27. veebruar 2015. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-14-56728
Tsiviilasi
Xxx hagi Xxx vastu kindlustuslepingu sõlmimiseks kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxx(isikukood XXX), lepinguline esindaja Peeter Malve Kostja: Xxx(isikukood XXX), lepinguline esindaja Allan Viirma
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Tuvastada, et hageja Xxx järgmine nõue kotja Xxx vastu ei ole aegunud: kohustada kostjat vastavalt pooltevahelise 24. oktoobri 2007 hüpoteegi seadmise lepingu (notari Ragne Tehver ametitoimingute registri nr xxx) punktidele 5.5 ja 5.6 sõlmima hiljemalt seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud XXX asuva kinnistu suhtes varakindlustusleping vastavalt kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 12 punktides 8 ja 9 sätestatud kahjukindlustuse liikidele ning määrama hageja selles kindlustuslepingus kindlustusjuhtumi saabumise korral kindlustushüvitist saama õigustatud isikuks. Kindlustuslepingu on kostja kohustatud sõlmima vastavalt KindlTS §-le 16 Eesti Vabariigis tegevusluba omavas kindlustusseltsis ning seejuures tuleb lepinguga tagada kindlustuskaitse ajaline kehtivus vähemalt kuni hüpoteegiga tagatud nõude täieliku rahuldamiseni. Juhuks kui kostja kohtuotsust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt ei täida, kohustada teda andma nõusolek hagejale selleks, et hageja võiks iseseisvalt sõlmida kostja nimel ja vastavalt eelviidatud 24. oktoobri 2007 lepingu punktidele 5.5 ja 5.6 kinnistu varakindlustuslepingu samadel tingimustel, aga määrates kindlustusvõtjaks ja kindlustusmaksete tasujaks kostja ning kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustushüvitist saama õigustatud isikuks hageja. Jätkata menetlust resolutsiooni punktis 1 märgitud hageja nõudes.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel eeldatakse, et asja hind on 1⁄4 asja hinnast esimeses kohtuastmes (TsMS § 137 lg 5). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Xxx(hageja) esitas 2. septembril 2014 kohtule hagiavalduse Xxx(kostja) vastu. Hageja täpsustas 15. oktoobril 2014 hagi soovides selle läbivaatamist nõudega kohustada kostjat vastavalt pooltevahelise 24. oktoobri 2007 hüpoteegi seadmise lepingu (notari Ragne Tehver ametitoimingute registri nr xxx) p-dele 5.5 ja 5.6 sõlmima hiljemalt seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud Xxx, Tallinn asuva kinnistu (edaspidi „vaidlusalune kinnistu”) suhtes varakindlustusleping vastavalt kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 12 p-des 8 ja 9 sätestatud kahjukindlustuse liikidele ning määrama hageja selles kindlustuslepingus kindlustusjuhtumi saabumise korral kindlustushüvitist saama õigustatud isikuks. Kindlustuslepingu on kostja kohustatud sõlmima vastavalt KindlTS §-le 16 Eesti Vabariigis tegevusluba omavas kindlustusseltsis ning seejuures tuleb lepinguga tagada kindlustuskaitse ajaline kehtivus vähemalt kuni hüpoteegiga tagatud nõude täieliku rahuldamiseni. Juhuks kui kostja kohtuotsust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt ei täida, kohustada teda andma nõusolek hagejale selleks, et hageja võiks iseseisvalt sõlmida kostja nimel ja vastavalt eelviidatud 24. oktoobri 2007 lepingu p-dele 5.5 ja 5.6 vaidlusaluse kinnistu varakindlustuslepingu samadel tingimustel, aga määrates kindlustusvõtjaks ja kindlustusmaksete tasujaks kostja ning kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustushüvitist saama õigustatud isikuks hageja.
