H L hagi Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamise ja ebaõigete väidete ümberlükkamiseks kohustamise nõudes 45 846.08 eurot
Hagi hind
Hageja: H L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepingulised esindajad: vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi abi Kadri Lember (e-post: [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, registrikood 70000740, asukoht: Munga 18, 50088 Tartu, epost: [email protected]), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin Sarap (e-post: [email protected]). Istungite toimumise ajad
06. november 2014 ja 26. jaanuar 2015.
Istungitel osalenud isikud
Hageja H L ja tema lepingulised esindajad Kadri Lember ja Piret Blankin; Kostja lepinguline esindaja Katrin Sarap.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Eesti Vabariigilt (Haridus- ja Teadusministeeriumilt) hageja H L kasuks varaline kahju summas 22 725 (kakskümmend kaks tuhat seitsesada 1 (24)
2-14-16119 kakskümmend viis) eurot 82 senti (s.o põhisumma 21 220.24 eurot ja seisuga 27.02.2015 arvestatud viivis 1 505.58 eurot).
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõudelt 21 220.24 eurolt alates 28.02.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud (s.o 1/2 riigilõivu) summas 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot.
6.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (425 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta kummagi poole muud menetluskulud tema enda kanda.
8.Saata kohtuotsus menetlusosaliste esindajatee teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUS
1.14. aprillil 2014 esitatud hagiavalduse kohaselt 28.11.2013 ütles Haridus- ja Teadusministeerium erakorraliselt üles hageja tähtajalise töölepingu Eesti Mereakadeemiaga, kestusega kuni 31.12.2015. 03.02.2014 otsusega nr 4.4-1/2964 on Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjon tunnistanud tühiseks töölepingu ülesütlemise kostja poolt, lõpetanud hageja töölepingu alates 28.11.2013 ning mõistnud hageja kasuks välja hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (kokku 8 637,21 eurot), millele lisandub viivis. TVK otsus jõustus 05.03.2014. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märkis hageja, et ei loobu võimaliku kahjuhüvitisnõude esitamisest kostja vastu seoses täiendavalt talle tekitatud kahjuga.
2.Hagejale on kostja õigusvastase tegevuse käigus tekkinud täiendavat kahju lisaks TVK otsusega väljamõistetule, seda eelkõige kaotatud töötasu näol. TVK otsusega tuvastatud asjaolude kohaselt oli hageja keskmine palk 2 879.07 eurot kuus. Tööleping on TVK otsusega lõpetatud. Lisaks TVK otsusega väljamõistetule on hagejale tähtajalise töölepingu rikkumisega kostja poolt tekkinud kahju, mille hüvitamist taotleb hageja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kahju on hagejale tekitatud sellega, et töölepingu õigusvastase lõpetamise tagajärjel on hageja kaotanud sissetuleku, mille tasumiseks kuni 31.12. 2015 oli kostja lepinguliselt kohustatud. Eelkõige seisneb kahju kuni töölepingu lõppemise tähtajani saamata jäänud töötasu nõudes. Seega on hageja nõude suuruseks 72 168,69 eurot (saamata jäänud töötasu 29.11.2013-31.12.2015, 2 879.07 x 25 kuud ja 2 päeva), millest tuleb VÕS § 127 lg 5 kohaselt maha arvata muul viisil teenitav tulu ning juba hüvitatud kahju kokku summas 40 317.01 eurot, s.h TVK otsusega hüvitatud 8 637.21 eurot (2 879.07 x 3), Tallinna Ülikoolist perioodil 27.01.2014 - 08.05.2014 teenitav tulu 7 680 eurot (1 200 + 2 400 + 3 240 + 840) ja 01.09.2014 tõenäoliselt teenitav tulu 24 000 2 (24)
2-14-16119 eurot (1 500 x 16). Tuginedes eeltoodule on hagejale tekkinud kahju suuruseks 31 851.68 eurot, millele lisanduvad viivised. Samuti märgib hageja, et hageja on koheselt pärast Eesti Mereakadeemiast õigusvastaselt vallandamist asunud tulemuslikult uut töökohta otsima, misläbi on hageja teinud kõik omalt poolt võimaliku tekkiva kahju tõrjumiseks ning selle suuruse vähendamiseks.
3.Hageja on kandnud kulusid seoses kohtuväliste õigusabiteenuste kasutamisega ja on sõlminud õigusabiteenuse osutamise lepingu Gabriel Tavitsaga hageja esindamiseks Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonis toimunud vaidluses ning tasus talle 400 eurot. Samuti on hageja sõlminud õigusabiteenuse osutamise lepingu advokaadibürooga Tark Grunte Sutkiene vaidluse kohtueelseks menetlemiseks, mille eest on ta kohustatud tasuma 3 633.84 eurot. Kokku on hagejale esitatud õigusabiteenuse osutamise arveid kohtuvälistes menetluses osutatud õigusabiteenuste eest summas 4 033.84 eurot Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-08, p-s 18 ning VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3, 1131 ja lg 2 alusel.
4.Töölepingu ülesütlemisele järgnevalt esitas kostja oma esindajate vahendusel üleriigilise levikuga meedias korduvalt valeväiteid, mille kohaselt „Haridusministeerium avastas mereakadeemias läbi viidud teenistusliku järelevalve käigus hulgaliselt eelarve- ja finantsdistsipliini rikkumisi. Muu hulgas esitas akadeemia valeandmeid ja fabritseeritud dokumendi“ (Postimees online, 28.11.2013; Aktuaalne Kaamera, 28.11.2013). Samuti esitati väide, et „rektor pole täitnud talle seadusega pandud kohustust kanda vastutust rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest“. Samasisulisi väiteid esitati ka 04.02.2014 portaalis delfi.ee : „Ministeeriumi teatel polnud L täitnud talle seadusega pandud kohustust kasutada rahalisi vahendeid õiguspäraselt ja otstarbekalt ning esitas akadeemia tegevuse kohta järelevalve käigus eksitavaid andmeid“. Eeltoodud valede faktiväidete esitamisega on kostja rikkunud korduvalt ning teadlikult hageja isikuõiguseid. Uudislugude kontekstist ning teemapüstitusest üheselt, et viidatud etteheited on esitatud hageja kui füüsilise isiku, ning mitte üksnes Eesti Mereakadeemia kui juriidilise isiku suhtes. Arvestades TVK otsusega tuvastatut ei ole hageja hinnangul tegemist poolte vahel isikuõiguste rikkumise ajal kehtinud töölepingu raames toimepandud rikkumistega, mistõttu peab hageja kohaseks käesoleva nõude esitamist deliktiõiguslikul alusel.
5.Väidetavad „fabritseeritud dokumendid“ ja „valeandmed“ seisnesid Eesti Mereakadeemia ametikohtade arvu ning isikkoosseisu puudutavates dokumentides. Eelnevaga seoses on hageja juba enne väidete meedias avaldamist teinud kostjale teatavaks et EMERA rektor ei ole järelevalve läbiviimise ajal korduvalt kinnitanud ametikohtade arvu ja isikkoosseisu. EMERA nõukogu on kinnitanud 19.01.2010 otsusega nr 1 EMERA struktuuriüksused, kuid ei ole eraldi kinnitatud struktuuriüksuste siseseid ametikohti (nende nimetusi, kohtade arvu). Saamaks ülevaadet EMERA faktilise isikkoosseisu ja ametikohtade osas, pidas rektor oluliseks kinnitada 26.09.2013 käskkirjaga nr 51 „EMERA struktuuri ja ametikohtade jaotus“ seisuga 01.09.2013. Käskkirjaga nr 66-p kinnitas rektor „EMERA töötajate isikkoosseisu ja töötasud“. Erinevad käskkirjad kajastavad erinevaid asju ehk üks hetkel kehtinud struktuurijärgseid ametikohti ja teine hetkel kehtinud struktuurijärgseid isikuid ametikohtadel ja nende töötasu. Kahetsusväärselt esitati komisjonile käskkirjade lisad, milles olid vead sees, seda avastati koheselt kui käskkirjad olid kõikidele töötajatele teatavaks tehtud. Seetõttu viis EMERA vajalikud parandused ja täpsustused sisse, vormistas õigeid andmeid sisaldavad käskkirja lisad 1-3 ning saatis ka HTM-ile uued korrektsed käskkirja lisad. Kuna käskkirja sisulist muudatust ei toimunud, vaid parandati õigeks käskkirja lisad, siis ei pidanud EMERA oluliseks lisade vahetamise kajastamist käskkirjas vaid töötajaid teavitati meili teel. Eeltoodu põhjal on ilmselgelt pahatahtlik HTMi etteheide personaliandmete vasturääkivuse osas, ignoreerides teadlikult HTM-ile antud informatsiooni 3 (24)
2-14-16119 seoses lisade muutmisega“. Ei poolte vahelisest suhtlusest ega läbiviidud järelevalve tulemusel koostatud õiendist ei tulene, et hageja oleks kasutanud Eesti Mereakadeemia rahalisi vahendeid mitteotstarbekalt.
6.Kostja pidi olema faktiväidete esitamisel teadlik nende väidete ebaõigsusest. Isegi kui kostja uskus tõsimeelselt enda poolt koostatud teenistusliku järelevalve õiendis esitatud faktide tõepärasust, oli kostja vähemalt teadlik, et tegemist on vaidlusaluste faktidega. 03.02.2014 fakte avaldades oli kostja teadlik TVK otsusest, mis rikkumised vähemalt ebaoluliseks tunnistas. Sellises olukorras tegutsev, mõistlikult teiste isikute isikuõigustega arvestav isik ei levitaks meedias tõsikindlana faktiväiteid dokumentide fabritseerimise, valeandmete esitamise ning seaduse rikkumise kohta ilma pahatahtliku eesmärgita õigustada hageja vallandamist ning võita sellega nn „meediasõda“. Eelneva põhjal leiab hageja, et faktiväidete esitamisega on kostja rikkunud omapoolset käibekohustust.
7.VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuab hageja tema suhtes avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist kostja poolt. Seejuures märgib hageja, et kostjal on võimalik tagada valede faktiväidete ümberlükkamine vastavasisulise pressiteate saatmise kaudu faktiväited avaldanud meediaväljaannetele. Olukorras, kus pressiteated jäetakse meediaväljaannete poolt avaldamata või seda tehakse üksnes piiratud mahus, on kostjal võimalik omapoolsete kohustuste täitmise tagamine vastavamahulise reklaampinna ostmisega, et tagada faktiväiteid ümber lükkava informatsiooni jõudmine sama suure audientsini.
8.Hageja palub kohtul VÕS § 134 lg 5 alusel mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada kostja käitumist ning hagejasse suhtumist rikkumisele järgnevalt, samuti kostja poolt toime pandud rikkumise ulatust. Hageja poolt hagiavalduses viidatud faktiväited esitati kostja poolt pärast hagejale ülesütlemisavalduse esitamist. Veel ligi kuu aega hiljem, 19.12.2013, avaldas üleriigilise levikuga ajaleht Äripäev kostja rikkumistele tuginedes ning nende ilmselgel mõjul artikli „Jaguarimees lasi akadeemia võlgadesse“, milles korrati samasisulisi väiteid hageja suhtes. Töövaidluskomisjoni poole pöördumise järgselt vaidles kostja kõigile hageja nõuetele vastu, keeldudes tunnistamast ainsatki omapoolset eksimust. Seega on kostja järjepidevalt suhtunud hagejasse halvakspanuga ka pärast etteheidetavate rikkumiste faktilist toimumist.
9.Hageja näol on tegemist õppejõu, koolijuhi ning juristiga. Kõik eelnimetatud ametid eeldavad eeskujulikku avalikku renomeed. Niisamuti on hageja nimetatud Eesti Vabariigi poolt alates 05.01.2005 Rahvusvahelise Alalise Vahekohtu liikmeks. Tegemist on ametikohaga, mis eeldab „kõrgeimat moraalset mainet“. Ühtlasi on hageja vahekohtunik ning lepitaja ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel. Seega on hageja näol tegu isikuga, kelle jaoks on erakordselt tähtis säilitada reputatsioon, mida eeldatakse eelmainitud kohustusi täitvatelt isikutelt, mistõttu põhjustas kostjapoolne pahauskne rikkumine hagejale märkimisväärses ulatuses moraalset kahju. Tuginedes eeltoodule leiab hageja, et on tõendatud kostja poolt hagejale isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine, selle õigusvastasus ning kostja süü. Tuginedes VÕS § 127 lg-le 6 ning TsMS §-le 366 taotleb hageja talle tekitatud mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramist kohtu õiglasel äranägemisel.
