Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
VIKING STAINLESS OÜ hagi Tallinn, Supluse pst 1 korteriühistu vastu 22 839 euro 36 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VIKING STAINLESS OÜ kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
22 839 eurot 36 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja VIKING STAINLESS OÜ, esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Kostja Tallinn, Supluse pst 1 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Merivälja tee 5), esindaja vandeadvokaat Anna Liiv
Asja läbivaatamise kuupäev
4. november 2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-15364 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada VIKING STAINLESS OÜ kassatsioonkaebus.
1.VIKING STAINLESS OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 16. oktoobril 2017 Tallinn, Supluse pst 1 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Merivälja tee 5; kostja) vastu hagi 22 839 euro 36 sendi suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2-17-15364 Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas Merivälja tee 5 asuvas elamus (elamu) korteriomanik. Elamus on moodustatud korteriühistu ja hageja on kostja liige. 22. augustil 2017. a toimus elamus avarii, mille käigus voolas purunenud vihmaveetorustikust välja vesi. Selle tagajärjel sai kahjustada hageja korteri lagi, seinad, põrandad, ühes toas asuv kapp ja koridoris asuvad kapid. Hagejal tekkis kokku 22 839 euro 36 sendi suurune kahju korteri parandamise kulude maksumusena. Hageja esitas kostjale pretensiooni ja kahju tekkimise akti, kuid kostja ei tunnistanud hageja nõuet. Purunenud vihmaveetorustik oli kõikide korteriomanike kaasomandis, mistõttu sellest lähtuva kahju eest võivad vastutada kõik korteriomanikud ja korteriühistu solidaarselt. Kostja rikkus oma tegevusetusega tema seadusest tulenevat kohustust tagada kaasomandi eseme (vihmaveetorustiku) korrashoid. Kostja kohustuste rikkumise tõttu purunes vihmaveetorustik ja hageja korter sai kahjustada. Kostja kohustuse rikkumist kinnitab analoogse avarii toimumine varem – vihmaveetorustik purunes ja hageja korter sai kahjustada ka 13. augustil 2013. Pärast 13. augusti 2013. a avariid pidi kostja vihmaveetorustikku jälgima ja korras hoidma, kuid ei teinud seda. Pärast eelnimetatud avariid ei võtnud kostja üldkoosolek ja juhatus vastu otsuseid vihmaveetorustiku hooldamise tingimuste kohta. Kahjustav asjaolu (veeleke) tekkis väljaspool hageja korteriomandi reaalosa. Hageja täitis vihmaveetorustiku korrashoidmise kohustust, kuna tasus igas kuus kostjale majandamiskulusid (sh tehnohooldustasu).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Ta leidis, et selleks, et tema kui korteriühistu vastutaks solidaarselt korteriomanikega, peab ta olema rikkunud oma kohustusi. Hageja ei tõendanud kostja kohustuste rikkumist, millest tuleneks kostja vastutus, ega toonud esile, milles seisnes kostjale etteheidetav tegevusetus – vihmaveetorustiku korrapärase korrashoidmise kohustuse täitmata jätmine. Hageja ei tõendanud ka põhjuslikku seost kostja väidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostja väitis, et ta hooldas kõiki elamu tehnosüsteeme korrapäraselt. Ta sõlmis Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-ga (kolmas isik) lepingu elamu hooldamiseks ja haldamiseks. Lisaks tehti
17.augustist 2017 kuni 21. augustini 2017 elamu katusel hooldustöid, et vihmaveetorustikku ei satuks prügi ega tekiks ummistusi. Sarnane avarii 13. augustil 2013 ei tõenda, et kostja oli 22. augustile 2017 eelnenud ajal tegevusetu või et ta rikkus oma kohustusi. Vihmaveetorustik on kõigi korteriomanike kaasomandis. Seega oli ka hageja kui korteriomanik kohustatud tagama, et kaasomandi ese oleks sellises korras, et sellest ei tekiks kellelegi kahju. See kohustus hõlmas hageja kui korteriomaniku hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, et mh vältida lekkeid. Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Korteriomanikul, kelle korteriomandi reaalosa torustik läbib, on lisaks kohustus teavitada teisi korteriomanikke torustiku ohtudest (amortiseerumisest ja lekkimisest). Toimund lekkest järeldub, et korteriomanikud ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja vastutab kahju tekkimise eest solidaarselt teiste korteriomanikega. Lisaks ei tasunud hageja õigel ajal majandamiskulusid (sh tehnohooldustasu). Alternatiivselt vaidles kostja vastu hageja kahjunõude suurusele. Ta leidis, et hageja esitatud remonttööde arvestusest ei tulenenud, et kõik kirjeldatud tööd olid vajalikud ja põhjuslikus seoses veeavariiga. Hageja ei tõendanud ka seda, et kõik soovitud tööd olid vajalikud, põhjendatud ja vältimatud.
3.Maakohus jättis 13. augusti 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja kui korteriomandi kaasomaniku õigus esitada hagi ja nõuda korteriomandile tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses tulenes asjaõigusseaduse § 71 lg-st 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 73 lg-st 1. Praeguses asjas kohaldub kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS), kuna hagi aluseks olevad faktilised asjaolud toimusid selle seaduse kehtivuse ajal. 22. augustil 2017 toimus vihmaveetorustiku avarii, mille käigus läks vihmaveetoru 2(8)
2-17-15364 liidesest lahti ning vesi tungis hageja korterisse, kahjustades selle lage, seinu, põrandat ja kappe. Vihmaveetorustik kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse (KOS § 1 lg 2). Hageja võib kostjalt nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised eeldused: kostja on oma kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejal on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja heitis kostjale ette vihmaveetorustiku korrasoleku kontrollimata jätmist ja korrashoiukohustuse täitmata jätmist, st kohustuste rikkumist tegevusetusega, heites kostjale ette KOS § 15 lg-s 5 ja lg 6 p-s 2 sätestatud kohustuste rikkumist. Maakohtu hinnangul olid need kostja kohustused hõlmatud kohustusega tagada korrapärane kaasomandi eseme (vihmaveetorustiku) korrashoidmine KOS § 15 lg 6 p 2 järgi. Hageja ei heitnud kostjale ette vihmaveetorustiku korrasoleku kontrollimiseks või parandustööde korraldamiseks vajalike otsuste tegemata jätmist ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmist või üldkoosoleku otsuse tegemata jätmist elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks. Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus oma tegevusetusega kohustust tagada korrapärane kaasomandi eseme (sh vihmaveetorustiku) korrashoidmine. Hageja esitas 24. augustil 2018 teate, mille järgi oli kõnealuse avarii põhjuseks liidesest lahti tulnud vihmaveetoru. Hageja ei tõendanud ka seda, et avarii põhjuseks oli kostja tegevusetus, ega sisustanud selgelt kostja tegevusetust, millega ta sidus kõnealune kostja kohustuse rikkumise. Hageja märkis vaid, et kostja tegevusetus seisnes selles, et pärast
13.augusti 2013. a avariid pidi kostja uute avariide vältimiseks jälgima ja hoidma korras vihmaveetorustikku. Hageja ei nimetanud toiminguid, mida kostja pidi kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoidmiseks tegema, ega tõendanud, et kostja ei teinud neid toiminguid. Seega ei olnud kostjal võimalik tõendada oma kohustuse täitmist. Viited 13. augustil 2013 toimunud avariile ei ole asjakohased, sest teadmata oli selle avarii põhjus. Samas ei ole tõendatud, et selle avarii põhjustas sama vihmaveetorustiku purunemine. Lisaks ei ole tõendatud, et 13. augusti 2013. a avarii toimus kostja kohustuse rikkumise tõttu. Hageja märkis, et kostja ei taganud elamu kaasomandi eseme korrashoidu, kuid samas tunnistas vastuoluliselt, et kostja sõlmis lepingu kolmanda isikuga elamu hooldamiseks. Viimast kinnitas ka kostja. Kostja täitis kohustuse tagada korrapärane kaasomandi eseme korrashoidmine KOS § 15 lg 6 p 2 järgi, kui sõlmis kolmanda isikuga lepingu elamu haldamiseks ja hooldamiseks ning võimaldas elamus teha hooldustöid. Kuna tõendatud ei ole kostja kohustuse rikkumine, ei ole alust hagi rahuldada.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. aprilli 2019. a otsusega maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 6. Ringkonnakohus leidis, et hageja võis kahju kannatanud korteriomanikuna VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju 3(8)
2-17-15364 hüvitamist. Kohus pidi hageja nõude rahuldamiseks tuvastama VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 kohaselt vajalikud asjaolud. Hageja pidi kohtu ette tooma asjaolud kostja rikutud kohustuse sisu kohta. Vihmaveetorustiku korrashoidmine ja korrasoleku kontrollimine said KOS § 15 lg 6 p 2 järgi olla kostja kohustuseks. Kuid hageja ei toonud esile, milles seisnes rikkumisega seotud kostja tegevusetus. Hageja viitas 13. augusti 2013. a avariile ning rõhutas apellatsioonkaebuses, et kostja tegevusetus seisnes selles, et pärast eelnimetatud avariid pidi kostja uute avariide vältimiseks jälgima vihmaveetorustiku korrasolekut ja hoidma vihmaveetorustiku korras. Samas ei nimetanud hageja, milliseid toiminguid kostja pidi selleks tegema, ega väitnud, et nende toimingute tegemata jätmine põhjustas hagejale kahju. Kostja vastutuse tekkimiseks ei piisa hagejale kahju tekitanud sündmusest, kahjust ja selle suuruse tõendamisest. Hageja pidi esile tooma ja tõendama (vajaduse korral asjatundja abil), et 22. augusti 2017. a avarii käigus läks vihmaveetoru liidesest lahti, sest kostja ei vaadanud tehnosüsteemi regulaarselt üle ja/või ei teinud tööd, et säilitada vihmaveetorustik ettenähtud seisundis. Arvestades kostjale ette heidetud tegevusetust, pidi hageja näitama ja tõendama, millise konkreetse ärajäänud tegevuse tulemusena oleks kahju jäänud olemata (VÕS § 127 lg 4). Seega väites, et kostja jättis vihmaveetorustiku hooldamata, pidi hageja usutavaks tegema, et nõuetekohasel hooldamisel oleks purunenud vihmaveetoru liidese probleem pidanud selguma ja selle saanuks kõrvaldada. Üksnes asjaolust, et avarii oli korduv, ei saa järeldada, et see oli põhjustatud kostja korrashoiukohustuste täitmata jätmisest. Kaasomandi eseme korrashoidmise kohustuse täitmiseks KOS § 15 lg 6 p 2 mõttes ei piisa sellest, et kohustatud isik sõlmib kohustuste täitmiseks elamu haldamiseks ja hooldamiseks lepingu kolmanda isikuga. Kostja pidi kolmanda isiku tegevust lepingu täitmisel ka kontrollima. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et kostja jättis nimetatud kohustuse täitmata ja rikkus sellega oma kohustusi. Asjakohane ei olnud hageja viide Riigikohtu 11. detsembril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 tehtud otsuse p-le 49. Viidatud otsuses selgitas Riigikohus tõendamiskoormuse jaotust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu lähtub teise korteriomandi reaalosa piirest ja kahjustatud korteriomandi eseme omanikul ei pruugi seetõttu olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Praegu ei väitnud hageja, et kahju põhjuse kindlakstegemist takistas liidesest lahti läinud vihmaveetorule ligipääsu puudumine. Kuna maakohus ei tuvastanud hageja nõude rahuldamise eelduste täitmiseks vajalikke asjaolusid, jättis maakohus hagi põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus viitas TsMS § 5 lg-le 1 ning märkis, et hagejal tuli kõik oma nõude aluseks olevad asjaolud ja väited esitada maakohtus. Maakohus selgitas
16.aprilli 2018. a kirjas pooltele hagiavalduses asjaolude väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist. Seega ei olnud võimalik maakohtule ette heita ka selgitamiskohustuse rikkumist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei hinnanud ringkonnakohus õigesti hageja tõendeid ja vastuväiteid ning jättis seetõttu otsuse olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 436 lg-d 1 ja 2, § 442 lg 8, § 654 lg 5). Hageja leiab, tuginedes Riigikohtu 3. detsembril 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14 tehtud määruse p-le 12, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (sh keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid lasub korteriühistul. Korteriühistu võib vastutada 4(8)
2-17-15364 elamu keskküttetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest nt KOS § 15 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja on maja haldav kaasomanike moodustatud korteriühistu. Kostja oli KOS § 21 lg 1 p 2 järgi kohustatud rakendama kaasomandi (sh vihmaveetorustiku) valitsemiseks ja korrashoiuks (mh remondiks) vajalikke abinõusid. Hageja nõuded on kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 (ja § 151) ning VÕS § 115 lg 1 alusel kvalifitseeritavad lepingulisteks nõueteks. KÜS-st tulenevaks kostja kohustuseks on korteriomanike ühise omandi majandamine ja hooldamine, sh elamu tehnosüsteemide (sh vihmaveetorustiku) korrashoidmine. Korteriühistu ja selle liikmete vahel on tehingulaadne suhe ning sellest tuleneb vastutus ülesannete täitmata jätmise eest. Kostja vastutuse aluseks saab olla ka tema kui korteriühistu tegevusetus (tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimata või parandustööde tegemata või korraldamata jätmine). Kui korteriühistu ei täida seadusest tulenevaid kohustusi korrektselt, võib korteriomanik nõuda korteriühistult selle tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Hageja ja teised kaasomanikud on delegeerinud kostjale kaasomanike seadusest tulenevad õigused ja kohustused ning kohustuste täitmata jätmise ja kahju tekitamise eest vastutab kaasomanike ees korteriühistu (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Riigikohtu
