XX hagi Korteriühistu Sõle 9 vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.10.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4267,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leino Biin Kostja: Korteriühistu Sõle 9 (registrikood 80123372), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil menetlusosalised
08.05.2017, avalik kohtuistung
osalenud hageja XX, tema esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leino Biin
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 16.10.2015 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta käesoleva apellatsioonimenetluse kulud XX kanda, välja arvatud XX riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
Välja mõista XX-lt Korteriühistu Sõle 9 kasuks käesoleva apellatsioonimenetluse kulud summas 566,40 eurot.
5.XX-l tuleb kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Korteriühistule Sõle 9 viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Vabastada XX apellatsioonkaebuse riigilõivu summas 350 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
7.Keelduda menetlemast XX 15.05.2017 esitatud taandamisavaldust, vastuväidet kohtu tegevusele ja protokolli parandamise taotlust, samuti XX 08.06.2017 esitatud avaldust, taandamisavaldust ning 08.06.2017 e-kirja. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 12.03.2013 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Sõle 9 (kostja) vastu kahju hüvitamiseks summas 4267,22 eurot. Hagiavalduse kohaselt kukkusid 12.03.2010 hagejale kuuluvale autole Tallinnas Sõle tn 9 maja katuselt lumekamakad, mis kahjustasid hagejale kuuluvat autot. Hageja oli parkinud auto kostja juhatuse poolt antud juhiste kohaselt. Kahju põhjustas asjaolu, et kostja ei paigaldanud katusele lumetõkkeks vajalikke detaile (rakiseid), mis välistaksid lume kukkumise. Kostja ei korraldanud õigeaegselt ja nõuetekohaselt lume koristamist katuselt. Seega rikkus kostja elamu konstruktsioonide korrashoiu ja hooldamise kohustust. Hageja nõuab kostjalt sõiduki remondikuluna 4267,22 euro hüvitamist.
2.08.05.2013 määrusega asendas maakohus hageja 07.05.2013 taotluse alusel senise kostja Korteriühistu Sõle 9 kostjaga YY. 24.09.2013 esitas hageja taotluse jätkata menetlust kostja Korteriühistu Sõle 9 suhtes. Harju Maakohus asendas 30.09.2013 määrusega kostja YY kostjaga Korteriühistu Sõle 9. 31.10.2013 määrustega täiendas maakohus 08.05.2013 ja 30.09.2013 määrusi menetluskulude jaotusega ning jättis mõlemal juhul seoses kostja asendamisega tekkinud kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hagejale kuuluv auto on samas kohas seisnud juba pikemat aega. Kostja oli korduvalt pöördunud hageja poole, kuna hageja auto takistas oma asukohas prügiveoauto liiklemist ning vastav koht haljasalal ei ole ette nähtud sõidukite parkimiseks. Samuti on hagejale selgitatud, et talveperioodil on oht, et katuselt langeb autole peale lumi. Kostja on teinud kõik endast oleneva, et hagiavalduse aluseks oleva kahju tekkimist ära hoida. Vaatamata kostja pöördumistele hageja autot ei teisaldanud. Hageja on põhjustanud ise kahju oma tegevusetusega. Juhul, kui kohus leiab, et kahju tekkimisel oli mingi osa ka kostja hoolsuskohustuse järgimata jätmisel, tuleb kahju väljamõistmisel arvestada VÕS § 139 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, mille kohaselt tuleb kahju hüvitamise kohustust osaliselt vähendada juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust
tulenevatel asjaoludel või olukorras, kus kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu võimalikule kahjule juhtimata. Hageja sõiduki väärtus oli hinnanguliselt 250 eurot. Sellest tuleb maha arvata sõiduki praegune väärtus, mistõttu ei saa kahjunõue ületada 100-150 eurot. Seda, et hageja pidi olema tekkinud ohust teadlik kinnitab ka asjaolu, et hageja väidete kohaselt kukkus sama maja katuselt lumi alla juba 10.03.2010, vigastades hagejat ennast ja temaga kaasas olnud vara. Hageja esitas vastava sündmusega seonduvalt hagiavalduse Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-13-11724, mis lõpetati poolte kompromissikokkuleppega 09.09.2013. Eelnevast tulenevalt pidi hageja ette nägema, et lumi võib langeda ka temale kuuluvale autole, mis oli pargitud täpselt katuse räästa alla.