10.Hageja palus ja välja mõista kostjalt 1. kahjuhüvitis 35 885.52 eurot; 2. kahjuhüvitis isikuõiguste rikkumise eest kohtu õiglasel äranägemisel; 3. viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsusega väljamõistetavalt summalt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni; 4. kohustada kostjat esialgse informatsiooniga samas formaadis, mahus ja meediakanalis, milles väited avaldati, ümber lükkama hageja suhtes avaldatud järgnevad väited: 1) 28.11.2013 ajalehe 4 (24)
2-14-16119 Postimees online veebilehel ja ERR ETV saates Aktuaalne Kaamera avaldatud väide: „Haridusministeerium avastas mereakadeemias läbi viidud teenistusliku järelvalve käigus hulgaliselt eelarve- ja finantsdistsipliini rikkumisi. Muu hulgas esitas akadeemia valeandmeid ja fabritseeritud dokumendi“; 2) 19.12.2013 ajalehes Äripäev avaldatud väide: „Rektor pole täitnud talle seadusega pandud kohustust kanda vastutust rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest“; 3) 04.02.2014 portaalis delfi.ee avaldatud väide: „Ministeeriumi teatel polnud L täitnud talle seadusega pandud kohustust kasutada rahalisi vahendeid õiguspäraselt ja otstarbekalt ning esitas akadeemia tegevuse kohta järelevalve käigus eksitavaid andmeid“. Samuti palub hageja määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
11.28. mail 2014 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja leidis, et esineb TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestatud hageja saamata jäänud tulu kaotatud töötasu 31 851.68 eurot nõudes menetlus lõpetamiseks. Hageja on esitanud vastava nõude tulenevalt poolte vahel eksisteerinud töölepingulisest suhtest, mille suhtes on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus. Töövaidluskomisjonis esitas hageja hüvitise nõude TLS § 109 lg1 lähtuvalt tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 8 637 eurot, mille komisjon hagejale välja mõistis. Hagiavalduses tugineb hageja oma nõudes samuti TLS § 109 lõikele 1. Võttes arvesse eeltoodut tuleb kohtul hageja saamata jäänud töötasu nõudes summas 31 851.68 eurot menetlus lõpetada.
12.Juhul kohus menetlust saamata jäänud töötasu nõudes ei lõpeta, on kostja seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Hageja on esitanud saamata jäänud töötasu nõude tuginedes TLS § 107 lõikele 2 ja TLS § 109 lg 2 ja VÕS § 115 alusel.
13.Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-2-1-79-13 punkti 32.8 kohaselt leidis üldkogu, et TLS § 107 lg 2 abinõu on mõõdukas, sest TLS § 109 lg 1 hüvitise koosseisus hõlmatavad hüvitise liigid ja töötaja menetluslikud tagatised ning töötukindlustushüvitis ja tööturuteenused tasakaalustavad töötajale TLS § 107 lg-ga 2 kaasnevaid negatiivseid tagajärgi piisaval määral. Üldkogu leidis, et lisaks on TLS § 109 lgs 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest.
14.Tuginedes töövaidluskomisjoni jõustunud otsusele, lõppes hageja tööleping hageja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel 28.11.2013 ning vastavalt hageja taotlusele TLS § 109 lg 2 alusel mõistis töövaidluskomisjon hageja kasuks välja hageja poolt nõutud suuruses hüvitise tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 8 637 eurot. Hageja ei taotlenud suurema kui kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Võttes arvesse, et hageja sai töölepingu erakorralise ülesütlemise teate kätte 28.11.2014 on hageja poolt 14.04.2014 esitatud nõue TLS § 109 lg 2 alusel ja mõistes aegunud. Juhul, kui kohus viidatud nõudes menetlust ei lõpeta TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, taotleb kostja hageja nõudele kaotatud töötasu osas kohaldada aegumist TsÜS § 143 alusel.
15.Kostja vaidleb vastu hageja nõudele kohtuväliste õigusabikulude väljamõistmisele summas 400 eurot (esinduskulu töövaidluskomisjonis) ning advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vaidluse 5 (24)
2-14-16119 kohtuvälises menetluses summa 3 633.84 eurot. Kohtuvälise õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hageja on hagiavalduse punktis 2.3.13 kinnitanud, et hageja näol on tegemist juristiga. Seega omab hageja õigusteadmisi, mis võimaldasid tal oma nõudeid kohtueelses organis esitada ja kaitsta. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse allkirjastas hageja, mistõttu saab eeldada, et hageja oli avalduse ise koostanud. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana 10 Õigusbüroo PACTA OÜ arve nr 01/14/TR, mille kohaselt on Gaabriel Tavitsa poolt osutatud teenused seotud esindamisega Tartu Halduskohtus ning esindamisega töövaidlusasjas töövaidluskomisjonis kokku 400 eurot. Hagiavalduses viitab hageja, et õigusabileping oli sõlmitud vaid hageja esindamiseks Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonis. Seega ei ole hageja täpsustanud, kui suure osa moodustab õigusabikulu suurus esindamisel töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjoni menetlus on kohtueelne menetlus ning oluliselt lihtsam kui kohtumenetlus. Töövaidluskomisjoni menetlus ei eelda lepingulise esindaja, sh juristi/advokaadi olemasolu. Kuna hageja on hariduselt jurist, ei olnud hagejal vajadust lepingulise esindaja palkamisest seda enam, et hageja osales ise töövaidluskomisjoni istungil.
16.Hageja kohtuvälise õigusabikulu summas 3 633.84 eurot (21 tundi, arvestusega 140 eurot tund + käibemaks) ei ole ilmselgelt põhjendatud ega vajalikud. Põhjendatud ei ole advokaadibüroo poolt töövaidluskomisjoni otsuse (põhjendav osa 2 lk) analüüs 5 tundi ning kirjavahetus kliendiga 2 tundi. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse. Seega pole põhjendatud selle täiendav analüüs 5 tunni ulatuses. Põhjendamata on seejuures ka kliendiga kirjavahetus 2 tunni ulatuses. Lisaks on teadmata kirjavahetuse sisu. Põhjendamata on tegevus, mis on seotud „kliendilt saadud täiendavate materjalide analüüs“ mahus 1 tund. Kostjale ei ole teada, milliseid täiendavaid materjale on vaidlusaluses asjas kohtueelselt analüüsitud, mis omaks tähendust käesoleva vaidlusega. Põhjendamata on tegevus, mis on seotud kostja vastu nõude koostamises ja perspektiivi hindamises 3,5 tundi. Hageja ei ole põhjendanud nõude sisu ning kas selline nõue on kostjale esitatud. Kohtueelselt on hageja isiklikult allkirjastanud ja saatnud kompromiss ettepaneku. Kostja ei ole kohtuväliselt saanud hageja lepinguliselt esindajalt ühtegi nõuet. Põhjendamata on tegevus, mis on seotud memorandumi koostamisega mahus 8,5 tundi. Hageja ei ole põhjendanud memorandumi sisu ja eesmärki ning kuidas on see seotud käesoleva vaidlusega. Põhjendamata on tegevus, mis on seotud täiendava tagasiside andmisega kliendile mahus 1 tund. Hageja ei ole põhjendanud millega seoses on kliendile tagasiside antud ning kuidas on see seotud käesoleva vaidlusega.
17.Kostja vaidleb vastu hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Kostja ei ole rikkunud hageja isikuõigusi. Ebaõige on hageja väide, mille kohaselt tuleneb kostja uudislugude kontekstist ning teemapüstitustest, et viidatud etteheited on esitatud hageja kui füüsilise isiku ning mitte üksnes Eesti Mereakadeemia kui juriidilise isiku suhtes. Hageja on hagiavalduses esitanud väited, mida hageja esitas töövaidluskomisjonis pooltevahelises töövaidlusasjas. Seega on kommentaarid suunatud mitte hageja kui füüsilise isiku vastu vaid EMERA ja EMERA rektori vastu, kelleks oli hageja.
18.28.11.2013 Postimees online’s ja Aktuaalses Kaameras toodud väited ei ole esitatud hageja kohta. Kostja on viidanud uudises ainult mereakadeemiale, mitte aga hagejale. Nimetatud uudisest võib järeldada ainult seda, et mereakadeemias on toime pandud erinevaid finantsdistsipliinialaseid rikkumisi ning need on tuvastatud teenistusliku järelevalve käigus. Uudistest ei ole võimalik tuvastada isegi seda, kas taolised rikkumised pandi toime mereakadeemia struktuuri liikme poolt või pandi see toime mõne muu institutsiooni – näiteks kostja enda – poolt. Asjaolu, et hageja oli tol ajal EMERA juht, ei anna alust 6 (24)
2-14-16119 järeldada, et just tema on need rikkumised toime pannud. Seega on faktiväited esitatud avalikkusele impersonaalselt ning viidates vaid kostja allasutusele ning mitte ühelegi konkreetsele füüsilisele isikule. Kostja seisukohast ei ole vastava avalduse põhjal võimalik tuvastada, et kostja oleks kuidagi hageja kohta ebaõigeid andmeid esitanud.
19.Hagejal puudub alus nõuda kostjalt selliste andmete ümberlükkamist (hagiavalduse resolutsiooni p 4 toodud nõue) ning hageja oleks pidanud esitama hagi meediaväljaannete vastu. Kostja ei kontrolli seda, kas, millal ja mil viisil avaldatud andmed avalikkusele suunatud väljaandes või telesaates esitatakse. Tuginedes eeltoodule ja Riigikohtu lahendile asjas 3-2-1-95-05 oleks hageja pidanud oma nõude suunama meediaväljaannete väljaandjate vastu, mitte aga kostja vastu. Kostjal puudub võimalus hagi resolutsiooni punktis 4 esitatud nõudeid täita, mida hageja on ka ise põhimõtteliselt tunnistanud hagiavalduse p 2.3.8, kus on viidatud, et meediaväljaanne ei pruugi kostjal võimaldada ümberlükkava teate avaldamist isegi kui kostja seda tahaks ja kohus teda selleks kohustaks. Kehtiv õigus ei anna kostjale ka sellist nõudeõigust meediaväljaande vastu.
20.Töövaidluskomisjon ei ole oma otsusega kuidagi siduvalt tuvastanud, et viidatud faktiväited on valed. Töövaidluskomisjon otsustas antud vaidluses seda, et hageja poolseid töölepingu rikkumisi ei saa käsitleda olulistena, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist TLS § 88 lg 1 alusel olulise põhjuse tõttu. Töövaidluskomisjon tuvastas seejuures avaldaja enda poolt antud selgituste põhjal, et osa ülesütlemisavalduses esitatust vastas ka tegelikkusele. Seega kinnitab töövaidluskomisjoni otsus, et hageja rikkus oma töölepingut ning pani toime finantsdistsipliini rikkuvaid tegusid. Hageja seisukohta, et kostja esindajate esitatud konkreetsed faktiväited on valed, töövaidluskomisjoni otsus mingil viisil ei tõenda. Kostja esindajate poolt esitatud väited ei ole valeväited ning põhinevad EMERA-s toimunud teenistusliku järelevalve käigus avastatud puudustel. Teenistusliku järelevalve käigus on tuvastatud muuhulgas järgmised rikkumised, mis on välja toodud „Õiendis teenistusliku järelevalve läbiviimise kohta Eesti Mereakadeemias“, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri 28.11.2013 käskkirjaga nr
518.Asjaolu, et sellised puudused teenistusliku järelevalve käigus tuvastati, on tõendatav vastava käskkirja ja teenistusliku järelevalve tulemuste õiendiga. Järelevalve kokkuvõtte punktis 3.6 ja 3.10. on toodud välja, et EMERA on esitanud HTM-le kaks samade rekvisiitidega kuid erinevate sisudega dokumenti, mis tähendab, et üks nimetatud dokumentides on kehtetu ning kunstlikult ja õigusvastaselt loodud. Seni ei ole hageja järelevalve kokkuvõtte punktides 3.10. ja 3.6. toodud järeldusi ümber lükanud. Järelevalve kokkuvõtte punktides 3.1. – 3.14 on toodud välja erinevad finantsdistsipliini rikkumised hageja poolt koos vastavate õiguslike alustega. Hageja ei ole neid rikkumisi ümber lükanud. Töövaidluskomisjoni otsuse p 1 nähtub, et hageja isegi tunnistab vähemalt osade rikkumiste toimepanemist. Seega võib pidada õigeks Postimees online’s ja Aktuaalses Kaameras esitatud väidet: „Haridusministeerium avastas mereakadeemias läbi viidud teenistusliku järelevalve käigus hulgaliselt eelarve- ja finantsdistsipliini rikkumisi. Muu hulgas esitas akadeemia valeandmeid ja fabritseeritud dokumente“, samuti Äripäevas avaldatud väidet: „Rektor pole täitnud talle seadusega pandud kohustust kanda vastutust rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest“ ning Delfis avaldatud väidet: „Ministeeriumi teatel pole L täitnud talle seadusega pandud kohustust kasutada rahalisi vahendeid õiguspäraselt ja otstarbekohaselt ning esitas akadeemia tegevuse kohta järelevalve käigus eksitavaid andmeid“.
