Tallinna Ringkonnakohus Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav 16.01.2015, Tallinnas 2-13-38971 Fedata Invest OÜ hagi OÜ Vangent Assets (eelmine ärinimi OÜ Canderos Assets) vastu nõude tunnustamiseks PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) pankrotimenetluses 3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Vangent Assets apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Fedata Invest OÜ (RK 11144955), lepinguline esindaja adv. Marko Kaevando Kostja OÜ Vangent Assets (RK 12374438), lepinguline esindaja adv. Terje Eipre
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 23.10.2014 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Fedata Invest OÜ esitas 23.08.2013 Harju Maakohtule hagi OÜ Vangent Assets (eelmine ärinimi OÜ Canderos Assets; edaspidi tekstis ka OÜ Canderos Assets) vastu nõude tunnustamiseks PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) pankrotimenetluses summas 213 600 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg. 1 punktis 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Hageja ja PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) sõlmisid 25.01.2010 osaühingu osa müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt võõrandas hageja müüjana võlgnikule kui ostjale OÜ Sillen Konsultatsioonid 40 000 kroonise nimiväärtusega osa, mis moodustas 100% OÜ Sillen Konsultatsioonid osakapitalist, ja hagejale kuulunud 2 385 825,68 euro suuruse nõude OÜ Sillen Konsultatsioonid vastu. Vastavalt lepingu punktile 3.1 kohustus võlgnik tasuma hagejale osa ja nõude võõrandamise eest ostuhinna kokku 2 428 643 eurot. Hageja on oma lepingust tulenevad kohustused võlgniku ees kohaselt täitnud, kuid võlgnik ei tasunud võlausaldajale 25.01.2013 tasumisele kuuluvat lepingu punktis 3.4. märgitud ostuhinna osa 200 000 eurot. Hageja saatis 12.02.2013 PJV Hiiu Ravikeskus AS-le (pankrotis) lepingu täitmise nõude, kuid PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) ei ole ostuhinna osa hagejale üle kandnud. Võlgniku pankrot kuulutati välja 28.02.2013, mistõttu on võlgnikul kohustus tasuda PankrS § 35 lg. 1 p. 6 alusel viivist 34 päeva eest alates 26.01.2013 - 28.02.2013 summas 13 600 eurot. Hageja esitas 19.03.2013 PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõude võlgniku vastu summas 213 600 eurot, paludes nõuet tunnustada PankrS § 153 lg. 1 punktis 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva nõudena. PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul 24.07.2013 esitas hageja nõudele vastuväite kogu nõude osas OÜ Canderos Assets ning hageja nõue jäi esitatud vastuväite tõttu PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Täiendavalt leidis hageja, et lepingust taganemise kehtivust peab tõendama kostja. Kostja ei ole lisanud mingeid tõendeid formaalsete taganemise eelduste täitmise kohta, st selle kohta, et võlgnik edastas hagejale 25.01.2013 taganemisavalduse. Taganemisavaldus on tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega vastavalt TsÜS § 69 lõikele 1. Kostja ei ole tõendanud, et võlgnikul oli lepingust taganemiseks seadusest või lepingust tulenev alus, hageja jaoks ei ole siduvad võlgniku poolt viidatud asjaolud tsiviilasjas nr. 2-12-36529, kuna hageja ei olnud seal menetlusosaliseks. Põhjust ei ole kahelda nõude kehtivuses selle PJV Hiiu Ravikeskus AS-le (pankrotis) loovutamise hetkel. Võlgnevus hageja ees oli kajastatud Sillen Konsultatsioonid OÜ 2010 majandusaasta aruandes. Lepingu p. 6.2 kohaselt oli võlgnikul õigus lepingust taganeda
juhul, kui mistahes hageja poolt lepingus antud kinnitus osutub olulisel määral ebaõigeks ning õigeid asjaolusid teades ei oleks ostja lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel, andes eelnevalt hagejale mõistliku vähemalt kuni 10-päevase tähtaja vastavate asjaolude heastamiseks. Täiendavat tähtaega ei ole võlgnik hagejale andnud.
