Nordic Fisherman OÜ kaebus Jõhvi kohtutäituri Risto Kütt otsusele täiteasjas nr 072/2014/31
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. septembri 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Markilo määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (võlgnik): OÜ Markilo (registrikood: 10317169), esindaja vandeadvokaadi abi Rait Sarjas Vastustaja (sissenõudja): Nordic Fisherman OÜ (registrikood: 11541064), seaduslik esindaja Marianne Käblik Puudutatud isik: Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 3. septembri 2014. a määrus muutmata ja OÜ Markilo määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Nordic Fisherman OÜ (sissenõudja, määruskaebuse vastustaja) esitas 28. veebruaril 2014 Viru Maakohtule kaebuse Jõhvi kohtutäituri Risto Kütt otsusele täiteasjas nr 072/2014/31. Kaebuse kohaselt toimub täitemenetlus täiteasjas nr 072/2014/31 võlgnikult OÜ Markilo 148 431,44 euro saamiseks. Täitedokumendiks oli Rakvere notari Maarika Saaveri juures sõlmitud kinnistu võlaõiguslik müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Kaebuse esitaja taganes nimetatud lepingust 06. novembril 2013 ning taganemise korral kuulub lepingu alusel üleantu tagastamisele, vastava nõudega pöörduski kaebuse esitaja võlgnik OÜ Markilo poole. Sama lepingu alusel toimus täitemenetlus nr 072/2012/193, mille kohta tegi Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-12-45346 otsuse, milles tunnistas sundtäitmise lubamatuks. Otsuses tuvastas maakohus, et OÜ Markilo on lepingut rikkunud, kuid rikkumised ei olnud niivõrd olulised, et OÜ-l Nordic Fisherman oleks õigus lepingust taganeda. Ühtlasi tuvastas kohus, et OÜ Markilo lepingust taganemine ei olnud kehtiv. Seega maakohtu otsuse kohaselt kehtis leping edasi ja sellest oli võimalik uuesti taganeda, mida kaebuse esitaja 06. novembril 2013 ka tegi. Uue taganemisavalduse esitamisega tekkis kaebuse esitajal õigus jälle nõuda üleantu tagastamist, mille alusel on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2014/31. OÜ Markilo esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, leides, et kuna Viru Maakohus on üks kord juba selle lepingu alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistanud, siis järjekordse täitemenetluse alustamine on põhjendamatu. Kohtutäitur rahuldas 19. veebruari 2014 otsusega OÜ Markilo kaebuse ning lõpetas täitemenetluse. Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur rikkus formaliseerituse põhimõtet, analüüsides täitedokumendi sisulist õiguspärasust. Kohtutäitur asus lahendama sissenõudja ja võlgniku vahelist materiaalõiguslikku vaidlust, milleks tal puudub pädevus. Täitedokument vastab seaduse nõuetele ning esinesid kõik asjaolud uue täitemenetluse algatamiseks. Seega palus kaebuse esitaja kohtutäituri 19. veebruari 2014 otsus tühistada.
2.Kohtutäitur Risto Kütt leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur algatas täitemenetluse ning edastas võlgnikule täitmisteate. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, leides, et täitemenetlus oli ebaõigesti algatatud, kuna on olemas Viru Maakohtu otsus, millega tunnistati sundtäitmine lubamatuks ja lepingu ebaoluliste rikkumiste tõttu taganemine kehtetuks. Kohtutäitur rahuldas kaebuse ja lõpetas menetluse. Kohtutäitur leidis, et taganemisavalduses tugines sissenõudja võlgniku poolsetele rikkumistele, mille suhtes on juba tehtud kohtuotsus. Sissenõudja ei ole taganemisavalduses välja toonud uusi rikkumisi. Kohtutäituri arvates ei piisa hüpoteegiga tagatud nõude puhul täitemenetluse algatamiseks ainult hüpoteegi seadmise lepingust ehk täitedokumendist, vaid tuleb ka põhjendada nõude sisu ning tõendada, et nõue on muutunud sissenõutavaks. Kui sissenõudja pole seda teinud, peab täitur lõpetama täitemenetluse TMS § 48 p 4 või 7 alusel. Kohtutäitur märkis ka, et antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et on olemas täitedokument, kuid nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
3.Võlgnik OÜ Markilo toetas kohtutäituri seisukohta. Kohtutäitur ei ole rikkunud formaliseerituse põhimõtet, kuna ei ole hinnanud täitedokumendi sisu. Kohtutäitur peab seadusest lähtuvalt kontrollima, kas nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte. Kohtutäitur analüüsis taganemisavaldust ja kohtuotsust ning jõudis arvamusele, et hüpoteegiga tagatud nõuet ei eksisteeri. Võlgnik leidis, et sissenõudja teine taganemisavaldus on oma sisult identne taganemisavaldusele, mille kohta on olemas jõustunud kohtulahend, ning kohus on juba tuvastanud, et taganemine oli tühine. Kohtuotsus on osaliselt suunatud ka tulevikku, st et samadel asjaoludel on sundtäitmine lubamatu ka tulevikus. Võlgnik palus jätta kaebuse rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohtu 3. septembri 2014 määrusega rahuldati Nordic Fisherman OÜ kaebus kohtutäitur Risto Kütt 19. veebruari 2014 otsuse peale täiteasjas nr 072/2014/31 ja tühistati kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta. Maakohus jõudis oma määruses järgmistele põhiseisukohtadele.