2.Kohus võttis hagiavalduse 20. oktoobri 2014. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Kostja esitas 12. novembril 2014 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu, esitas muu hulgas aegumise vastuväite ja taotles selle kohta vaheotsuse tegemist. Hageja esitas 21. novembril 2014 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde ja leidis, et hagi ei ole aegunud. Kohus määras 5. veebruari 2015. aasta määrusega lahendada kostja aegumise vastuväide vaheotsusega kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtajaks täiendavad seisukohad ja taotlused.
3.Hageja väitel sõlmisid pooled 24. oktoobril 2007 lepingu, milles sisaldus hüpoteegi seadmise kokkulepe ja millega kostja võttis muu hulgas endale kohustuse kindlustada hüpoteegiga koormatud vaidlusalune kinnistu hageja kasuks. Kostja kindlustuslepingut ei
2 (5)
2-14-56728 sõlminud ja hageja nõuab hagiga selle sõlmimiseks kohustamist. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Esiteks tuleks lähtuda kümne aasta pikkusest aegumistähtajast, sest kostja rikkus oma kohustust tahtlikult. Teiseks on tegemist sisuliselt korduva kohustusega, mistõttu hagiga taotletav tulevikku suunatud kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei ole aegunud.
4.Kostja vaidleb hagile vastu muu hulgas aegumise vastuväitega. Kuna kindlustusleping tuli sõlmida seitsme päeva jooksul alates 24. oktoobrist 2007, siis möödus kolmeaastane aegumistähtaeg 31. oktoobriga 2010. Kindlustuslepingut ei ole üldse sõlmitud, mistõttu ei saa kohaldada korduvaid kohustusi käsitlevaid sätteid.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus lahendab käesoleva vaheotsusega kostja aegumise vastuväite. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue aegunud ja selle menetlust tuleb jätkata.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse muu hulgas aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesolevas asjas on kostja esitanud aegumise vastuväite kogu nõudele. Tänase otsusega lahendab kohus kostja kõnealuse vastuväite. Juhindudes TsMS § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult. Kohus märkis kirjeldavas osas üksnes need poolte väited, mis on asjakohased aegumise vastuväite lahendamisel.
7.TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus aegumise vastuväite osas vaheotsuse tegemisega kirjalikus menetluses. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti (vahe)otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
8.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendi alusel tuvastatuks: − pooled sõlmisid 24. oktoobril 2007 hüpoteegi seadmise lepingu (tl 9–14), mille p-s 5.5 võttis kostjast kostja endale kohustuse sõlmida hiljemalt seitsme päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest kindlustusleping, millega kindlustab vaidlusaluse kinnistu koos selle oluliste asjade ja päraldistega ning määrab hagejast hüpoteegipidaja kindlustuslepingu järgseks soodustatud isikuks; − vaidlusalusel kinnistul asub elamu (hageja väide
10.veebruari 2015 menetlusdokumendis, millele kostja ei esitanud vastuväiteid); − kostja ei ole kindlustuslepingut sõlminud.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-le 143 võtab muu hulgas kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist.
10.Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel (vt Riigikohtu 29. mai 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 13 esimene lõik, ja selles viidatud 1. oktoobri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-08, p 14). Hageja on esitanud nõude pooltevahelisest 24. oktoobri 2007 lepingust, millega kostja
3 (5)
2-14-56728 muu hulgas kohustus vaidlusaluse kinnistu kindlustama hageja kasuks. Seega nõuab hageja kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 alusel kohustuse täitmist. Kostja tahteavalduse andmiseks kohustamise (st sisuliselt selle kohtulahendiga asendamise) taotluse osas on õiguslik alus ka TsÜS § 68 lg 5. Pooled leppisid kokku tähtaja, mille jooksul kostja pidi kindlustuslepingu sõlmima. Vaidlust ei ole selles, et kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse täitmiseks kokku lepitud tähtaeg lõppes 31. oktoobri 2007 möödumisega. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kindlustusleping pidi kehtima kuni sama lepinguga kokku lepitud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseni. Siiski on pooltel vaidlus selles, kas kõnealune nõue on praeguseks rahuldatud või mitte. Kohtu hinnangul on võimalik lahendada aegumise vastuväide ilma kontrollimata kostja muid vastuväiteid sisuliselt (Riigikohtu 11. detsembri 2002. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02, p 19 esimene lõik).