8.Võlgnik ei esitanud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul, võlgnik omandas lepingu alusel osa ja oli OÜ Sillen Konsultatsioonid ainuosanikuks kuni 2012 suveni, võlgniku juhatuse liikmed Agris Koppel ja Leho Tamvere olid samaaegselt ka OÜ Sillen Konsultatsioonid juhatuse liikmeks. Sellises olukorras ei ole võimalik, et väidetavad ebaselgused nõude kehtivuse või suuruse osas ilmnesid võlgnikule alles oluliselt hiljem.
9.Võlgniku taganemisavaldus on tagajärjetu, kuna võlgnik esitas avalduse lepingust osalisest taganemiseks, mis ei ole seaduse kohaselt lubatav. Sisuliselt moodustasid osa ja nõue ühe jagamatu lepingu eseme, mis koos võimaldasid kontrollida OÜ Sillen Konsultatsioonid majandustegevust ja tagada selle jätkumine. Lepingus ei ole eraldi nõude müügihinda sätestatud, sest lepingus sätestatud hinda ei leppinud pooled kokku mitte lähtudes osa ja nõude nimiväärtusest, vaid lähtudes OÜ Sillen Konsultatsioonid varade väärtusest.
10.Taganemisavalduse koostamise ajal 25.01.2013 kehtis kohtu poolt antud käsutuskeeld PankrS § 20 tähenduses, seega võlgnik ei saanud esitada 25.01.2013 taganemisavaldust ilma ajutise halduri nõusolekuta ning selle puudumisel on taganemisavaldus tühine tulenevalt PankrS § 20 lõikest 2 ja § 36 lõikest 2. Kostja vastus hagile
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
12.Hageja nõudel puudub õiguslik alus, kuna PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) koostas 25.01.2013 taganemisavalduse, milles taganes võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg. 1 p. 4, § 116 lg. 2 p. 2 ja lõigete 3, 4 alusel hageja ja PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) vahel 25.01.2011 sõlmitud lepingus sisalduvast nõude loovutamise lepingust, mille esemeks oli hagejale kuulunud väidetav nõue OÜ Sillen Konsultatsioonid vastu summas 2 385 825,68 eurot. Võttes aluseks VÕS § 188 lg. 2 puudub PJV Hiiu Ravikeskus AS-l (pankrotis) kohustus täita 25.01.2011 lepingut ning tasuda hagejale 25.01.2011 lepingu punktis 3.4 märgitud viimast ostuhinna makset 200 000 eurot ning punktis 3.6 sätestatud viivist. Lisaks on hagejal märkimisväärsed rahalised kohustused PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) ees, kuna võttes aluseks VÕS § 189 lg. 1 nõuab võlgnik hagejalt tagasi tasutud nõude hinda 2 185 825,68 eurot koos intressiga.
13.Välistatud on olukord, et kostja vastuväidet hageja nõudele ei saa arvestada, kuna Harju Maakohtu 16.09.2013 määruse kohaselt tsiviilasjas nr. 2-13-39098 on kohus menetlusse võtnud OÜ Canderos Assets hagi nõude tunnustamiseks PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) pankrotimenetluses.
14.Täiendavalt leidis kostja, et 25.01.2013 taganemisavalduse saatis notar Ragne Tehver edasi hagejale. Tsiviilasja nr. 2-12-36529 17.10.2012 tehtud ja 07.05.2013 jõustunud määruses tuvastatud asjaolud on vaidluse lahendamisel määrava tähtsusega, kuna määruse kohaselt ei ole tõendatud nõude olemasolu, mida hageja oleks saanud lepinguga loovutada võlgnikule. Seega on lepingust taganemise aluseks asjaolu, et hageja on oluliselt rikkunud lepingu punktides 1.4 ja 2.2.62 antud kinnitusi, mille kohaselt pidi hagejal eksisteerima lepingu sõlmimise hetkel nõue OÜ Sillen Konsultatsioonid vastu ja et tegemist oli kehtiva nõudega. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et OÜ Sillen Konsultatsioonid on nõuet tunnustanud, ja viited 2010. majandusaasta aruandele ei ole asjakohased.