4.19.03.2014 taotles kostja vaheotsuse tegemist ning palus kohaldada hageja nõude osas aegumist. Menetluse vahepealne käik
5.28.04.2014 tegi Harju Maakohus vaheotsuse, millega jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.02.2015 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu 28.04.2014 vaheotsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Riigikohus jättis 22.04.2015 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
6.05.08.2015 määrusega jättis maakohus hagi YY vastu läbi vaatamata ning mõistis hagejalt YY kasuks välja menetluskulud summas 588 eurot. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 16.10.2015 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ning jättis maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jättis maakohus kummagi poole enda kanda. Hageja menetluskulud jättis kohus riigi kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja lepingulise esindaja kulu summas 1188 eurot.
8.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja on Sõle tn 9 asuva korteriomandi nr 39 omanik ning seega kostja liige. 12.03.2010 kukkusid hagejale kuuluvale autole Tallinnas Sõle 9 maja katuselt lumekamakad, mis kahjustasid hageja autot. Riigikohus on leidnud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine. Samuti võib korteriühistu vastutada korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta jätab täitmata üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 51; nr 3-2-1-38-05, p 18; RKTKm nr 3-2-1-185-13, p 11).
9.Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole tegutsenud vajaliku hoolsusega ega võtnud vastu vajalike otsuseid, et hoida ära võimalik kahju tekkimine. Korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 6 järgi on mh korrapärane kaasomandi eseme korrashoidmine. Seega saab kostjale ette heita tegevusetust. Kohus leidis, et kostja tegevusetuse ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja oleks korraldanud katuse lumekoristustööd või lumetõkete paigaldamise, ei oleks katuselt kukkunud lumi hageja autot kahjustanud. Tõendatud ei ole, et kostja hoiatas hagejat katuselt allakukkuva lume ohtlikkuse eest. Tunnistaja AL ütluste kohaselt parkis tema vend (ehk
hageja) auto vastavalt kostja juhatuse korraldusele akna alla ning kuigi auto pargiti nii, et sellele vertikaalselt midagi peale ei kukuks, siis lume sulamise ajal oli lumi raske ja libises katuselt autole peale.
10.Hageja nõuab kostjalt auto kordategemise kulude hüvitamist, mis vastavalt Info-Auto AS-i 16.03.2010 pakkumisele on 4267,22 eurot. Kahjustada sai hageja auto Ford Escort, mille ehitusaasta on 1991. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja auto parandamine on auto väärtusega (turuhinnaga) võrreldes ebamõistlikult kulukas. Kohtu hinnangul saab hageja auto väärtuse tuvastamisel kasutada sõidukite müügiportaale, milles avaldatud kuulutustele vastavalt on hageja auto keskmiseks turuhinnaks 191 eurot kuni 300 eurot. Hageja ei ole kuidagi tõendanud oma seisukohta, et tema auto väärtus oli suurem. Kohtu hinnangul on tuvastatud asjaoludel parandamiskulude hüvitamise nõue välistatud ning kostja peab hüvitama uue samaväärse asja soetamiseks tehtavad mõistlikud kulutused (VÕS § 132 lg 3 teise lause viide lg-le 1). Arvestades eeltoodut tuleb hageja uue samaväärse auto väärtuseks lugeda (191+250+300/3) 250 eurot. Kostja saab hüvitise maksmisel nõuda kahjustatud asja endale välja või nõuda selle väärtuse hüvitamist. Kostja hinnangul on kahjustatud asja väärtus 100 eurot. Kuna kostja ei nõua kahjustatud asja endale, tuleb kahjustatud asja väärtust arvesse võtta ja see kahjuhüvitisest maha arvestada. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju suuruseks 150 eurot.
11.Kostja on taotlenud kahjuhüvitise vähendamist tulenevalt VÕS § 139 ning arvestada hageja kui korteriühistu liikme osa VÕS § 138 alusel. Kostja tugineb asjaolule, et hageja esitas kostja vastu hagi, et maja katuselt kukkus lumi alla 10.03.2010 (s.o paar päeva enne vaidlusalust sündmust), vigastades hagejat ennast ja tema vara (tsiviilasi nr 2-13-11724). Tunnistaja AL ütluste kohaselt oli katuselt lume kukkumine ettenähtav. Kohus leidis, et eeltoodud asjaoludel saab lugeda tõendatuks, et kahju tekkimise oht oli hagejale äratuntav. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalus kostja tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule osundada või kahju ärahoidmiseks parkida auto mujale. Isegi, kui kostja juhatus andis korralduse auto parkimiseks akna alla, tulnuks hagejal kostja tähelepanu juhtida võimalikule kahju tekkimise ohule. Samuti on hageja kostja liige, vastutades seega suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest (VÕS § 1059). Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagejal oli võimalus kahju tekkimine ära hoida ning seetõttu tuleb VÕS § 139 lg-te 1, 2 alusel kahjuhüvitist vähendada nullini.
