lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-52148/27

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-52148/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1355
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITVS § 24 lg 1, 2TLS § 100 lg 5Ülesütlemise hüvitisITVS § 25 lg 1TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-52148/50Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-52148

Tsiviilasi

Julia Bõkova hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) vastu töövaidluses Hagi osaline läbi vaatamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 07. novembri 2014.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Julia Bõkova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Julia Bõkova (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg Vastustaja (kostja): Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Vladislav Iljin

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 07. novembri 2014 määrus ja saata hagi Julia Bõkova puhkusetasu hüvitamise nõude osas Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada Julia Bõkova määruskaebus.
3.Tagastada K.Bile (isikukood: XXXXXXXXXXX, konto nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX)

määruskaebuse esitamisel Julia Bõkova eest 13. novembril 2014 Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606 tasutud riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) esitas 16. mail 2014 Viru Maakohtule taotluse Julia Bõkova (hageja) poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 17. juunil 2014 Viru Maakohtule avalduse, milles jäi kõikide oma varasemalt esitatud seisukohtade, põhjenduste ja vastuste juurde. Avalduses märgib hageja, et soovib, et kohus vaataks asja algusest peale läbi sõltumata tööinspektsiooni otsusest, sh ka hageja puhkusetasu nõude, mille tööinspektsioon jättis rahuldamata.
2.Viru Maakohtu 23. septembri 2014 määrusega jäeti hageja esitatud hagi täiendus käiguta ning anti hagejale tähtaeg mh puhkusetasu nõude esitamise põhistamiseks.
21.oktoobri 2014 avalduses esitas hageja puhkusetasu nõude sisulised põhjendused.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis oma 07. novembri 2014 määrusega Julia Bõkova hagi osaliselt läbi vaatamata puhkuse tasu hüvitise nõudes. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole Julia Bõkova vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud korras. ITVS § 25 lg 1 teises lauses on sätestatud, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Hagiavalduses esitas hageja ka puhkuse hüvitise saamise nõude. Maakohus leidis, et hageja ei ole esitanud põhjendusi, mis annavad aluse menetleda puhkusetasu nõuet. Puhkusetasu nõue ei ole seotud muude vaidlustatud nõudega. Kuna hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata jäetud puhkusetasu nõuet vaidlustanud, on töövaidluskomisjoni otsus selles osas jõustunud ning hagejal ei ole õigust seda nõuet uuesti esitada. Seega esineb alus hagi osaliseks läbi vaatamata jätmiseks (s.o puhkusetasu nõude osas) TsMS 432 lg 2 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

4.Julia Bõkova esitas määruskaebuse, milles vaidleb maakohtu määrusele vastu ning palub määruse tühistada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt esitas Narva linn 16. mail 2014 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse asjas nr 4-1/519 läbi vaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Taotlusest ei nähtu, et Narva linn oleks taotlenud avalduse osalist läbivaatamist, mistõttu kuulub hagimenetluses läbivaatamisele kaebuse esitaja poolt esitatud avaldus täies ulatuses, s.o samas ulatuses, mille on kaebuse esitaja esitanud töövaidluskomisjonile, sh puhkusetasu hüvitise nõude osas. Ka oma hilisemates menetlusdokumentides on vastustaja esitanud vastuväiteid puhkusetasu hüvitise nõudele ning palunud jätta kaebuse esitaja avaldus täies ulatuses rahuldamata, seega oli vastustaja taotluse esitamise eesmärk vaidlustada töövaidluskomisjoni otsus täies ulatuses. Sellest tulenevalt ei pidanud kaebuse esitaja esitama ise eraldi taotlust tema poolt esitatud avalduse osaliseks läbivaatamiseks, kuna nimetatud taotlus on kohtule esitatud vastustaja poolt. Seega on Narva linn taotlenud läbi vaadata hagimenetluses kaebuse esitaja avalduses esitatud kõik nõuded, sh puhkusetasu hüvitise nõue.
5.Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on väär hageja väide, et vastustaja taotluse esitamise eesmärk oli vaidlustada töövaidluskomisjoni otsus täies ulatuses. Töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt, jättes rahuldamata hageja puhkusetasu nõue. Maakohtule kostja esitatud vastuses hagile palus kostja jätta hageja avalduse täies ulatuses rahuldamata. Töövaidluskomisjoni täies ulatuses vaidlustamine tähendaks ka töövaidluskomisjoni otsuse osa, millega jäeti rahuldamata hageja puhkusetasu nõue, vaidlustamist. See ei olnud ega ole kostja eesmärk. Kostja eesmärk on hageja avalduse rahuldamata jätmine täies ulatuses ehk töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine selles osas, milles töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõudeid. Seega on kohus asunud põhjendatult seisukohale, et töövaidluskomisjoni otsus jõustus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga, ehk see jõustus puhkusetasu nõude rahuldamata jätmise osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Viru Maakohtu
08.novembri 2014 määrus tuleb tühistada menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja saata tsiviilasi TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtule Julia Bõkova puhkusetasu nõude osas menetluse jätkamiseks. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et puhkusetasu nõue ei ole seotud muude vaidlustatud nõuetega ning et seetõttu on töövaidluskomisjoni 16. aprilli 2014 otsus jõustunud osas, milles jäeti rahuldamata Julia Bõkova puhkusetasu nõue.
7.Riigikohus on selgitanud, et ITVS § 24 lg-st 4 tuleneb, et üldjuhul kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Seda kinnitab ka ITVS § 24 lg 2, mille kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Siiski on võimalik ka töövaidluskomisjoni otsuse osaline jõustumine, kuid ITVS § 25 lg 1 teise lause alusel üksnes osas, mis ei ole seotud nende hageja esitatud nõuetega, mille läbivaatamist kohtus kostja soovib (RKTKo nr 3-2-1-6-11 p 13). Seega tuleb ringkonnakohtul võtta määruskaebuse lahendamisel seisukoht selles, kas hageja puhkusehüvitise nõue, mis jäi töövaidluskomisjon otsusega rahuldamata, on seotud hageja ülejäänud nõuetega, s.o vähemmakstud töötasu, koondamishüvitise ja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest hüvitise nõudega.
8.Pooled vaidlesid töövaidluskomisjonis töötaja puhkusega seonduvalt selle üle, kas tööandjal tuleb hüvitada töölepingu ülesütlemisest 13 kalendripäeva vähem etteteatatud aja eest lisaks töötasule ka puhkusetasu ning selle üle, kas tööandjal oli õigus pidada lõpparvest kinni enamkasutatud puhkuse tasu. Töövaidluskomisjon leidis, et kuna puhkust saab arvestada reaalselt töötatud aja eest, mitte etteteatamistähtaja järgimata jätmise aja eest, tuli saamata jäänud puhkusetasu nõue jätta rahuldamata. Enamsaadud puhkusetasu kinnipidamise osas tuvastas töövaidluskomisjon, et töötaja puhkas rohkem ühe kalendripäeva, mitte tööandja väidetud 42,22 kalendripäeva. Töövaidluskomisjon asus seisukohale, et põhjendatud on pidada lõpparvest kinni ühe enamsaadud puhkusepäeva tasu 59,95 eurot. Töövaidluskomisjon arvestas nimetatud summa maha hüvitisest töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest (260 - 59,95) ning mõistis tööandjalt välja sellest lähtuva hüvitise summas 200,05 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et töötajal saamata jäänud puhkusetasu nõuet, mille töövaidluskomisjon jättis rahuldamata (s.o nõue hüvitada töölepingu ülesütlemisest 13