4.1.Nordic Fisherman OÜ nõue ei ole seotud mitte lepingu täitmisega, vaid nõue tuleneb seadusest. Kui lepingust taganemine on kehtiv, siis ei ole olemas enam lepingut, mida pooled peaksid täitma. Ainuke rahaline kohustus, mis võis olla müüjal ostja ees, on seadusest tulenev kohustus tagastada ostjale lepingust taganemise korral tasutud ostuhind. Maakohus asus seisukohale, et hüpoteegi seadmise sätet tuleks tõlgendada nii, et hüpoteegiga on tagatud ka tagasitäitmisega seotud nõuded, sh ostuhinna tagastamise nõue. Seega tagab hüpoteek nö tingimuslikku nõuet ehk lepingust taganemise korral peab müüja ehk võlgnik tagastama ostjale ehk sissenõudjale tasutud ostuhinna. Ostuhinna tagastamata jätmisel võib ostja nõuda hüpoteegi realiseerimist.
4.2.Sissenõudja nõude aluseks on taganemisavaldus ning kohtutäituri pädevuses on kontrollida vastava dokumendi olemasolu. Vaidlust ei ole selle üle, et taganemisavaldus täiturile esitati, seega ei ole õige kohtutäituri väide, et puudus TMS § 23 lg-s 41 nimetatud dokument (taganemisavaldus). Võlgnik on taganemisavalduse kätte saanud, mida kinnitab ka võlgniku kaebus täituri tegevuse peale (kd I tl 26-30). Seega on taganemisavaldusest tulenevad nõuded muutunud sissenõutavaks.
4.3.Kohtutäitur peaks formaalselt kontrollima, kas esineb mingi täitemenetlust välistav asjaolu. Maakohus leidis, et taganemise puhul ei piisanud asjaolude formaalsest võrdlemisest. Viru Maakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-12-45346 leidis kohus, et Nordic Fisherman OÜ taganemine oli tühine ja seetõttu puudus nõue, mida täita. Kohus tuvastas ka, et Markilo OÜ lepingust taganemine oli tühine. Kuna mõlemad taganemised olid tühised, tuleb eeldada, et kohtuotsuse tegemise seisuga oli pooltevaheline leping kehtiv. Formaliseerituse printsiibiga ei ole vastuolus, kui kohtutäitur kontrollib mitte ainult täitedokumenti ehk hüpoteegi seadmise lepingu olemasolu, vaid ka nõude aluseks olevaid dokumente, sh ka seda, kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Nõude aluseks olevate dokumentide kontrollimisel ei saa kohtutäitur aga hinnata neid õiguslikult ega anda hinnangut nende kehtivusele. Taganemisavalduse puhul võiks kohtutäitur kontrollida, kas see oli võlgniku poolt kätte saadud (taganemisavalduse formaalse kehtivuse alus). Maakohus leidis, et kohtutäitur rikkus formaliseeritusse printsiipi, hinnates taganemisavalduse kehtivust.