12.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 kohaselt maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Riigikohtu 22.04.2015 määrusega on kassatsiooniastme menetluskulud jäetud kostja kanda. Hagejale anti menetlusabi ning ta vabastati riigilõivu 350 eurot tasumisest. 24.03.2014 anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega jäävad hageja menetluskulud riigi kanda.
13.Kostja on palunud menetluskuludena välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 150 eurot, kassatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud kautsjoni 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 3636 eurot 30,3 tunni eest. Kostja esindaja tunnihind on 120 eurot (sh käibemaks). Maakohus määras kindlaks kostja maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulud maakohtus koosnevad lepingulise esindaja kulust tunnihinnaga 120 eurot 23,1 tunni ulatuses. Kohus leidis, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus on 9,9 tundi, summas 1188 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.16.11.2014 esitas hageja Harju Maakohtu 16.10.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
15.Apellatsioonkaebuse kohaselt oli Harju Maakohtu istung määratud 10.09.2015. Hageja soovis isiklikult kohtuistungist osa võtta, kuid ta oli haigestunud ning taotles 10.09.2015 kohtustungi edasi lükkamist. Harju Maakohtu korraldaval kohtuistungil 19.03.2014 avaldas hageja, et ta soovib anda vande all seletuse. Kohtumenetluse edaspidises käigus hageja taotlust ei arutatud. Kohtutoimikus puuduvad andmed selle kohta, et taotlus oleks jäetud rahuldamata. Maakohus jättis 10.09.2015 hageja taotlused tema vande all ülekuulamiseks ja kohtuistungi edasilükkamiseks rahuldamata. Kohus ei andnud hagejale võimalust selgitada oma taotluse põhjendusi vahetult kohtule ning on sellega rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet.
16.Maakohus on lahendi tegemisel tuginenud tsiviilasjale nr 2-13-11724. Eelmärgitud kohtuasja ei ole käesoleva asja materjalide juurde võetud ning ka 10.09.2015 kohtuistungil eelnimetatud tsiviilasja materjale ei uuritud. Maakohus on jõudnud ebaõigesti järeldusele, et hageja vastutab tekkinud kahju eest, tal oli võimalus kahju tekkimine ära hoida ning seetõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada nullini. Maakohus ei ole põhjendanud, millised tsiviilasjas nr 2-13-1174 kogutud tõendid kinnitavad hageja vastutust käesolevas asjas tekkinud kahju eest.
17.Hageja vaidlustab ka väljamõistetud menetluskulude summa. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohus on oma otsust piisavalt põhjendanud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
20.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest, kuna ei koristanud elamu katuselt lund ega paigaldanud lumetõkkeid, mille tagajärjel kukkus lumi hageja sõidukile. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
21.VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Vastavalt VÕS § 132 lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul on sõiduki parandamine võrreldes sõiduki väärtusega ebamõistlikult kulukas. Kahjustada saanud hageja sõiduki Ford Escort esmane registreerimine toimus 01.01.1991 (I kd tl 20). Hageja on nõudnud
kostjalt sõiduki parandamise maksumuse hüvitamist, mis Info-Auto AS-i 16.03.2010 pakkumuse kohaselt on 4267,22 eurot (I kd tl 26). Müügiportaalides avaldatud pakkumuste kohaselt on 1990-1991 valmistatud sõidukite Ford Escort müügihinnaks 191-300 eurot (I kd tl 65-67). Hageja väide, et tema sõiduki turuhind on kõrgem, kui müügipakkumistes avaldatud teiste sama vanade sõidukite hinnad, on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et hageja sõiduki väärtuseks, katuselt alla kukkunud lume tekitatud kahjustusi arvestamata, tuleb lugeda 250 eurot. Võrreldes sõiduki parandamise kulusid sõiduki väärtusega, on ilmne, et sõiduki parandamise kulud on ebamõistlikult kõrged. Maakohus on hinnanud kahjustatud sõiduki väärtuseks 100 eurot, ning kuna kahjustatud sõiduk jääb hagejale, siis on maakohus selle summa kahjuhüvitisest maha arvestanud ning pidanud hagejale tekitatud kahju suuruseks 150 eurot. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hagejale tekitatud kahju suuruseks võib lugeda 150 eurot.
22.Maakohus on otsustanud vähendada kahjuhüvitist nullini. Vastavalt VÕS § 139 lg 1, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kostja tugines maakohtus asjaolule, et hageja esitas kostja vastu Harju Maakohtule hagi, mille kohaselt 10.03.2010 (s.o paar päeva enne vaidlusalust sündmust) kukkus Sõle 9 maja katuselt alla lumi ning vigastas hagejat ning tema vara (tsiviilasi 2-13-11724). Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei oleks tohtinud sellele asjaolule tugineda. Kostja esitas selle väite maakohtus ning hageja ei vaidlustanud asjaolu, et eelnevalt oli Sõle 9 maja katuselt lumi alla kukkunud ja teda vigastanud. Kuna hageja teadis, et maja katuselt võib lumi alla kukkuda, siis oleks ta saanud parkida sõiduki maja äärest eemale, kuid ta ei teinud seda. Kuigi tunnistaja AL (hageja vend) ütluste kohaselt andis korteriühistu hagejale juhise sõiduk sellesse kohta parkida (II kd tl 81-83), ei tähenda see kolleegiumi hinnangul, et hagejal ei olnud võimalik ohu ilmnemisel sõidukit sealt ära viia. Seega oli hageja teadlik kahju tekkimise ohust, kuid jättis tegemata toimingu, millega oleks saanud kahju tekkimist täielikult ära hoida. Kuna hagejal oli võimalus auto maja katuse alt eemale parkimisega vältida kahju tekkimist täielikult, siis vähendas maakohus põhjendatult kahjuhüvitist nullini.
23.Hageja on maakohtule heitnud ette, et maakohus menetles 10.09.2015 istungil asja ilma hageja isikliku osavõtuta. Hageja leiab, et maakohus rikkus tema põhiõigusi. Kolleegium ei nõustu hagejaga. Hageja ei esitanud maakohtule arstitõendit, mis kinnitaks tema haigestumist. Kohtuistungist võttis osa hageja esindaja. Lisaks oli hagejal eelnevalt olnud piisavalt võimalust oma väidete ja seisukohtade esitamiseks (sh kirjalikult). Seetõttu ei olnud vajalik maakohtul istungit edasi lükata. Ebaõige on ka hageja väide, et toimikus puuduvad andmed selle kohta, et hageja taotlus, vande all seletuse andmiseks, jäeti rahuldamata. Maakohus on hageja taotluse lahendanud 10.09.2015 istungil. Maakohtu 10.09.2015 istungi protokollist nähtub, et maakohus on hageja taotluse vande all seletuse andmiseks jätnud määrusega rahuldamata (II kd tl 233-234). Samuti ei arva ringkonnakohus, et mõni käesolevas tsiviilasjas kohaldamisele kuulunud õigusnormidest oleks põhiseaduse vastane. Mis puudutab hageja poolt esitatud pretensiooni Harju Maakohtu kantselei töötajate ja kordnike aadressil, siis märgib kolleegium, et need väited ei seondu maakohtu kohtuotsuse läbivaatamisega ringkonnakohtus. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu kohtulahendi seaduslikkust ja põhjendatust.
24.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
25.15.05.2017 esitas hageja ringkonnakohtule avalduse kohtukoosseisu taandamiseks, vastuväite kohtu tegevuse peale ning taotluse protokolli parandamiseks. Taotluste põhjendused olid esitatud vene keeles, samuti puudus dokumendil allkiri. Ringkonnakohus andis hagejale 29. maini 2017 aega eestikeelse tõlke esitamiseks ning dokumendi allkirjastamiseks. 29. maiks 2017 hageja puudusi ei kõrvaldanud. 08.06.2017 esitas hageja ringkonnakohtule venekeelse avalduse, samuti taandamisavalduse kõigi Tallinna Ringkonnakohtu kohtunike vastu, mille sisulised põhjendused on vene keeles. Dokumendil puudub ka allkiri. Lisaks esitas hageja 08.06.2017 venekeelse ja allkirjastamata e-kirja. Kuna hageja 29. maiks 2017 puudusi ei kõrvaldanud, samuti ei vasta 08.06.2017 esitatud dokumendid eesti keele nõudele ning on allkirjastamata, siis keeldub ringkonnakohus nende menetlemisest (TsMS § 33, § 3401). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Riigikohtu esimees on 19.01.2017 määrusega jätnud hageja eelneva taotluse Tallinna Ringkonnakohtu kõigi kohtunike taandamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
26.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Samuti ei ole põhjust muuta maakohtu määratud menetluskulude suurust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire.
