Kohtuasja number
3-2-1-86-16
Määruse kuupäev
Tartu, 19. oktoober 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Kohtuasi
3N Reval OÜ avaldus üle võõra kinnisasja juurdepääsuõiguse tingimuste kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-44378
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
3N Reval OÜ määruskaebus menetluskulude kindlaksmääramise peale
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja 3N Reval OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kristjan Mägi ja Tarvo Lindma Puudutatud isik menetluses 11. juunini 2014 aktsiaselts Restor, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik, ja menetluses 12. juunist 2014 Žanna Ter-Ovanesjan, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Urmas Ustav ja Tiina Pukk Puudutatud isik Tallinna Linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu), esindaja Raul Keba Puudutatud isik Ralf Õng Puudutatud isik Vasiliy Tucha Puudutatud isik Larysa Golinskaia Puudutatud isik Wiliam Henry Cronenberg III Puudutatud isik Andres Kurg Puudutatud isik TT Invest OÜ Puudutatud isik Ene Voolma Puudutatud isik Vahur Sillaots
Puudutatud isik Rain Sannik Puudutatud isik Tamara Libert Puudutatud isik Killu Ratas Puudutatud isik Keit Kasemets Puudutatud isik Matvei Nikitenko Puudutatud isik Liina Viil Puudutatud isik Liina Kesküla Puudutatud isik Alice Viljaste (endise nimega Pärni) Puudutatud isik Villu Vares Puudutatud isik Indrek Veso Puudutatud isik Maris Veso Puudutatud isikute Indrek Veso ja Maris Veso lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu Puudutatud isik Ebe Ingel (endise nimega Haagma) Puudutatud isik Petr Goncharov (elukoht kohtule teadmata) Puudutatud isik Osaühing SINONIM Puudutatud isik Osaühing Sneh Holding Puudutatud isik Aivar Usk Puudutatud isikute Ralf Õng, Larysa Golinskaia, Andres Kurg, TT Invest OÜ, Ene Voolma, Vahur Sillaots, Rain Sannik, Keit Kasemets, Liina Kesküla, Villu Vares, Osaühing SINONIM, Aivar Usk lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Asja läbivaatamise kuupäev
19. september 2016, kirjalik menetlus
Maakohus tõi esmalt määruse põhjendustes välja, et määrab kindlaks hagita menetluses lahendatud tsiviilasja menetluskulud, hinnates kulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes, ning viitas, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7), mistõttu ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Maakohus pidas vandeadvokaatide Andres Aaviku ja Martin Tälli mõistlikuks tunnitasuks 110 eurot km-ta ning vandeadvokaat Erik Lepiksoni mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot km-ga, viitega Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13; 12. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Õigusabikuludena esitas aktsiaselts Restor advokaadibüroo arved, kokku 4516 eurot 56 senti. Maakohus pidas põhjendatuks välja mõista õigusabikulud 29,236 tunni eest (kokku 3215 eurot 96 senti km-ta) ning ekspertiisitasu 2520 eurot. Maakohus jättis rahuldamata Inseneribüroo Strantum ekspertiisiarvamuse eest esitatud arve 2040 eurot, sest seda ei peetud tsiviilasjas usaldusväärseks tõendiks. Puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 palusid välja mõista 3780 eurot (km-ga). Maakohus pidas põhjendatuks avaldajalt välja mõista maakohtus kantud õigusabikulu 22,56 tunni eest (kokku 2707 eurot 20 senti) ning solidaarselt avaldajalt ja Žanna Ter-Ovanesjanilt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 2,25 tunni eest (kokku 270 eurot). Maakohus jättis tervikuna rahuldamata puudutatud isikute 20 ja 21 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, sest puudutatud isik 20 on vandeadvokaat, mistõttu oli ta ise võimeline kaitsma hagita asja menetluses ühisomandist tulenevaid õigusi. Maakohus lisas, et hagita menetluses ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud mõistetakse piiramatult teiselt menetlusosaliselt välja.
avalduse rahuldamata, ja saatis selles osas tsiviilasja maakohtule tagasi puudutatud isikute 20 ja 21 avalduse läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anna avaldaja määruskaebuse väited alust muuta maakohtu määrust osas, milles kohus mõistis puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 kasuks välja menetluskulud, sest menetluskulude suuruse vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korranud. Ringkonnakohus ei nõustunud avaldaja väitega, et aktsiaselts Restor ei ole menetlusosaline, kelle kulude hüvitamist saaks avaldajalt nõuda, sest aktsiaselts Restor oli puudutatud isik kuni Žanna TerOvanesjani menetlusse astumiseni ning kandis seni menetlusosalisena menetluskulusid. Avalduse kohtusse esitamise ajal kehtinud ning ka praegu kehtiva TsMS kohaselt tuli kohtul menetluskulude jaotus kindlaks määrata asja lõpetavas lahendis, seega tuli kohtul ka praeguses menetluses osalenud isikute menetluskulude kohta seisukoht võtta asjas menetlust lõpetava lahendi tegemisel. Ringkonnakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti otsustanud puudutatud isiku menetluses kantud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kaevatavas määruses. Muuhulgas märkis ringkonnakohus, et menetluskulude hüvitamist saab nõuda üksnes isik, kes need kulud on kandnud. Et puudutatud isik osales menetluses esindaja kaudu, olid tekkida võivad mõistlikud menetluskulud esindaja tasu osas avaldajale ka ette näha. Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt TsMS § 198 lg-st 3 ja § 6182 lg-st 1 tuli menetlusse kaasata kõigi kinnisasjade omanikud, keda asja lahendamine puudutab, ning ei nõustunud avaldaja väitega, et puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 oleksid võinud vaidluse olemust arvestades ka mitte kasutada lepingulise esindaja abi. Menetlusse kaasamisel ei ole menetlusosalistel TsMS kohaselt oma õiguste kaitseks välistatud või piiratud õigus kasutada õigusteenust ning osaleda menetluses esindaja kaudu. Ringkonnakohus tõi välja, et asjaolu, et üks puudutatud isikutest on käibemaksukohustuslane, mida oleks maakohus pidanud kulude väljamõistmisel arvestama, ei muuda maakohtu määrust ebaõigeks. Asjaolul, kuidas isikud, kellel on ühine esindaja menetluses, omavahelises suhtes esindajatasu maksmise kohustuse on jaganud või selle kandnud, ning kas seda on teinud ka isik, kellel on käibemaksukohustus, ei ole praeguses menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tähendust. Ringkonnakohus oli seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult kaalumata ja avaldajalt välja mõistmata puudutatud isikute 20 ja 21 menetluses kantud kulud, sest asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust pöörduda enda menetluses esindamiseks lepingulise esindaja poole. Sellist piirangut TsMS ei sätesta. Maakohus peab seetõttu kaaluma asja uuel läbivaatamisel, mil määral on kulude suurus põhjendatud, arvestades asja iseloomu ja kulude sisu.
