Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Indrek Parrest, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-13-11524
Kohtuasi
VA (A) hagi Korteriühistu (KÜ) Sõle 9 vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.04.2014 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Sõle 9 apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1066, 81 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja VA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX X-XX XXXXX XXXXXXX), esindaja määratud korras adv Kristina Isokoski Kostja KÜ Sõle 9 (registrikood 80123372, asukoht Sõle 9-4, 10614 Tallinn), lepinguline esindaja adv Martin Kruus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 28.04.2014 vaheotsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.03.2013 esitas VA (hageja) hagi KÜ Sõle 9 (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kukkus 12.03.2010 Tallinnas Sõle 9 asuva elamu katuselt hageja sõiduauto peale jääkamakas, mille tulemusel tekkis hagejale remondikulude näol kahju 4267, 22 eurot.
Hageja on seisukohal, et tema hagi ei ole aegunud. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg, kuna kostja juhatuse käsul parkis hageja auto kohta, kuhu lumi kukkus ning kostja ei korraldanud tavapärast lumepuhastust. 07.05.2013 esitas hageja taotluse kostja KÜ Sõle 9 asendamiseks kostjaga IG. Harju Maakohtu 08.05.2013 määrusega asendati senine kostja IG-ga. 20.09.2013 ja 24.09.2013 esitas hageja taotluse IG asendamiseks varasema kostjaga, s.o KÜ-ga Sõle 9. Maakohtu 30.09.2013 määrusega asendati kostja IG kostjaga KÜ Sõle 9. 31.10.2013 määrustega täiendas kohus oma 30.09.2013 ja 08.05.2013 määrusi ning jättis mõlemal juhul kostja asendamisest tekkinud menetluskulud hageja kanda. 08.01.2014 esitasid mõlemad kostjad kohtule avalduse kostja asendamisest tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ning palus teha kohtul vaheotsuse, millega kohaldada hageja nõudele aegumist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna hagejal tekkis kahju 12.03.2010, siis hageja nõue aegus 12.03.2013. Hagi on esitatud küll tähtaegselt, kuid 08.05.2013 esitas hageja taotluse kostja asendamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg-le 1 loetakse kostja asendamisel hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Seega jätkus aegumise kulgemine 09.05.2013 ning hageja nõue aegus 10.05.2013. Hageja esitas hagi uuesti kostja vastu 26.09.2013, tehes kohtule järjekordse taotluse kostja asendamiseks. Selleks ajaks oli hageja nõue enam kui neli kuud aegunud. Hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe ning asjas ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 146 lg 4. Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohtu 28.04.2014 vaheotsusega jäeti kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Hageja nõude puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega ning tulenevalt TsÜS § 150 lg-st 1 on sellise nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja sai kahjust teada 12.03.2010 ning seega algas aegumistähtaeg 12.03.2010 ja lõppes TsÜS § 150 lg-st 1 ja § 136 lg-st 2 tulenevalt 12.03.2013. Hagi on esitatud tähtaegselt. Hageja nõude aegumise osas ei oma tähtsust kostjate asendamine. Juhindudes TsMS § 208 lg-st 1 ja lg-st 3 ei saa samastada asja läbivaatamist algusest peale ja hagi kohtusse esitamise aega. Kostja asendamise puhul (TsMS § 208 lg 1) ei loeta hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aega (TsMS § 362 lg 1). TsMS § 208 lg 1 sätestab, et kostja asendamine toimub menetlust lõpetamata ehk menetluse alguseks on ka pärast kostja asendamist hagi kohtusse jõudmise aeg ehk käesoleval juhul 12.03.2013. Ka Riigikohus on leidnud, et juhul, kui menetlusosaline (kostja) kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse TsMS § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud (Riigikohtu 10.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-10, p 16). Maakohus leidis, et Riigikohtu lahendis nimetatu kohaldub ka kostja asendamise kohta. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu vaheotsuse tühistada, teha asjas uus vaheotsus, millega kohaldada hageja nõudele aegumist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on