27.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb käesoleva apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda, välja arvatud hageja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. Harju Maakohtu 24.03.2014 määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
28.Kostja esitas taotluse ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus hagejalt välja mõista menetluskulud 624 eurot ja viivise. Taotluse kohaselt on kostja esinduskulud järgmised: maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs ning vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 2,2 tundi; ettevalmistus kohtuistungiks ja esindamine 07.03.2016 istungil 1,5 tundi; ettevalmistus kohtuistungiks ja esindamine 13.02.2017 istungil 1 tund; tutvumine menetlusdokumentidega (hageja 21.02.2017 taotlus ja kohtu 02.03.3017 määrus) ning esindus 13.03.2017 istungil 0,5 tundi. Kostja esindaja tunnitasu koos käibemaksuga on 120 eurot (kostja ei ole käibemaksukohustuslane). Hageja pidas põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 4,5 tunni ulatuses, summas 540 eurot.
29.Ringkonnakohtu arvates on kostja esindaja märgitud ajakulu vajalik ja põhjendatud osaliselt (TsMS § 175 lg 1). Arvestades menetlusdokumentide mahtu, on kostja esindaja ajakulu apellatsioonkaebuse analüüsiks ja vastuse koostamiseks 2,2 tunni ulatuses põhjendatud. Samuti on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 1,5 tundi 07.03.2016 istungiks ettevalmistuseks ja sellel osalemiseks. 13.02.2017 istungiks ettevalmistuseks ja sellel osalemiseks peab kohus põhjendatud ajakuluks 0,75 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks kostja esindaja ajakulu hageja 21.02.2017 taotlusega ning ringkonnakohtu 02.03.2017 määrusega tutvumiseks. Ringkonnakohus ei menetlenud hageja 21.02.2017 esitatud protokolli parandamise taotlust, kuna see esitati hilinenult. 02.03.2017 määrus, hagejale uue riigi õigusabi osutaja nimetamise kohta, ei puuduta kostjat. Seega puudub alus nende dokumentidega seotud ajakulu hagejalt väljamõistmiseks. 13.03.2017 istungil osalemise põhjendatud ajakulu on 0,27 tundi. Kokku on kostja esindaja põhjendatud ajakulu
ringkonnakohtus 4,72 tundi. Kostja esindaja tunnitasu jääb turuhinna piiridesse. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista käesoleva apellatsioonimenetluse kulu 566,40 eurot. Samuti määrab ringkonnakohus vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Tallinna Ringkonnakohus vabastas 31.12.2015 määrusega hageja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 350 eurot. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. See norm kohaldub ringkonnakohtu hinnangul ka apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise puhul. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna puuduvad andmed, et hageja majanduslik olukord oleks paranenud, siis peab kohus põhjendatuks vabastada hageja apellatsioonkaebuse riigilõivu summas 350 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 07.03.2018 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. oktoobril 2015 tsiviilasjas nr 2-13-11524 tehtud otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 75 euro ulatuses, maakohtu menetluskulude jaotuse osas ja osas, milles maakohus mõistis XX-lt Tallinn, PõhjaTallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistu kasuks maakohtu menetluskuluna välja 1166 eurot 62 senti ületava summa, ning osas, milles maakohus jättis XX maakohtumenetluse kulud 98,2% ületavas osas riigi kanda.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. juunil 2017 tsiviilasjas nr 2-13-11524 tehtud otsus osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse praeguse otsuse p-s 1 nimetatud osas muutmata, jättis asja teistkordse apellatsioonimenetluse kulud XX kanda ja mõistis XX-lt Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistu kasuks teistkordse apellatsioonimenetluse menetluskuluna välja 556 eurot 21 senti ületava summa.