kalendripäeva vähem etteteatatud aja eest lisaks töötasule ka puhkusetasu) ei saa antud juhul käsitleda eraldiseisvana töötaja ülesjäänud nõuetest. Töötaja on oma puhkusetasu nõude rajanud TLS § 100 lg-le 5 (tl 28 pöördel). Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja puhkusetasu nõue on seotud töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest hüvitise nõudega. Järelikult ei ole töövaidluskomisjoni otsus puhkusetasu nõude rahuldamata jätmise osas jõustunud ning maakohtul tuleb vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses läbi algusest peale.

9.Ringkonnakohus peab käesolevas asjas põhjendatuks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamist tervikuna. Ringkonnakohus on seisukohal, et töövaidluskomisjoni otsuse saab lugeda osaliselt jõustunuks vaid juhtudel, kui vaidlusalune nõue on töötaja ülejäänud nõuetest selgelt eraldiseisev ning selle rahuldamine või rahuldamata jätmine ei mõjuta teisi esitatud nõudeid. Käesoleval juhul on puhkusetasu hüvitamise nõue üks osa TLS § 100 lg 5 alusel esitatud hüvitise nõudest töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest. Käesolevas asjas oleks töövaidluskomisjoni otsuse puhkusetasu nõude osas osaliselt jõustunuks lugemine pigem kunstlik, arvestades nimetatud nõude proportsiooni võrreldes töötaja avalduse rahuldatud osaga. Olukorras, kus töötaja avaldus valdavas osas rahuldati, ei oleks õige töötajale ette heita seda, et ta ei ise ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsus avalduse rahuldamata jäetud osas. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel tuleb ITVS § 24 lg 1 kohaselt pöörduda vaidluse hagimenetluses läbivaatamise taotlusega maakohtusse. Käesoleval juhul on esitas taotluse 16.05.2014.a tööandja. Maakohus võttis hagi oma 29.05.2014.a määrusega menetlusse ning hageja (töötaja) esitas oma seisukohad 17.06.2014.a, väljendades selgelt oma soovi, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi algusest peale läbi sõltumata tööinspektsiooni otsusest.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Julia Bõkova määruskaebus tuleb rahuldada. Viru Maakohtu 07. novembri 2014 määrus tuleb tühistada ja saata hagi Julia Bõkova puhkusetasu hüvitamise nõude osas Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
11.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel tagastada K.Bile (isikukood: XXXXXXXXXXX, konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) määruskaebuse esitamisel Julia Bõkova eest 13. novembril 2014 Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606 tasutud riigilõiv 50 eurot.
12.Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks asjas lõpplahendi tegemisel.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus