vilmsi 6 asuvate korteriomanike seisukohaga, et juurdepääsu määramisel tuleb arvestada mh võimalike koormatavate kinnistute kasutuseesmärki. Vilmsi 6 kinnistul asub kortermaja, mis on elukohaks 20-le leibkonnale, sh umbes 15-le alla 16 –aastasele lapsele. Narva mnt 48 kinnistu näol on tegemist aga sotisaalmaaga, kuhu plaanitakse ärihoonet. Sellest tulenevalt on juurdepääsu määramine üle Narva mnt 48 kinnistu oluliselt mõistlikum kui üle Vilmsi 6 kinnistul oleva elamumaa. KÜ J.Vilmsi 6 26.06.2012 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on korteriomanikud otsustanud rajada mänguplatsi lastele ja osaliselt haljastada restoranipoolset hoovi (II kd tlk 62-63). Seega kulgeks juurdepääs kortermaja ja mänguplatsi vahel, mistõttu kujutab autode läbisõit ohtu õues mängivatele lastele. Kohus leidis, et juurdepääsu rajamine läbi Vilmsi 6 kinnistu on ka ebamõistlik põhjusel, et see poolitaks Vilmsi 6 kinnistu, eraldades sellest laste mänguväljakuks ja haljastuseks planeeritud muruplatsi ülejäänud kinnistust. Samas Narva mnt 48 asuv juurdepääs kulgeb Narva mnt 48 kinnistu piiril, mistõttu ei lõika selline juurdepääs Narva mnt

48 kinnistut kaheks. Inseneribüroo Stratum analüüsis esitatud järeldus selle kohta, et juurdepääs Narva mnt 48 kinnistule peaks olema planeeritud liikluskorralduslikult kahesuunalisena (kaherealisena), ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et Narva mnt 46 kinnistule kahesuunalise juurdepääsu tagamine on Tallinna kesklinna tiheasustusega ala olusid arvestades ilmselgelt ebamõistlik. Nii nagu Narva 46 kinnistu kaudu ei ole võimalik tagada kahesuunalist juurdepääsu Narva mnt 48 kinnistule, ei ole võimalik ka J. Vilmsi 6 kinnistu kaudu võimalik tagada kahesuunalist juurdepääsu Narva mnt 48 kinnistule. Kohtu poolt läbi viidud vaatlusel on kohus tuvastanud, et J. Vilmsi 6 kinnistul asuva sissesõidu tee kitsam koht on 3.20 meetrit. Seni on Narva mnt 48 kinnistule kasutatud Narva mnt 46 kinnistul asuvat juurdepääsuteed ja kohtule teadolevalt ei ole tekkinud probleeme sellega seoses, et nimetatud juurdepääsuteed ei saa kasutada samaaegselt kahesuunalisena. Kuigi Narva maantee näol on tegemist suure liikluskoormusega magistraaltänavaga, siis ei ole ka J. Vilmsi tn 6 kinnistu kaudu juurdepääs Narva mnt 46 kinnistule liiklustehniliselt oluliselt parem, sest juurdepääs J. Vilmsi 6 kinnistule toimub ühesuunaliselt Vilmsi tänavalt ning ühesuunalisele Vilmsi tänavale jõudmiseks on vaja läbida Narva maantee ning pääs Kadriorgu ja kesklinna poole toimub üle samuti suure liikluskoorumisega Raua tänava. Ka Tallinna linna seisukohast nähtuvalt on Narva mnt 46 kinnistule sissesõit iseloomulik Narva mnt antud lõigule ( Fr. R. Kreutzwaldi tn kuni J. Vilmsi tn) ning on lahendatud analoogselt teistele selle lõigu kinnistutele pääsuga. Kohus ei nõustunud Inseneribüroo Stratum poolt analüüsis tehtud ettepanekuga, et Narva mnt 46 kinnistule juurdepääs peaks olema korraldatud selliselt, et ühes suunas toimub kinnistule liiklus Narva maanteelt ja teises suunas liiklus Viimsi tänavalt, sest selline lahendus koormaks täiesti põhjendamatult kahte kinnistut ühe kinnistu asemel. Lisaks märkis kohus, et isegi juhul, kui juurdepääs avaldaja kinnistule oleks liikluskorralduslikult mõistlikum rajada üle Vilmsi 6 kinnistu, siis liikluskorralduslik sobivus on ainult üks asjaolu, millega juurdepääsu määramisel tuleb arvestada. Võimalik liikluskorralduslik eelis ei kaalu üles elukeskkonna väärtustamist, laste mänguvõimalusi ja ohutust ja kinnistu maakorralduslikku terviklikkust. Siiski ei nõustunud kohus puudutatud isikute väitega, et juurdepääsu Narva mnt 46 kinnistule üle Narva mnt 48 kinnistu tuleks eelistada kuna Narva maantee näol on tegemist kahesuunalise teega. Inseneribüroo Stratum analüüsist nähtuvalt liikluskorralduse ja -ohutuse seisukohalt jääb üles probleem vasakpöörde võimalikkuse ja ohutusest Narva maanteelt, mis hetkel on lubatud (pidevjoon on katkestatud juurdepääsu kohal), vasakpööre toimub trammi-ja autoliikluse ühisrajalt (II kd tlk 132-139). Arvestades Narva maantee liiklustihedust ja asjaolu, et vasakpööre toimub trammi- ja autoliikluse ühisrajalt, siis kohtu hinnangul vasakpöörde tegemine Narva maanteel selleks, et sõita läbi Narva mnt 48 kinnistu Narva mnt 46 kinnistule, saab olema tõenäoliselt üsna harv, sest tihe liiklusvool Narva maanteel ei võimalda eriti tipptunnil Narva maanteel vasakpööret teha ja tavapäraseks juurdepääsuks jääb Narva mnt 48 kinnistuga külgnev sõidurada, kust saab teha parempöörde Narva mnt 46 kinnistule juurdepääsemiseks. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et Narva mnt 46 kinnistule juurdepääsu määramine üle Vilmsi 6 asuva kinnistu oleks oluliselt koormavam kui läbi Narva mnt 48 kinnistul kulgeva juba olemasoleva juurdepääsutee kasutamise jätkamine Narva mnt 48 kinnistu omanikule. Kohus nõustus Vilmsi 6 korteriomanikega, et elukeskkonda tuleb väärtustada enam kui ärikeskkonda, mistõttu juurdepääsu määramine üle Narva mnt 48 kinnistu on mõistlikum lahendus. Vastuseks AS Restor vastuväidetele, et Narva mnt 46 kinnistu näol on tegemist sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnisasjaga ning sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ei eelda sinna korterite ehitamist, märkis kohus, et kohtule esitatud Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 istungi protokollist nähtuvalt on otsustatud lubada Tallinna Linnaplaneerimise Ametil väljastada projekteerimistingimused Kesklinnas Narva mnt 46 kinnistul oleva hoone rekonstrueerimiseks koos ehitise kasutamise otstarbe muutmisega 90%

ulatuses eluruumidena ja 10% ulatusena äriruumidena kasutamiseks, millega kaasneb katastriüksuse sihtotstarbe muutmine senisest 100% sotsiaalmaa sihtotstarbest 90% ja 10% ärimaaks (III kd tlk 25). Seega on Narva mnt 46 kinnistu omanik alustanud kinnistu sihtotstarbe muutmist. Ka Narva mnt 48 kinnistu sihtotstarve on käesoleval ajal sotsiaalmaa (I kd tlk 20), mis aga ei tähenda, et Narva mnt 48 kinnistu omanik ei võiks algatada kinnistu sihtotstarbe muutmist. On ilmne, et kaasaja linnakeskkonna tingimustes on põhjendatud, et juurdepääs kinnistule on tagatud nii jalgsi kui sõidukitega. Arvestades eeltoodut määras kohus juurdepääsu avalikult kasutatavale teele avaldajale kuuluvale Narva mnt 46, Tallinn kinnistule üle puudutatud isikule ŽT-O kuuluva Narva mnt 48, Tallinn asuva kinnistu. Kuivõrd käesoleval juhul on juurdepääsu asukoha tekstiline kirjeldamine raskendatud ning väheülevaatlik, siis vaidlusaluste kinnisasjade andmete esitamise kõrval tuleb lahendis viidata avaldaja poolt esitatud asendiplaanile, mis on piisavalt ülevaatlik võimaldamaks vaidluse korral juurdepääsu asukoht täpselt määratleda. Nimetatud asendiplaan on määruse lahutamatu lisa. Hinnates, milline on mõistlik tasu juurdepääsu talumise eest, viitas kohus AÕS § 156 lg-le 1, millest tulenevalt määrab juurdepääsu tasu kokkuleppe puudumisel kohus. Eelduslikult on juurdepääs tasuline. Tasu peaks heastama juurdepääsu tee tõttu koormatud kinnisasja omaniku jaoks ära jääva või väheneva kinnisasja kasutusvõimaluse. Juurdepääsu tasu suuruse (1200 eurot) arvestamisel on avaldaja võtnud aluseks Pindi Kinnisvara 14.03.2011 eksperthinnangu, mille kohaselt Narva mnt 48 kinnistul asuv ca 155 m2 pindalaga hoonestamata osa, millel paikneb juurdepääsutee Narva mnt 46 kinnistule, turuväärtus on 24 000 eurot. Pindi Kinnisvara eksperthinnangus on leitud, et parkimisnormatiividest tulenevalt ei ole ametlikult võimalik kinnistu hinnatavale osale parkimiskohti rajada, samas mitteametlikult on võimalik juurdepääsu alla jäävat kinnistuosa kasutada parkimiskohtadena ning antud kinnistuosale on võimalik rajada 6 parkimiskohta. Pindi Kinnisvara eksperthinnangu kohaselt on ühe parkimiskoha hinnaks 5000 eurot (I kd tlk 30-39). Kohtu poolt määratud ekspertiisi kohaselt on riiklikult tunnustatud ekspert HH leidnud, et Tallinn Narva mnt 48 kinnistu turuväärtuseks on ≈ 315 eurot/m2, Tallinna Vilmsi tn 6 kinnistu turuväärtuseks on ≈ 357 eurot/m2 ning parkimiskoha asukohaga Narva mnt 48 turuväärtuseks on ≈ 