15.Asjaolu, et hageja ei andnud üle kehtivat ning selget nõuet, selgus alles tsiviilasja nr. 2-1236529 raames, taganemisavaldus on esitatud mõistliku aja jooksul. Nõude olemasolu ja kehtivuse üle puudus vaidlus kuni pankrotiavalduse esitamiseni.
16.Käesoleval juhul ei kuulu PankrS § 20 kohaldamisele. Maakohtu otsuse põhjendused
17.Kohus rahuldas hagi ja tunnustas Fedata Invest OÜ nõuet PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) pankrotimenetluses summas 213 600 eurot PankrS § 153 lg. 1 punkti 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva nõudena. Menetluskulud jäid kostja kanda.
18.Poolte vahel puudub vaidlus, et 25.01.2011 sõlmisid Fedata Invest OÜ ja PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) osaühingu osa müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu; 25.01.2011 leping ei ole tühine; PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) on 25.01.2011 lepingu punktide 3.2 ja 3.3 kohaselt tasunud ostuhinna 2 228 643 eurot ja Fedata Invest OÜ on täitnud 25.01.2011 lepingu punktis 4 sätestatud kohustust lepingu eseme ja nõude omandiõiguse üleandmiseks; võlgnikule PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) nimetati ajutine pankrotihaldur 11.01.2013 ja võlgniku pankrot kuulutati välja 28.02.2013; 25.01.2013 taganemisavalduse on koostanud PJV Hiiu Ravikeskus aktsiaseltsi (pankrotis) juhatuse liige Anders Tsahkna.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) on taganenud 25.01.2013 teatisega 25.01.2011 sõlmitud lepingus sisalduvast nõude loovutamise lepingust ja kas hagejal on õigus nõuda lepingus märgitud ostuhinna 200 000 euro tasumist.
20.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 128 lg. 1 kohaselt võib 25.01.2013 taganemisavaldus olla tühine esindusõiguse puudumise tõttu. Harju Maakohtu 11.01.2013 kohtumäärusega nimetati PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) pankrotihalduriks Andrias Palmits ja kohus keelas võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada. Ajutise pankrotihalduri volitustest on avalikkust teavitatud 11.01.2013 TsÜS § 127 lg. 1 kohaselt väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisega. Ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits ei andnud nõusolekut 25.01.2013 taganemisavalduse tegemiseks ja PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) õiguste käsutamiseks. Võlgniku õiguste ja kohustuste käsutamine toimub muuhulgas tehingute kaudu ja kuivõrd taganemisavaldus on tehing TsÜS § 67 lg. 1 kohaselt, mille tegemine on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele, siis on tehingu tegemiseks tarvilik esindusõiguse olemasolu.
21.Kuna VÕS § 189 kohaselt tuleb lepingust taganemise korral lepingu alusel üleantu lepingupoolele tagastada või hüvitada, siis kaasneksid lepingust taganemisega kohustused ka PJV Hiiu Ravikeskus AS-le (pankrotis). Ajutise halduri nimetamisega võlgnikule käsutuskeelu kohaldamine aitab kaitsta võlausaldajate huvisid ja vältida olukordasid, kus võlgniku toimingute tulemusena suurenevad võlgniku kohustused. Kuivõrd tõendatud ei ole, et ajutine pankrotihaldur oleks andnud nõusoleku 25.01.2013 taganemisavalduse tegemiseks ja alates 11.01.2013 ajutise pankrotihalduri nimetamisest kehtis käsutuskeeld, siis on 25.01.2013 taganemisavaldus käsutuskeelu rikkumise tõttu TsÜS § 88 lg. 1 ja PankrS § 36 lg. 2 alusel tühine. VÕS § 84 lg. 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
22.PankrS § 153 lg. 1 p. 2 kohaselt pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse teises järgus muud tähtaegselt esitatud võlausaldajate nõuded tunnustatud nõuded. Tsiviilasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja nõue oleks tagatud pandiga. Kuivõrd kostja vastuväited hageja nõudele põhinesid asjaolul, et 25.01.2013 taganemisavaldusega on lepingust osaliselt taganetud ja võlgnikul puudub sellest tulenevalt täitmiskohustus, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et 25.01.2013 taganemisavalduse tühisuse tõttu ei lõppenud võlgniku kohustus tasuda 25.01.2011 lepingu punktis 3.4 sätestatud ostuhind 200 000 eurot hiljemalt 25.01.2013 OÜ-le Fedata Invest. VÕS § 108
lg. 1 ja PankrS § 153 lg. 1 p. 2 alusel on hagejal õigus nõuda PJV Hiiu Ravikeskus AS-lt (pankrotis) lepingulise kohustuse täitmist ja ostuhinna osa 200 000 euro tasumist.
