lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-86-16

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 19.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-86-16
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
19.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2868
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-86-16

Määruse kuupäev

Tartu, 19. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Kohtuasi

3N Reval OÜ avaldus üle võõra kinnisasja juurdepääsuõiguse tingimuste kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-44378

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

3N Reval OÜ määruskaebus menetluskulude kindlaksmääramise peale

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja 3N Reval OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kristjan Mägi ja Tarvo Lindma Puudutatud isik menetluses 11. juunini 2014 aktsiaselts Restor, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik, ja menetluses 12. juunist 2014 Žanna Ter-Ovanesjan, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Urmas Ustav ja Tiina Pukk Puudutatud isik Tallinna Linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu), esindaja Raul Keba Puudutatud isik Ralf Õng Puudutatud isik Vasiliy Tucha Puudutatud isik Larysa Golinskaia Puudutatud isik Wiliam Henry Cronenberg III Puudutatud isik Andres Kurg Puudutatud isik TT Invest OÜ Puudutatud isik Ene Voolma Puudutatud isik Vahur Sillaots

Puudutatud isik Rain Sannik Puudutatud isik Tamara Libert Puudutatud isik Killu Ratas Puudutatud isik Keit Kasemets Puudutatud isik Matvei Nikitenko Puudutatud isik Liina Viil Puudutatud isik Liina Kesküla Puudutatud isik Alice Viljaste (endise nimega Pärni) Puudutatud isik Villu Vares Puudutatud isik Indrek Veso Puudutatud isik Maris Veso Puudutatud isikute Indrek Veso ja Maris Veso lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu Puudutatud isik Ebe Ingel (endise nimega Haagma) Puudutatud isik Petr Goncharov (elukoht kohtule teadmata) Puudutatud isik Osaühing SINONIM Puudutatud isik Osaühing Sneh Holding Puudutatud isik Aivar Usk Puudutatud isikute Ralf Õng, Larysa Golinskaia, Andres Kurg, TT Invest OÜ, Ene Voolma, Vahur Sillaots, Rain Sannik, Keit Kasemets, Liina Kesküla, Villu Vares, Osaühing SINONIM, Aivar Usk lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Asja läbivaatamise kuupäev

19. september 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-44378 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon 3N Reval OÜ-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Põhimenetluses esitas 3N Reval OÜ (avaldaja) 22. septembril 2011 Harju maakohtule avalduse aktsiaseltsi Restor vastu üle võõra kinnisasja juurdepääsuõiguse tingimuste kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Harju Maakohus lubas 26. mai 2014. a määrusega õigusjärglasena menetlusse astuda Žanna TerOvanesjanil aktsiaseltsi Restor asemel. Harju Maakohus rahuldas põhimenetluses 21. augusti 2014. a määrusega 3N Reval OÜ avalduse, määras 3N Reval OÜ-le kuuluvale Tallinnas Narva mnt 46 asuvale kinnistule (registriosa nr 9731301) juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt üle Tallinnas Narva mnt 48 asuva kinnistu (registriosa nr 15654401), täpsustas juurdepääsutee tingimusi, määras, et kinnistusraamatusse tuleb juurdepääsuõiguse kohta kanda märkus, ning tuvastas Tallinnas Narva mnt 48 asuva kinnistu omaniku kohustuse anda nõusolek märkuse sissekandmiseks juurdepääsuõiguse kohta igakordse omaniku kasuks kohtumääruses nimetatud tingimustel. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohtu määrus jõustus 14. aprillil 2015, kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-44378, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, määruskaebused rahuldamata ja määruskaebuste menetlemisega seotud kulu kaebuse esitajate, 3N Reval OÜ ja Žanna Ter-Ovanesjani kanda. Harju Maakohus andis 27. aprilli 2015. a kirjaga menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. 24. aprillil 2015 esitasid Indrek Veso ja Maris Veso (puudutatud isikud 20 ja 21) taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja palusid välja mõista 2244 eurot (km-ga). 7. mail 2015 esitas avalduse aktsiaselts Restor, kes oli menetluses Žanna Ter-Ovanesjani asemel puudutatud isik kuni
11.juunini 2014, paludes avaldajalt välja mõista 9736 eurot 56 senti. 7. mail 2015 esitasid avalduse Ralf Õng, Larysa Golinskaia, Andres Kurg, TT Invest OÜ, Ene Voolma, Vahur Sillaots, Rain Sannik, Keit Kasemets, Liina Kesküla, Villu Vares ja Aivar Usk (puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26), paludes välja mõista 3780 eurot (km-ga).
2.Harju Maakohus rahuldas 2. septembri 2015. a määrusega aktsiaseltsi Restor ja puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, jättis rahuldamata puudutatud isikute 20 ja 21 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus mõistis avaldajalt aktsiaseltsi Restor kasuks välja menetluskulud 5735 eurot 96 senti käibemaksuta (õigusabi 3215 eurot 96 senti km-ta + ekspertiisitasu 2520 eurot) ja jättis rahuldamata aktsiaseltsi Restor avalduse 4000 euro 60 sendi ulatuses (õigusabikulu 1300 eurot 60 senti, asja läbivaatamise kulud 2700 eurot). Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 2707 eurot 20 senti käibemaksuga (õigusabi) ja solidaarselt avaldajalt ja Žanna Ter-Ovanesjanilt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 270 eurot käibemaksuga (õigusabikulud) ning jättis rahuldamata puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 802 euro 80 sendi ulatuses (õigusabikulu).