4600 eurot (III kd tlk 157). AS Restor Narva mnt 48 kinnistu endise omanikuna on seisukohal, et avalduse rahuldamine ja Narva mnt 46 kinnistule juurdepääsu määramine üle Narva mnt 48 kinnistu, toob AS-le Restor kaasa kahju minimaalses summas 113 730 eurot. Kohus pidas põhjendatuks määrata juurdepääsu õiguse eest Narva mnt 46 kinnistu omaniku poolt Narva mnt 48 kinnistu omanikule hüvisena 1500 eurot aastas. Kohtu poolt määratud ekpsertiisi kohaselt on riiklik ekspert hinnanud Narva mnt 48 kinnistul asuvate parkimiskohtade värtuseks 4600 eurot, seega 7 parkimisikoha koguväärtuseks on 32 200 eurot. Hüvitise suuruse määramisel arvestas kohus, et vaidlusalune juurdepääsutee toob kaasa 7 parkimiskoha kadumise Narva mnt 48 kinnistu omanikule ja asjaolu, et juurdepääsu määramine piirab Narva mnt 48 kinnistu omaniku võimalusi oma kinnistut arendada ning sellelt kasu teenida. Samas arvestas kohus ka asjaolu, et planeeritav juurdepääsu tee paikeb Nõmme 46 kinnistu asuva hoone ja kinnistu piiri vahelisel alal ning arvestades muuhulgas ehituskujasid, mis välistavad reeglina ehitustegevuse krundile piirist kuni 4 meeteri kaugusel, puudub puudutatud isikul võimalus juurdepääsutee aluse Narva mnt 46 kinnistu osa kasutamiseks muul tulutoova viisil välja arvatud võimalus kasutada nimetatud ala parkimisalana. Tasudes aastas 1500 eurot juurdepääsu õiguse kasutamise eest hüvitab Narva mnt 46 kinnistu omanik Narva mnt 48 kinnistu omanikule viimase poolt kasutamata parkimiskohtade väärtuse 21,5 aasta jooksul. Hüvitise suuruse määramisel arvestas kohus samuti, et avaldaja on võtnud endale kohustuse juurdepääsutee korrastamiseks ja peab tegema selleks kulutusi, samal ajal kui juurdepääsuteed kasutab ka Narva mnt 46 kinnistu omanik. Kuna Narva mnt 46 kinnistul on 18 parkimiskohta ja Narva mnt 48 kinnistul saab olla pärast juurdepääsu määramist 7 parkimiskohta, siis asus kohus seisukohale, et juurdepääsu tee hooldamise ja kasutamise

kulutustest tuleb jätta 7/24 ulatuses Narva mnt 48 kinnistu omaniku kanda ja 7/24 ulatuses Narva mnt 46 kinnistu omaniku kanda. Seoses avaldaja taotlusega juurdepääsu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse viitas kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-33-04, milles kohus on selgitanud, et kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab muuta kolmandate isikutele kehtivaks kinnistusraamatusse vastava märkusega vastavalt AÕS §-dele 64 lg 1 ja p 4 ja 141 lg 3. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-63-06 punkti 11 kohaselt saab märkuse kandmist kinnistusraamatusse nõuda AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel. Märkuse sissekandmine eeldab kinnisasja omaniku nõusolekut tuginedes KRS § 341 lg 1, mida võib asendada ka kohtuotsus TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8. Seega tuleb tuvastada Narva mnt 46 Tallinn asuva kinnisasja omaniku kohustus anda nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Menetluskulude jaotuse osas tugines kohus TsMS § 172 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt kannab hagita menetluses kulud isik, kelle huvides lahend tehti. Kohus pidas võimalikuks sellest põhimõttest lähtuda, sest käesolev lahend on tehtud avaldaja kasuks. 3N Reval OÜ määruskaebus 08.09.2014 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Harju Maakohtu 21.08.2014 määruse osas, millega jäeti menetluskulud avaldaja kanda ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud solidaarselt ŽT-O-i ja AS Restor kanda või alternatiivselt menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja hinnangul on kohus rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-i 8, jättes kaalumata TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamise võimalikkuse. TsMS § 172 lg 1 teise lause kaalumata jätmist on kohtupraktikas peetud eeltoodud menetlusnormi rikkumiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-142-08 p 18). Määrusest nähtub, et kohus on menetluskulude jaotuse määramisel lähtunud üksnes TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest, aga