4.4.Teistkordne taganemine samade rikkumiste tõttu ei ole välistatud. Isegi kui taganemine oli tühine, ei saanud kohtutäitur menetlust lõpetada, vaid võlgnikul tuli esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Täitemenetluse algatamiseks ja jätkamiseks olid täidetud kõik seadusest tulenevad eeldused: 1) täitedokument, mis tagab tagasitäitmisest tulenevat nõuet; 2) täitmisavaldus ja nõude aluseks olev taganemisavaldus; 3) nõue oli muutunud sissenõutavaks. Viru Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-45346 ei laiene täitemenetlusele nr 072/2014/31. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5.OÜ Markilo esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtutäituril õigus hinnata, kas sissenõudja poolne põhistus on piisav selleks, et täitemenetlust alustada või mitte. Antud juhul viis kohtutäitur läbi põhistuse kontrolli, tuginedes mh sissenõudja esitatud tõendile (Viru Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-45246) ning leidis, et põhistust, mille
alusel lugeda nõue sissenõutavaks, ei ole esitatud. Seega oli täituril õigus alustatud täitemenetlus lõpetada; 2) piirab kohtu seisukoht täituri poolt TMS § 48 lg 1 p 4 ja TMS § 48 lg 1 p 7 kohaldamist ning muudab sisutühjaks Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-60-11 märgitu. Kohtu tõlgendus formaliseerituse printsiibist on ebaõige; 3) ei ole kohus analüüsinud täitedokumendi kehtivust. Tsiviilasjas nr 2-12-45356 oli vaidluse esemeks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ning otsuse resolutsiooniga tunnistas kohus sundtäitmise lubamatuks. Kohtu poolt lahendis esitatud põhjendused puutuvalt määruskaebuse esitaja lepingust taganemisse olid määruskaebuse esitaja hinnangul ebaõiged, ent tsiviilkohtumenetluse seadustiku ning Riigikohtu praktika ei näe ette võimalust esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse motiivide peale; 4) vastustaja sai või pidi saama 12. mai 2011 taganemisavalduse kätte 2011. aasta maikuus (hiljemalt
13.mail 2011). Vastustaja sai taganemisavalduse kätte hiljemalt 14. oktoobril 2011 hagile lisatud materjalide kättetoimetamisega. Ka pärast hagimaterjalide kättesaamist ei täitnud vastustaja nõutud kohustust, mistõttu tuleb OÜ Markilo lugeda lepingust taganenuks 23. oktoobril 2011. Tegemist on alternatiivse käsitlusega ning määruskaebuse esitaja leiab, et lepingust taganemine toimus
21.mail 2011, nagu oli märgitud 12. mai 2011 taganemishoiatuses. Seega oli pooltevaheline leping OÜ Markilo poolt kehtivalt üles öeldud ning täitemenetluse algatamiseks puudus vajalik täitedokument.
6.Nordic Fisherman OÜ oma vastuses määruskaebusele palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) oli teine taganemisavaldus esitatud uutel ning oluliselt põhjalikumatel asjaoludel. Esimese taganemisavalduse võimalik tühisus ei tähenda teise taganemisavalduse tühisust. Vastupidi, Viru Maakohus tuvastas 06. novembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-45346, et OÜ Markilo oli tõepoolest lepingut rikkunud ning et Nordic Fisherman OÜ sellekohased väited vastasid tõele (vt eelnimetatud otsuse p 22). Viru Maakohus ei pidanud oma otsuses selliseid rikkumisi (esimese taganemisavalduse esitamise ehk 03. novembri 2011 seisuga) lihtsalt veel piisavalt olulisteks, et nende alusel saanuks lepingust taganeda. Teised kohtud on Nordic Fisherman OÜ ja määruskaebuse esitaja vahelisi vaidlusi lahendades jõudnud analoogsete järeldusteni nagu maakohus käesolevas vaidlustatud määruses. Viru Maakohtu 06. novembri 2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-45346 ei kujuta endast kõigi määruskaebuse esitaja lepingurikkumiste heakskiitu ega luba neid ka tulevikus tingimusteta jätkata, nagu seda püüab näidata määruskaebuse esitaja; 2) ei ole senistes vaidlustes leidnud kinnitust OÜ Markilo väide, nagu ei oleks sissenõudja saanud taganeda pooltevahelisest lepingust seetõttu, et OÜ Markilo olevat ise sellest lepingust väidetavalt kunagi varem (12. mail 2011) taganenud; 3) ei saa OÜ Markilo nõuda, et kohus hakkaks käesoleva vaidluse raames taaskord tuvastama Viru Maakohtu 06. novembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-45346 ükskord juba tuvastatud asjaolu. Määruskaebuse esitaja mitte üksnes ei nõudnud kohtutäiturilt oma väidete õiguslikku hindamist jms, vaid et ta soovis, et kohtutäitur jõuaks seejuures ka veel täiesti vastupidiste tulemusteni võrreldes nende tulemustega, milleni jõudis Viru Maakohus 06. novembri 2013 otsuses. Maakohus ei lahenda praeguses menetluses mitte võlausaldaja ja võlgniku vahelist vaidlust, vaid annab üksnes hagita menetluses hinnangu kohtutäituri tegevusele ja otsustele; 4) on maakohus õigesti märkinud, et kui OÜ Markilo hinnangul oli Nordic Fisherman OÜ taganemisavaldus tühine, siis oleks ta pidanud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
7.Kohtutäitur Risto Kütt nõustus määruskaebusega. Kohtutäituri põhjenduste kohaselt:
1) tugineb sissenõudja taganemisavalduses võlgnikupoolsetele rikkumistele, mille suhtes on juba tehtud kohtuotsus ning uusi rikkumisi ei ole sissenõudja oma taganemisavalduses välja toonud. Tegemist on hüpoteegiga tagatud nõudega ning täitemenetluse algatamiseks ei piisa hüpoteegi seadmise lepingust, vaid tuleb ka põhjendada nõude sisu ning tõendada, et nõue on muutunud sissenõutavaks, mida sissenõudja aga teinud ei ole; 2) toetab kohtutäitur määruskaebuse esitaja seisukohta, et kohtutäituril on õigus hinnata, kas sissenõudja poolne põhistus on piisav selleks, et täitemenetlust alustada või mitte. Antud juhul viis kohtutäitur läbi põhistuse kontrolli, tuginedes muu hulgas nii sissenõudja kui võlgniku tõenditele ning leidis, et nõue ei ole põhistatud ega ole muutunud sissenõutavaks; 3) tuleks kohtu seisukoha kohaselt määruskaebuse esitajal esitada uus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid ka hagi rahuldamise korral ei välista miski, et vastustaja esitab uue (taganemis-)avalduse ning kohtutäitur peaks algatama ilma dokumentide sisusse süüvimata uue täitemenetluse. Sellisel juhul tekiks justkui surnud ring; 4) ei ole õige kohtu tõlgendus formaliseerituse pritsiibist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. OÜ Markilo määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.
9.Ringkonnakohus märgib esmalt, et õige ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga on määruskaebuse esitaja seisukoht, et apellatsioonkaebusega ei saa vaidlustada otsuse põhjendusi (vt nt RKTKo 3-2-111-11 p 17, 3-2-1-17-09 p 16). Määruskaebuse esitaja on aga jätnud arvestamata sellega, et vastavalt TsMS § 457 lg-le 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei oma pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel tähtsust, missugustel põhjendustel leidis kohus, et 27.01.2009.a kinnistu müügilepingut ei ole üles öeldud. Viru Maakohtu 6. novembri 2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-45346 resolutsioonis puudub viide, et poolte vahel 27. jaanuaril 2009 sõlmitud kinnistu müügileping ei ole taganemisega lõppenud ning on seega kehtiv. Tsiviilasja nr 2-12-45346 lahendamisel tuli kohtul hinnata, kas Nordic Fisherman OÜ on OÜ Markilo 12. mai 2011 taganemisavalduse kätte saanud ning kas Nordic Fisherman OÜ
3.novembri 2011 taganemisavaldus on kehtiv.