21.Kostja viidates VÕS § 1047 lg 3 leidis, et kui kohus loeb avaldatud andmed siiski valeandmeteks, andmete avaldaja ei vastuta kostja nende andmete avaldamise eest, kui nende andmete avaldamise suhtes oli õigustatud huvi ning kui nende andmete õiguspärasust kontrolliti piisava põhjalikkusega. Kui kohus 7 (24)
2-14-16119 siiski leiab, et avaldatud andmeid võib osaliselt pidada eksitavaks, siis rõhutab kostja, et meediaväljaannetes esitatud väited on leidnud piisavalt põhjendamist EMERA-s läbi viidud teenistusliku järelevalvemenetluse tulemuste näol ning kostja on täitnud oma käibekohustust piisaval määral. Teenistusliku järelevalve menetluse läbiviimine on sisuliselt kõige põhjalikum ja õiguslikult reguleeritud protsess võimalike rikkumiste tuvastamiseks.
22.Hageja töötas EMERA rektorina ehk juhtival ametikohal, mille jaoks on kehtestatud keskmisest kõrgemad eeldused ja ootused. Seega saab asuda seisukohale, et EMERA rektori ametikohal töötav isik on käsitletav ka avaliku elu tegelasena. Lähtuvalt oma ametikohast oli hagejal avalikkuse ees ka keskmisest suurem talumiskohustus.
23.Eelnevas menetluses kompromissi sõlmimine ei näita kostja pahatahtlikkust. Kostja ei mõista hageja süüdistusi halvakspaneva käitumise kohta. Kostja ei ole ühtegi õigusnormi ega VÕS § 1047 viidatud käibekohustust rikkunud ning on hageja suhtes käitunud õiguspärasel ning objektiivsel viisil, arvestades hageja poolt toime pandud rikkumisi haridusasutuse juhina ning avalikkuse õigustatud huvi EMERA-s kui avalikus asutuses toimuva vastu.
24.Hageja ei ole selgitanud, mil viisil mõjutas andmete avaldamine hagejat selliselt, et talle on tekkinud moraalne kahju.
25.Kostja palus lõpetada menetlus kaotatud töötasu nõudes summas 31 851,68 eurot TsMS § 428 lg 1 punkti 2 alusel; jätta hagiavaldus kahju hüvitise nõudes 4 033,84 eurot, viiviste nõudes ning ebaõigete väidete ümberlükkamiseks rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata.
HAGEJA SEISUKOHT
26.16. juunil 2014 esitatud seisukohas hageja leidis, et TVK otsusega jõustunud lahend samade poolte vahel samal alusel, kuid erineva hagiesemega menetluses. Nimelt langetas TVK otsuse avalduses, milles taotleti töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist (tuvastusnõue) ning seadusest tulenevalt hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 109 lg 1 kohane hüvitisnõue). TLS § 109 lg 1 nõue on töösuhetes rakendatav eriline sanktsioonilise iseloomuga kompensatsioon selle heastamiseks, et olenemata tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tühisusest selle kehtivus siiski lõpeb. Käesolevas asjas on hageja esitanud saamata jäänud töötasu nõude, mis on tulenevalt Riigikohtu käsitlusest lahendis nr 3-2-1-79-13 (p 32.3) lepingu rikkumisest tulenev võlaõiguslik nõue. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse p-s 2.17 on avaldaja väljendanud sõnaselgelt, et „seadusliku aluseta töölepingu ülesütlemisega on tööandja tekitanud töötajale ka kahju ja avalduse esitamisega ei loobu töötaja võimaliku kahjunõude esitamisest tööandja vastu“. Ka töövaidluskomisjon ei välistanud sellise nõude esitamist või reserveerimist. Töövaidluskomisjoni poolt TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks väljamõistetud hüvitist on hageja siiski arvestanud kahju kindlaksmääramisel, lähtudes VÕS § 127 lg-st 5. Kohtule esitatud lepingulist nõuet kostja vastu ei ole hageja varem esitanud (kuid on lubanud selle esitada), mistõttu ei ole selles osas tehtud jõustunud lahendit ning kostja taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata.
27.Hageja ei nõustu kostja aegumise kohaldamise taotlusega. Kuna tegemist on saamata jäänud töötasu nõudega, kohaldub ITVS § 6 lg 3 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Ka juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja esitatud nõue allub neljakuulisele aegumistähtajale, on nõue esitatud kohtule enne selle 8 (24)
2-14-16119 aegumist. Hageja hüvitisnõue tekkis ning aegumine algas alles TVK otsuse jõustumisel. Saamata jäänud töötasu nõude näol tegemist lepingu rikkumisest tuleneva nõudega ja seega algas nõude aegumistähtaja kulgemine mitte varem kui 31.12.2013 ka juhul, kui lugeda nõue sissenõutavaks muutunuks 28.11.2013. Järelikult polnud 14.04.2014 täitunud ka kostja viidatud neljakuulist aegumistähtaega. TLS § 110 sätestab, et kui töötaja esitas õigel ajal mh avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei aegu vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest sõltuvad töötaja nõuded enne, kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtud lahendi jõustumisest. Hageja saamata jäänud töötasu nõue oli sõltuvuses Töövaidluskomisjonile esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude lahendamisest. TVK otsus tehti 03.02.2014 ning jõustus ITVS § 25 lg 1 kohaselt 05.03.2014. Seega ei olnud hageja nõue hagiavalduse esitamise ajaks aegunud.
28.Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-13 väljendatud seisukohad annavad alust hagi rahuldada. Et hageja nõue kostja vastu ületab ITVS § 4 lg-s 11 sätestatud 10 000 euro suurust piirmäära, nõuab hageja saamata jäänud töötasu hüvitamist Töövaidluskomisjonis toimunud menetluse asemel hagimenetluses.
29.Asjaolu, et hageja näol on tegemist hariduselt juristiga ei saa välistada kostjal õigusabikulude hüvitamise kohustuse tekkimist. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-19-13 et „Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks“. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-7-08 (p 10) rõhutanud, et juriidilise hariduse olemasolu ei tähenda iseenesest veel seda, et menetlusosalise teadmised ja kogemused on kõigis erinevates õigusvaldkondades piisavad selleks, et ta oleks võimeline oma õigusi efektiivselt kaitsma.
30.Kostja on kohustatud hüvitama nii töövaidluskomisjonis kui ka halduskohtumenetluseks valmistumisel tekkinud kohtuvälised õigusabikulud. Hageja õiguste täieulatusliku kaitse huvides on hageja esitanud kaebuse ka Tartu Halduskohtule eesmärgiga tühistada haridus- ja teadusministri käskkiri nr 518, millega kinnitati „Õiend teenistusliku järelevalve kohta Eesti Mereakadeemias“. Kaebus jäeti haldusasjas nr 3-13-2487 käiguta hagejal kaebeõiguse puudumise tõttu. Hageja pidas halduskohtusse kaebuse esitamist vajalikuks nii käskkirja tühistamiseks kui ka eesmärgil välistada kostja poolt edaspidi esitatavad etteheited käskkirja tühistamiseks kaebuse esitamata jätmise osas. Kohtueelne menetlus on olnud hageja õiguste kaitseks vajalik ning põhjendatud.
31.Professionaalse õigusabi kasutamine töövaidluskomisjonis toimunud menetluses oli hageja õiguste kaitseks vältimatult vajalik. Käesoleval juhul oli tegemist tavapärasest töövaidlusest oluliselt keerukama õigusliku vaidlusega, mis eeldas mh käskkirjas ning õiendis sisaldunud faktiväidetele õigusliku tõlgenduse andmist ning mitmeid menetluslike aspekte, nagu näiteks edasistest nõuetest loobumise välistamine ja aegumistähtaegade korrektne arvutamine. Tulenevalt kostja poolt hageja suhtes meedias algatatud mustamiskampaaniast ning hageja isiku ründamisest, oli tegemist hageja jaoks sügavalt emotsionaalse vaidlusega, mis vältimatult eeldas objektiivse professionaalse õigusnõustaja palkamist.
32.Hageja kantud õigusabikulud on mõistliku suurusega. Hageja märgib, et kostjale eelnev kompromissi pakkumine, samuti nõuete korrektne ning konkreetne formuleerimine aitab käesolevas menetluses kokku hoida nii hageja kui ka kostja õigusabikulusid. Seejuures ei sätesta võlaõigusseadus ega kohtupraktika kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel nõuet, mille kohaselt professionaalse esindaja poolt koostatud kompromissettepanek ei tohiks olla esitatud esindatava poolt ja nimel. Samuti jäävad hagejale täiesti mõistmatuks kostja etteheited, mille kohaselt justkui välistaks õigusabikulude hüvitamist asjaolu, et ta ei tea hageja ning tema advokaadi vahel toimunud meilivahetuse sisu. Hageja juhib 9 (24)
2-14-16119 tähelepanu asjaolule, et viidatud meilivahetuse sisu on konfidentsiaalne ning ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, liiatigi veel vastaspoolele käimasolevas kohtumenetluses.
33.Postimees online-is avaldatud artikli ja Aktuaalse Kaamera uudisloo puhul on tsiteeritud haridusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsleri Indrek Reimandi sõnu konkreetselt H L suhtes. Eelnevast on ilmne, et kostja poolt avaldatuga on rahaprobleemide esinemine ja valeandmete esitamine seotud hageja isikuga.
34.Riigikohus on lahendis 3-2-1-95-05 (p 25) leidnud, et „avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kolleegium nõustub hagejaga, et meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Kuigi viimane ei ole nt ajaleheartikli avaldaja, saab ta olla andmete muus vormis avaldaja. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat. Osundatud sätetest ei tulene, et isik kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seega on kohtud õigesti leidnud, et ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest võib vastutada samuti isik, kes esitab andmed meediaväljaandele“. Käesoleval juhul on kõik andmed käsitletava teema kohta avaldanud meediale kostja. Kostja on avaldanud 28.11.2013 pressiteate, milles sisalduvad kõik erinevates meediaväljaannetes avaldatud faktid ja seisukohad. Samuti on kostja ebaõigeid faktiväiteid avaldanud intervjuu teel Aktuaalse Kaamera 28.11.2013 uudistesaates. Eelneva põhjal on ka sisuliselt vale kostja avaldatud seisukoht, mille kohaselt viimane ei kontrolli seda, et kas, millal ja mil viisil avaldatud andmed avalikkusele suunatud väljaandes või telesaates esitatakse, kuna väljaanded on esitatud andmete osas parafraseerinud ja tsiteerinud kostja poolt avaldatud pressiteadet. Samuti ei esine iseenesest takistusi hageja ümberlükkamise nõude täitmisel. Kostjal on võimalik nõue täita läbirääkimiste teel meediaväljaannetega või neil vastavasisulise ja vastava paigutusega reklaami ostmise teel.
