Jätta 6.22% hageja menetluskuludest menetluskuludest hageja kanda.
kostja
kanda
ja
2-13-16426 93.78% kostja
5.Saata kohtuotsus hagejale ja kostja lepingulisele esindajale teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.12. aprillil 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja töötas kostja juures ajavahemikul 19.09.2011.a kuni 14.12.2012.a töölepingu nr. 297-s alusel ehitaja ametikohal. Alates 03.12.2012.a jäi hageja puhkusele teatades sellest tööandjale kaks nädalat ette e-kirja teel. Puhkuseavalduses soovis hageja, et puhkusetasu kantaks arvele eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust 29.11.2012.a. Puhkuseraha kostja välja ei maksnud ning selgitas 10.12.2012.a kl. 10.40 ja kl. 14.41 hagejale saadetud e-kirjades, et tema arvates on puhkuserahad juba välja makstud palga osadena.
2.Peale seda kui hagejale sai selgeks, et kostja keeldub puhkusetasu välja maksmast otsustas hageja töölepingu üles öelda erakorraliselt tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel. 14.12.2012.a saatis hageja kostjale e-kirja, mille manuses oli töölepingu ülesütlemisavaldus. Kostja võttis töölepingu ülesütlemise vastu 17.12.2012.a kl.
11.51.e
3.Hageja nõuab puhkusetasu netosummas 2 060.50 eurot. Kostja väide, et hageja on puhkusetasu kätte saanud palga osana, on tühine TLS § 2 alusel.
4.Hageja nõuab kostjalt hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel netosummas 5 298.44 eurot. Hageja viimase 6 kuu netosissetulek oli 10 596.87 eurot. Seega kolme kuu netopalk sellest on 5 298.44 eurot.
5.Eeltoodust tulenevalt on hageja kogunõue netosummas 7 358.94 eurot.
HAGI KÄIGUTA JÄTMINE
6.Viru Maakohtu 19.04.2013 kohtumäärusega jäeti hagi käiguta ja hagejale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagiavalduses toodud asjaolude täiendavaks tõendamiseks ja põhistamiseks ning hagiavalduselt riigilõivu summas 475 eurot tasumiseks. Kohus palus muu hulgas selgitada, miks hageja ei esitanud töövaidluskomisjonile või kohtule nõuet TLS § 91 lg 2 alusel töölepingu erakorraliselt ülesütlemise õiguse esinemise tuvastamiseks ning TLS § 70 lg 2 alusel puhkusetasu saamiseks ITVS § 6 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul. Samuti paluti hagejal välja tuua, miks väidetava puhkusetasu maksmata jätmine oli aluseks töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks ning miks ei pidanud hageja vajalikuks tööandja vastu õigeaegselt puhkusetasu 2 (9)
2-13-16426 väljamõistmise nõude esitamist. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et nimetatud nõuete esitamise tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud, mistõttu hageja on kaotanud nõudeõiguse kostja vastu.
PARANDATUD HAGI
7.29. aprillil 2013 esitatid parandatud hagiavalduse kohaselt hageja arvates ei ole hagi aegunud kuna vastavalt TLS p 70 lg 2 võib tööandja puhkusetasu välja maksta kõige hiljemalt puhkusele järgneval graafikujärgsel palgapäeval. Seega antud juhul kui hageja poleks lõpetanud töölepingut erakordselt oleks tööandjal puhkusetasu väljamaksmise viimane tärmin saabunud alles jaanuaris 2013.a. Kuna hageja lõpetas töölepingu erakordselt 14.12.2012.a, saabus puhkusetasu väljamaksmise kohustus peale 14.12.2012.a erakorraliselt. Seega ei ole haginõue aegunud. Kostja on maksnud ainult graafikujärgset tunnipalka. Mingeid muid tasusid ega lõpparvet pole kostja kunagi maksnud.
HAGI TEISTKORDSELT KÄIGUTA JÄTMINE
8.13.05.2013 määrusega jäeti hagi teistkordselt käiguta ja hagejale anti täiendav tähtaeg hagiavalduses toodud asjaolude täiendavaks tõendamiseks ja põhistamiseks.
HAGITÄIENDUS
9.24. mail 2013 esitatud täpsustatud hagiavalduses leidis hageja, et kui kohus arvab, et puhkusetasu nõue on aegunud, esitab hageja lisaks puhkusetasu nõudele alternatiivselt lõpparve nõude sh. puhkusetasu 2 060.50 eurot ulatuses.