10.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11 (p 14) leidnud, et kuna lepingust taganemise kehtivus oli ühe kostja vastu tuvastushagi rahuldamiseks materiaalõiguse järgi oluline asjaolu, ei saa samad pooled selle asjaolu üle enam TsMS § 457 lg 1 järgi teises kohtumenetluses vaielda. Ehkki otsuse resolutsioonis ei ole hinnangut lepingust taganemise kehtivusele, on see asjaolu tuvastatud kohtuotsuse põhjendustes. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud Riigikohtu seisukoht asjakohane ka käesoleval juhul. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul pooled enam eelpool nimetatud asjaolude üle vaielda. Seetõttu ei saa OÜ Markilo tugineda käesolevas tsiviilasjas ka väitele, et erinevalt tsiviilasjas nr 212-45346 tehtud otsuses tuvastatust pidi Nordic Fisherman OÜ saama kätte OÜ Markilo 12. mai 2011 taganemisavalduse ning et sellest tulenevalt saab pooltevahelise lepingu lugeda lõppenuks juba 2011. aastal. Praeguses staadiumis tugineb sissenõudja Nordic Fisherman OÜ oma 6. novembri 2013.a lepingust taganemise avaldusele ning seega ei saa maakohtu samal kuupäeval tsiviilasjas nr 2-12-45346 tehtud
otsusest tuletada, et 6. novembri 2013.a taganemisavaldusel puudusid õiguslikud tagajärjed ja sissenõudjal ei ole selle avalduse tulemusena OÜ Markilo vastu rahalist nõuet tekkinud.
11.Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt saab hüpoteegi alusel täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks. Kui hüpoteegipidaja ei ole põhistanud, et tagatud nõue on sissenõutavaks muutunud, peab täitur keelduma täitemenetluse algatamisest, alustatud täitemenetluse aga TMS § 48 lg 1 p 4 või 7 alusel lõpetama (RKTKo 3-2-160-11 p 17). Samuti on Riigikohus mitmes lahendis rõhutanud, et notariaalse täitedokumendi korral (hüpoteegiga tagatud nõue) peab sissenõudja esitama kohtutäiturile sellised andmed, mis võimaldavad kohtutäituril hinnata, kas ja millises ulatuses on hüpoteegiga tagatud nõue muutunud sissenõutavaks (nt 3-2-1-138-13 p 14). Kohtutäitur on vaidlustatud 11. veebruari 2014 otsuses põhjendanud, et tema hinnangul on sissenõudja oma taganemisavalduses tuginenud asjaoludele, mida ei ole Viru Maakohtu otsusega loetud olulisteks asjaoludeks. Samuti ei olnud sissenõudja esitanud kohtutäiturile tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks pannud toime uusi rikkumisi või et senised rikkumised oleks muutunud
06.novembri 2013 seisuga olulisteks rikkumisteks. Ringkonnakohus on seisukohal, et ehkki kohtutäitur pidi tagatud nõude sissenõutavaks muutumist kontrollima, oli kohtutäituri pädevus nõude kontrollimiseks siiski formaliseerituse põhimõttest tulenevalt piiratud. Kohtutäitur ei saanud asuda tuvastama, kas on täidetud lepingust tulenevad eeldused lepingust taganemiseks ning sellest tulenevalt, kas taganemine on kehtiv. Samuti ei saanud kohtutäitur nõuda täitmisavalduse esitajalt tõendeid selle kohta, et võlgnik on lepingut oluliselt rikkunud. Ringkonnakohtu hinnangul olid täitemenetluse alustamise eeldused täidetud ning puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Kui määruskaebuse esitaja arvates ei ole nõue muutunud sissenõutavaks, on tal võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt. Sellisele õigusele on põhjendatult viidanud ka maakohus. Sellele lisaks tuleb kõne alla tuvastushagi esitamine TsMS § 368 lg 2 alusel, kui pooltel on vaidlus täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja viide TMS § 48 lg 1 p-le 4 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Viru Maakohtu 6. novembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-45346 puudutab sundtäitmist täiteasjas nr 072/2014/31 ega välista pooltevahelise lepingulise suhte lõpetamist uue taganemise teel. Kolleegium ei nõustu väitega, nagu oleks maakohtu otsus osaliselt suunatud ka tulevikku, välistades samadel asjaoludel lepingust taganemise ka edaspidi. Iseenesest on õige ka kohtutäituri seisukohtades väljendatu, mille kohaselt võib tekkida n-ö surnud ring, kus lepingupool (sissenõudja) võib korduvalt ühest ja samast lepingust taganeda, tuginedes sisuliselt samadele asjaoludele, mille põhjal on ta varem juba (edutult) püüdnud lepingust taganeda. See aga vastab põhimõtteliselt kestvuslepingu olemusele. Seni, kuni lepinguline suhe kestab, on vastavate asjaolude esinemise korral võimalik lepingust taganeda.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. septembri 2014 määrus muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt OÜ Markilo kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.