11.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja tugineb lisaks TsÜS § 146 lg-le 4, mille järgi muu hulgas sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab sel juhul kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
12.VÕS § 422 lg 1 näeb ette, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 428 lg 1 p 5, § 434 lg 2 p 4 ja § 437 järgi saab eeldada, et kindlustusleping on vähemalt üldjuhul tähtajaline leping. Kuna kindlustuslepingu esemega oleks ühtlasi hõlmatud hüpoteegiga koormatud vaidlusalusel kinnistul olev ehitis, siis kehtivad sellise kindlustuslepingu puhul teatavad erisätted (VÕS § 499 jj).
13.Eelnevast tulenevalt peab kohus võimalikuks kostja aegumise vastuväite osas kolme põhimõttelist käsitlust.
14.Esiteks on võimalik käsitleda kindlustuslepingu sõlmimise kohustust ühekordse kohustusena, mille täitmisele suunatud nõue muutus sissenõutavaks 31. oktoobril 2007 ning kui ei esine aegumise katkemist ega peatumist, siis aegus selle kohustuse täitmise nõue kolme aasta möödumisel. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile asjaolusid, mis annaks alust lugeda aegumine katkenuks või peatunuks.
15.Teiseks on võimalik, et kohus tuvastab TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise aluse esinemise, sel juhul ei olnud hageja nõue kohtusse pöördumise ajaks aegunud. Viidatud sätte mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 22. septembri 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14, p 37, selles viidatud 16. septembri 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11, samuti nt 3. aprilli 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2012, p 33 esimene lõik). Kohus ei tuvasta kostja käitumises, mis seisneb poolte seni esiletoodu põhjal üksnes kindlustuslepingu sõlmimata jätmises, õigusvastase tagajärje soovi ega tahtlust käituda heade kommete vastaselt. Järelikult ei ole alust kohaldada kümneaastast aegumistähtaega.
16.Kolmandaks on võimalik lugeda kindlustuslepingu sõlmimise kohustus perioodiliseks ehk korduvaks TsÜS § 154 tähenduses ja hinnata sellele vastavalt nõude aegumist – niisugusel juhul ei oleks hageja nõue aegunud kui üksnes tuleviku ajavahemikku hõlmava kindlustamise kohustuse täitmise nõue. Kohus nõustub hagejaga, et kindlustuslepingu eripärast ja 4 (5)
2-14-56728 hüpoteegipidaja kaitseks ette nähtud normide (VÕS § 499 jj) eesmärgist tuleneb hüpoteegiga koormatud kinnisasja kindlustamise kohustuse korduvus. Sellele kohustusele vastava nõude saab hüpoteegipidaja panna maksma igal ajal hüpoteegikande kehtivuse perioodil ja puudub mõistlik põhjendus, miks peaks tulevikku suunatud ajavahemike osas nõue aeguma pelgalt esimese kindlustusperioodi alguseks lepitud tähtpäeva järgi. Neil kaalutlustel leiab kohus, et hageja nõue ei ole aegunud.
17.Vastavalt eespool p-s 6 märgitule teeb kohus aegumise kohaldamata jätmisel selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust.
18.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus vaheotsuse tegemisel arvestamata selles viitamata tõendid, mis aga ei välista tõenditega arvestamist asja sisulisel lahendamisel.
19.Tsiviilasja hind maakohtus on TsMS § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot. Kohus selgitab pooltele, et vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel eeldatakse TsMS § 137 lg 5 järgi, et asja hind on 1⁄4 asja hinnast esimeses kohtuastmes.
20.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 5 ei märgi kohus vaheotsuses menetluskulude jaotust. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.