10.Hageja täpsustas, et postitas ülesütlemisavalduse tähitud kirjana 14.12.2012.a kostja aadressil. See tähitud kiri tuli tagasi, kuna kostjat ei olnud kohal üleandmise katsel ning hiljem kostja ei käinud seda nõudmas postiasutusest. Teistkordselt postitas hageja ülesütlemisavalduse koheselt kui esimene kohalejõudmata kiri saabus tagasi xxxx postkontorisse 04.01.2013.a. See tähitud kiri nr.xxxx toimetati kostjale kätte.
11.Hageja on selgitanud ülesütlemisavalduse kolmes punktis oma töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseid. Hageja on teinud seda tava mõistusest lähtudes kasutamata selleks juristi abi. Ülesütlemise põhjuseks on see, et kostja on jätnud puhkusetasu välja maksmata ja arvab seega, et hageja on tema ori kes töötab ilma rahata. Hageja eeldab, et kui üks inimene teeb teisele inimesele tööd, siis saab ta selle eest ka vähemalt seaduses ettenähtud hüvesid nt. puhkusetasu näol. Kui kostja talle seadusega ettepandud kohustusi ei täida, on see hageja arvates piisav põhjendus tööleping ühepoolselt erakorraliselt ülesütlemisega lõpetada.
MENETLUSE KÄIK
12.Viru Maakohtu 06.06.2013 kohtumäärusega keelduti hagi menetlusse võtmisest, leides, et hageja ei ole ITVS § 6 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul nõudeid esitanud, tema puhkusetasu nõue aegus 29.03.2013 ning lõpparve nõue aegus 14.04.2013.
13.Hageja esitas määruskaebuse Viru Maakohtu 06.06.2013 kohtumääruse peale ja Tartu Ringkonnakohtu 05.09.2013 kohtumäärusega tühistati Viru Maakohtu 06.06.2013 kohtumäärus ja saadeti asi esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et ITVS § 6 lg 1 alusel on tegemist erilise tähtajaga, mida kohus ei saa omaalgatuslikult 3 (9)
2-13-16426 kohaldada. Ringkonnakohus viidates Riigikohtu lahendile 3-2-1-170-11 leidis, et hagejal on õigus nõuda TLS § 100 lg 4 toodud hüvitist tuginedes ülesütlemisavaldusele.
KOSTJA VASTUVÄITED
14 10. detsembril 2013 esitatud kostja vastuse kohaselt poolte vahel sõlmiti tõepoolest 19.09.2011 tööleping nr. 297-s, mille alusel asus hageja tööle ehitajana xxxx kostja lepingupartneri xxxx ehitusobjektidel. Tegemist oli renditööga ning kostja järgis xxxx kehtivaid seadusi, sh. ehitajate kollektiivlepingut.
15.Hageja on jätnud kohtule esitamata töölepingu p 5.1 sätestatud palgakokkuleppe kui lepingu lahutamatu lisa, mille kohaselt olid pooled kokku leppinud hageja põhipalgas 10,92 eurot/tund, millele lisandus igakuiselt puhkuseraha 1,08 eurot iga väljatöötatud tunni eest. Kokkuleppe p.4 kohaselt kontrolliti puhkuse alguse hetkeks väljamakstud puhkusetasude suurust ning vajadusel seda korrigeeriti. Selle kokkuleppe kohaselt makstigi hagejale igakuiselt nii palgakokkuleppes sätestatud põhitöötasu kui puhkusetasu, millised kajastati igakuistel palgateatistel eraldi ridadena ning millised hageja igakuiselt vastavalt tema 17.10.2011 e-kirjale ka saadeti. Seega on ebaõige hageja väide, nagu oleks talle makstud vaid graafikujärgset tunnipalka ja nagu ta poleks mingeid muid tasusid kunagi saanud. Kostja esitas kohtule hageja töötasude teatised kogu töötatud aja kohta.
16.17.11.2012 esitas hageja tõepoolest avalduse puhkuse saamiseks alates 03.12.2012 ning puhkusetasu väljamaksmiseks eelviimasel töötamise päeval, 29.11.2012. Kostja selgitas hagejale e-kirja teel, et puhkusetasu on talle ette välja makstud ja seda sai hageja palgateatistelt ise kontrollida.
17.17.12.2012 sai kostja hagejalt avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta 14.12.2012 TLS § 91 lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel, tuues põhjuseks puhkusetasu mittemaksmise. Hageja süüdistab kostjat puhkusetasu mittemaksmises, mis olevat hageja arvates tema ebaväärikas kohtlemine tööandja poolt; samuti olevat töö jätkumine seotud reaalse ohuga hageja heale nimele, keda tööandja väidetavalt kohtleb kui õigusteta isikut.
18.Puhkusele mineku hetkeks oli hagejale välja makstud kogu puhkusetasu, millele tal olnuks õigus, ja seda igakuiste maksetena samaaegselt põhitöötasuga. Seega polnud hagejal mingit alust väita, et tal puhkusetasu saamata jäi. Kuna puhkusetasu hagejale maksti, pole kostja teda kuidagi ebaväärikalt kohelnud ega tema head nime ohtu seadnud; hageja avalduses toodud süüdistused on täiesti alusetud, põhjendamatud ja meelevaldsed – kostja ei kohtle ühtegi oma töötajat, sh. ei kohelnud ka hagejat kui õigusteta isikut – sellise süüdistuse esitamisega rikub pigem hageja ise oma kohustust tööandjaga lojaalselt käituda – seega ei käitunud ta töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust esitades VÕS § 6 ja 7 kohaselt mõistlikult ja heas usus.
19.Isegi juhul, kui hagejal jäänuks puhkuse tasu saamata, on ta mööda lasknud ITVS § 6 sätestatud nõude esitamise tähtaja. Vastavalt hageja puhkuseavaldusele soovis ta puhkuseraha saada 29.11.2012. Töötaja sai teada oma väidetavast õiguse rikkumisest just nimetatud päeval (kui puhkusetasu talle ei laekunud) ja nõude esitamise 4-kuuline tähtaeg hakkas kulgema 30.11.2012. Tähtaeg saabus 29.03.2013. Hagi esitati kohtusse 12.04.2013, seega nõude 4 (9)
20.TLS § 91 lg.2 kohaselt võib töötaja nimetatud alusel lepingu üles öelda, kui tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Kostja ei ole mingilgi moel rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingut. Hagejale on puhkusetasu välja makstud, mingeid muid rikkumisi pole hageja töölepingu ülesütlemise põhjendusteks toonud ega ole kostja mingil moel lepingut ka rikkunud.
21.VÕS § 196 lg.2 mõtte kohaselt võib pool lepingu erakorraliselt üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Hageja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus seaduslik alus ja ülesütlemine toimus seaduse nõuetele mittevastavalt. TLS § 104 lg.1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 87 mõtte kohaselt tuleb ka töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatada. TLS § 98 lg.2 järgi ei pea töötaja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui mõjuv põhjus on nii oluline, et töötajalt ei saa nõuda etteteatamistähtaja järgimist. Kostja käitumises ei olnud tegemist mingisuguse, ei väikese ega ammugi olulise rikkumisega ega polnud töötajal ka niisugust olulist põhjust, miks ta poleks saanud töölepingu ülesütlemisest ette teatada.
22.TLS § 85 lg.4 kohaselt juhul, kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Kostja leiab, et hageja tööleping tuleb lugeda lõppenuks korraliselt ning tal puudub igasugune alus nõuda hüvitist TLS § 100 lg.4 alusel. Kostja palus jätta täies ulatuses rahuldamata.
HAGEJA SEISUKOHT
23.08.01.2014 esitatud seisukohas hageja teatas, et ta ei loobu hagist. Kirjalikku seisukohta kostja vastusele hageja ei esitanud.
POOTE TÄIENDAVAD SEISUOHAD
24.25. veebruaril 2014 esitatud lõplikus seisukohas lisaks varem esitatule teatas hageja täiendavalt, et ta ei ole varasemalt esitanud kirjalikku tõendit poolte vahel kokku lepitud palga kohta. Hageja esitas kostja väljastatud tõendi, mis kinnitab, et hageja palgaks on määratud 12 eurot tunnis. Hageja arvates on kostja esitatud palgatõend vastuolus TLS § 2 ja palgakokkulepe on tühine.
25.21. märtsil 2014 esitatud seisukohas leidis kostja, et 25.02.2014 menetlusdokumendis on hageja muutnud hagi alust, millega ta aga ei nõustu. Kostja palus jätta tähelepanuta hageja väited poolte vahel sõlmitud palgakokkuleppe tühisuse osas. Nimetatud kokkuleppe p 4 ei ole vastuolus ei TLS § 70 lg 2 ega § 2.
26.Et hagejale oli puhkusele mineku hetkeks välja makstud kogu puhkusetasu, polnud tal mingit alust väita, et tal puhkusetasu saamata jäi. Seega on täiesti ebaõiged ja alusetud töötaja süüdistused tema ebaväärika kohtlemise kohta tööandja poolt; samuti ei olnud töö jätkumine kuidagi seotud reaalse ohuga hageja heale nimele.
27.Kostja palus kohaldada töötaja puhkusetasu nõudele aegumist. 5 (9)
2-13-16426
28.Kostja ei ole hageja ülesütlemisavaldust töövaidlusorganis vaidlustanud. Juhul, kui kohus hageja töölepingu tema avalduse alusel lõppenuks loeb, palub kostja hüvitise nõude avalduse põhjendamatusest tingituna jätta rahuldamata või määrata see minimaalses suuruses, 1 keskmine päevapalk.
KOHTUISTUNGID
29.Kohtuistungitel hageja jäi hagi juurde.
30.Kostja esindajad jäi oma vastustes toodu juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
31.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastustega hagile, kuulanud ära hageja ja kostja esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus puhkusetasu või alternatiivselt lõpparve väljamaksmise nõudmise osas ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise saamise osas hagi tuleb rahuldada, kuid seda mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Puhkuse tasu või alternatiivselt lõpparve väljamõistmise nõue
32.Poolte vahel 19.09.2011 määramata tähtajaks sõlmitud töölepingu nr 297-S alusel hageja asus samal päeval kostja juurde tööle ehitajale ametikohale (t. lk. 4-6). Pooled on lepingu punktis 9.2. kokku leppinud, et lepingu lõpetamisel lähtuvad lepingupooled Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud etteteatamistähtaegadest.
33.Tööandjale 17.11.2012 esitatud e-kirjas teatas hageja, et soovib jääda puhkusele alates 03.12.2012 ja palus kanda puhkuseraha üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust 29.11.2012 (t. lk. 8). 10.12.2012 vastas tööandja hagejale, et palgalehtedel kajastub ka puhkuse tasu väljamaksmine. Lisas soovitas tööandja hagejale üle vaadata töölepingu ja sinna kuuluvad lisad (t. lk. 8). 14.12.2012 ütles hageja töölepingu üles TLS § 91 lg 2 punktide 1-3 alusel (t. lk. 11). Töötajale 17.12.2012 saadetud e-kirjas teatas tööandaja, et töölepingu ülesütlemine on vastu võetud (t. lk. 12).
34.Käesolevas menetluses pooltel ei ole vaidlust töölepingu sõlmimise, töölepingu alusel hageja kostja juures töötamise ega ka töölepingu ülesütlemise üle. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja sai puhkusetasud igakuiselt koos palgaga, mistõttu puudub alus puhkusetasu ega lõpparve nõudmiseks. Lisaks on kostja esitatud vastuväited puhkusetasu suurusele, puhkusetasu netosummas arvestamisele ning puhkustasu nõude aegumisele.