Maakohus tõi esmalt määruse põhjendustes välja, et määrab kindlaks hagita menetluses lahendatud tsiviilasja menetluskulud, hinnates kulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes, ning viitas, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7), mistõttu ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Maakohus pidas vandeadvokaatide Andres Aaviku ja Martin Tälli mõistlikuks tunnitasuks 110 eurot km-ta ning vandeadvokaat Erik Lepiksoni mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot km-ga, viitega Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13; 12. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Õigusabikuludena esitas aktsiaselts Restor advokaadibüroo arved, kokku 4516 eurot 56 senti. Maakohus pidas põhjendatuks välja mõista õigusabikulud 29,236 tunni eest (kokku 3215 eurot 96 senti km-ta) ning ekspertiisitasu 2520 eurot. Maakohus jättis rahuldamata Inseneribüroo Strantum ekspertiisiarvamuse eest esitatud arve 2040 eurot, sest seda ei peetud tsiviilasjas usaldusväärseks tõendiks. Puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 palusid välja mõista 3780 eurot (km-ga). Maakohus pidas põhjendatuks avaldajalt välja mõista maakohtus kantud õigusabikulu 22,56 tunni eest (kokku 2707 eurot 20 senti) ning solidaarselt avaldajalt ja Žanna Ter-Ovanesjanilt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 2,25 tunni eest (kokku 270 eurot). Maakohus jättis tervikuna rahuldamata puudutatud isikute 20 ja 21 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, sest puudutatud isik 20 on vandeadvokaat, mistõttu oli ta ise võimeline kaitsma hagita asja menetluses ühisomandist tulenevaid õigusi. Maakohus lisas, et hagita menetluses ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud mõistetakse piiramatult teiselt menetlusosaliselt välja.