ei ole kaalunud teise lause kohaldamist ega esitanud põhjendusi, miks antud lause kohaldamisele ei kuulu. Avaldaja leiab, et asjaolusid arvestades esinevad alused jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 166 alusel solidaarselt puudutatud isiku 1 ja tema eriõiguseellase AS Restor kanda. Riigikohus on TsMS § 172 lg 1 esimese ja teise lause kohaldamisel selgitanud, et menetluskulude jaotuse määramisel antud sätte esimesest lausest lähtumist tuleks eelistada olukordades, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-42-08 p 18). Avaldaja leiab, et menetluskulude avaldaja kanda jätmine on ebaõiglane. Menetluskulude jaotuse ebaõiglus väljendub järgmistes asjaoludes: kohtumenetluse tingis puudutatud isiku I õiguseellase AS Restor keeldumine juurdepääsuõiguse tingimuste osas kokkuleppele jõudmiseks; arvestades asjaoluga, et juurdepääsuõigus määrati kindlaks avaldaja taotletud viisil ning sisuliselt ka avaldaja taotletud tingimustel, siis on tegemist puudutatud isiku I kahjuks tehtud lahendiga. AS Restor vaidles avaldusele tervikuna vastu ning soovis muuhulgas juurdepääsu määramist üle Vilmsi tn 6 kinnistu. Puudutatud isik I kui AS Restor singulaarne õigusjärglane jäi tervikuna AS Restor vastuväidete ja seisukohtade juurde; puudutatud isikud 2-26 on kaasatud AS Restor taotlusel ja lähtudes vastuväitest ning taotlusest, et juurdepääsu õigus määrataks üle Vilmsi 6 kinnistu. Vaidlustatud lahendiga aga jättis kohus taolise puudutatud isiku taotluse ja vastuväite tervikuna rahuldamata, määrates juurdepääsu õiguse üle puudutatud isiku I kinnistu. Seega kaasati puudutatud isikud 2-26 alusetult ja põhjendamatult ning seda üksnes AS Restor kui puudutatud isiku õiguseellase taotlusel. Avaldaja ei ole kunagi taotlenud juurdepääsuõiguse määramist üle Vilmsi 6 kinnistu ega ka puudutatud isikute 2-26 kaasamist, mistõttu on ebaõiglane jätta nimetatud isikute menetluskulusid, aga ka sellega

seonduvaid puudutatud isiku 1 menetluskulusid avaldaja kanda; asjas määrati ekspertiis puudutatud isiku I õiguseellase AS Restor taotlusel – vaidlustatud lahendi kohaselt peaks avaldaja ka nimetatud kulu (s.o 2520 eurot) kandma, mis on avaldaja hinnangul selgelt ebaõiglane. Avaldaja ei taotlenud ekspertiisi määramist ning avaldas seda ka selgsõnaliselt kohtuistungil. Vaatamata ja sõltumata AS Restor poolt taotletud ekspertiisi määramisest ja selle tulemustest rahuldas kohus siiski avaldaja avalduse ning ekspertiis ei andnud kohtule põhjust avaldaja avalduse rahuldamata jätmiseks. Seega oli ekspertiisi määramine põhjendamatu ja ebavajalik, kuna ekspertiisi tulemusena ei jätnud kohus avaldust rahuldamata, vaid vaatamata ekspertiisi tulemustest siiski rahuldas avaldaja avalduse. Sellest tulenevalt on ekspertiisi kulu olnud põhjendamatu ning tingitud üksnes AS Restor põhjendamatust taotlusest; puudutatud isikud ja avaldaja on kandnud erinevaid menetluskulusid, mis jäävad praeguse menetluskulude jaotuse kohaselt samuti avaldaja kanda – puudutatud isik 1 on esitanud muuhulgas erinevate asjatundjate arvamusi ning tõenäoliselt palutakse vastavate tõendite hankimise kulud määrata määruskaebuse esitaja kanda. Avaldaja leiab, et see oleks samuti eeltoodud motiividel ebaõiglane, kuivõrd taoliste tõendite kogumiseks tehtud kulud olid põhjendamatud kuna kohus ei jätnud nendele tuginedes avaldaja avaldust rahuldamata. ŽT-O-i määruskaebus 08.09.2014 esitatud määrusekaebuses palub puudutatud isik ŽT-O tühistada Harju Maakohtu 21.08.2014 määruse. Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-33-04, 3-2-1-85-05, 3-2-1-14-06 ja 3-2-1-170-12 selgitatule tuginedes märgib kaebaja, et kokkuvõtvalt on Riigikohus kohtupraktikas korduvalt rõhutanud vajadust kaaluda juurdepääsuõigust puudutavates kohtuvaidlustes kõikide puudutatud isikute huvisid. Viidatud Riigikohtu praktikast tuleneb kohtule kohustus huvide kaalumise käigus lahendada nii küsimus sellest, millist kinnistut pidi juurdepääs määrata kui küsimus sellest, kust täpselt juurdepääs tagada ning millistel tingimustel juurdepääs määratakse. Kaebaja märgib, et saades teadlikuks toimuvast kohtumenetlusest, avaldas kaebaja 09.06.2014 kohtule, et on kindel, et vaidlusele võidakse leida kompromisslahendus ja avaldanud lootust, et augustikuu lõpul võidakse juba kohtule esitada kokkulepitud lahend. 