määruskaebuse, ning osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas aktsiaseltsi Restor ja puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 avaldused, ning teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldused täies ulatuses rahuldamata. Avaldaja leidis, et määruskaebus tuleb menetlusse võtta ka põhjusel, et asjal on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks. Määruskaebuse järgi ei olnud aktsiaselts Restor põhimenetlust lõpetavate ning menetluskulude jaotust määravate kohtumääruste tegemise ajal (21. august 2014 ja 13. märts 2015) enam menetlusosaline ega nähtunud ka määrustest menetlusosalisena, sest 26. mail 2014 astus tema asemel õigusjärglasena menetlusse Žanna Ter-Ovanesjan. Aktsiaselts Restor oli menetluskulude kindlaksmääramise menetluse seisukohalt menetlusväline isik, kes ei saanud menetluses iseseisvalt osaleda. Põhiasjas tehtud sisuline lahend, seega ka menetluskulude jaotus kehtib lahendist nähtuvate menetlusosaliste ning nende õigusjärglaste kohta, kuid ei kehti sisulise menetluse ajal menetlusest välja astunud ja asendatud õiguseelnejate kohta. Aktsiaseltsi Restor kantud menetluskulude hüvitamist oleks saanud nõuda vaid Žanna Ter-Ovanesjan. Vaidlustatud kohtulahenditega luuakse praktika, kus menetluses asendatud õiguseelneja saab menetlusse iseseisvalt tagasi tulla ning avaldajalt menetluskulusid nõuda, samas kui avaldajal õiguseelneja vastu selliseid õigusi ei ole, isegi kui õigusjärglane on hiljem maksejõuetu. Puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 kaasati menetlusse üksnes ärakuulamise eesmärgil, avaldaja ei soovinud kunagi juurdepääsu üle nende puudutatud isikute kinnisasja. Isikutel on õigus kasutada õigusabi, kuid kantud kulud tehti õigusliku vajaduse puudumisel, mistõttu ei ole põhjendatud jätta neid kulusid avaldaja kanda hagita menetluses, kus kohtul on aktiivne ja uuriv roll. Mõistlik oleks olnud kõigi korteriomanike huve esindada korteriühistu kaudu. Nimetatud puudutatud isikud nõustusid terve menetluse vältel avaldaja seisukohaga juurdepääsutee asukoha osas, seega ei olnud ka avaldaja ja nende puudutatud isikute vahel sisulist vaidlust. Selliste kulude tegemine hagita menetluses ei ole kooskõlas ka TsMS §-s 2 sätestatud kulude minimeerimise põhimõttega. TT Invest OÜ on käibemaksukohustuslane ja kohtud ei arvestanud sellega. Ei ole mõistlikku põhjendust, miks puudutatud isikud 20 ja 21 võtsid teistest korteriühistu liikmetest eraldi esindaja, samuti ei ole põhjendatud jätta avaldaja kanda kulusid, mida puudutatud isik 20 on teinud endale kuuluva advokaadibüroo teenuseid kasutades. Kuigi TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud üldpõhimõttena see pool, kelle huvides lahend tehakse, ei ole õigustatud panna avaldajale prognoosimatute kulude piiramatut hüvitamiskohustust. Avaldajal peaks olema mõistlik võimalus arvestada, et hüvitatavad menetluskulud piirduvad mõistlike kuludega, mida kannab puudutatud isik, kellega on sisuline vaidlus (aktsiaselts Restor ja tema õigusjärglane Žanna Ter-Ovanesjan).
(Riigikohtu 28. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14), mistõttu ei ole menetlusõigusjärgluse sätted hagita menetluses üks ühele kohalduvad. Vaidluse all ei ole, et aktsiaselts Restor osales menetluses ja kandis kulusid. Kohus ei saanud aktsiaseltsi Restor menetluskulude jaotust otsustada puudutatud isiku asendamisel, vaid pidi seda tegema menetlust lõpetavas lahendis, kohus ei nõudnud asendamisel menetluskulude nimekirja esitamist. Kohtud käitusid vastavalt asjas nr 3-2-1-147-14 tehtud lahendis antud juhiste kohaselt.
jaotuse üle otsustamisel juba TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule laia diskretsiooniõiguse kalduda esimeses lauses sätestatud üldreeglist kõrvale, kui see oleks asjaolusid arvestades õiglane.
tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13; 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.