35.Kostja poolt avaldatud faktiväidete sisuline ebaõigus tuleneb üheselt TVK otsusest. Kostja üritas Töövaidluskomisjonis toimunud menetluses nendele samadele faktiväidetele tuginedes tõestada, et hageja töölepingu ülesütlemine ei ole tühine. Valeandmete esitamise ja fabritseerimissüüdistuse tõelevastavuse korral oleks see ka õnnestunud. Seega on samu faktiväiteid poolte vahel toimunud menetluses TVK poolt juba hinnatud. Ka juhul, kui kohus leiab, et faktiväidete tõele mittevastavus pole tõestatud siduvalt, on TVK otsuses antud hinnangud käsitletavad vähemalt tõendina käesolevas menetluses. Erinevalt kostja väidetust ei ole kostja poolt esitatud Õiendiga „tõestatud“, et Õiendis viidatud rikkumised tegelikult aset leidsid. Seejuures on kostja üritanud kohut eksitada, väites et hageja ei ole rikkumisi ümber lükanud (p 2.30) ja et kostjal puuduvad tõendid hageja poolt rikkumiste esinemisele vastu vaidlemise kohta (p 2.31). Hageja vaidles Õiendis sätestatule vastu juba enne töölepingu ülesütlemist. Ka Postimehe 28. novembri artiklis „Mereakadeemia ajutiseks juhiks saab R L“ on I R lausunud, et „Täna oli tal kaasas pakk pabereid, mille ta meile üle andis. Kahjuks ei ole me jõudnud neid veel üle vaadata“. Hageja selgitab, et „pakk pabereid“ oli temapoolsed selgitused ning vastuväited Õiendis märgitule. Samuti on hageja vastuväited Õiendis märgitule esitatud H L avalduses Töövaidluskomisjonile. Õiendi suhtes esitatud selgituste kättesaamine kostja poolt nähtub ka Haridusja Teadusministeeriumi dokumendiregistri kirjest kirja nr 7-3/13/5525-16 registreerimise kohta 29.11.2013
36.Hageja tõi välja Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märgitud vastuväited Õiendiga leitud „rikkumistele“. Hageja ei pea iseenesest mõistlikuks käesolevas menetluses kõigi eeltoodud etteheidete 10 (24)
2-14-16119 peensusteni läbivaidlemist. Eelkõige omavad käesolevas menetluses suurt tähendust väidetavat dokumentide fabritseerimist ja valeandmete esitamist puudutavad etteheited, millele kostja laimukampaania põhineb. Viidatud etteheidete osas on kostja tegevus seejuures eriti pahatahtlik, võttes arvesse asjaolu, et juba Õiendi koostamise käigus avaldati kostjale EMERA poolt dokumentide koostamise tegelikud asjaolud. Sama on korratud ka hilisemas suhtluses hageja ja kostja vahel. Samuti omavad käesolevas menetluses tähtsust väidetavad eelarvedistsipliini rikkumised ulatuses, milles kostja väidete tõesuse korral oleks kostja poolsed väljaütlemised õigustatud. Siiski on eelnevalt esitatust ilmne, et väidetavad rikkumised EMERA-s on otsitud, sisulisi rikkumisi ei esinenud ning majanduslikud probleemid on põhjustatud eelkõige kostja käitumise poolt. Samas möönab hageja, et käimasoleva menetluse eesmärgiks ei ole EMERA rahastamisprobleemide süvauuring. Seega lähtub hageja kostja väidetest, mille kohaselt on avastatud „hulgaliselt rikkumisi“ ja rahalisi vahendeid on kasutatud õigusvastaselt, leides, et tegemist on niivõrd tugevalt formuleeritud süüdistustega, et nende õigustamiseks peaksid rikkumised on ilmselged ka asjaga põgusalt tutvunud kolmandale isikule. Selliseid tõendeid ei ole kostja aga esitanud. Vastupidiselt Õiendis märgitule on aga EMERA uue rektori juhtimise all leidnud, et rikkumised eelneva rektori tegevuses puudusid. Nii on EMERA-s juurutatud kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9001:2008, mille eesmärgiks on muuhulgas „veenduda kas asutuse tegevus on seaduspärane“. EMERA rektor hindas asutuse 2013. aasta tegevust sisekontrollisüsteemi alusel rahuldavaks. Seega on ka EMERA ise leidnud, et asutuse tegevus oli 2013. aastal seaduspärane.
37.On fakt, et kostja ei ole enne andmete avaldamist neid piisavalt kontrollinud, kuigi tal oli selleks võimalus ning tal pidi olema alus nende õigsuses kahelda. Kostjale oli nii Õiendi koostamise kui ka selle avaldamise ajal teada vähemalt hageja vastuväidete põhisisu. Viidatud vastuväiteid ei arvestatud, andmata samas selle kohta ka põhjendusi. Lisaks eeltoodule juhib hageja tähelepanu ka asjaolule, et kostja jätkas samasisuliste väidete levitamist ka ligi kuu aega pärast hageja vallandamist, Äripäeva 19.12.2013 artiklis „Jaguarimees lasi akadeemia võlgadesse“. Samuti on vastavasisuline pressiteade endiselt üleval kostja kodulehel. Seega puudub alus kohaldada VÕS § 1047 lg-t 3. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
38.Alusetu on kostja seisukoht, mille kohaselt EMERA rektori ametikohaga kaasnevad kõrgemad eeldused ja ootused toovad kaasa EMERA rektori klassifitseerimise avaliku elu tegelaseks. Avaliku elu tegelane on isikust lähtuv, mitte ametikohaga kaasnev määratlus. Samuti ei oma isikule avaliku elu tegelase staatuse andmisel mingit rolli tema tegevusele esitatavad nõuded. Asjakohatu on ka kostja käsitlus moraalse kahju tekkimise tõendamisest. VÕS § 134 lg 2 näeb isiku au teotamise puhuks ette isiku vabastamise tõendamiskoormisest. Nii sätestab viidatud norm, et kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kahju hüvitamise kohustus on tekkinud juba õigusvastaselt isiku õigusi rikkunud teo toimepanemisega, mis silmnähtavalt ja oluliselt kahjustas hageja mainet. Seega tuleb hagejale hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma kohtu õiglasel äranägemisel.
TÄIENDAVAD SEISUKOHAD. NÕUDE TÄPSUSTUS
39.10. juulil 2014 esitatud ja 08. detsembril 2014 esitatud seisukohas kostja ei nõustunud hageja seisukoha ja palus jätta hagi rahuldamata.
40.15. oktoobril 2014 esitatud arvamuses hageja ei nõustunud kostja väidetega.
11 (24)
2-14-16119
41.08. detsembril 2014 esitatud seisukohas teatas hageja, et ta on teinud järelepärimised Postimehele, Äripäevale, Aktuaalsele Kaamerale ja Delfile, millele kõik meediaväljaanded (v.a Delfi) on vastanud, et nad oleksid valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi pöördumise peale avaldama teate ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta. Delfi ei ole järelepärimisele vastanud, kuid hagejale teadaolevalt on Delfi varasemas praktikas avaldanud tasulisi artikleid või reklaami vastava pöördumisega. Lähtudes eeltoodust täpsustab hageja oma nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamise osas selliselt, et kostja on meediaväljaannete ees kohustatud tegema kõik endast oleneva omal kulul ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse avaldamiseks. Kui kostjast mitteolenevatel asjaoludel mõni meediaväljaanne avalduse avaldamisest siiski keeldub, saab kohtulahendi lugeda kostja poolt täidetuks, kui ta esitab hagejale andmed oma tegevuse kohta meediaväljaande poole pöördumisel, millest nähtub, et teate avaldamata jätmine oli väljaspool kostja mõjusfääri.
42.Hageja on esitanud VÕS) § 115 lg 1 ja 128 lg 4 alusel kahju hüvitamise nõude, mis seisneb saamata jäänud tulus, mille hageja oleks teeninud perioodil 29.11.2013 kuni 31.12.2015. Hageja on hagiavalduse punktis 2.1.7 esitatud arvestusest nähtuvalt arvestanud nõutavast kahjust maha TVK poolt välja mõistetud hüvitise, samuti tulu, mille hageja nimetatud perioodil teenib ning tõenäoliselt teenitava tulu. Hageja on kahju arvestamisel lähtunud sellest, et alates 01.09.2014 teenib ta tõenäoliselt tulu 1 500 eurot kuus. Hageja täpsustab oma nõuet tulenevalt sellest, et ta on sõlminud Tallinna Ülikooliga perioodiks 01.06.2014 kuni 31.05.2015 tähtajalise töölepingu, mille alusel ta saab igakuiselt töötasu 1 610.24 eurot. Tulenevalt sellest, et Tallinna Ülikooli soovil on sõlmitud tööleping konfidentsiaalne, hageja töölepingut ennast kohtumenetluses ei esita, vaid tõendab oma sissetulekute suurust palgalehe ja maksedokumentidega. 72. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista kahju, mis seisneb saamata jäänud tulus kogu perioodi eest, mil poolte vahel sõlmitud tööleping oleks pidanud kehtima ja hageja oleks olnud õigustatud teenima tulu 2 879,07 eurot kuus. Seega on hageja nõude suuruseks 26 028.80 eurot, s.o 72 168.69 eurot (saamata jäänud töötasu 29.11.2013-31.12.2015, 2 879.07 x 25 kuud ja 2 päeva), millest tuleb VÕS § 127 lg 5 kohaselt maha arvata muul viisil teenitav tulu ning juba hüvitatud kahju kokku summas 40 317.01 eurot, s.h TVK otsusega hüvitatud 8 637.21 eurot (2 879.07 x 3), Tallinna Ülikoolist perioodil 27.01.2014 - 08.05.2014 teenitav tulu 7 680 eurot (1 200 + 2 400 + 3 240 + 840), perioodil 01.06.2014-31.05.2015 teenitav tulu 19 322,88 eurot (1 610.24 x 12 ) ja perioodil 01.06.2015 -31.12.2015 tõenäoliselt teenitav tulu 10 500 eurot (1 500 x 7). Kui kohus piiraks kahju hüvitise arvestamise perioodi lähtudes kohtuistungi toimumise või kohtulahendi tegemise ajast ja osa hagejale tekkinud kahju jääks selle tõttu käesolevas asjas tehtava kohtulahendiga välja mõistmata, siis sunniks see hagejat veelkord kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöörduma. Selline lahendus ei ole ökonoomne ja menetlusosaliste huve arvestav ning tekitas poolte vahelistesse suhetesse täiendavat ebaselgust õigusrahu saavutamise asemel.
43.Riigikontrolli aruande kohaselt avastati rikkumisi enam kui 40% kostja haldusalasse kuuluvates asutustes. Eelnev ilmestab hageja hinnangul seda, et kostja tegevus oli kantud üksnes soovist hagejast vabaneda ega olnud objektiivsetel alustel põhinev. Kostja pahatahtlikke motiive tõendab asjaolu, et EMERA-s läbiviidud teenistusliku järelevalve 28.11.2013 õiendit ei ole kostja kasutanud mis tahes muuks otstarbeks, selle alusel väidetavalt tuvastatud rikkumiste kõrvaldamise osas ei ole läbi viidud järelkontrolli ega tehtud mis tahes muid toiminguid.Kostja teabenõude vastusest saab üheselt järeldada, et pärast hageja töölepingu lõpetamist oli kostja oma eesmärgi saavutanud ning edasisteks toiminguteks polnud enam vajadust. Kui Õiendis märgitud rikkumised oleksid tõepoolest aset leidnud ja olnud sedavõrd jämedad nagu väidab kostja, siis ilmselgelt oleks riigiasutus astunud kohaseid samme tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks ja selle üle järelevalve teostamiseks. Eelnevat ei ole kostja aga 12 (24)
2-14-16119 teinud. Arvestades kostja käitumist ei esine mis tahes kahju nõuet (sh mittevaralise kahju nõuet) piiravaid asjaolusid VÕS §-de 139 ja 140 või muul alusel.