10.06.2014 saatis kaebaja maakohtule ka taotluse asjas plaanitud kohtuistungi aja edasilükkamiseks seoses poolte vahel alanud läbirääkimistega. Kuna ka avaldaja nõustus läbirääkimiste pidamisega ning kohtuistungi edasilükkamisega, tegutseski kaebaja põhjendatud teadmises, et vaidlus lahendatakse poolte kokkuleppel. Kuna avaldaja ja kaebaja olid saavutanud kokkuleppe istungi edasilükkamiseks seonduvalt läbirääkimiste pidamisega, kaebaja kohtuistungile ei ilmunud. 27.08.2014 esitas kaebaja kohtule endapoolse nägemuse (mille kohus tagastas) juurdepääsust Narva mnt 46 kinnistule üle Narva mnt 48 kinnistu (v.t. apellatsioonkaebuse lisa 1). Kaebaja avas 07.08.2014 e-toimikus 17.06.2014 toimunud kohtuistungi protokolli, kuid arvestades kaebaja poolt kohtule tehtud taotluseid, istungi kõigi osapoolte nõusolekul edasilükkamist ning puudulikku keeleoskust, ei osanud pöörata tähelepanu protokollis sisaldunud asjaolule, et menetlusosalistele määrati seisukohtade esitamiseks tähtaeg 11.08.2014 ning menetlusosalistele avaldati ka lahendi tegemise aeg 22.08.2014. Kaebaja leiab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-65-09, 3-2-1-18-11 ja 3-2-1-46-13 viidates, et ka antud juhul on tekkinud Riigikohtu korduva praktikaga vastuolus olev olukord, kus kaebaja on lähtunud toimunud kompromissläbirääkimistest ning on ka kohtule avaldanud, et läbirääkimised kestavad augusti lõpuni. Ülaltoodud põhjustel ei ole kaebaja esitanud kohtule ühtegi sisulist seisukohta seoses avaldusega ning kohus on teinud lahendi olukorras, kus kaebaja ei ole saanud oma seisukohta juurdepääsu asukoha ning tingimuste osas kohtule avaldada. Seejuures ei ole kohus kaebajat informeerinud, et jätab tähelepanuta või rahuldamata kaebaja taotluse võimaldada avaldajal ning kaebajal olukorda lahendada kokkuleppel kuni 2014 augustikuu lõpuni. Kohus on määruse

tegemisel rikkunud TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjades. Viidatud rikkumiste tõttu ei saanud kohus määrust tehes arvesse võtta ega kaaluda ka kaebaja põhjendatud huve. Avaldus on rahuldatud sisuliselt avaldaja avalduse alusel ning kaebaja suhtes tagaseljamäärusega. TsMS § 447 lg 3 sätestab, et hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega. Juurdepääsu määramisel avalduses toodud kujul puudub kaebajal võimalus renoveerida Narva mnt 48 kinnistu kohtu poolt määratud juurdepääsu poolset külge ning ehitise katust. Kui kohtu poolt määratud juurdepääsuteele paigaldada hoone renoveerimiseks tarvilikud tellingud, ei ole sealt kaudu võimalik sõidukitega läbi pääseda. Nimetatud põhjustel ongi kaebaja teinud avaldajale ettepaneku, et algselt võimaldataks juurdepääsu Narva mnt 46 kinnistule mööda Narva mnt 48 kinnistul olemasolevat teed. Samal ajal renoveeritakse Narva mnt 48 hoone teine külg. Seejärel rajatakse uus ja lõplik juurdepääsutee Narva mnt 48 kinnistul paikneva hoone teisele küljele, kustkaudu on avaldajal võimalus oma kinnistule pääseda. See võimaldab renoveerida ka Narva mnt 48 hoone seda külge, kus hetkel on määrusega määratud tingimusteta läbisõit. Samuti võimaldab kaebaja poolt 27.08.2014 tehtud ettepanek ka kaebaja kinnistule rajada täiendavaid parkimiskohti. Maakohtu poolt leitud lahenduse alusel oleks kaebajal võimalik oma kinnistul parkida 7 sõidukit, samas kui avaldaja kinnistule jääb 20 parkimiskohta. Oluline on, et ka kaebaja poolse ettepaneku realiseerimisel jääb avaldajale alles 20 parkimiskohta. Määruses on märgitud juurdepääsutee laiuseks nähtuvalt määruse lisaks olevat plaanist 3,5 meetrit. Seesuguse laiusega läbipääs eeldaks kaebajale kuuluva hoone osalist lammutamist, kuivõrd tegelikkuses on ala, mis jääb kaebajale kuuluva hoone ning kinnistu piiril paikneva aia vahele, kitsam. Nii on ka Inseneribüroo Stratum oma