Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

vara rohkem kui 70% ulatuses vara enampakkumise alghinnast. Riigikohtu seisukoha kohaselt (22.10.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-14) on kinnisasja arestist vabastamine ja uuesti arestimine hinna alandamise eesmärgil lubatav ning seega ka alahindamine rohkem kui 70% ulatuses. Riigikohus märkis ka, et menetlusosalisel on õigus taotleda TMS § 74 lg 8 järgi uue hindamise korraldamiseks kohtult eksperdi määramist. Kuivõrd kohtutäitur jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamise ning eksperdi määramise taotlused läbi vaatamata, on avaldajal õigus taotleda, et kohus need taotlused lahendaks. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 5.11.2014 otsus ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Alternatiivselt taotleb avaldaja, et kohus määraks eksperdi kinnistu turuhinna väljaselgitamiseks, kuna kohtutäitur jättis kaebuse läbi vaatamata. Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht Puudutatud isik I märgib kaebusele esitatud vastuses, et avaldaja rikkus kinnisvara arestimise ja hinna määramise peale esitatud kaebuse esitamise tähtaega (TMA § 217 lg 1) ning vastavalt lg-le 6 kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Uus kinnisasja alghind 60 000 eurot oli määratud 31.07.2013. Kaebus hinna kohta esitati 07.08.2013. Avaldaja on seisukohal, et 07.08.2013 esitatud kaebusest on üheselt selge, et ta polnud nõus kohtutäituri poolt määratud hinnaga. 29.10.2014 esitas avaldaja kohtutäiturile uue kaebuse kohtutäituri poolt 31.07.2013 koostatud arestimisaktis määratud hinna osas ning taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamiseks puudub alus. 02.09.2013 otsusega kohtutäitur rahuldas osaliselt avaldaja 07.08.2014 kaebuse ning esitas kohtule 09.09.2013 kohtule taotluse kinnisasja hindamiseks eksperdi määramiseks. 12.09.2013 esitas avaldaja kohtule kaebuse kohtutäituri 02.09.2013 otsusele, milles selgitas, et ta ei ole esitanud kohtutäiturile taotlust kinnisasjale ekspertiisi määramiseks ning palus menetluse lõpetada. 13.09.2014 määrusega keeldus Harju Maakohus kohtutäituri avaldust ekspertiisi määramiseks menetlusse võtmast. Avaldaja kui täitemenetluse võlgniku eesmärk kaebust esitades on täitemenetlust venitada. Kohtutäitur taotleb kaebuse rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist avaldaja kanda. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht Puudutatud isik II leiab, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus. Selles osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ka osas, mis puudutab 31.07.2014 koostatud kinnisasja arestimisakti vaidlustamist. Avaldaja esitas kohtutäiturile 29.10.2014 kaebuse 31.07.2013 koostatud kinnisasja arestimisaktis määratud hinna osas ja taotles TMS § 74 lg 7 alusel eksperdi poolt uue hindamise korraldamist. Kohtutäituri poolt määratud hinna peale esitas avaldaja kaebuse tähtaega rikkudes (TMS § 217 lg 1). Seega jättis kohtutäitur õiguspäraselt avaldaja 29.10.2014 kaebuse kinnisvara arestimise ja hinna määramise kohta läbi vaatamata. 09.09.2013 esitas kohtutäitur kohtule taotluse avaldaja kinnisasja hindamiseks eksperdi määramiseks. 13.09.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-41804 keeldu kohus kohtutäituri avaldust menetlusse võtmast, sest avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud kaebusest ei nähtunud, et avaldaja oleks kohtutäituri määratud hinna kaebuses vaidlustanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 05.11.2014 otsusele tuleb osaliselt rahuldada.

TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse (lk 10-12), milles taotleb kohtule taotluse esitamist eksperdi määramiseks kinnisasja hindamise tarvis, kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemist või kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ning täitemenetluse peatamist kuni kinnisasja turuväärtuse väljaselgitamiseni eksperdi poolt. 05.11.2014 otsusega (lk 7-9) jättis kohtutäitur kaebuse läbi vaatamata osas, mis puudutas 31.07.2014 kinnisasja arestimisakti vaidlustamist (hinna vaidlustamine) ja osas, mis puudutas kaebuse esitamise tähtaja ennistamist; täitemenetluse peatamise osas esitatud kaebuse jättis kohtutäitur rahuldamata. Seega ei ole õige kohtule esitatud avalduses avaldaja poolt märgitu, et kohtutäitur jättis otsusega kõik kaebaja taotlused läbi vaatamata. Vastavalt TMS § 217 lg 2 saab kohtutäitur ennistada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse tähtaja TsMS-s sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtule kaebuse. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamist reguleerib TsMS § 67, mille lg 1 järgi ennistab kohus (käesoleval juhul kohtutäitur) menetlusosalise poolt seaduses sätestatud menetlustähtaja möödalaskmise korral tähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kohtutäitur jättis kaevatud otsuses märgitu kohaselt avaldaja kaebuse, mis puudutas kinnisvara arestimist ning vara hinna määramist, läbi vaatamata kuna kaebus oli esitatud hilinemisega (TMS § 217 lg 1 sätestatud tähtaega järgimata). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse jättis kohtutäitur läbi vaatamata põhjusel, et selleks puudus alus TMS § 217 ja § 74 lg 7 (võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada) järgi. Käesoleva avalduse/kaebuse lahendamisse ei puutu asjaolu, et kohus keeldus tsiviilasjas nr 2-13-41804 kohtutäituri vastava avalduse menetlusse võtmisest kuna tegi kindlaks, et avaldaja täitemenetluse võlgnikuna kohtutäituri poolt määratud hinda ei vaidlustanud, mistõttu kohtutäituril puudus alus kohtule avaldust esitada. Asjasse puutub aga Riigikohtu 22.10.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-14. Nimetatud määrusega ei ole Riigikohus senist praktikat muutnud nagu märgib kaebuses avaldaja. Senise praktika muutmine ei tulene ühestki Riigikohtu määruses märgitud seisukohast. Kohus ei saa kinnisasja hindamiseks eksperti määrata täitemenetluse võlgniku avalduse alusel nagu soovib avaldaja. TMS § 74 lg 8 kohaselt on kohtutäituril õigus sellist avaldust kohtule esitada. Avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud kaebusest tulenevalt vaidlustas avaldaja kinnisasjale kohtutäituri poolt 31.07.2013 määratud hinna kohtutäiturile 6.08.2013 esitatud kaebuses. Kaebus on kohtute poolt lahendatud, tulenevalt Riigikohtu 22.10.2014 määrusest (p 17), on selge, et avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale jäeti rahuldamata Tallinna Ringkonnakohtu poolt. Riigikohus on määruses sedastanud (p 15), et kohtutäituril oli õigus TMS § 74 lg 1 alusel uuesti asi hinnata; kohtutäitur võib ka lasta vara hinnata eksperdil (TMS § 74 lg-d 5, 6) ning avaldajal (võlgnikul) on kohtutäituri määratud hinnaga mittenõustumise korral õigus esitada kaebus kohtutäiturile ning sellisel juhul taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg 8 järgi uue hindamise korraldamiseks kohtult eksperdi määramist. Kaebuse kohtutäiturile võlgnik (avaldaja) esitas, kohtutäitur jättis selle 05.11.2014 otsusega läbi vaatamata. Arvestades, et avaldaja õigus taotleda kohtutäituri poolt asjale määratud hinnaga mittenõustumise tõttu kaebuse esitamise teel kohtutäiturile asja hindamist eksperdi poolt selgus Riigikohtu 22.10.2014 määrusest, rikub kohtutäituri poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmine avaldaja õigusi. Avaldaja ei saanud kaebust esitada tähtaega järgides, sest talle ei olnud teada,

millisele seisukohale Riigikohus asub (maakohtu ja ringkonnakohtu lahendid olid erinevad) asja hindamise osas. Kuivõrd kohtutäitur jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata (otsuse resolutsiooni järgi), sisuliselt aga lahendas taotluse lugedes, et tähtaja ennistamiseks puudub alus, ennistab kohus tähtaja ülalmärgitud põhjendustel. Tähtaja ennistamisest tulenevalt peab kohtutäitur avaldaja kaebuse kinnisasja hindamise osas uuesti läbi vaatama ja lahendama (otsustama taotluse esitamise kohtule asja hindamiseks eksperdi määramiseks). Kohus leiab, et tühistamisele ei kuulu kohtutäituri otsus osas, millega ta jättis täitemenetluse peatamata. TMS § 46 lg 2 annab kohtutäiturile õiguse täitemenetluse peatamiseks, kuid ei kohusta teda selleks. TMS § 46 lg 1 sätestab juhud, millistel kohtutäitur peab täitemenetluse peatama. Käesoleval juhul kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul, oli kohtutäituril õigus (mitte kohustus) täitemenetlus peatada. Kohtutäitur on oma otsust täitemenetluse mittepeatamise kohta kaevatud otsuses põhistanud. Samas ei oma täitemenetluse mittepeatamine enam tähtsust, kuna kohus peatas täitemenetluse 19.11.2014 määrusega avaldaja avalduse alusel. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus osaliselt rahuldada. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt TMS § 217 lg 2 viimasest lausest ei ole määrus kaevatav osas, mis puudutab kohtutäiturile esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.