3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ning palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus rahuldas aktsiaseltsi Restor avalduse osaliselt ja mõistis avaldajalt välja 5735 eurot 96 senti ning milles kohus mõistis puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 kasuks välja menetluskulud 2707 eurot 20 senti (km-ga) ja 270 eurot (km-ga). Puudutatud isikud 20 ja 21 palusid jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata.
4.Puudutatud isikud 20 ja 21 esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse osaliselt tühistada ja mõista avaldajalt nende kasuks välja menetluskulu 2244 eurot. Avaldaja palus jätta puudutatud isikute 20 ja 21 määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. veebruari 2016. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse selles osas muutmata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis puudutatud isikute 20 ja 21 menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse rahuldamata, ja saatis selles osas tsiviilasja maakohtule tagasi puudutatud isikute 20 ja 21 avalduse läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anna avaldaja määruskaebuse väited alust muuta maakohtu määrust osas, milles kohus mõistis puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 kasuks välja menetluskulud, sest menetluskulude suuruse vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korranud. Ringkonnakohus ei nõustunud avaldaja väitega, et aktsiaselts Restor ei ole menetlusosaline, kelle kulude hüvitamist saaks avaldajalt nõuda, sest aktsiaselts Restor oli puudutatud isik kuni Žanna TerOvanesjani menetlusse astumiseni ning kandis seni menetlusosalisena menetluskulusid. Avalduse kohtusse esitamise ajal kehtinud ning ka praegu kehtiva TsMS kohaselt tuli kohtul menetluskulude jaotus kindlaks määrata asja lõpetavas lahendis, seega tuli kohtul ka praeguses menetluses osalenud isikute menetluskulude kohta seisukoht võtta asjas menetlust lõpetava lahendi tegemisel. Ringkonnakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti otsustanud puudutatud isiku menetluses kantud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kaevatavas määruses. Muuhulgas märkis ringkonnakohus, et menetluskulude hüvitamist saab nõuda üksnes isik, kes need kulud on kandnud. Et puudutatud isik osales menetluses esindaja kaudu, olid tekkida võivad mõistlikud menetluskulud esindaja tasu osas avaldajale ka ette näha. Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt TsMS § 198 lg-st 3 ja § 6182 lg-st 1 tuli menetlusse kaasata kõigi kinnisasjade omanikud, keda asja lahendamine puudutab, ning ei nõustunud avaldaja väitega, et puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 oleksid võinud vaidluse olemust arvestades ka mitte kasutada lepingulise esindaja abi. Menetlusse kaasamisel ei ole menetlusosalistel TsMS kohaselt oma õiguste kaitseks välistatud või piiratud õigus kasutada õigusteenust ning osaleda menetluses esindaja kaudu. Ringkonnakohus tõi välja, et asjaolu, et üks puudutatud isikutest on käibemaksukohustuslane, mida oleks maakohus pidanud kulude väljamõistmisel arvestama, ei muuda maakohtu määrust ebaõigeks. Asjaolul, kuidas isikud, kellel on ühine esindaja menetluses, omavahelises suhtes esindajatasu maksmise kohustuse on jaganud või selle kandnud, ning kas seda on teinud ka isik, kellel on käibemaksukohustus, ei ole praeguses menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tähendust. Ringkonnakohus oli seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult kaalumata ja avaldajalt välja mõistmata puudutatud isikute 20 ja 21 menetluses kantud kulud, sest asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust pöörduda enda menetluses esindamiseks lepingulise esindaja poole. Sellist piirangut TsMS ei sätesta. Maakohus peab seetõttu kaaluma asja uuel läbivaatamisel, mil määral on kulude suurus põhjendatud, arvestades asja iseloomu ja kulude sisu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles ringkonnakohus rahuldas puudutatud isikute 20 ja 21

määruskaebuse, ning osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas aktsiaseltsi Restor ja puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 avaldused, ning teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldused täies ulatuses rahuldamata. Avaldaja leidis, et määruskaebus tuleb menetlusse võtta ka põhjusel, et asjal on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks. Määruskaebuse järgi ei olnud aktsiaselts Restor põhimenetlust lõpetavate ning menetluskulude jaotust määravate kohtumääruste tegemise ajal (21. august 2014 ja 13. märts 2015) enam menetlusosaline ega nähtunud ka määrustest menetlusosalisena, sest 26. mail 2014 astus tema asemel õigusjärglasena menetlusse Žanna Ter-Ovanesjan. Aktsiaselts Restor oli menetluskulude kindlaksmääramise menetluse seisukohalt menetlusväline isik, kes ei saanud menetluses iseseisvalt osaleda. Põhiasjas tehtud sisuline lahend, seega ka menetluskulude jaotus kehtib lahendist nähtuvate menetlusosaliste ning nende õigusjärglaste kohta, kuid ei kehti sisulise menetluse ajal menetlusest välja astunud ja asendatud õiguseelnejate kohta. Aktsiaseltsi Restor kantud menetluskulude hüvitamist oleks saanud nõuda vaid Žanna Ter-Ovanesjan. Vaidlustatud kohtulahenditega luuakse praktika, kus menetluses asendatud õiguseelneja saab menetlusse iseseisvalt tagasi tulla ning avaldajalt menetluskulusid nõuda, samas kui avaldajal õiguseelneja vastu selliseid õigusi ei ole, isegi kui õigusjärglane on hiljem maksejõuetu. Puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 kaasati menetlusse üksnes ärakuulamise eesmärgil, avaldaja ei soovinud kunagi juurdepääsu üle nende puudutatud isikute kinnisasja. Isikutel on õigus kasutada õigusabi, kuid kantud kulud tehti õigusliku vajaduse puudumisel, mistõttu ei ole põhjendatud jätta neid kulusid avaldaja kanda hagita menetluses, kus kohtul on aktiivne ja uuriv roll. Mõistlik oleks olnud kõigi korteriomanike huve esindada korteriühistu kaudu. Nimetatud puudutatud isikud nõustusid terve menetluse vältel avaldaja seisukohaga juurdepääsutee asukoha osas, seega ei olnud ka avaldaja ja nende puudutatud isikute vahel sisulist vaidlust. Selliste kulude tegemine hagita menetluses ei ole kooskõlas ka TsMS §-s 2 sätestatud kulude minimeerimise põhimõttega. TT Invest OÜ on käibemaksukohustuslane ja kohtud ei arvestanud sellega. Ei ole mõistlikku põhjendust, miks puudutatud isikud 20 ja 21 võtsid teistest korteriühistu liikmetest eraldi esindaja, samuti ei ole põhjendatud jätta avaldaja kanda kulusid, mida puudutatud isik 20 on teinud endale kuuluva advokaadibüroo teenuseid kasutades. Kuigi TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud üldpõhimõttena see pool, kelle huvides lahend tehakse, ei ole õigustatud panna avaldajale prognoosimatute kulude piiramatut hüvitamiskohustust. Avaldajal peaks olema mõistlik võimalus arvestada, et hüvitatavad menetluskulud piirduvad mõistlike kuludega, mida kannab puudutatud isik, kellega on sisuline vaidlus (aktsiaselts Restor ja tema õigusjärglane Žanna Ter-Ovanesjan).

7.Aktsiaselts Restor tõi vastusena avaldaja määruskaebusele välja, et esitas kulunimekirja, juhindudes kohtu saadetud kirjast. Avaldaja on jätnud tähelepanuta, et TsMS §-d 209 ja 210 kohalduvad eelkõige hagimenetluses poole asendamisele, hagita menetluses ei ole pooli ning menetlusosaline on kohustatud menetlusse astuma puudutatud isikuna TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt

(Riigikohtu 28. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14), mistõttu ei ole menetlusõigusjärgluse sätted hagita menetluses üks ühele kohalduvad. Vaidluse all ei ole, et aktsiaselts Restor osales menetluses ja kandis kulusid. Kohus ei saanud aktsiaseltsi Restor menetluskulude jaotust otsustada puudutatud isiku asendamisel, vaid pidi seda tegema menetlust lõpetavas lahendis, kohus ei nõudnud asendamisel menetluskulude nimekirja esitamist. Kohtud käitusid vastavalt asjas nr 3-2-1-147-14 tehtud lahendis antud juhiste kohaselt.