35.Kohus ei nõustu hageja väitega, et töölepingu lisa 1 on vastuolus töölepingu seaduse (TLS) § 2 ja et on seetõttu tühine. TLS § 2 sätestab, et samas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. Seega kokkulepete tühistusele tuginemisel peab pool välja tooma, et esiteks kokkulepe on töötaja kahjuks kõrvalekalduv ja teiseks seda, et sellist kokkulepet seaduse kohaselt ei olnud lubatud sõlmida. Töölepingu seadus ei välista puhkusetasu väljamaksmises teisiti kokku leppida. TLS § 70 lg 2 järgi puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole 6 (9)
2-13-16426 leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
36.Poolte vahel sõlmitud töölepingu punktis 5.1. leppisid pooled, et tööandja ja töötaja vahel sõlmitakse palgakokkulepe, mis kuulub lahutamatu lisana (lisa 1) töölepingu juurde. Hageja on jätnud märkimata, et pooled on sõlminud palgakokkuleppe, mis kehtis alates 19.09.2011 kuni töösuhte lõpetamiseni ning mille kohaselt töötaja põhipalk on 10.92 eurot/tund ning põhipalgale lisandub puhkuseraha 1.08 eurot/tund, mis makstakse välja palga maksmise hetkel (t. lk. 91). Hagejal ei ole vaidlust töölepingule lisa 1 sõlmimise kohta, kohtuistungitel hageja on kinnitanud, et ta on palgakokkulepet allkirjastanud (t. lk. 129). Kostja vastuse juurde lisatud palgalehtede alusel on kostja igakuiselt lisaks palgale arvestanud hagejale puhkusetasu kuni 31.01.2012 1.08 eurot/tund ja alates 01.02.2012 1.13 eurot/tund (t. lk. 93-103). Hageja nõuab puhkusetasu 2 060.50 eurot, kostja arvestuste kohaselt aga hagejale on arvestatud ja välja makstud puhkusetasu 2 189.16 eurot (t. lk. 104, 105). Hagejal ei ole vaidlust kostja poolt esitatud arvestuste üle, hageja poolt hagiavaldusele lisatud perioodi palgaandmed (t. lk. 9) ühtivad kostja poolt esitatud andmetega. 17.10.2012 hageja on esitanud kostjale taotluse palgateatiste e-posti teel saamiseks (t. lk. 92). Menetluses palgateatiste mittesaamise vastuväiteid ei ole esitatud. Sellega on tuvastatud, et hageja oli kostja arvestustest ja puhkusetasu ettemaksust teadlik. Kuna puhkusetasu oli ette makstud ja TLS § 70 lg 2 seda võimaldas teha, siis käesolevas vaidluses ei ole hagejal puhkuse tasu nõuet tekkinud.
37.Kohus ei nõustu kohtuistungitel esitatud hageja väitega enne töölepingu sõlmimist peetud läbirääkimistel töötasu suuruses 12 eurot tunnis kokku leppimise kohta. Kostja esindajad ei ole seda asjaolu kinnitanud. Isegi kui pooled oleks töötasu suuruses suuliselt kokku leppisid, töölepingule kirjaliku lisa 1 sõlmimise tõttu jäävad kehtima vaid lisas 1 toodud palga ja puhkusetasu tingimused. Menetluses on hageja üritanud esitada Xxxx 19.09.2011 tõendi, mille kohaselt U L töötab kostja juures ajutiselt renditöötajana tööajaga 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas palgaga 12 eurot tunnis (t. lk. 135, 137). TLS § 12 tulenevalt töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kohus leiab, et nimetatud tõend ei kinnita hageja palga suurust, sest nimetatud tõend ei ole töölepingu lisa. Tõendite adressaat ei ole teada. Lisaks ei ole tõend poolte koostatud ega poolte poolt allkirjastatud. Samuti tõendil toodud väidetav palgasuurus on vastuolus asjas esitatud palga arvestustega, millede kohaselt alates veebruarist 2012 arvestati palk ja puhkusetasu mitte 12 eurot/tund, vaid 12.50 eurot/tund (t. lk. 96-10).
38.17.11.2012 e-kirjas on hageja nõudnud puhkusetasu tasumist eelviimaselt tööpäeval, s.o 29.11.2012. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg 1 alusel töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 2 alusel tähtaeg lõpeb tähtaja saabumisel. Kuna väidetav õigus puhkuseta saamisele tekkis 29.11.2012, siis tuleks esitada hagi puhkusetasu nõudmiseks kuni 29.03.2013. Hagi puhkusetasu nõudmiseks on esitatud 12.04.2013. Hagi esitamisel ei ole hageja järginud ITVS § 6 lg 1 sätestatud tähtaega. TsÜS § 143 alusel kohus või muu valdulust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on nõudnud aegumise kohaldamist. Kohus kohaldab aegumist ja jätab hagi puhkusetasu nõudmiseks rahuldamata. 7 (9)
2-13-16426
39.Hageja nõuab alternatiivselt lõpparve maksmist summas 2 060.50 eurot. Saamata jäänud töötasu hagejal ei ole. Lõpparvena soovib ta saada samuti saamata jäänud puhkusetasu. Kuna kohus on tuvastanud, et hagejal ei ole puhkusetasu nõuet tekkinud, siis ei ole tal saanud ka tekkita lõpparve nõuet kostja vastu. Menetluses on hageja esitanud vastuväited kohtu poolt temale muudel õiguslikel alustel hagi esitamise õiguste selgitamata jätmise kohta (t. lk. 142), millega kohus ei nõustu, sest hagejal ei ole saanud kostja vastu nõuet tekkida. Hüvitis töölepingu ülesütlemise eest
40.Hageja on töölepingu üles öelnud 14.12.2012 ülesütlemisavaldusega TLS § 91 lg 2 punktide 1-3 alusel, põhjusel, et tööandaja kohelnud hagejat ebaväärikalt, töö jätkamine tööandaja juures on seotud reaalse ohuga töötaja heale nimele, kuna puhkusetasu maksmata jätmine tähendab seda, et töötaja on õigusteta isik.. TLS § 91 lg 2 järgi töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
41.Kostja on menetluses esitanud küll vastuväiteid, et kostja pole töölepingut rikkunud, hagejale oli puhkusele mineku hetkeks välja makstud kogu puhkusetasu, alusetud on süüdistused töötaja ebaväärika kohtlemise kohta tööandja poolt, samuti ei olnud töö jätkumine kuidagi seotud reaalse ohuga hageja heale nimele. Samas kostja ei ole ITVS § 6 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul (ega pärast seda) töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. Selle tagajärjel on tekkinud olukord, et tööleping loetakse hageja poolt erakorraliselt üles ja hagejal on tekkinud õigus TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise väljamõistmiseks.
42.Hageja on öelnud töölepingu erakorraliselt üles. TLS § 87 tulenevalt töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes samas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides samas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 98 lg 2 järgi erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik samaseaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. TsÜS § 138 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Asjas ei ole tõendatud, et hageja poolt nimetatud töölepingu ülesütlemise alused hageja suhtes esinesid. Kui hagejale oli välja maksmata puhkusetasu, siis oleks hageja heauskseks käitumiseks puhkusetasu väljamaksmiseks täiendava tahtaja määramine. Kuna hageja ei ole seda teinud, siis ei käitunud ta töölepingu ülesütlemisel heauskselt.
43.TLS 100 lg 4 alusel, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja on palunud hüvitise vähendamist ühe keskmise päevapalga suuruseni. Kohus nõustub küll hüvitise määra vähendamisega, kuid seda mitte kuni kostja poolt nõutud suuruseni. Kuivõrd hagejal ei olnud 8 (9)
2-13-16426 ühtegi TLS § 91 lg 2 punktides 1-3 sätestatud alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja tegelikult hagejal ei olnud ka puhkusetasu nõuet tööandja vastu, siis põhjendatud ei ole hageja kasuks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmine. Kohus hinnanud töölepingu ülesütlemise asjaolusid peab põhjendatuks TLS § 100 lg 4 teise lause alusel vähendada hüvitise suurust brutosummas 457.80 euroni, s.o töötaja töötasu tunnis 11.37 eurot x 40 tundi. Tasu suuruse väljatoomisel on kohus lähtunud hageja töötasust alates veebruarist 2012. Menetluskulud
44.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse summas 457.80 eurot, mis on 6.22% hagist (457.80 : 7 358.94 x 100). Kohus peab põhjendatuks jätta 6.22% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 93.78% kostja menetluskuludest hageja kanda.
45.Hageja on tasunud hagiavalduse tavalise esitamise eest riigilõivu summas 475 eurot (t. lk. 23). Riigikohtu 10.12.2013 otsusega nr 3-4-1-20-13 tunnistati riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.etoimik.ee kaudu). Seega haginõudelt kuni 8 000 eurot tuli tasuda riigilõivu 400 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 75 eurot enam ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tal on õigus taotleda riigilõivu 75 eurot tagastamist TsMS § 150 lg 6 sätestatud tähtaja jooksul, s.o kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
46.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt.
TsMS § 434, § 436, §
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 22.12.2014 kohtuotsuse Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata
RESOLUTSIOON
Maakohtu 13. mai 2014 otsus muutmata. Menetluskulude jaotus
ja
Viru
1.Jätta menetluskulud maakohtus 94% ulatuses U L kanda ja 6% ulatuses Xxxx kanda.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus U L kanda.
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.