22.märtsil 2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17 tehtud otsuse p-st 11 tulenevalt ei ole arusaadav ringkonnakohtu järeldus, et hageja pidi kasutama asjatundja abi. Ei ole selge, millisel viisil pidi hageja tõendama, et 22. augusti 2017. a avarii käigus läks vihmaveetoru liidesest lahti põhjusel, et kostja jättis tehnosüsteemi regulaarselt kontrollimata ja/või tegemata vajalikud hooldustööd. Kostja rikkumiseks piisab sellest, et vihmaveetoru läks liidesest lahti ja et see omakorda tekitas hagejale kahju. Vihmaveetorustiku regulaarsel ülevaatusel ja hooldamisel olnuks selgelt näha, millises seisundis see on ning kas on vaja rakendada mingeid abinõusid. Vihmaveetorustiku nõuetekohasel ja õigeaegsel hooldamisel ei oleks liides saanud lahti minna ja hagejale ei oleks kahju tekkinud. Kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud leping ei välista kostja kohustust kontrollida lepingu järgi kohustatud isiku tegevust lepingu täitmisel. Kostja pidi kontrollima kolmanda isiku tehtavate hooldustööde kvaliteeti ning andma kolmandale isikule vajaduse korral korraldusi teha vajalikke hooldus- või remonttöid. Vaatamata sõlmitud lepingule on korteriühistul ka iseseisev kohustus teha vajalikke hooldustöid. Kui kostja oleks neid kohustusi täitnud (st kontrollinud lepingupartneri tehtud töid), siis ei oleks hagejale kahju tekkinud. Asja materjalidest ei nähtunud, et kolmas isik tegi vihmaveetorustiku hooldust. Kostja rikkus KOS § 15 lg 6 p-s 2 sätestatud kohustust, kui jättis kolmandale isikule vastava korralduse andmata. Kui kahju tekkis kolmanda isiku süül, saab kostja regressi korras nõuda tekitatud kahju hüvitamist kolmandalt isikult. Hoolduslepingu sõlmisid kostja ja kolmas isik. Hageja ei saa kolmandalt isikult kahju hüvitamist nõuda (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 13).
8.Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Kohtud kohaldasid põhjendatult varem kehtinud sätteid. Praegu reguleerib korteriomanike omavahelisi suhteid ja nende suhteid korteriühistuga 1. jaanuaril 2018. a jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud toimusid ning hagejale tekkis kahju väidetavalt enne 2018. a-t. Sellel ajal reguleeris korteriomanike omavahelisi suhteid kuni
31.detsembrini 2017. a kehtinud KOS ning korteriühistu ja korteriomaniku vahelisi suhteid 5(8)
2-17-15364
31.detsembrini 2017. a kehtinud KÜS. Seega tuleb asja lahendamisel kohaldada viimati viidatud õigusaktide sätteid.
11.Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et vihmaveetorustiku korrashoidmine ja korrasoleku kontrollimine said KOS § 15 lg 6 p 2 järgi olla kostja kohustusteks. Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele VÕS § 3 p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest tulenevast alusest. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Hageja on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks (vt ka Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 11). Korteriomanik võis KOS § 15 lg-st 5 tulenevalt korteriühistult nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Eelkõige käsitati korteriomanike huvidele vastava valitsemisena KOS § 15 lg 6 järgi korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist, kohase suurusega remondifondi kogumist ja majanduskava koostamist. Korteriühistul oli eeltoodud sätetest tulenevalt kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid ja selleks raha leidmine (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30; 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12). Elamut haldava korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 11; 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30;
3.detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12).