8.Puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 tõid vastusena määruskaebusele välja, et TsMS § 198 lg 3 ja § 6182 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb juurdepääsuasjade lahendamisel kaasata kõigi kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab. See tagab, et vaidlus lahendatakse tervikuna korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt. Ei ole oluline, millist juurdepääsu avaldaja eelistas ning et juurdepääsutee ei läinud üle puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 kinnisasja, sest avaldaja eelistus ei olnud kohtu jaoks siduv.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Avaldaja on määruskaebuses vaidlustanud esmalt, et puudutatud isiku õiguseelnejale, aktsiaseltsile Restor mõisteti menetluskulud välja, arvestades, et ajal, mil kohus tegi põhiasjas lõpplahendi ja märkis menetluskulude jaotuse, ei olnud aktsiaselts Restor enam menetlusosaline, seega puudus tal iseseisev võimalus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses osaleda. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et õiguseelnejal, aktsiaseltsil Restor ei ole menetlusvälise isikuna õigust menetluskulude kindlaksmääramise menetluses menetluskulude hüvitamist nõuda. On selge, et aktsiaselts Restor osales menetluses ja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kandis ka kulusid. Kuivõrd Harju Maakohtu 26. mai 2014. a määrusega astus aktsiaseltsi Restor õigusjärglasena menetlusse Žanna Ter-Ovanesjan, oleks pidanud kohus andma tulenevalt TsMS § 176 lg-st 1 aktsiaseltsile Restor tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Asjaolu, et kohus tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks ei määranud, ei võta aktsiaseltsilt Restor võimalust nõuda menetluskulude hüvitamist.
11.Avaldaja on määruskaebuses Riigikohtule vaidlustanud ka puudutatud isikutele 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 ning puudutatud isikutele 20 ja 21 välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse, leides, et kohus on välja mõistnud ebamõistlikud ja ebavajalikud kulud. Kolleegium märgib esmalt, et nõustub ringkonnakohtuga, et asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. On õige, et TsMS ei sätesta sellist piirangut (vrd Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 14). Küll aga nõustub kolleegium avaldajaga, et TsMS § 172 lg 1 mõte ei ole avaldajale prognoosimatute kulude piiramatu hüvitamiskohustuse panemine. Esiteks annab hagita menetluses menetluskulude

jaotuse üle otsustamisel juba TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule laia diskretsiooniõiguse kalduda esimeses lauses sätestatud üldreeglist kõrvale, kui see oleks asjaolusid arvestades õiglane.

12.Kolleegium on varem leidnud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Siiski tuleb menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Kolleegium on varem leidnud veel seda, et mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel, mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (Riigikohtu 19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13, p 14; vt ka 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, p 13; 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 26; 17. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 18-20). Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades võib poolte vahel tekkida sisuline vaidlusmenetlus. Kui aga konkreetses juurdepääsutee asjas poolte vahel sisulist vaidlust ei ole, tuleb vaidluse puudumist menetluskulude suuruse ja põhjendatuse hindamisel arvesse võtta.
13.Üldjuhul hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Kolleegium leiab, et olukorras, mil menetlusse on kaasatud suur hulk isikuid, kes on sama külgneva kinnisasja omanikud ja kellel on seetõttu menetluses ühine huvi, ei ole enamasti põhjendatud menetluskulude hüvitamine suuremas ulatuses kui ühe esindaja kulude katteks. Käesolevas asjas oli avaldajal sisuline vaidlusmenetlus üksnes aktsiaseltsiga Restor ja tema õigusjärglase Žanna Ter-Ovanesjaniga. Teiste puudutatud isikutega avaldajal sisulist vaidlust ei olnud, nad esindasid menetluses ühist huvi, asi ei olnud keerukas ja esindajad ei vahetunud (vt TsMS § 175 lg 3). Seetõttu on põhjendatud teistele puudutatud isikutele, kellega avaldajal sisulist vaidlust ei olnud, hüvitada menetluskulud sellises summas, mis oleks olnud mõistlik ja vajalik ühe esindaja palkamiseks. Neile puudutatud isikutele, kellel avaldajaga sisulist vaidlust ei olnud, kuid kes esindaja palkasid, on põhjendatud hüvitada lepingulise esindaja tasu proportsionaalselt tasu suurusega. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama nende puudutatud isikute, kellega avaldajal sisulist vaidlust ei olnud, menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 mõttes. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Varasemas praktikas on kolleegium pidanud mõistlikuks

tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13; 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

14.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.