3.Teha tühistatud osas (praeguse otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2) uus otsus, millega rahuldada XX hagi osaliselt ja mõista Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistult XX kasuks välja 75 eurot, jätta maakohtumenetluse kuludest ja asja
teistkordse apellatsioonimenetluse kuludest 1,8% Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistu kanda ja 98,2% XX kanda. Vabastada XX maakohtumenetluse ja asja teistkordse apellatsioonimenetluse riigi õigusabi tasu ja kulude ning riigilõivude, mille tasumisest oli XX vabastatud, riigi eelarvesse tasumise kohustusest ja jätta XX-le maakohtumenetluses ja asja teistkordses apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud ning riigilõivud, mille tasumisest oli XX vabastatud, 98,2% ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Mõista Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistult riigituludesse välja XX-le maakohtumenetluses ja asja teistkordses apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude summast ja riigilõivudest, mille tasumisest oli XX vabastatud, 1,8% ehk kokku 21 eurot 67 senti (sh riigilõiv maakohtus 6 eurot 30 senti, riigilõiv ringkonnakohtus 6 eurot 30 senti, riigi õigusabi tasu 9 eurot 7 senti). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 16. oktoobri 2015. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-11524 muutmata.
5.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Mitte võtta asja juurde XX 10. juulil 2017 ja 9. augustil 2017 elektrooniliselt esitatud seisukohti ja tõendeid.
7.Jätta praeguse kassatsioonimenetlusega seotud menetluskuludest 50% Tallinn, PõhjaTallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistu kanda ja 50% XX kanda.
8.Vabastada XX praeguses kassatsioonimenetluses talle osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude ning kautsjoni, mille tasumisest ta oli vabastatud, riigituludesse tasumise kohustusest.
9.Mõista Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistult riigituludesse välja 50% 100 euro suurusest kautsjonist, mille tasumisest oli XX kassatsioonkaebuse esitamisel vabastatud, ehk 50 eurot. Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistul tuleb tasuda 50 eurot riigituludesse praeguse Riigikohtu otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
10.Rahuldada Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistu taotlus määrata praeguse kassatsioonimenetluse kulude suuruseks 336 eurot.
11.Mõista XX-lt Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistu kasuks praeguse kassatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks välja 168 eurot.
12.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb XX-l tasuda Tallinn, PõhjaTallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist alates praeguse Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
13.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
13.1.Rahuldada hagi osaliselt.
13.2.Mõista Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistult XX kasuks välja 75 eurot.
13.3.Jätta esmakordse apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
13.4.Jätta maakohtumenetluse ja asja teistkordse apellatsioonimenetluse kuludest 1,8% Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistu kanda ja 98,2% XX kanda.
13.5.Jätta praeguse kassatsioonimenetluse kuludest 50% Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistu kanda ja 50% XX kanda.
13.6.Vabastada XX maakohtumenetluses, apellatsioonimenetluses ja praeguses kassatsioonimenetluses talle osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude ning riigilõivude ja kautsjoni, mille tasumisest oli XX vabastatud, riigi eelarvesse tasumise kohustusest.
13.7.Jätta XX-le esmakordses apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud 100% ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Jätta XX-le maakohtumenetluses ja teistkordses apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud ning riigilõivud, mille tasumisest oli XX vabastatud, 98,2% ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Jätta kautsjonist, mille tasumisest oli XX vabastatud, 50% Eesti Vabariigi kanda.
13.8.Mõista Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistult riigituludesse välja XX-le maakohtumenetluses ja asja teistkordses apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude summast, samuti riigilõivudest, mille tasumisest oli XX vabastatud, 1,8% ehk 21 eurot 67 senti (sh riigilõiv maakohtus 6 eurot 30 senti, riigilõiv ringkonnakohtus 6 eurot 30 senti, riigi õigusabi tasu 9 eurot 7 senti). Mõista Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistult riigituludesse välja 50% kautsjonist, mille tasumisest oli XX vabastatud, ehk 50 eurot. Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistul tuleb tasuda 71 eurot 67 senti riigituludesse praeguse Riigikohtu otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
13.9.Mõista XX-lt Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 9 korteriühistu kasuks maakohtumenetluse kuluna välja 1166 eurot 62 senti, teistkordse apellatsioonimenetluse kuluna 556 eurot 21 senti ja praeguse kassatsioonimenetluse kuluna 168 eurot, kokku 1890 eurot 83 senti. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
13.10.Jätta XX 10. septembril 2015 ja 15. oktoobril 2015 elektrooniliselt saadetud avaldused tähelepanuta.
13.11.Keelduda menetlemast XX 15. mail 2017 esitatud taandamisavaldust, vastuväidet kohtu tegevusele ja protokolli parandamise taotlust, samuti XX 8. juunil 2017 esitatud avaldust, taandamisavaldust ja 8. juuni 2017. a e-kirja.
13.12.Mitte võtta asja juurde XX 10. juulil 2017 ja 9. augustil 2017 elektrooniliselt esitatud seisukohti ja tõendeid.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.