23.Pooled leppisid 25.01.2011 lepingu punktis 3.6. kokku, et lepingust tulenevate mistahes maksete tasumisega viivitamisel kohustub ostja tasuma müüjale viivist 0,1% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest, välja arvatud punktis 3.4 nimetatud osa ostuhinnast, mille tasumisega viivitamisel tasub ostja müüjale viivist 0,2% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Võlgnik oli lepingu punktis 3.4. sätestatud kohustuse tasumisega viivituses alates 26.01.2013 kuni pankroti väljakuulutamiseni 28.02.2013, mistõttu VÕS § 113 lg. 1 ja PankrS § 35 lg. 1 p. 6 alusel on põhjendatud välja mõista viivis 34 päeva eest viivisemääraga 0,2% päevas kokku 13 600 eurot. Apellatsioonkaebus
24.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda.
25.Maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse. Kohtu põhjenduste kohaselt ei ole tsiviilasjas kogutud tõendite kohaselt ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits andnud nõusolekut 25.01.2013 taganemisavalduse tegemiseks ja PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) õiguste käsutamiseks. TsÜS § 128 lg. 1 kohaselt võib 25.01.2013 taganemisavaldus olla tühine esindusõiguse puudumise tõttu. Kohus ei selgitanud eelmenetluses pooltele õiguslikku olukorda ega teinud ettepanekuid täiendavate tõendite esitamiseks
26.Kostja ei nõustunud hageja tõlgendusega, mille kohaselt PankrS § 20 sätestatud käsutuskeelu eesmärk laiemalt on kõigi võlgniku tehingute ning toimingute keelamine, mis võivad mõjutada võlgniku vara koosseisu või suurust ning antud juhul ei kuulu PankrS § 20 kohaldamisele. Kostjale üllatuslikult asus kohus seisukohale, et kuivõrd tõendatud ei ole, et ajutine pankrotihaldur oleks andnud nõusoleku 25.01.2013 taganemisavalduse tegemiseks ja alates 11.01.2013 ajutise pankrotihalduri nimetamisest kehtis käsutuskeeld, siis on 25.01.2013 taganemisavaldus käsutuskeelu rikkumise tõttu TsÜS § 88 lg. 1 ja PankrS § 36 lg. 2 alusel tühine.
27.Kostja palub võtta asja materjalide juurde PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) pankrotihalduri Andrias Palmitsa 21.11.2014 heakskiit lepingust taganemisele. Nimetatud avaldusega kiidab pankrotihaldur, kes tegutses 25.01.2013 võlgniku ajutise pankrotihaldurina, heaks 25.01.2011 sõlmitud lepingust taganemise osas, milles võlgnik on taganenud lepingust OÜ Sillen Konsultatsioonid vastu suunatud nõuete omandamisse puudutavas osas. Nimetatud tõend sai kostjale kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.