ebaõigesti kohaldanud TsMS § 160 lg-t 1 ja TsMS § 208 lg-t 1. Riigikohus on toonud välja, et aegumise kohaldamise küsimuses tuleb lähtuda konkreetse kostja suhtes nõude esitamise ajast, mitte esmase haginõude esitamise ajast (Riigikohtu 01.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-12, p 15). Nõude aegumise kulgemist saab peatada konkreetse võlgniku suhtes üksnes tema osavõtul toimuv menetlus. Sellist seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus, leides, et kaasatud kolmanda isiku suhtes aegumise kulgemine loetakse peatunuks alates kolmanda isiku kaasamise avalduse esitamisest (Riigikohtu 22.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-11, p 13). Hagi, mis on esitatud vale isiku vastu, ei peata aegumise kulgemist kohustatud isiku suhtes. Kostja asendamisega loetakse vastavalt TsMS § 208 lg-le 1 hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks ja menetlus esialgse kostja suhtes lõpeb, seega kulgeb aegumine esialgse kostja vastu esitatud nõude osas vastavalt TsÜS 160 lg-le 1 edasi arvates kostja asendamise avalduse esitamisest. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 208 lg-t 3. Aegumise kohaldamisel tuleb lähtuda menetluse toimumisest vaidlusaluse õigussuhte poole osavõtul, mitte igasugusest menetlusest. Hagimenetlus kolmandate isikute vahel ei saa mõjutada aegumise kulgemist isiku suhtes, kes ei osale käimasolevas menetluses menetlusosalisena. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-21-105-10 ei ole asjakohane, sest käsitleb teistsugust olukorda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb maakohtu vaheotsuse resolutsioon aegumise kohaldamata jätmiseks jätta muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue KÜ Sõle 9 vastu ei ole aegunud, mistõttu ei olnud alust jätta hagi sel põhjusel rahuldamata. Praeguseks ei vaidle pooled selle üle, et antud hagi esitamiseks ettenähtud tähtaja kulgemise viimaseks päevaks oli TsÜS § 150 lg 1 järgi 12.03.2013. Nimetatud päeval esitas hageja kohtusse hagi kahju hüvitamiseks KÜ Sõle 9 vastu. 07.05.2013 esitas hageja taotluse kostja asendamiseks („vahetamiseks“), sest hageja arvates on kohasem kostja IG (kes on üks kaasomanik ja on võtnud endale kohustuse maja hooldada). Maakohtu 08.05.2013 määrusega (tl 53, I köide) kostja asendati ning kohustati hagejat esitama korrektne hagiavaldus uue kostja vastu. Kuigi kohus viitas määruse põhjendavas osas TsMS § 208 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt loetakse kostja asendamisel hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks, ei ole maakohus menetlust esialgse kostja suhtes lõpetanud (jätnud hagi läbi vaatamata, nagu seadus seda ette näeb). TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi, kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Sellekohane otsustus vormistatakse määrusega, mille peale on TsMS § 427 järgi võimalik esitada määruskaebust. Maakohus ei ole vastavat menetlusdokumenti koostanud ega üheselt määratlenud, et menetlus esialgse kostja vastu on lõppenud (hagi jäetud läbi vaatamata). Kuigi kohus on kostja asendamise määrusi hiljem menetluskulude jaotusega täiendanud, mis iseenesest viitab asendatava isiku suhtes menetluse lõppemisele, ei ole kostja asendamise määrustest siiski võimalik järeldada hagi läbi vaatamata jätmist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega (TsMS § 160 lg 3). Praegusel juhul ei ole maakohus teinud KÜ Sõle 9 kui kostja suhtes sellist lahendit, mille jõustumisega saaks aegumise peatumise lõppemist seostada. Eeltoodust nähtuvalt on küll õige apellandi viide TsMS § 208 lg-le 1, mille kohaselt loetakse kostja asendamisel hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks ja menetlus tema
suhtes lõppenuks, kuid üksnes hageja poolt kostja asendamiseks avalduse esitamisega nõude aegumise kulgemine ei jätku. Kostja asendamisel tuli kohtul jätta hagi esialgse kostja suhtes läbi vaatamata. Seda maakohus ei teinud (mistõttu võib maakohtu 08.05.2013 määrust käsitleda pigem teise kostja kaasamise määrusena). KÜ Sõle 9 suhtes ei olnud menetlus jõustunud lahendiga lõppenud. Seetõttu ei ole võimalik ka järeldada, et IG kui kostja asendamisel esialgse kostjaga oli hagi viimase suhtes aegunud. Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks asja lõplikul lahendamisel esimese astme kohtus.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ü. Jänes
I. Parrest
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.