44.Kostja poolt meediaväljaannete vahendusel läbiviidud laimukampaania tõttu ei ole hagejat kutsutud enam avalikel üritustel esinema, ta on kaotanud mitmed võimalused erialaste kommentaaride ja artiklite avaldamiseks ning on kaotanud oma laitmatu maine ja reputatsiooni kolleegide silmis. Tegemist on hagejale sügavalt emotsionaalse ja raskeid läbielamisi põhjustanud intsidendiga, milleks puuduvad igasugused mõistlikud objektiivsetest asjaoludest lähtuvad alused. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks avaldanud meediaväljaannetele täielikud ja tõesed andmed.
KOHTUISTUNGID
45.Kohus arutas asja 06.11.2014 toimunud eelistungil. Eelistungil muu hulgas tegi kohus pooltele ettepaneku vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. Samuti tegi kohus hagejale ettepaneku andmete ümberlükkamise nõude osas meediaväljaannete kaaskostjatena menetlusse kaasamise kaalumiseks.
46.26. jaanuaril 2015 toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindajad jäid hagi juurde. Hageja selgitas, et pöördus esmalt töövaidluskomisjoni, sest tegemist oli ökonoomilise otsusega, kui hageja ei välistanud täiendavat nõuet. Töövaidluskomisjoni pöördumise ajal ei olnud hagejal esitatud kahjunõuet. Hagejale tekkis kahju põrast seda, kui töövaidluskomisjon tegi otsuse. Hagejale tekkinud kahju seisneb saamata jäänud töötasus. Hageja selgitas, et esitatud nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Samuti selgitas hageja, et tegi kõik, et õiendit vaidlustada. Kui töövaidluskomisjon tunnistas oma otsuse resolutiivosas lepingu ülesütlemise tühiseks, siis tunnistas valeks argumendid, mis lepingu ülesütlemise põhjustasid. Muudeti võimatuks hageja vastuväidete esitamise võimalus õiendile. R L puudusid teadmised, ta ei saanud neid väiteid seal ümber lükata. Hageja sümboolse moraalse kahju summa on umbes 3 000 eurot. Tema moraalsed kannatused seisnevad selles, et tal ei ole enam endist suhtlusringkonda, avalikkuse ees tehti ta valetajaks, ta on kulutanud energiat ja närve ning peab tarbima rohtusid. Esitatud artiklitest on hagejale tekkinud hingeline ja moraalne kahju. Valeandmete ümberlükkamise nõudega palub hageja, et kohus kohustaks kostjat pöörduma väljaannete poole ja esitama ümberlükkamise. Kostja peab tegema vajalikud toimingud andmete ümberlükkamiseks. Hageja võtab riski, et kui kostja pöördub väljaannete poole ja väljaanded ei avalda neid.
47.Kostja esindaja vaidles hagile vastu. Kostja selgitas, et kui hageja on öelnud, et talle piisab, et kostja pöördub meediaväljaannete poole, kuid kui see eesmärki ei saavuta, siis on ka see aktsepteeritav. Miks nad kulutavad aega, kui see tegelikkuses ei ole eesmärk. Muus osas jäi kostja esindaja kirjalike seisukohtade juurde. Kostja on seisukohal, et kahju nõude puhul on tegemist sama nõudega, mis sai töövaidluskomisjoni menetluses lahendatud ning kohus ei saa seda enam lahendada. Hageja oli see kes taotles, et tööleping lõpetataks TLS § 107 alusel. Hagejal oli võimalus mitte taotleda lõpetamist ning paluda ennistamist. Vastaspool oleks ise teinud vastava taotluse ja siis oleks hageja saanud nõuda saamata jäänud töötasu. Kostja on seisukohal, et kahjunõude, saamata jäänud tulu osas tuleb kohtul menetlus lõpetada. Kostja on seisukohal, et moraalset kahju ei ole hagejal tekkinud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
48.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 13 (24)
2-14-16119 Kahju hüvitamise nõue
49.H L (hageja) ja Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, edaspidi kostja) vahel 14.12.2010 määratud tähtajaks sõlmitud töölepingu nr 971 alusel 01.01.2011 asus hageja kostja juurde tööle Eesti Merekaitseakadeemia (edaspidi EMERA) rektori ametikohale tähtajaga kuni 31.12.2015 (I kd, t. lk. 14, 15). Enne lepingu sõlmimist, s.o 13.09.2010 kuulutas kostja avaliku konkursi EMERA rektori ametikohale (II kd t.lk. 71). Haridus- ja Teadusministri 23.12.2010 käskkirjaga nr 279p rakenduskooli seaduse § 7 lg 1 alusel ning lähtudes EMERA rektori valimiskogu istungi 25.11.2010 protokollist kinnitati EMERA rektoriks H L alates 01.01.2011 kuni 31.12.2015 (I kd t.lk. 16). 28.11.2013 ütles kostja erakorraliselt üles hagejaga sõlmitud töölepingu. Hageja esitas avalduse Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks, töölepingu töötaja algatusel lõpetatuks lugemiseks ja hüvitise saamiseks. Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 03.02.2014 otsusega nr 4.4-1/2964 tunnistati töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg. 1 alusel tühiseks, loeti, et tööleping ei lõppenud tööandja poolse ülesütlemisega, lõpetati tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.11.2013 ning mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu 8 637.21 eurot ulatuses ja sellele lisanduv viivis (I kd t.lk. 23-29). Hagiavalduse kohaselt TVK otsus jõustus 05.03.2014. Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
50.Kuna töölepingu ülesütlemine on tühine, siis leiab hageja, et kostja õigusvastase tegevusega on hagejale tekitatud kahju kaotatud töötasu näol, mille väljamõistmise õigus on hagejal tekkinud lisaks TVK otsusega väljamõistetule. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas: 1) kaotatud töötasu on käsitletav kahjuna; 2) kas töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 sätestatud maksimaalmääras hüvitise väljamõistmine välistab kaotatud töötasu väljamõistmiseks esitatud haginõude kohtus menetlemist ja nõude rahuldamist; 3) kas kaotatud töötasu nõudmise õigus on välistatud, kui töötaja seda nõuet koos töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise nõudega ei esita.
51.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 87 järgi töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes samas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TVK ei ole tuvastanud, et kostjapoolse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli TLS § 87 ja § 89 sätestatud mõjuv põhjus, s.o tööandja majanduslikud raskused. Kuna TVK on tuvastanud, et hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine oli tühine, siis ei lõppenud poolte vahel sõlmitud tööleping tööandjapoolse ülesütlemisega. TLS § 109 lg 2 tulenevalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Käesolevas vaidluses on poolte vahel sõlmitud tööleping lõpetatud TVK otsusega alates 28.11.2013.
52.TVK-le esitatud avalduse resolutsiooni punktis 2 on töötaja palunud lugeda 14.12.2010 sõlmitud tööleping nr. 971 lõppenuks ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, so alates 28.11.2013 (I kd t. lk. 45-58). Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et kuna töötaja on esitanud TVKle nõude töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseks, siis puudub alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Riigikohtu Üldkogu on 14.05.2014 otsuse nr 3-2-1-79-13 punktis 35 sedastanud, et „TLS § 107 lg 2 kohaldamise eelduseks on nii tööandja taotlus kui ka TLS § 109 lg 1 alusel töötajale hüvitise maksmine, välja arvatud juhul, kui töötaja on avaldanud, et ta ei soovi hüvitist“. Kuna hageja oli TVK-le esitatud avalduse resolutsiooni punktis 3 esitanud ka nõude TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 14 (24)
2-14-16119 8 637.21 eurot saamiseks ja hüvitis selles summas tööandjalt ka välja mõistetud, siis TVK-l puudus alus töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamata jätmiseks.
53.Riigikohtu Üldkogu on 14.05.2014 otsuse nr 3-2-1-79-13 punktis on leidnud, et „ ... TLS § 107 lg 2 kui abinõu on mõõdukas, sest TLS § 109 lg 1 hüvitise koosseisus hõlmatavad hüvitise liigid ja töötaja menetluslikud tagatised ning töötukindlustushüvitis ja tööturuteenused tasakaalustavad töötajale TLS § 107 lg-ga 2 kaasnevaid negatiivseid tagajärgi piisaval määral“. Samas hageja kasuks TLS § 109 lg 1 sätestatud maksimaalmääras hüvitise väljamõistmine ei tähenda, et selle tõttu ei saa töötajal enam muid nõudeid tööandja vastu tekkida. Eelviidatud Riigikohtu Üldkogu otsuse punktis 32.2. on toodud, et „TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Üldkogu arvates ei pruugi ainuüksi kolme kuu keskmine töötasu olla töötajale piisav hüvitis selle eest, et tööandja oli töölepingu üles öelnud ebaseaduslikult. Samas sätestab TLS § 109 lg 1 teine lause, et töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Seega, kuigi töösuhte lõpetamisel TLS § 107 lg 2 alusel ei ole jäetud töövaidlusorganile kaalumisruumi, on seadusandja TLS § 109 lg 2 teise lausega jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Töövaidlusorgan võib kalduda kõrvale töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitisest ja hüvitist kas vähendada või suurendada“. Sama otsuse punkti 32.3 kohaselt „TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i
7.peatüki sätteid. Üldkogu leiab, et töövaidlusorganil on võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks on TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab TLS § 109 lgs 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju“.
54.Eeltoodust tulenevalt hageja kaotatud (saamata jäänud ja saamata jääv) töötasu on käsitletav kahjuna. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et kuna hageja töövaidluskomisjonile kahju hüvitamise nõuet ei esitanud, siis ei ole hagejal enam õigust kahju hüvitamist nõuda. TLS-s ei sätet, mis reguleeriks töölepingust tuleneva kahju hüvitamist. Seega kohalduvad töölepingust tulenevate kahju hüvitamisele ja kahju aegumisele VÕS sätted. VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 tulenevalt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kostja ei oleks töölepingut rikkunud ja seda ebaseaduslikult üles öelnud, oleks hagejal võimalik kuni 31.12.2015 teha lepinguga kokkulepitud tööd ja saada lepinguga ettenähtud töötasu.
55.Õiged on kostja väited, et hageja nõude aegumisele ei kohaldu individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 3 toodud töötasu nõude esitamise tähtaega kolm aastat. Samas ei nõustu kohus kostja väidetega nõude aegumise kohta, sest leiab, et asjas ei ole kohaldatav ITVS § 6 lg 15 (24)
2-14-16119 1, mille kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Poolte vaidlus põhineb töölepingul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TLS § 110 alusel, kui töötaja esitas õigel ajal hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei aegu vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest sõltuvad töötaja nõuded enne, kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtud lahendi jõustumisest. Seega isegi kui eeldada, et TsÜS § 146 lg 1 sätestatud üldist tähtaega töölepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumisele ei kohaldu, kohaldub sellise nõude aegumisele TLS § 110 lg 1 kui erisättes sätestatud aegumistähtaeg. TVK tegi otsuse hageja nõudes 03.02.2014, otsus jõustus ITVS § 24 lg 1 ja § 25 lg 1 tulenevalt jõustus 05.03.2014. Hagi on esitatud kohtule 14.04.2014, s.o enne nõude aegumist.
56.VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Sama paragrahvi 6. lõike esimese lause kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 4 tulenevalt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. 57.Töölepingu punkti 4.1 järgi oli hageja töötasu suuruseks 45 000 krooni (s.h põhipalk 43 500 krooni, millele lisandus tasu doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni eest 1 200 krooni) ehk 2 876.02 eurot kuus. Pärast töölepingu ülesütlemist on hageja asunud käsunduslepingu alusel töötama Tallinna Ülikooli (I kd t.lk. 37-39), kus ta on saanud ajavahemikus 27.01.2014 - 08.05.2014 tasu brutosummas 7 680 eurot (1 202 + 2 400 + 3 240 + 840). Perioodil 01.06.2014 - 31.05.2015 teenib ta tulu brutosummas 24 000 eurot (2 000 x 12, II kd t.lk. 66). Hageja on selle ajavahemiku eest teenitava tulu arvestanud netosummas 19 322.88 eurot (1 610.24 x 12 ), mis on põhjendamata. Kahjuhüvitis on tulu, millelt tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 alusel tuleb samuti maksta tulumaksu. Ka ülejäänud hageja kahjuhüvitise arvestused on toodud koos tulumaksuga. Hageja andmete kohaselt alates 01.06.2015 kuni 31.12.2015 tema tõenäoliselt teenitava tulu suuruseks on 10 500 eurot (1 500 x 7). Lisaks sellele on tema kasuks TVK otsusega välja mõistetud kolme kuu keskmine töötasu brutosummas 8 637.21 eurot. Kokku välja mõistetud, teenitud ja tulevikus teenitavad tasud 50 817.21 eurot (7 680 + 24 000 + 10 500 + 8 637.21). Tähtajalise töölepingu kehtivuse ja selle järgi töötamise korral oleks hageja saanud kuni 31.12.2015 teenida brutosummas 72 037.45 eurot s.o 29.11.2013 1 (ühe) päeva eest 136.95 eurot (2 876.02 : 21 x 1) ja 25 kuu eest 71 900.50 eurot (2 876.02 x 25). Pärast hageja poolt saadud või tulevikus teenitava tulu maha arvamist on hagejal tekkinud varaline kahju, s.o saamata jäänud ja tulevikus saamata jääv tulu 21 220.24 eurot (72 037.45 - 50 817.21). Kohus peab põhjendatuks selles ulatuses hagi varalise kahju hüvitamise osas rahuldada.
58.Tulevikus tekkiva kahju suuruse väljatoomisel on kohus lähtunud käesoleva lahendi tegemise ajal kohtu kasutuses olevatest andmetest. Kohtu arvates oleks mõistlik arutada tsiviilasi ja teha asjas lõpplahend alles pärast 01.01.2016, sest alles selleks ajaks selguks hageja poolt tulevikus teenitava töötasu täpne suurus. Samas menetlusosalised ei ole asja arutamise edasilükkamist taotlenud. Nad on nõustunud tsiviilasja lahendamisega ja asjas lõpplahendi tegemisega. Hageja on juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et kui kohus piiraks kahjuhüvitise arvestamise perioodi lähtudes kohtuistungi 16 (24)
2-14-16119 toimumise või kohtulahendi tegemise ajast, sunniks see hagejat veelkord kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöörduma. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui tulevikus, s.o pärast 26.01.2015 kohtuistungi toimumist hageja teenitav tegelik töötasu suureneb tema poolt kohtule esitatud andmetest tulenevast tasust, siis rikastub hageja kostja arvelt alusetult summa võrra, mille võrra käesoleva otsusega osutub hageja kasuks rohkem väljamõistetuks. Kui pooled vaidlustavad käesoleva kohtulahendi muu hulgas tuginedes TsMS § 436 lg 2, lg 3, et kohtulahend ei ole piisavalt kontrollitav tulevikus, peavad nad tõendama, mis nende arvates oleks tulevikus tekkiva kahju õige suurus.
59.Kohus ei nõustu kostja väidetega tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetamise vajaduse kohta. TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kuna käesolevas vaidluses poolte vahel ei ole jõustunud lahendit kohtueelses menetluses kahju hüvitamise nõude lahendamise kohta, lahendab kohus poolte vaidluse sisuliselt.
60.VÕS § 82 lg 5 esimese lause järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. TLS § 84 lg 1 tulenevalt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Selle sätte alusel loeb kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu on sissenõutavaks muutunud alates 05.03.2014. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o 14.04.2014. VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel viise summas 1 505.58 eurot. Viivise arvestab kohus järgnevalt: 14.04.2014 - 30.06.2014 77 päeva x 21 220.24 eurot x 0.023% (s.o 8.25% : 365 päeva) = 375.81 eurot 01.07.2014 - 31.12.2014 184 päeva x 21 220.24 eurot x 0.022% (s.o 8.15% : 365 päeva) = 859.00 eurot 01.01.2015 – 27.02.2015 58 päeva x 21 220.24 eurot x 0.022% (s.o 8.05% : 365 päeva) = 270.77 eurot Alates 28.02.2015 kuni otsuse täitmiseni tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis kuni põhinõude 21 220.24 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõue
61.Hageja nõuab VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3 ja § 113 1 lg 1, lg 2 alusel enne kohtumenetlust tekkinud õigusabikulude väljamõistmist summas 4 033.84 eurot, s.h hageja esindamise eest TVK-s ja halduskohtumenetluses 400 eurot ning TVK otsuse ja teiste asja materjalide analüüsi, nõupidamiste ja kirjavahetuse, HTM-i vastu nõude koostamise perspektiivi hindamise jne 21 tunni eest 3 633.84 eurot.
62.VÕS § 113 1 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist, mille 1. lõike sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 113 1 lg 2 järgi, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Hageja ei väida, et tema kohtuvälised õigusabikulud olid seotud TVK otsusega väljamõistetud summa sissenõudmisega, s.o kostja poolt TVK otsuse mittetäitmise tõttu tekkinud kuludega. Kohus leiab, et hagejal oleks võimalik § 113 1 alusel nõuda kostjalt välja seoses TVK vaidlusega tekkinud õigusabikuulude kulude väljamõistmist, kui ta vastavalt TsMS § 230 lg 1 tõendaks, milline osa hagejale 02.01.2014 esitatud arvest nr 01/14/TR (I kd t. lk. 40) 400 eurost oli tekkinud TVK vaidlusega seoses. Hageja esitas TVK-le avalduse ise, mitte esindaja vahendusel. Seega hagejal ei ole võimalik nõuda kostjalt välja avalduse esitamisega seoses tekkinud kulusid. Hagejat esindas TVK-i istungil TsMS § 218 17 (24)
2-14-16119 lg 1 p 2 sätestatud lepinguline esindaja, kuid arvest ei ole võimalik välja lugeda, kas see sisaldas ka tulevikus hageja TVK istungil esindamise kulud ning milline osa arvel toodud summast esitati TVK istungile kulunud esindaja aja eest. Kuna ei ole esitatud ka tõendeid TVK istungi aja pikkuse kohta, siis ei saa kohus ise selle aja eest mõistlikku tasu arvestada. Kostja mittenõustumise ja hageja poolt tõendamata jätmise tõttu ei kuulu TVK vaidlusega seotud kulusid kostjalt väljamõistmisele.
63.Hageja 02.01.2014 arve nr 01/14/TR sisaldab ka tasu hageja esindamise eest halduskohtumenetluses. Käesoleva otsuse punktis 72 on tuvastatud, et halduskohtule esitatud hageja kaebus on tagastatud. Hageja ei ole tõendanud, milline osa arvest on halduskohtumenetlusega seoses tekkis. Halduskohtumenetlus ei ole kostjale kohustusi tekitanud. Sellepärast puudub alus ka halduskohtumenetlusega seotud kulude kostjalt väljamõistmiseks.
64.VÕS § 128 lg 3 tulenevalt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagejal oli võimalik ITVS § 4 lg 1 p 1 ja p 2 tulenevalt pöörduda nõudega kas töövaidluskomisjonisse või kohtusse. Olukorras, kus hageja on esitanud nõuded, millised ületavad ITVS § 4 lg 1 1 sätestatud piirmäära 10 000 eurot, ei saa enne hagi esitamist tekkinud kulusid pidada mõistlikeks. Kohus ei nõustu hageja enne kohtumenetlust tekkinud kulude kahjuna väljamõistmise nõudega, sest hageja ei ole tõendanud, kuidas tema poolt enne hagi esitamist tehtud õigusabi kulud on vähendanud kahju tekitamist või on kahju ära hoidnud. Menetluses ei ole tõendatud, et tänu hageja kohtueelsetele pingutustele, muutus käesoleva tsiviilasja menetlus suhteliselt kergemaks ja menetlusosalistel tekkisid menetluskulud tunduvalt väiksemas ulatuses. Hageja on ise kinnitanud, et saanud TVK-le kahju hüvitamise nõuet esitada. Seega ei saa hageja väita, et käesolevas menetluses esitatud nõue ja nõude suurus oli selge ja kuulus kostja poolt täitmisele ka ilma hagi esitamata. Kostja on riigiasutus, kes ei saa ilma tema kahjuks tehtud lahendita midagi riigi eelarvest välja maksta. Hagejal nõude tekkimise ja nõude suuruse tuvastamise eelduseks on TVK-le avalduse või kohtule hagi esitamine. Olukorras, kus hageja on esitanud käesoleva menetlusega seotud menetluskulude nimekirja ja menetluses kantud kohtukulude kandmise lahendab kohus vastavalt seadusele, puudub alus hagejale tema poolt väidetavalt 21.03.2014 arve nr 1422042 alusel tasutud 3 633.84 eurot hüvitamiseks. Andmete ümberlükkamiseks kohustamise nõue
65.Hagiavalduse juurde lisatud Postimees online 28.11.2013 artiklis „Mereakadeemia uueks juhiks saab prorektor R L“ avaldatud informatsiooni kohaselt „Haridusministeerium avastas mereakadeemias läbi viidud teenistusliku järelevalve käigus hulgaliselt eelarve- ja finantsdistsipliini rikkumisi. Muu hulgas esitas akadeemia valeandmeid ja fabritseeritud dokumendi“ (I kd t.lk.17). Samasisuline informatsioon on avaldatud ka Eesti Rahvusringhäälingu poolt samal päeval uudiste programmis Aktuaalne Kaamera (xxxx 14 min 03 sek - 15 min 16 sek, I kd, t.lk 18). Äripäev online 19.12.2013 artiklis on avaldatud, et „Teenistusliku järelevalve käigus tuvastati hulgaliselt eelarve- ja finantsdistsipliini rikkumisi. Kooli raha- ja eelarveasjad olid korrast ära ning rektor pole täitnud talle seadusega pandud kohustust kanda vastutust rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest“ (I kd t.lk. 19-20). Uudisteportaalis www.delfi.ee 04.02.2014 avaldatud artikli „Ministeerium peab maksma mereakadeemia vallandatud juhile hüvistist“ kohaselt „Ministeeriumi teatel polnud L täitnud talle seadusega pandud kohustust kasutada rahalisi vahendeid õiguspäraselt ja otstarbekalt ning esitas akadeemia tegevuse kohta järelevalve käigus eksitavaid andmeid“ (I kd t.lk. 21, 22). 18 (24)
2-14-16119
66.Hageja leiab, et arvestades TVK otsusega tuvastatut ei ole tegemist töölepingu raames toimepandud rikkumistega, mistõttu peab hageja kohaseks nõude esitamist deliktiõiguslikul alusel. Hageja arvates väited, et hageja on esitanud valeandmeid ning dokumente fabritseerinud, on valed, selliseid episoode ei ole toimunud. Väidetavad fabritseeritud dokumendid ja valeandmed seisnesid EMERA ametikohtade arvu ning isikkoosseisu puudutavates dokumentides ning hageja on juba enne väidete meedias avaldamist teatanud kostjale, et rektor ei ole järelevalve läbiviimise ajal korduvalt kinnitanud ametikohtade arvu ja isikkoosseisu. EMERA struktuuriüksused on kinnitanud nõukogu 19.01.2010 otsusega nr 1, kuid ei ole eraldi kinnitatud struktuuriüksuste ametikohti, nimetusi ja kohtade arvu. Rektori 26.09.2013 käskkirjaga nr 51 kinnitati EMERA struktuuri ja ametikohtade jaotus seisuga 01.09.2013 ja käskkirjaga nr 66-p EMERA töötajate isikkoosseisu ja töötasud. Kahetsusväärselt esitati komisjonile käskkirjade lisad, milles olid vead sees, seda avastati koheselt kui käskkirjad olid kõikidele töötajatele teatavaks tehtud. Seetõttu viis EMERA vajalikud parandused ja täpsustused sisse, vormistas õigeid andmeid sisaldavad käskkirja lisad 1-3 ning saatis ka HTM-ile uued korrektsed käskkirja lisad. Kuna käskkirja sisulist muudatust ei toimunud, vaid parandati õigeks käskkirja lisad, siis ei pidanud EMERA oluliseks lisade vahetamise kajastamist käskkirjas vaid töötajaid teavitati meili teel. Selle põhjal väidab hageja, et pahatahtlik on HTM-i etteheide personaliandmete vasturääkivuse osas. Kuna EMERA struktuuri kinnitamine kuulus üksnes nõukogu pädevusse ja struktuurimuutused jõustusid EMERA nõukogu otsustega, siis hageja vastavasisulised käskkirjad ei saanud kaasa tuua õiguslikke tagajärgi.
