27. veebruar 2015. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-14-60024
Tsiviilasi
Xxx hagi Xxx vastu kinnistusraamatusse eelmärke kandmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxx(isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostja: Xxx(isikukood xxx), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 5. veebruaril 2015, millel osalesid hageja lepingulised esindajad advokaadid Armand Reinmaa ja Karola Sisask ning kostja Xxx ja tema lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Kohustada kostjat Xxx (isikukood xxx) andma nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr xxx eelmärke kandmiseks omandi üleandmise tagamiseks vastavalt 27. juulil 2011 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkelepingule Xxx(isikukood xxx) kasuks. Asendada kostja eelkirjeldatud nõusolek käesoleva otsusega. Jätta Harju Maakohtu 3. novembri 2014. aasta kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu kehtima kuni käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud nõusoleku sisule vastava eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista kostjalt Xxx hageja Xxx kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1 550 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ning vajalik ja põhjendatud õigusabikulu 1 200 eurot). Määrata kindlaks resolutsiooni punkti 5 täitmise kord selliselt, et kostjalt väljamõistetud summa tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele xxxxxxxxx AS-s SEB Pank.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Xxx (hageja) esitas 31. oktoobril 2014 kohtule hagiavalduse Xxx (kostja) vastu nõudega kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse eelmärke kandmiseks omandi üleandmise tagamiseks. Hageja taotleb, et kohus märgiks otsuses, et otsus asendab kostja nõusoleku.
2.Kohus võttis hagiavalduse 3. novembri 2014. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Samal kuupäeval rahuldas kohus osaliselt hageja taotluse hagi tagamiseks ja määras kanda kinnistusraamatusse eelmärge käesolevas asjas esitatud eelmärke sissekandmise nõude tagamiseks. Kostja esitas 18. novembril 2014 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas 27. novembril 2014 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.
3.Kohus kuulas pooled ära 5. veebruari 2015 kohtuistungil.
HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
4.Hageja nõuab kostjalt nõusolekut eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks. Hageja põhiväited on järgmised: − pooled on õde ja vend, kelle vanemad sõlmisid abikaasade vastastikkuse testamendi, mille järgi esmalt päris üleelanud abikaasa ja seejärel tema järelt hageja. Vanematele kuulus muu hulgas Xxx kinnistu, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx (edaspidi „vaidlusalune kinnistu”). Vanemate tahe oli, et vaidlusalune kinnistu kuuluks ka edaspidi perekonnale; − vanematest suri esimesena isa, kelle järgi pärinud ja hagi esitamise ajal veel elus olev ema kinkis kahe lepinguga kokku kostjale xxx/xxx suuruse mõttelise osa vaidlusalusest kinnistust; − teisena sõlmitud 27. juuli 2011 kinkelepingus (edaspidi „kinkeleping”) leppisid ema ja kostja muu hulgas kokku, et kostja kohustub hageja nõudmisel müüma hagejale kahe aasta jooksul alates ema surmast xxx/xxx suuruse mõttelise osa vaidlusalusest kinnistust, samuti lepiti kokku müügi teatavates tingimustes või kinnistu asemel hüvitise maksmises; kinkelepingu sõlmimisel tegutses kostja ema esindajana; 2 (7)
2-14-60024 − kuni 2009. aastani elas ema hageja juures, kes tema eest hoolitses, aga nimetatud aasta lõpus halvenes ema tervis ning hageja ja kostja otsustasid ema haiglasse viia; ema viibis perioodil 29. detsember 2009 – 12. märts 2010 ravil xxx ja Xxx taastusravikeskuses ning pärast seda võttis kostja ema elama enda juurde ega võimaldanud hagejal enam emaga kohtuda; − kostja on asunud ette valmistama vaidlusaluse kinnistu xxx/xxx suuruse mõttelise osa võõrandamist, sh vabastanud kinnistu esemetest ja avaldanud müügikuulutused; − kui kostja peaks vaidlusaluse kinnistu mõttelisele osale leidma ostja, siis ei ole hagejal enam võimalik nõuda kahe aasta jooksul peale ema surma kinnistu mõttelise osa endale müümist, sest hageja vastav õigus ei nähtu praegu kinnistusraamatust – seetõttu taotleb hageja eelmärke sissekandmiseks vajalikku kostja nõusolekut.