28.PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) pankrotihaldur andis heakskiidu arvestades järgmisi asjaolusid: PJV Hiiu Ravikeskus AS on lepinguga omandanud Fedata Invest OÜ-lt esiteks OÜ Sillen Konsultatsioonid osa ning teiseks rahalise nõude OÜ Sillen Konsultatsioonid vastu summas 2 385 825,68 eurot. Hilisemas kohtuvaidluses tsiviilasjas nr. 2-12-36529 selgus, et OÜ Sillen Konsultatsioonid keeldub eelnimetatud rahalise kohustuse täitmisest, väites, et lepingu alusel omandatud nõue on tasaarvestusega lõppenud. 25.01.2013 taganemisavaldusega, mille allkirjaõigsus kinnitati notar Ragne Tehveri poolt, on taganetud 25.01.2011 lepingudokumendis sisalduvast nõuete loovutamise lepingust. Seega haldur kiitis TsÜS § 111 lg. 1, § 114 lg. 1 ja § 113 alusel tagasiulatuvalt heaks 25.01.2013 taganemisavalduse esitamise, mis oli tehtud juhatuse liikme Anders Tsahkna poolt.
Vastus apellatsioonkaebusele
29.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, mutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
31.Maakohus rahuldas hagi, kuna tuvastas, et PJV Hiiu Ravikeskus AS taganemisavaldus on käsutuskeelu rikkumise tõttu tühine, sest PJV Hiiu Ravikeskus AS esitas vaidlusaluse taganemisavalduse hagejale 25.01.2013.a, kui väljaandes Ametlikud Teadaanded oli juba 11.01.2013 avaldatud (tlk 118), et Harju Maakohus on samal päeval tehtud määrusega nimetanud PJV Hiiu Ravikeskus AS-ile ajutise halduri ja keelanud PJV Hiiu Ravikeskus AS-il ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada
32.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei selgitanud kohus pooltele õiguslikku olukorda ning ei teinud ettepanekuid täiendavate tõendite esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja maakohtus seisukoha, et PJV Hiiu Ravikeskus esitas taganemisavalduse 25.01.2013.a. Väljaandes Ametlikud Teadaanded oli 11.01.2013 avaldatud, et Harju Maakohus on samal päeval tehtud määrusega nimetanud PJV Hiiu Ravikeskus AS-ile ajutise halduri ja keelanud PJV Hiiu Ravikeskus AS-il ajutise halduri nõusolekuta oma vara käsutada. Hageja leidis, et ajutise halduri nõusolekuta tehtud taganemisavaldus on tühine. Kostja vaidles maakohtus hageja väidetele vastu, leides, et hageja PankrS §-s 20 sätestatud käsutuskeelu eesmärk ei ole kõigi võlgniku tehingute ning toimingute keelamine.
33.Apellatsioonkaebuses esitas kostja väite, et maakohus asus üllatuslikult seisukohale, et 25.01.2013.a taganemisavaldus on tühine, kuna alates 11.01.2013 ajutise halduri nimetamisest kehtis käsutuskeeld ja asjas ei ole tõendatud, et ajutine pankrotihaldur andis nõusoleku taganemisavalduse tegemiseks. Ringkonnakohtu arvates ei ole nimetatud apellatsioonkaebuse väide põhjendatud. Maakohtu menetluses oli vaidlus selle üle, kas taganemisavaldus on kehtiv, kui ajutise halduri nõusolek selle tegemiseks puudus. Kostja ei esitanud maakohtus väidet, et halduri hilisem heakskiit oli taganemisavalduse tegemiseks olemas. Kohtu kohustuseks ei ole pooltelt uute asjaolude/väidete esilekutsumine. Tehingu heakskiidule peab pool ise vajadusel tuginema ja esitama kohtule sellekohase väite ja tõendid õigeaegselt. Maakohtus kostja sellist väidet ei esitanud. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 järgi uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Ringkonnakohtu arvates, ei ole kostja esitatud põhjendus uue asjaolu esitamiseks ringkonnakohtule mõjuv põhjus ning seetõttu tuleb kostja apellatsioonkaebuses esitatud uus asjaolu jätta tähelepanuta.
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamise kohta on õige, kuid hagi tuleb rahuldada teistel põhjustel. Ringkonnakohtu arvates on maakohus valesti kohaldanud materiaalõigust. PankrS § 20 lg 2 järgi käsutuskeelu kehtestamise korral kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikeid 2-4 ja lõiget 6. PankrS § 36 lg 2 esimese lause järgi võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara
hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine. TsÜS § 88 lg 1 esimese lause kohaselt kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Ringkonnakohus osutab, et nimetatud sätete kohaselt on tühised käsutuskeeldu rikkuvad käsutustehingud. Maakohus ei ole eristanud kohustustehingut ja käsutustehingut. Kohustustehinguga üksnes luuakse võlasuhe, käsutustehinguga see kohustus vahetult täidetakse ja saavutatakse soovitud õigusmuudatus. Lepingust taganemine ei ole käsutustehing, sest taganemise tagajärjena muutub senine võlasuhe lepingu tagasitäitmisele suunatud võlasuhteks. Mõne subjektiivse õiguse sisulist muutmist taganemine kaasa ei too.
35.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 23.10.2014.a otsus täielikult ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Seega saab otsuse tegemisel käsitleda ka neid hageja väiteid taganemise mittekehtivuse kohta, millele maakohus hinnangut ei andnud.
36.Maakohtus oli poolte vahel vaidlus ka selles, kas taganemise materiaalsed eeldused olid täidetud. Riigikohtu 18.01.2013.a otsuse nr 3-2-1-154-12 p 16 järgi peab taganemise materiaalsete eelduste esinemist tõendama isik, kes taganemisele tugineb. Käesolevas tsiviilasjas tugineb sellele kostja, seega peab kostja tõendama taganemisavalduse materiaalsete eelduste olemasolu.
37.Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja tõendanud taganemisavalduse materiaalsete eelduste olemasolu e taganemist õigustavat olulist lepingurikkumist. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Fedata Invest OÜ ja PJV Hiiu Ravikeskus AS vahel 25.01.2011.a sõlmitud osaühingu osa müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu p.1.4 järgi avaldas müüja, et käesoleva lepingu sõlmimise hetkel eksisteerib müüjal nõue OÜ Sillen Konsultatsioonid vastu kogusummas 37 330 060, 09 Eesti krooni, mis tuleneb müüja ja OÜ Sillen Konsultatsioonid vahel 03.11.2010.a sõlmitud kohustuse ülevõtmise kokkulepete lisast, edaspidi nõue. Lepingu p-s 2.2.62 kinnitas müüja, et nõue on kehtiv, nõuet ei ole arestitud, nõuet ei ole loovutatud kolmandale isikule ega koormatud mistahes kolmandate isikute õigusega, samuti ei ole nõude suhtes vaidlusi, nõude aluseks olevat laenulepingut ei ole muudetud, täiendatud ega muudetud. PJV Hiiu Ravikeskus AS taganes 25.01.2011.a sõlmitud lepingus sisalduvas nõude loovutamise lepingust, põhjendusega et tegelikult ei antud 25.01.2011 lepinguga üle kehtivat ning selget nõuet OÜ Sille Konsultatsioonid vastu. Kostja leiab (tuginedes PJV Hiiu Ravikeskus AS taganemisavaldusele), et taganemise materiaalsed eeldused on tõendatud sellega, et Harju Maakohtu määruses 17.oktoobrist 2012 tsiviilasjas nr 2-12-36529, millega otsustati kas OÜ Benefit Holding avaldus OÜ Sillen Konsultatsioonide pankroti väljakuulutamiseks ja ajutise halduri määramiseks on põhjendatud ja tõendatud, leidis kohus, et võlausaldaja e OÜ Benefit Holding ei ole tõendanud nõude olemasolu, mida Fedata Invest OÜ oleks saanud 25.01.2011 sõlmitud osaühingu müügilepinguga ja nõude loovutamise lepinguga loovutada PJV Hiiu Ravikeskus AS- le ja PJV Hiiu Ravikeskus AS 05.06.2012 nõude loovutamise lepinguga edasi võlausaldajale e OÜ–le Benefit Holding loovutada. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kohtumääruses sisalduv seisukoht ei ole piisav, et tõendada käesolevas asjas PJV Hiiu Ravikeskus AS-i taganemisavalduse materiaalsete eelduste olemasolu. Tsiviilasjas nr 2-12-36529 lahendas kohus küsimust, kas võlausaldaja nõue on piisavalt selge ajutise halduri määramiseks ja pankrotiavalduse alusel edasise menetluse jätkamiseks. Seejuures ei olnud menetlusosaliseks hageja ega ka PJV Hiiu Ravikeskus AS. Tuvastanud, et veenvad tõendid puuduvad, leidis maakohus tsiviilasjas nr 2-12-36529, et võlausaldaja nõudega seonduvad asjaolud, võlausaldaja nõude kehtivuse, olemasolu, sissenõutavuse ja muud küsimused tuleb lahendada hagimenetluses.
