Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2014 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-16426
Tsiviilasi
U.L. hagi RS Alleron OÜ vastu puhkusetasu ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9 205,57 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. mai 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U.L.
Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2014
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): U.L. (isikukood XXX)
esindajad
Vastustaja (kostja): RS Alleron OÜ (registrikood 11268510), esindaja Thea Rohtla
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 13. mai 2014 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
teadlik. Kuna puhkusetasu oli ette makstud ja TLS § 70 lg 2 seda võimaldas teha, siis hagejal ei ole puhkusetasu nõuet tekkinud. Maakohus ei nõustunud kohtuistungitel esitatud hageja väitega enne töölepingu sõlmimist peetud läbirääkimistel töötasu suuruses 12 eurot tunnis kokkuleppimise kohta. Hageja on esitanud RS Alleron OÜ 19.09.2011 tõendi, mis maakohtu hinnangul ei kinnita hageja palga suurust, sest see ei ole töölepingu lisa. Tõendite adressaat ei ole teada ning see ei ole poolte poolt koostatud ega allkirjastatud. Maakohus kohaldas aegumist ja jättis hagi puhkusetasu nõudmiseks rahuldamata. Hageja on 17.11.2012 e-kirjas nõudnud puhkusetasu tasumist eelviimaselt tööpäeval, s.o 29.11.2012. Hagi puhkusetasu nõudmiseks on esitatud 12.04.2013. Hagi esitamisel ei ole hageja järginud ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kuna maakohus tuvastas, et hagejal ei ole puhkusetasu nõuet tekkinud, ei saanud tal tekkida ka lõpparve nõuet. Lõpparvena soovis hageja saada samuti saamata jäänud puhkusetasu. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja ei ole ITVS § 6 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, on tööleping hageja poolt erakorraliselt üles öeldud ning hagejal on tekkinud õigus TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise saamiseks. Maakohtu hinnangul ei ole asjas tõendatud, et hageja poolt nimetatud töölepingu ülesütlemise alused esinesid. Kuivõrd hagejal ei olnud ühtegi TLS § 91 lg 2 p-des 1-3 sätestatud alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja tegelikult hagejal ei olnud ka puhkusetasu nõuet tööandja vastu, siis põhjendatud ei ole hageja kasuks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmine. Maakohus vähendas TLS § 100 lg 4 teise lause alusel hüvitise suurust 457,80 euroni (bruto), s.o töötaja töötasu tunnis 11,37 eurot x 40 tundi. TsMS § 163 lg 1 alusel jättis maakohus 6,22% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 93,78% kostja menetluskuludest hageja kanda.
Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 654 lg 5 järgi peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust.
summa suurus.“ (I kd tl 91). Seega on hageja ja kostja kokku leppinud teisiti, kui on sätestatud TLS § 70 lg-s 2.
asjaolusid ja määranud õiglase hüvitise, s.o maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire ega lähtunud asjakohatutest kaalutlustest. Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme kohtu kaalutlusotsusesse vaid siis, kui kohus on rikkunud diskretsiooni piire. Kuna maakohus antud juhul ei ole seda teinud, siis puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks hüvitise suuruse osas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.