5.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt nõuab ta kostjalt 2 460,80 euro hüvitamist (sh riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabi kulud summas 2 110,80 eurot 17,59 h eest tunnihinnaga 120 eurot). Nimetatud summa sisaldab käibemaksu. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva menetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohuslane. Hageja palub väljamõistetud menetluskulud tasuda teda esindavate advokaatide tegutsemiskohaks oleva advokaadibüroo arveldusarvele. Kostja menetluskulude nimekirjale hageja vastuväiteid ei esitanud. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − hagejal puudub kinkelepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu, sest ostuõiguse kokkulepet tuleb käsitleda ebaehtsa lepinguna hageja kui kolmanda isiku kasuks, kes ei saa ise lepingu täitmist nõuda; − hageja ostuõiguse kokkulepe on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine, sest kokkuleppest selle pooltele tulenevate kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas – nimelt kaotaks kostja hageja ostuõiguse teostamisel omandi täielikult või peaks maksma hagejale kinkelepinguga saadu eest turuväärtusele vastava hinna; − hageja on kinkelepingust tuleneva nõudeõiguse kaotanud, sest täitmata on selle eelduseks olevad tingimused: hageja ei ole näidanud ema suhtes üles austust ega hoolt tema elu ajal.
7.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt nõuab ta hagejalt 1 641,60 euro hüvitamist (lepingulise esindaja kulu 11,4 h eest tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub 20 % käibemaks). Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Kostja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma kostjale viivist ja palub väljamõistetud menetluskulud tuleb määrata tasuda kostja arveldusarvele. Hageja menetluskulude nimekirjale kostja vastu ei vaielnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − pooled on õde ja vend, kelle vanemad sõlmisid abikaasade vastastikkuse testamendi, mille järgi esmalt päris üleelanud abikaasa (poolte ema) ja seejärel päriks tema järelt hageja. Vanematele kuulus muu hulgas vaidlusalune kinnistu; 3 (7)
2-14-60024 − ema kinkis 2010. ja 2011. aastal sõlmitud kahe lepinguga (tl 25–35) kokku kostjale xxx/xxx suuruse mõttelise osa vaidlusalusest kinnistust, kusjuures teisena sõlmitud 27. juuli 2011 kinkelepingus leppisid ema kui kinkija ja kostja kui kingisaaja p-s 3.5 muu hulgas kokku järgmises (tl 32–33): „Kinkija ja kingisaaja on kokku leppinud, et kingisaaja kohustub kingisaaja õe [hageja] nõudmisel müüma talle kahe aasta jooksul arvates kinkija surmast xxx/xxx suuruse mõttelise osa [vaidlusalusest] kinnistust hinnaga, mis ei tohi olla väiksem kui [vaidlusaluse] kinnistu xxx/xxx suuruse mõttelise osa turuväärtus. Kui [hageja] ei soovi omandada xxx/xxx suurust mõttelist osa [vaidlusalusest] kinnistust, kohustub kingisaaja tasuma [hagejale] hüvitist. Hüvitise suurus ei tohi olla väiksem kui [vaidlusaluse] kinnistu xxx/xxx suuruse mõttelise osa turuväärtus. Eelnimetatud kokkulepete kehtivuse eelduseks on, et [hageja] näitab kinkija suhtes üles austust ja hoolt tema elu ajal. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kokkuleppe täitmine ei ole käesoleva lepinguga tagatud, kuid vaatamata sellele soovivad pooled kokkuleppe sõlmist käesolevas lepingus toodud tingimustel.”; − kinkelepingu sõlmimisel tegutses kostja ema esindajana (tl 23–24 ja 30); − vaidlusaluse kinnistu xxx/xxx suuruse mõttelise osa omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja ja kinnistusraamatusse ei ole kantud eelmärget kinkelepingu p-s 3.5 ette nähtud hageja ostuõiguse tagamiseks (tl 36); − kostja on alustanud talle kuuluva mõttelise osa müügi ettevalmistamist (tl 37–42).