38.Lisaks sellele, et tsiviilasjas nr 2-12-36529 tehtud lahendiga ei ole võimalik veenvalt tõendada PJV Hiiu Ravikeskus AS taganemisavalduse materiaalsete eelduste olemasolu
nähtub asja materjalidest, et vaidlusalust nõuet OÜ Sillen Konsultatsioonid vastu on OÜ Sillen Konsultatsioonid ise korduvalt jaatanud. OÜ Sillen Konsultatsioonid 13.06.2012.a ja 03.08.2012.a kirjadest (sel ajal oli PJV Hiiu Ravikeskus AS juba nõude edasi loovutanud OÜ-le Benefit Holding) OÜ-le Benefit Holding nähtub, et ta sisuliselt tunnistab võlgnevust summas 2 385 825,68 eurot (tlk 130 ja 134). Võlakohustuse olemasolu summas 37 330 060,09 krooni, so samas summas, millise nõude hageja PJV Hiiu Ravikeskus ASile loovutas, oli kajastatud ka OÜ Sillen Konsultatsioonid majandusaasta aruandes (tlk 39).
39.Kuna ringkonnakohtu arvates ei leidnud asjas tõendamist, et lepingu pool on toime pannud taganemist õigustavat olulist lepingurikkumist, siis ei ole taganemine kehtiv. Hageja tugines maakohtus taganemise tagajärjetusele ka seetõttu, et taganemisavaldust ei ole tehtud mõistliku aja jooksul ja lepingust taganemine toimus üksnes osaliselt, mis ei ole seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus leiab, et taganemise materiaalsed eeldused on tõendamata, puudub vajadus käsitleda kõiki hageja maakohtus esitatud väiteid.
40.Maakohus on otsust nõude suuruse ja rahuldamisjärgu kohta piisava selgusega motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega nimetatud ulatuses. Seetõttu ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi selles osas korrata
41.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad kõik apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda vastavalt TsMS § 171 lg-le 1. Alates 01.01.2015.a kehtiva TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Vaidlustatud 23.10.2014.a otsuses, kooskõlas sel ajal kehtinud TsMS sätetega, ei määranud maakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust ja viitas kuni 31.12.2014.a kehtinud TsMS § 174 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega määrab maakohus käesolevas asjas kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Alates 01.01.2015.a kehtivas TsMS redaktsioonis kehtinud TsMS § 174 lg-a 1 sarnane säte puudub. Kehtiva TsMS § 176 lg 4 kohaselt kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kuna maakohtus kantud menetluskulude nimekiri tuleb esitada 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, võivad menetlusosalised kolleegiumi arvates, juhindudes TsMS § 2 sätestatust, esitada ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja koos maakohtu menetluskulude nimekirjaga maakohtule. Tõendi tagastamine
42.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastab OÜ-le Vangent Assets apellatsioonkaebusele lisatud Andrias Palmits`a 21.11.2014.a heakskiidu lepingust taganemise avaldusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.