hinnangus tuvastanud, et kitsama koha pealt on ala laiuseks üksnes 2,8 m (v.t. Stratumi hinnang lk 2). Seega ei ole faktiliselt kuidagi võimalik tagada määruses toodud läbipääsu laiusega 3,5 meetrit. Samuti jätab kohtu poolt määratud juurdepääsutee lahendamata küsimuse juurdepääsust Narva mnt 50e asuvale elektripaigaldisele, millisele tuleks samuti tagada juurdepääs hooldamiseks ning rikete kõrvaldamiseks. Kaebaja ettepanek tagab juurdepääsuvõimaluse ka Narva mnt 50e asuvale elektripaigaldisele. Lisaks leiab kaebaja, et vähimagi mõistliku kahtluse all ei saa olla, et liiklusküsimused (v.a ligipääs Narva mnt 46 kinnistule) on põhjendatud lahendada Narva mnt 46 kinnistu siseselt. Kaebaja hinnangul on selge, et kohtu poolt määratud viisil juurdepääsu võimaldamine Narva mnt 46 kinnistule toob kaebajale kaasa kümneid kordi suurema kahju, kui kohtu poolt määratud sümboolne juurdepääsutasu 1500 eurot aastas. Juurdepääs Narva mnt 46 kinnistule tuleb tagada selliselt, et ka Narva mnt 48 kinnistut oleks võimalik ekspluateerida (s.h. renoveerida) ning et selle määramine tooks kaasa minimaalse parkimiskohtade kao Narva mnt 48 kinnistul.

Vastused määruskaebustele Puudutatud isik ŽT-O palub jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja rahuldada enda määruskaebuse. Avaldaja palub jätta ŽT-O-i määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud ŽT-O-i kanda. Puudutatud isikud I ja MV paluvad jätta määruskaebused rahuldamata ja juhul kui kohus rahuldab avaldaja määruskaebuse, jätta maakohtus kantud menetluskulud solidaarselt ŽT-O-i ja AS-i Restor kanda ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud ŽT-O-i kanda või kui kohus ei

jäta ringkonnakohtus kantud menetluskulusid ŽT-O-i kanda, siis jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikud RÕ, LG, AK, TT Invest OÜ, EV, VS, RS, KK, AU, LK ja VV toetavad avaldaja määruskaebust ja paluvad jätta ŽT-O-i määruskaebuse rahuldamata ja puudutatud isikute menetluskulud ŽT-O-i kanda. Menetluse edasine käik Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu 21.08.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse osas. Avaldaja poolt esiletoodud asjaolu, et puudutatud isiku I õiguseellane AS Restor ja avaldaja ei jõudnud avaldaja taotletud juurdepääsuõiguse tingimuste osas kokkuleppele, on küll kahetsusväärne, kuid ei anna alust rakendada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et AS Restor vaidles avaldusele vastu ja taotles juurdepääsu määramist üle Vilmsi tn 6 kinnistu ning puudutatud isik I jäi AS Restor seisukohtade juurde, tingida menetluskulude solidaarselt AS Restor ja puudutatud isiku I kanda jätmist. Maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks ei anna alust ka avaldaja määruskaebuses märgitu, mille kohaselt on puudutatud isikud 2-26 kaasatud menetlusse lähtudes AS Restor vastuväitest ja taotlusest määrata juurdepääsuõigus üle Vilmsi 6 kinnistu. Puudutatud isikutel, kellele kuuluvate kinnisasjade kaudu juurdepääsu soovitakse, on õigus esitada menetluses oma seisukohti ja vastuväiteid. Lisaks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-42-10 p-s 24 selgitanud, et kõigi kinnisasjade omanike, keda avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramise avalduse lahendamine puudutab, samuti kinnisasjade asukohajärgse vallavalitsuse kaasamine on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohtadega. Erinevalt määruskaebuses leitust ei saa menetluskulude avaldaja kanda jätmist pidada ebaõiglaseks põhjendusel, et kohus on vaatamata puudutatud isiku I poolt esitatud tõenditele avalduse rahuldanud. Avalduse rahuldamine ei tähenda, et puudutatud isiku I poolt tõendite kogumiseks tehtud kulud või esitatud tõendid oleksid automaatselt põhjendamatud. Avaldaja käsitluse kohaselt oleks avalduse rahuldamisel põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda, mis ei ole kooskõlas TsMS § 172 lg-s 1 sätestatuga. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid vastavalt TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatule jõuda menetluskulude jaotuse osas maakohtust teistsugusele seisukohale. Kuivõrd vaidlustatud maakohtu määrus on vaieldamatult tehtud avaldaja huvides, on maakohus õigesti jätnud menetluskulud maakohtus avaldaja kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust ka avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise osas. Puudutatud isiku I määruskaebuses ei ole välja toodud kaalukaid põhjendusi, mis tingiksid maakohtu määruse tühistamise. Ringkonnakohtu hinnangul kaalus maakohus põhjalikult menetlusosaliste huve ja leidis põhjendatult, et avaldaja huvi

juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle puudutatud isiku I kinnisasja kaalub üles viimasele juurdepääsust tulenevad kitsendused. Seejuures on kohus õigesti arvestanud varasemaid kasutamise tavasid, koormatavate kinnistute kasutuseesmärki, liikluskorralduslikku sobivust, juurdepääsu koormavust jm olulisi asjaolusid. Eelnimetatud asjaolude kaalumise alusel tehtav otsustus on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus juurdepääsu määramisel diskretsiooni piire ületanud. Nõustuda ei saa puudutatud isiku I väitega, et puudutatud isik I, lähtudes asjas toiminud läbirääkimistest, ei saanud oma seisukohti juurdepääsu asukoha ja tingimuste osas kohtule esitada ja kohus on sisuliselt rahuldanud avalduse puudutatud isiku I suhtes tagaseljamäärusega, mis TsMS § 447 lg-st 3 tulenevalt ei ole hagita asjades lubatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus korduvalt, nii 26.05.2014 määruses kui ka 17.06.2014 kohtuistungi protokollis, võimaldanud puudutatud isikul I esitada enda seisukohad, millist võimalust puudutatud isik I ei kasutanud. Määruskaebuses märgitu, mille kohaselt ei osanud puudutatud isik I pöörata tähelepanu 17.06.2014 kohtuistungi protokollis määratud tähtajale seisukohtade esitamiseks ja lahendi tegemise ajale, ei anna alust järeldada, et puudutatud isiku I seisukohtadega mittearvestamine on tingitud kaebuses viidatud maakohtu poolsetest rikkumistest. Olukorras, kus puudutatud isik I kui koormatava kinnisasja uus omanik ei ole vaatamata kohtu nõudmisele esitanud menetluses oma seisukohti, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud asuda seisukohale, et kohus on määruse tegemisel rikkunud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust. Maakohus on selgitanud välja asja lahendamiseks tähendust omavad asjaolud ja kaalunud poolte huve, arvestades seejuures avalduse esitamise ajal koormatava kinnisasja omanikuks oleva AS Restor seisukohtadega. Puudutatud isiku I väited seisukohtade esitamata jätmisest seoses eeldusega vaidluse lahendamisest kokkuleppel ei oma asja lahendamisel olulist kaalu ka põhjusel, et kokkuleppe saavutamine poolte vahel on ebaõnnestunud ka käesoleva määruskaebemenetluse raames ringkonnakohtu poolt antud tähtaja jooksul (t.l. 191, IV kd). Puudutatud isik I ringkonnakohtu poolt tehtud ettepanekule kompromissi osas ei reageerinudki. Põhjendatud ei ole määruskaebuses toodud järeldus, et vaidlustatud maakohtu määruses toodud ligipääsu 3,5 meetrit ei ole faktiliselt kuidagi võimalik tagada, kuivõrd tegelikkuses on ala, mis jääb puudutatud isikule I kuuluva hoone ning kinnistu piiril paikneva aia vahele, kitsam. Esmalt märgib ringkonnakohus, et avaldaja poolt kohtule esitatud litsentseeritud maamõõdubüroo OÜ Nivello poolt teostatud mõõdistusplaani (II kd tl 198-199) järgi, mille andmete õigsuses kohtul puudub alus kahelda, ei asu puudutatud isikule I kuuluval kinnistul Narva mnt 48 paiknev aed kinnistu piiril, samuti ei ole maakohtu määruse lisaks oleval asendiplaanil juurdepääsu asukoht märgitud alana, mis jääb puudutatud isikule I kuuluva hoone ja kinnistul paikneva aia vahele, vaid arvestatud on hoonest veidi eemal asuvat ala kuni kinnistu piirini. OÜ Nivello poolt teostatud mõõdistusplaani kohaselt on Narva mnt 48 asuva hoone ja piirdeaia vahel 3,69 meetrit ning hoone ja kinnistu piiri vahel 4,08 meetrit. Seevastu määruskaebuses viidatud Inseneribüroo Stratum on 2,8 meetrit mõõtnud hoonest väljaulatuva osa ja kinnistul oleva puu vaheliseks kauguseks. Vaatamata toodud erinevustele kauguste arvestamisel võimaldavad toimikus asuvad materjalid asuda seisukohale, et maakohtu poolt määratud juurdepääs avaldajale kuuluvale kinnisasjale peaks olema tagatud ka veoautodele, mille kabariidiks Inseneribüroo Stratum hinnangu kohaselt on 2,55 meetrit. Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses puudutatud isiku I poolt 27.08.2014 tehtud ettepanekule juurdepääsu osas (asendiplaan kd IV tl 112) märgib ringkonnakohus, et kuivõrd nimetatud ettepanek on esitatud pärast vaidlustatud määruse tegemist, ei saanud maakohus selles esitatud seisukohtadega juurdepääsu määramisel arvestada. Lisaks nähtub puudutatud isiku I poolt 27.08.2014 esitatud asendiplaanilt, et puudutatud isiku I kinnistule täiendavate parkimiskohtade rajamisel ei ole arvestatud avaldajale

kuuluva Narva mnt 46 kinnistu olemasoleva piiriga, vaid lähtutud on puudutatud isiku I poolt asendiplaanil kajastatud piiriettepanekust, mis näeb ette puudutatud isiku I kinnistu suurendamist avaldajale kuuluva kinnisasja arvelt. Puudutatud isiku I poolt pakutud lahendus juurdepääsutee määramiseks ei arvesta avaldaja kui Narva mnt 46 kinnistu omaniku huvidega ja näeb ette avaldaja õiguste põhjendamatu piiramise, mistõttu ei saa sellega juurdepääsu määramisel arvestada. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu poolt määratud juurdepääs avaldajale kuuluvale kinnistule üle puudutatud isikule I kuuluva Narva mnt 48 kinnistu võib raskendada Narva mnt 48 kinnistu juurdepääsu tee poolse hoone külje renoveerimist selleks paigaldatavate tellingute tarbeks vajaliku ruumi puudumise tõttu, kuid arvestades, et puudub puudutatud isikuid vähem koormav lahendus, ei kaalu puudutatud isiku I huvi talle kuuluva hoone renoveerimiseks üles avaldaja huvi juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele. Puudutatud isiku I väide, et kohtu poolt määratud juurdepääsutee jätab lahendamata küsimuse juurdepääsust Narva mnt 50e asuvale elektripaigaldisele, ei ole asjakohane, kuivõrd avaldaja on vastavalt AÕS § 156 lg-s 1 sätestatule nõudnud juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Juurdepääs elektripaigaldisele ei ole selliseks avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramisega seotud õiguseks või kohustuseks, mille reguleerimist AÕS § 156 iseenesest võimaldab. Ka juurdepääsutee kasutamise eest tasu suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsustus, mille langetamisel peab kohus arvestama kõiki olulisi asjaolusid ning selle sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, st eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka selles osas diskretsioonipiire ületanud. Ka ei sisalda määruskaebus põhjendusi, millele tuginevalt on puudutatud isik I leidnud, et maakohtu poolt määratud viisil juurdepääsu võimaldamine avaldaja kinnistule toob puudutatud isikule I kaasa kümneid kordi suurema kahju kui kohtu poolt määratud sümboolne tasu 1500 eurot aastas. Apellatsioonimenetluse ajal vahetas puudutatud isik 27.02.2015 lepingulisi esindajaid, kes esitasid ringkonnakohtule 9.03.2015 puudutatud isiku I nimel täiendavaid seisukohti (t.l. 195,196, IV kd). Esindajate vahetamine on puudutatud isiku I õigus, kuid see ei anna talle õigust täiendada määruskaebust väljaspool tähtaega uute väidetega. Ringkonnakohus jätab need TsMS §-de 463 lg 2 ja 634 lg 1 alusel tähelepanuta. Kõikidele määruskaebuses esitatud seisukohtadele on ringkonnakohus hinnangu andnud. Puudutatud isikul oli võimalus maakohtus oma seisukohti esitada ja osaleda ka kohtuistungil, kuid seda võimalust ta kasutada ei soovinud ( 17-,19, 20, 28, 34, 45, IV kd). Seega pole põhjendatud puudutatud isiku I esindajate uus väide, mille kohaselt ei olnud puudutatul isikul I võimalik maakohtus oma seisukohti esitada ja kohtuistungil osaleda ja et tegemist on tema suhtes sisuliselt tagaseljaotsusega. Kuna määruskaebused jäävad eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitajate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.