12.Korteriühistu võib vastutada elamu vihmaveetorustiku korrashoidmise ja korrasoleku kontrollimise kohustuse rikkumise tõttu kahju põhjustamise eest KÜS § 2 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel, kui täidetud on ka VÕS § 115 lg 2 või 3 eeldused (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 12; 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 31;
3.detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12). VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. Ringkonnakohus leidis, et hageja pidi esile tooma ja tõendama, et 22. augustil 2017 toimunud avarii käigus läks vihmaveetoru liidesest lahti, sest kostja ei vaadanud vihmaveetorustikku regulaarselt üle ja/või ei teinud tööd, et säilitada see torustik ettenähtud seisundis. Samuti pidi hageja ringkonnakohtu arvates esile tooma ja tõendama, milliseid toiminguid kostja pidi vihmaveetorustiku korrashoidmiseks tegema, kuid jättis tegemata, ning et selline tegevusetus põhjustas hagejale tekkinud kahju. Seega väites, et kostja jättis vihmaveetorustiku hooldamata, pidi hageja ringkonnakohtu hinnangul usutavaks tegema, et nõuetekohasel hooldamisel oleks vihmaveetoru liidese probleem pidanud selguma ja selle saanuks kõrvaldada. Kolleegium ei nõustu viidatud ringkonnakohtu seisukohtadega. Kuna eelmärgitu kohaselt oli korteriühistul KÜS § 2 lg 1 ja KOS § 15 lg 6 p 2 järgi kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisas hagejal kolleegiumi arvates praegusel juhul selle tõendamisest, et purunes kaasomandi eseme osaks olev vihmaveetorustik. Kostja kui korteriühistu kohustusteks oli ka vihmaveetorustiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab vihmaveetorustiku purunemine alust eeldada, et kostja ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Seetõttu ei pea hageja täiendavalt tõendama, mida kostja tegi või jättis tegemata selleks, et vihmaveetorustik ei puruneks. Vastutusest vabanemiseks tuleb kostjal tõendada, et ta ei ole 6(8)
2-17-15364 oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja hagejale kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis vihmaveetorustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega. Muu hulgas võib kostja vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendab VÕS § 103 lg 2 järgi, et kohustuse rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12).
13.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kaasomandi eseme korrashoidmise kohustuse täitmiseks KOS § 15 lg 6 p 2 mõttes ei piisa sellest, et korteriühistu sõlmib elamu haldamiseks ja hooldamiseks lepingu kolmanda isikuga. Kolleegium leiab, et kostjal on eelnimetatud kohustuse raames mh kohustus jälgida, et kolmas isik täidaks oma lepingulisi kohustusi, mis on suunatud kostja kui korteriühistu kohustuste täitmisele.
14.Kohtud on jätnud tähelepanuta, et lisaks eeltoodule vastutab kostja kui hageja suhtes kohustatud isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 järgi teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise eest või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- ja kutsetegevusega. Kolleegiumi hinnangul on viidatud sätte mõttes majandustegevuseks ka korteriühistu tegevus elamu haldamisel. Lisaks võib korteriühistu vastutus kolmanda isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest tuleneda ka TsÜS § 132 lg-st 2, mille kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. TsÜS § 132 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei ole tähtsust, kas kostja kontrollis piisavalt kolmandale isikule nendevahelise lepinguga pandud kohustuste täitmist. Nende sätete järgi omistatakse (juhul, kui esinevad nende sätete kohaldamise eeldused) kostjale kolmanda isiku faktiline käitumine ja hinnatakse seejärel, kas kostjale selliselt omistatud tegevus (sh tegevusetus) kujutab endast kostja kohustuste rikkumist, ning kui kujutab, kas siis see rikkumine on VÕS § 103 lg 2 järgi vabandatav.
15.Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel mh kontrollida, kas kahjuhüvitist on alust vähendada VÕS § 139 alusel. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse VÕS § 139 lg-s 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 139 lg 1 esimene alternatiiv (kahjuhüvitise vähendamine kahjustatud isikust tuleneva asjaolu tõttu) kohaldub juhul, kui kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tuleneva asjaoluga. Kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 esimese alternatiivi järgi võib anda alust mh asjaolu, et hageja oli korteriühistu liige (vt Riigikohtu 7. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-11524/221, p-d 12–13). VÕS § 139 lg 2 esimese alternatiivi (kahju tekitaja tähelepanu juhtimata jätmine ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule) kohaldamise eelduseks on see, et kahju tekitaja ei teadnud ega pidanud teadma kahju tekkimise ohust. Kuna kõnealusel juhul oli vihmaveetorustiku korrashoid kostja kohustuseks, siis ei saa kostja eelduslikult väita, et ta ei teadnud ega pidanud teadma kahju tekkimise ohust.
7(8)
2-17-15364
16.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.
17.Menetluskulud jaotab asja uuel läbivaatamisel TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Kullerkupp, Henn Jõks, Tambet Tampuu
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.