67.Kostja väidab, et kostja on piisavalt kontrollinud avaldatud andmeid. Andmed on avaldatud kostja interneti veebileheküljel, kust meediaväljaanded võisid informatsiooni saada. TVK otsusega on tuvastatud, et hageja ei ole kostjale õigeid andmeid esitanud ja kostja poolt avaldatud andmed on osaliselt õiged. Samuti on kostja leidnud, et hageja kui rektori ametikohale valitud isiku suhtes kehtisid keskmisest kõrgemad standardid ja talumiskohustus. Enne informatsiooni avaldamist meediaväljaanded on küsinud ka hageja arvamust. Hageja on keeldunud omapoolsete kommentaaride andmisest. Hageja oleks saanud väidetava kahju tekkimist ära hoida omapoolsete seisukohtade avaldamisega. Uudisteportaalis www.delfi.ee 04.02.2014 avaldatud artikkel hageja kasuks hüvitise väljamõistmise kohta piisavalt korvab hageja väidetava kahju. Hageja rikkumised on tuvastatud teenistusliku järelevalve õiendiga, mida ei ole vaidlustatud ja mis kehtib edasi, ning Riigikontrolli auditi tulemustega. Lisaks väidab kostja, et ta ei ole kohane kostja andmete ümberlükkamiseks kohustamise nõudes, kuna meediaväljaanded ei allu temale.
68.Hageja nõudeks on ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohustamine. Hageja väidab, et kostja poolt avalike meediaväljaannete kaudu avaldatud andmed on valed, mis rikkuvad hageja õigusi. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 3 lõike kohaselt hoolimata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
69.Kohus peab vajalikuks märkida, et enne töölepingu ülesütlemist, s.o ajavahemikus 30.09.2013 kuni 14.10.2013 viis kostja EMERA-s läbi teenistusliku järelevalvet. Haridus- ja Teadusministri 28.11.2013 19 (24)
2-14-16119 käskkirjaga nr 518 kinnitatud Õiendi „Teenistusliku järelevalve läbiviimise kohta Eesti Mereakadeemias“ kokkuvõtte kohaselt EMERA-s ei järgita nõukogu kui rakenduskõrgkooli kõrgeima kollegiaalse otsustuskogu poolt kinnitatud rahaliste vahendite kasutamise korda. Puudub ülevaade terviklikust eelarve täitmisest, mis sisaldab lisaks riigieelarvele ka majandustegevusest laekuvaid tulusid ja projektidest saadavaid vahendeid. Rektor ei ole määranud eelarve vastutavaid täitjaid ega moodustanud eelarvekomisjoni, mis on vastuolus EMERA rahaliste vahendite kasutamise korraga. Rektor on 2012. aastal kinnitanud eelarve, kus puudub jaotus riigieelarveliste vahendite, majandustegevustest laekuvate tulude ja projektidega seotud vahendite lõikes. EMERA nõukogu on ekslikult kinnitanud 2012. aasta eelarve täitmise aruande ainult riigieelarveliste vahendite osas, see on vastuolus HTM-i ning tema valitsemisala eelarve koostamise ja jälgimise juhendiga ning ei võimalda hinnata EMERA 2012. aasta eelarve tegelikku täitmist. EMERA ei ole 2013. aasta eelarve kinnitamisel lähtunud HTM-i poolt eraldatud eelarvesummadest- personalikuludeks on arvestatud 25 000 eurot rohkem ning majandamiskuludeks 27 092 eurot vähem (kusjuures eelarve ei kajasta 2012. aasta jääki). EMERA tegevus 2013. aasta eelarve kinnitamisel on vastuolus HTM-i ning tema valitsemisala eelarve koostamise ja jälgimise juhendis sätestatuga, mille kohaselt peab asutus koostama eelarve kogu eelarveklassifikaatori ulatuses hiljemalt kahe nädala jooksul arvates ministri kinnitatud liigendusest. EMERA on esitanud HTM-ile valeandmeid lisarahastuse taotlemisel. HTM-ile 18.09.2013 esitatud lisarahataotluses toodud andmed 2013. aasta eelarve summade kohta ei ühti rektori poolt kinnitatud eelarve summadega. EMERA-l oli 2013. aasta riigieelarveliste vahendite eelarve täitmine 31.08.2013 seisuga 79%, sh kõrghariduse valdkonna majandamiskulude täitmine 98%. On tehtud juhtimisotsuseid, mille puhul ei ole arvestatud planeeritud rahaliste vahenditega. Rektor ei kinnitanud 2012/13 ega 2013/14 õppeaasta alguseks õppejõudude koosseisu ja on eksitud Vabariigi Valitsuse 29.01.2009 määruse nr 24 „Eesti Mereakadeemia põhimäärus“ § 30 lõike 6 vastu. Teenistusliku järelevalve läbiviimise ajal on EMERA ametikohtade arvu ja isikukoosseisu rektor korduvalt kinnitanud (26.09.2013 ja 02.10.2013) ja kinnitatud andmed personali osas on vasturääkivad. RakKKS kohaselt on õppeasutuse struktuuri kinnitamine nõukogu ülesanne. Rektor on volitusi ületades kinnitanud EMERA struktuuri ning ülekinnitanud nõukogu vastava otsuse. Rektori tegevus ei olnud kooskõlas RakKKS § 101 lg 1 ning EMERA põhimääruse § 19 lg 2. 26.09.2013 rektori käskkirjast on esitatud kaks erinevat versiooni (sama kuupäeva ja numbriga käskkiri sisaldab vastuolulist teavet ametikohtade koosseisu kohta, märked käskkirja muutmise kohta puuduvad). See viitab EMERA poolt valeandmete esitamisele. HTM-ile edastatud informatsiooni kohaselt ei kehtestatud haldus- ja finantsprorektori ametikohale ametijuhendit reguleerimaks töötaja täpsemaid tööülesandeid, millega on rektor eksinud EMERA põhimääruse § 7 lg 1 vastu. EMERA rektori ja nõukogu kehtestatud regulatsioonid ei ole omavahel kooskõlas ning HTM-ile on esitatud vastuolulist infot. Olukorras, kus erinevate ametikohade ülesanded ja vastutusvaldkonnad on ebaselged ning rektor on juhtkonnast kaotanud haldus- ja finantsprorektori ametikoha, ei ole rektor suutnud tagada ülevaate saamist rahaliste vahendite õiguspärasest ja otstarbekast kasutamisest. EMERA on esitanud vastuolulisi andmeid nii personali arvu kui ka töötasude suuruste kohta ning, teades eelarve võimalusi, ei ole rektor teinud vajalikke juhtimisotsuseid. EMERA-s puudub võimalustega kooskõlas olev personali- ja finantspoliitika. EMERA-s puudub ülevaade reaalsete küttekulude ja selleks planeeritud rahaliste vahendite seisu kohta. Toitlustusteenuse osutamiseks korraldatud riigihange ei olnud korraldatud kooskõlas riigihangete seadusega. EMERA on oma tegevuses eksinud toitlustusteenuse osutajaga sõlmitud hankelepingus sätestatud tingimuste vastu nii koha, päevade arvu kui ka lepingu muutmise osas. Tuginedes EMERA esitatud andmetele on EMERA projekte finantseerides teinud kolme projekti (simulaator, peahoone, füüsikalabor) puhul kulutusi rohkem, kui selleks oli projekti eelarves ette nähtud. Seega on projektide puhul toimunud eelarvedistsipliini rikkumine. 2013. aasta eelarves ei ole EMERA majandustegevusest laekuvate tulude 20 (24)
2-14-16119 puhul aluseks võetud eelmise aasta tulusid, ning olukorras, kus 8 kuu seisuga on tulusid teenitud märgatavalt vähem võrreldes planeerituga, ei ole EMERA eelarvet korrigeeritud ega võtnud kasutusele muid meetmeid omatulude suurendamiseks (I kd t.lk. 84-97).
70.Kohtumenetluses kordab hageja tema poolt TVK-le esitanutud vastuväited ja möönab, et käskkirja alusel pole eelarve vastutavaid täitjaid üheselt määratletud, kuid EMERA rahaliste vahendite kasutamise korra mõttest tulenevalt ning EMERA-s kehtinud praktika kohaselt täitsid eelarve vastutava täitja ülesandeid EMERA struktuuriüksuste juhid. Seonduvalt 2012. aasta ja 2013.a eelarve täitmise aruande kinnitamisega märgib hageja, et viibis eelarvete kinnitamise ajal haiguslehel, tema ametikohuseid täitis nimetatud perioodiidel EMERA tolleaegne haldus-ja finantsprorektor. 21.06.2013 kinnitas hageja EMERA korrigeeritud eelarve, mis on kooskõlas HTM-i 28.01.2013 käskkirjaga nr 44.. 2013. aasta eelarve kinnitas hageja haiguslehelt naasmise järgselt 05.03.2013, eelarve kinnitamise protsess pikenes lähtuvalt riigipoolset rahastamist puudutavatest muudatustest. Hageja väidab, et ei esitanud vastuolulist informatsiooni sisaldavaid taotlusi, vaid esitatud taotlused sisaldasid andmeid erinevate kuluartiklite kohta. Esialgu esitati andmed ainult kõrgkooli tegevuskulude kohta seisuga 15.07.2013. Pärast taotluse esitamist toimunud kohtumisel HTM-is nõuti hagejalt kõrgkooli tegevuskulude esitamist koos Merekooli tegevuskuludega. Vastavad andmed esitati seisuga 18.08.2013. Pärast teist kohtumist HTMis nõuti andmeid EMERA kohta koos omatulude ja projektidega, mistõttu esitati andmed kolmas kord. Hageja ei ole järelevalve läbiviimise ajal korduvalt kinnitatud ametikohtade arvu ja isikkoosseisu. Personalikulude väljamaksed olid suuremad võrreldes 2012. aasta sama perioodiga seetõttu, et 2013. aastal oli nimetatud perioodi langenud kokku 12 töötaja koondamise kulud. Ülekulusid projektides ei ole tehtud. Projektitaotluses on kulud ilma käibemaksuta, EMERA raamatupidamises aga koos käibemaksuga. Käibemaks oli tagastatud, aga selleks finantseerijaga sõlmitud eraldi lepingute alusel. Omatuludesse oli planeeritud 300 000 euro ulatuses investeeringuid, mis ei realiseerunud. Novembriks 2013 oli kool omatulude puudujääki märgatavalt vähendamas seoses täiendkoolituste korraldamisega.
71.Põhja Inspektsiooni TVK 03.02.2014 otsuse kohaselt tööandja on 28.11.2013 töölepingu ülesütlemist põhjendanud EMERA eelarvekomisjoni mittemoodustamisega ja eelarve täitmise vastutavate töötajate mittemääramisega, EMERA 2012.a eelarve täitmise aruandes majandustegevusest laekunud tulude mittenäitamisega, 2013.a eelarve kulude osas vastaspoole eraldatud eelarvesummade mittejärgimise, HTM valitsemisalas kehtestatud eelarve koostamise ja jälgimise juhendi mittetäitmisega, 2013.a lisavahendite taotlemisel valeandmete esitamisega, EMERA-le 2013.a eraldatud vahendite ülekulutamisega, EMERA põhimääruses ettenähtud õppejõudude koosseisu kinnitamise korra rikkumisega, EMERA kulude üle ülevaate puudumisega projektide eelarvetes ettenähtud kulutuste hüvitamisega. Töövaidluskomisjon tuvastas avaldaja enda poolt antud selgituste põhjal, et osa ülesütlemisavalduses esitatust vastas ka tegelikkusele. Nii ületasid EMERA 2013.a majandamiskulud tõepoolest HTM poolt eraldatuid, kuid ka objektiivsetel põhjustel, sealhulgas ka HTM antud korralduste täitmiseks, täpselt ei järgitud vastaspoole kehtestatud eelarve täitmise jälgimise ning ka EMERA põhimäärusega ettenähtud õppejõudude koosseisu kinnitamise korda, esines personalivahendite ülekulutamist jne (I kd t. lk. 23-29). Tõendi mõiste on sätetatud TsMS § 229 lg 1, mille kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus leiab, et TVK otsus on samuti tõend TsMS § 229 lg 1 mõistes. ITVS § 24 lg 1 alusel töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Hageja ei 21 (24)
2-14-16119 ole TVK otsust vaidlustanud. Seega leiab kohus, et TVK otsusega töötaja selgituste alusel tuvastatud asjaolud kinnitatavad seda, et osa avaldaja poolt meediaväljaannetes avaldatud andmed vastavad tõele.