10.Hageja nõude õiguslik alus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 koosmõjus asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p-ga 1. Eelmärke võib AÕS § 63 lg 1 p 1 järgi kinnistusraamatusse kanda asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. Seega tagab eelmärge konkreetset nõuet kinnistu kohta kinnistusraamatust nähtuva õigusliku olukorra muutmiseks. Eelmärke järgi õigustatud isik on võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi tagatud võlaõigusliku nõude võlausaldaja ning kohustatud isik vastavalt võlgnik. Täitmise saamiseks õigustatud isikuks võib võlausaldaja kõrval olla VÕS §-s 80 ettenähtud tingimustel ka kolmas isik. Eelmärge on AÕS § 63 lg 1 p-st 1 tulenevalt nõude täitmist tagav tagatis, mis on nõudega lahutamatult (aktsessoorselt) seotud. Seda kinnitab mh AÕS § 63 lg 8, mille kohaselt on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud (Riigikohtu 8. novembri 2006. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06, p 25, teine lõik). Vähemalt seadusest tuleneva kinnisasja ostueesõiguse omajal peaks olema nõudeõigus ka ostueesõiguse nähtavakstegemisele kinnistusraamatus (Riigikohtu 20. juuni 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p 31).
11.Kohus tuvastab, et kinkelepingu p-ga 3.5 leppisid kostja ja ema kokku hageja ostuõiguses vaidlusaluse kinnistu xxx/xxx suuruse mõttelise osa suhtes, kusjuures hagejal on pärast ema surma kahe aasta jooksul õigus kaaluda, kas ta soovib kõnealuse mõttelise osa omandada. Kokku lepiti hinna määramise tingimustes ja ka hüvitises hagejale, kui ta oma ostuõigust ei teosta. Seega on hagejal kinkelepingu järgi kostja vastu tulevane tingimuslik nõue kinnisomandi üleandmiseks, mille täitmist tagaks hagiga taotletav eelmärge. Eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi vajalik kinnistu omaniku ehk kostja nõusolek. KRS § 341 lg 8 näeb ette, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus Eelmises punktis märgitud kaalutlustel saab kohus kohustada kostjat vastavat nõusolekut andma ehk hagi rahuldada, kui kostja vastuväited ei ole edukad. 4 (7)
2-14-60024
12.Kostja esimese vastuväite, et hageja lepingupooleks mitteoleva kolmanda isikuna ei saa nõuda kinkelepingu täitmist, edukus sõltub VÕS § 80 lg 2 rakendamisest. Vaidlust ei ole selles, et kinkelepingu p 3.5 sisaldab lepingut hageja kui kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 1 tähenduses, sest hageja ei ole kõnealuse lepingu pool. VÕS § 80 lg 2 kohaselt võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Kinkelepingu p 3.5 lauseosa kingisaaja kohustub kingisaaja õe [hageja] nõudmisel müüma talle kahe aasta jooksul arvates kinkija surmast tuleb kohtu hinnangul VÕS § 29 lg 1 ja lg 5 p 4 järgi tõlgendada nii, et lepingupoolte tahe oli anda hagejale nõudeõigus kinnistu mõttelise osa omandamiseks. Sellest järeldab kohus, et kinkelepinguga nähti ette hageja õigus nõuda tema kasuks sõlmitud lepingu täitmist ja kostja esimene vastuväide ei ole edukas.
13.Teiseks väidab kostja, et kinkelepingu p 3.5 on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, sest, et poolte kohustused ei ole tasakaalus. TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus ei tuvasta, et ema kinkijana oleks sõlminud kinkelepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust võrreldavast olukorrast. Samuti ei jaga kohus kostja arusaama, et kinkelepingu p-s 3.5 kokku lepitud tingimused kallutavad oluliselt poolte kohustuste tasakaalu lepingus. Poolte esiletoodud asjaoludest ei nähtu, et emal oleks olnud kohustus kinkida kostjale mõtteline osa vaidlusalusest kinnistust või see muul viisil talle tasuda üle anda. Kui ema soovis (ja kostja sellise tahte kinkelepingut vormistades realiseeris), et hagejal oleks võimalik omandada ema surma järel see mõtteline osa vaidlusalusest kinnistust, mille ema oma eluajaks kinkis kostjale, siis ei ole selleks puhuks kokku lepitud hinna ja hüvitise tingimused samuti heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja seletusest kohtuistungil järeldab kohus, et ema soovis anda kostjale võimaluse korraldada vaidlusaluse kinnistuga seonduvat ema eluajal (tl 113). Sellega on kooskõlas hageja kasuks ostuõiguse kokkuleppimine kinkelepingu p-s 3.5 märgitud tingimustel. Kostja ei ole suutnud kohtule selgitada ega põhjendada, miks ta oleks pidanud sõlmima kinkelepingu teadvalt tühise tingimusega olukorras, kus ta osales ise ühe poolena (kingisaaja) ja esindas samal ajal teist poolt (kinkija). Neil kaalutlustel ei tuvasta kohus, et kinkelepingu p 3.5 oleks tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus ei tähelda ka muud kõnealuse kokkuleppe tühisuse alust, mistõttu ei ole kostja teine vastuväide edukas.
14.Kolmandaks leiab kostja, et hageja on kinkelepingu p-st 3.5 tuleneva nõudeõiguse praeguseks kaotanud. Sellise vastuväite aluseks võib olla kas VÕS § 110 lg 1 (st hageja kohustus on täitmata) või TsÜS § 102 lg 2 (tingimus pole saabunud). Esmalt tuleb siiski selgitada, kas ja millises ulatuses kohus saab sisuliselt neid tingimusi kontrollida käesoleva asja lahendamisel, kui kumbki pool ei tugine sellele, et hageja ostuõiguse teostamise peamine tingimus (ema surm) oleks saabunud. Nimelt ei nähtu AÕS asjakohastest normidest üheselt, milliseid eeldusi tuleks kohtul peale eespool p-s 10 märgitu kontrollida eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks vajaliku nõusoleku andmiseks kohustamisel. Kohus leiab, et vastava nõude lahendamisel tuleb kontrollida samu asjaolusid nagu AÕS § 63 lg 8 alusel esitatava nõude puhul. Viidatud sätte järgi on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Seega saab kohus hageja nõude lahendamisel kontrollida, kas hageja väidetava ostuõiguse maksmapanek on välistatud, sh kas vastav õigus on lõppenud. Kinkelepingu p 3.5 sõnastuse järgi on hageja ostuõiguse kehtivuse eelduseks [...], et [hageja] näitab kinkija suhtes üles austust ja hoolt tema elu ajal. Kohus ei nõustu kostjaga, et ema hooldusõe kirjalikest seletustest (tl 68–69 ja 105) ning kohaliku omavalitsuse 5 (7)
2-14-60024 kodukülastusaktist (tl 104) võiks järeldada sedavõrd olulist hageja austuse ja hoole puudumist ema suhtes, mille tagajärjel hageja kaotaks kinkelepingus talle ette nähtud ostuõiguse. Eelkõige tuleb võrreldavate lepingutingimuste puhul hinnata soodustatud isiku käitumist talle ostuõiguse anda soovinud isiku suhtes tervikuna viimase eluajal pärast lepingu sõlmimist. VÕS § 29 lg 1 ja lg 5 p 3 alusel peab kohus põhjendatuks lähtuda sellisest tõlgendusest ka kinkelepingu puhul. Poolte väited ema üle eestkoste seadmise menetluse kohta ei anna põhjust asuda eelnevast erinevale seisukohale. Kohus ei tuvasta, et mõni hageja kohustus oleks täitmata, kinkelepingu p-s 3.5 märgitud tingimustest mõne saabumine oleks välistatud või et esineks alus hagetava eelmärke kustutamiseks. Järelikult ei ole kostja kolmas vastuväide edukas VÕS § 110 lg 1, TsÜS § 102 lg 2 ega AÕS § 63 lg 8 alusel.
15.Kuna ükski kostja vastuväidetest ei osutunud edukaks (eelnevas p-d 12–14) ning hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud (p-d 10 ja 11), siis tuleb hagi rahuldada. TsÜS § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Normi sõnastusest tulenevalt on põhjendatud teha kostjat nõusoleku andmiseks kohustav lahend. Samas on KRS § 341 lg 8 sõnastatud mõnevõrra erinevalt (kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus). Kinnistusraamatu pidajad on varasemalt teinud kandeavalduste lahendamisel ka määruseid, mille kohaselt aktsepteerivad nõusolekuna KRS § 341 lg 8 tähenduses üksnes neid kohtulahendeid, milles on selgelt märgitud, et kohtulahend asendab kohustatud isiku nõusoleku. Kohtuotsuse selguse ja täidetavuse huvides märgib kohus resolutsioonis, et otsus asendab kostja nõusoleku, kuigi TsÜS § 68 lg-st 5 selleks otsest vajadust ei nähtu.
16.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata 2006. aasta kinkelepingu (tl 12–22) ning ema 2009. ja 2010. aasta kontoväljavõtte (tl 106), sest need on ajaliselt kinkelepingust varasemad ja seetõttu ei nähtu neist asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
17.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja taotlusel hagi 3. novembri 2014. aasta määrusega. Kohus leiab, et hagi tagamine tuleb jätta kehtima kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
18.Tsiviilasja hind on TsMS § 126 lg 3 esimese lause ja § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot.
19.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab kohus kulud kindlaks rahaliselt. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades samas jaos sätestatud erisusi. Kostja peab kandma ka hagejat esindanud lepingulise esindaja kulud, mis kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja tasumäär 120 eurot tunnis on põhjendatud, seda on korduvalt pidanud kohaseks ka Riigikohus (vt kokkuvõtvalt 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane, st kohus mõistab menetluskulu välja koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalike ja põhjendatud toimingute ajakulu kokku 10 h järgmiselt: Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses
põhjendatud osaliselt 5 h ulatuses arvestades hageja nõuet, dokumendi sisu, mahtu ja esitatud tõendeid
põhjendatud toiming, aga ajakulu on põhjendatud osaliselt 30 min ulatuses, sest hageja ei esitanud vastuses uusi väiteid
0:30
põhjendatud toiming, aga 2:30 ajakulu on põhjendatud osaliselt 2 h 30 min ulatuses, mis kohtu hinnangul on piisav kostja vastuväidete käsitlemiseks 05.02.15 kohtuistungiks ettevalmistus 1:30 kohtuistung kestis 1 h ja 1:00 selle ettevalmistamise ajakulu suuremas ulatuses kui istungi kestvus ei ole käesoleval juhul põhjendatud 05.02.15 kohtuistungil osalemine 1:00 põhjendatud toiming ja 1:00 ajakulu: kohtuistung toimus kl 11:00-12:00 Kokku (tund: minut) 17:35 Kokku (tund: minut) 10:00 (tundides) 17,59 (tundides) 10,00
20.Eelneva põhjal tuleb kostjal hüvitada hagejale lepingulise esindaja kulud summas 1 200 eurot ( = 10 × 120). Sellises ulatuses õigusabikulude hüvitamine on asja keerukust ja menetluse mahtu arvestades tervikuna ka mõistlik ja põhjendatud. Samuti peab kostja hagejale hüvitama hagi esitamisel ja hagi tagamisel tasutud riigilõivu summas 350 eurot. Kokku tuleb hüvitada 1 550 eurot ja rahuldamata jääb hageja taotlus 910,80 euro ( = 2460,80 – 1550) ulatuses. Kohus rahuldab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotluse menetluskulude osas otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ja märgib otsuse resolutsioonis, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda advokaadibüroo arveldusarvele. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.