72.Kohus leiab, Haridus- ja Teadusministri 28.11.2013 käskkiri nr 518 ja sellega kinnitatud Õiend Teenistusliku järelevalve läbiviimise kohta Eesti Mereakadeemias on oma olemuselt haldusaktid, millede vaidlustamine kuulub halduskohtu pädevuisse. Hageja esitas 27.12.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Haridus- ja Teadusministri 28.11.2013 käskkirja nr 518 tühistamiseks või õigusvaseseks tunnistamiseks, Tartu Halduskohtu 06.01.2014 kohtumäärusega haldusasjas 3-13-2487 jäeti kaebus käiguta (I kd t. lk. 117- 119). Kuna hageja kui kaebuse esitaja ei kõrvaldanud halduskohtu määruses toodud puuduseid ja kaebus tagastati, siis vastab HTM 28.11.2013 käskkiri nr 518 ja sellega kinnitatud õiend TsMS § 229 lg 1 sätestatud tõendile, millega on tõendanud, et 26.09.2013 rektori käskkirjast esitatud kaks erinevat versiooni, mis viitab EMERA poolt valeandmete esitamisele, et rektor ei suutnud tagada ülevaate saamist rahaliste vahendite õiguspärasest ja otstarbekast kasutamisest, et EMERAS puudub võimalustega kooskõlas olev personali- ja finantspoliitika, toitlustusteenuse osutamiseks korraldatud riigihange ei olnud korraldatud kooskõlas riigihangete seadusega. Olukorras, kus ka hageja on varasemas (kohtuvälises) menetluses kinnitanud, et ületasid EMERA 2013.a majandamiskulud tõepoolest HTM poolt eraldatuid, kuid ka objektiivsetel põhjustel, sealhulgas ka HTM antud korralduste täitmiseks, täpselt ei järgitud vastaspoole kehtestatud eelarve täitmise jälgimise ning ka EMERA põhimäärusega ettenähtud õppejõudude koosseisu kinnitamise korda, esines personalivahendite ülekulutamist jne, siis ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et kostja poolt avaldatud andmed ei vastanud tegelikkusele või et on valed. 28.11.2013 õiendi alusel on võimalik järeldada, et kostja vastavalt VÕS § 1047 lg 3 kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Vaidlust ei ole selle üle, et väljaannetel, kellele avaldaja kohta andmed avaldati, oli õiguslik huvi avaldaja vastu. Seega ei ole võimalik lugeda kostja käitumist VÕS § 1047 lg 3 alusel ka õigusvastaseks.
73.Hageja on väitnud, et esitas HTM-ile hulgaliselt tõendeid, milledega viimane üldse ei ole arvestanud Kostja juures on küll 29.11.2013 registreeritud hageja 28.11.2013 saadetud selgitused õiendi kohta (I kd t.lk. 124), kuid kohtul ei ole võimalik anda hinnangut hageja väitele, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid, mida hageja HTM-ile täiendavalt esitas ning mida ta nendega tahtis ümber lükata.
74.Rikkumisi EMERAS on avastanud ka Riigikontroll, mis on avaldatud 30.06.2014 koostatud auditeerimise tulemuste kokkuvõttes (I kd t.lk. 176-200). Kohus leiab, et nimetatud tõendis toodud andmetega ei ole võimalik kostja poolt meediaväljaannetele avaldatud andmete õigust tõendada ega hageja väiteid ümber lükata, põhjusel, et kokkuvõte on koostatud pärast väljaannetes hageja kohta andmete avaldamist. Hageja väited, et rikkumisi avastati ka teistes HTM-i valitsemisalas asuvates asutuste, kuid tööleping öeldi üles vaid hagejaga, on õiged. Samas TVK on tuvastanud, et hagejale ette heidetud rikkumised ei olnud piisavad töölepingu ülesütlemiseks.
75.Andmete ümberlükkamiseks kohustamisega seoses peab kohus vajalikult välja tuua, et ERR 28.11.2013 uudistes Aktuaalne kaamera, kui ka Postimees online’s 28.11.2013 ja Äripäeva internetiväljaandes 19.12.2013 avaldatu kohaselt anti ka hagejale võimalus omapoolsete kommentaaride esitamiseks, milles hageja keeldus. Hageja on seletanud, et väljaandele Äripäev ei soovinud ta kommentaare jagada, kuna tema käest küsiti ebasobival viisil, et kuhu raha pani. Ülejäänud väljaannetele kommentaaride jagamisest keeldumist ei ole hageja põhjendanud. Asjas ei ole tõendatud, et hageja poolt omapoolsete kommentaaride esitamisega ei oleks võimalik hageja kohta esitatud ebaõigeid andmeid ümber lükata või et ka hageja poolt vastava seisukoha esitamisel oleks väidetav mittevaraline kahju 22 (24)
2-14-16119 tekkinud ja et ei oleks ümberlükkamise hagi esitamise vajadus ära langenud. Seega ei olnud hageja poolt kahju ärahoidmine välistatud.
76.Väidetavalt ebaõiged andmed, millede ümberlükkamist hageja taotleb, on 28.11.2013 avaldatud ka HTM veebileheküljel, kuid nõuet ka seal avaldatud andmete ümberlükkamiseks hageja esitanud ei ole. Seega on arusaamatu, kuidas hageja poolt loetelud väljaannetes avaldatud andmed hagejale kahju tekitab ja kuidas HTM veebileheküljel avaldatud andmete ümberlükkamata jätmisega hagejale kahju ei tekita.
77.VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohus on 09.01.2013 lahendi 3-2-1166-12 punktis 17 on leidnud, et „... nõue kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine, mis hõlmab ka ebaõigeid andmeid sisaldavate artiklite eemaldamise nõuet, tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kostjat ei saa kohustada artikleid viidatud infoallikatest eemaldama ega ebaõigete andmete avaldamist lõpetama, sest infoallikad ei ole kostja kontrolli all. Artikleid ei avaldanud Internetis mitte kostja, vaid internetiportaalide www.tallinnapostimees.ee www.delfi.ee, www.ohtuleht.ee ja www.irl.ee pidajad“. Eeltoodust tulenevalt ka käesolevas menetluses leiab kohus, et andmete ümberlükkamiseks kohustamise nõudes ei ole HTM näol tegemist kohase kostjaga. Ta oleks küll kohane kostja, kui temalt taotletaks vaid HTM-i poolt tema enda veebileheküljel avaldatud andmete ümberlükkamist. Kohus on juhtinud sellele hageja tähelepanu ja on talle teinud ettepaneku andmete avaldanud isikute kaaskostjatena menetlusse kaasamiseks. Hageja nende isikute kaaskostjatena kaasamist ei ole taotlenud. Selle asemel on hageja esitanud Eesti Rahvusringhäälingu vastuse, mille kohaselt ei peaks ERR hetkel võimalikuks täiendava teabe avaldamist juhtumi kohta uudistesaates (II kd t.lk. 56). Ajaleht Äripäev ja Postimees on vastanud hagejale, et ebaõigete andmete ümberlükkamine on võimalik reklaamipinna ostmisega (II kd t. lk. 58, 60). Uudisteportaal www.delfi.ee hagejale vastanud ei ole. TsMS § 442 lg 5 tulenevalt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus leiab, et kostjat tema poolt mitte avaldatud andmete ümberlükkamiseks kohustav otsuse resolutsioon ei saa olla täidetav. Kuna kostja ei ole nõus hageja poolt pakutud viisil andmeid ümber lükkama ja teda ei ole võimalik kohustada kolmandate isikute poolt avaldatud andmeid ümber lükkama, siis jätab kohus hagi selles osas rahuldamata.
78.VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja kohta avaldatud andmed oleksid ebaõiged või valed. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuna, vaatamata TVK 03.02.2014 otsusele, 04.02.2014 avaldas kostja uuesti teate, et ministeeriumi teatel polnud hageja täitnud temale seadusega pandud kohustust kasutada rahalisi vahendeid õiguspäraselt ja otstarbekalt ning esitas akadeemia tegevuse kohta järelevalve käigus eksitavaid andmeid, siis tekitas kostja kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kohus leiab, et pärast 03.02.2014 ei olekski kostja enam saanud hagejale kahju tekitada, sest TVK otsusega tuvastatu kohaselt ei pannud hageja selliseid rikkumisi, mis oleks põhjustanud töölepingu ülesütlemist. Kohus nõustub kostjaga, et ministeeriumil oli õigus jääda oma varasemale seisukohale, mida ei ole võimalik hinnata heade kommetega vastase tahtliku käitumisena ega kahju tekitamisena. Kuna ülesütlemise tühisuse tõttu on hageja kasuks välja mõistetud hüvitis TVK otsusega ja mõistekase hüvitis välja ka käesoleva otsusega, siis sellega on tõendatud, et hagejale ette heidetud rikkumised ei olnud hageja 23 (24)
2-14-16119 rektori ametikohalt tagandamiseks piisavad. See omakorda kinnitab ka seda, et hageja maine saab parandatud ka ilma hageja väidetud andmete ümber lükkamiseta ja käesolevas ajas tehtav lõpplahend kõrvaldab kõik piirangud, mis siiamaani mõningal määral tekitas takistusi hagejale tema teadmistele, võimetele ja oskustele vastava töökoha otsimisel ning teadmisi ja oskusi arvestades konkurentsivõimelise töötasu teenimisel. Hagi andmete ümberlükkamise osas rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust hageja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Menetluskulud
79.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
80.Käesolevas menetluses on hageja nimetanud hagi hinnaks 45 846.08 eurot. Hagi rahuldatakse summas 22 725.82 eurot (s.h 21 220.24 ja viivis 1 505.58 eurot), mis on 50 % hagi hinnast (22 921.05 : 45 846.08 x 100). Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 850 eurot, millest kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 425 eurot (850 x 50%). Kuna hagi rahuldatakse 50 % ulatuses, siis jätab kummagi poole kohtuvälised (õigusabi) kulud tema enda kanda.
81.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt (425 eurolt) viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
82.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2015 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 27. veebruari 2015 otsus osas, milles maakohus mõistis Eesti Vabariigilt (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) välja H L kasuks kahjuhüvitise summas 22 725,82 eurot ja jättis H L nõude õigusabi kulude hüvitamiseks rahuldamata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta H L nõue varalise kahju (saamata jäänud töötasu) väljamõistmiseks rahuldamata ja välja mõista Eesti Vabariigilt (Haridus- ja 24 (24)
2-14-16119 Teadusministeeriumi kaudu) H L kasuks õigusabikulude hüvitis summas 144 eurot. Muuta Viru Maakohtu 27. veebruari 2015 otsust viivise väljamõistmise osas
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 27. veebruari 2015 otsus muutmata.
4.Lugeda Viru Maakohtu 27. veebruari 2015 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Hagi rahuldada osaliselt.
4.2.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) H L kasuks õigusabikulude hüvitis summas 144 eurot.
4.3.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) H L kasuks õigusabikulude hüvitiselt (144 eurolt) alates 14. aprillis 2014 kuni 5. oktoobrini 2015 viivis 17,30 eurot ning alates 6. oktoobrist 2015 viivis õigusabikulude hüvitiselt (144 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. 4..4. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.“
5.Apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
1.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud H L kanda.
2.Välja mõista H L Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks menetluskulude katteks 5875,20 eurot.
3.Välja mõista H L Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks viivis menetluskuludelt (5875,20 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohtu 18.01.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata 2. Tasutus kautsjon arvata riigituludesse 3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud H L kanda. 27.02.2015 kohtuotsus 2-14-16119 jõustus 18.01.2016 Riigikohtu kohtumäärusega.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar Referent
25 (24)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.