Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Menetluskulude jaotus Jätta hageja, M. M., kanda jätta 87 % menetluskuludest. Jätta kostja, H. L., kanda 13 % menetluskuludest. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas 2 (21)

Tsiviilasi nr 2-13-70160 kohtulahendis. Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik. M. M. esitas 11.12.2013.a. ja 12.12.2013.a. Pärnu Maakohtusse hagi H. L. vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamise nõudes ja hüpoteegikande kustutamise nõusoleku saamise nõudes. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palub peatada M. M. suhtes xx.xx.xxxx.a sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingust tulenev täitemenetlus kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Pärnu Maakohus jättis 13.12.2013.a määrusega esitatud hagiavalduse käiguta andes hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10. päeva määruse kättetoimetamisest alates. Hageja esindaja esitas kohtule 13.12.2013.a hagiavalduse koos parandustega terviktekstina. Kohus jättis 17.12.2013.a määrusega hagi teistkordselt käiguta andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning kohustas hagejat esitama hagihinna määramiseks andmed käimasolevas täitemenetluses täitedokumendi alusel sissenõutava summa kohta. Hageja ei täitnud kohtu nõuet ning kohus 08.01.2014.a. määrusega kohustas hagejat kohtu nõude koheselt täitma. 08.01.2014.a esitas hageja kohtule koos oma seisukohaga kohtutäituri 19.11.2013.a täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Pärnu Maakohtu 09.01.2014.a määrusega kohus otsustas keelduda menetlusse võtmast M. M. hagi H. L. vastu tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 175/2013/08, määras asjas hagihinna ning jättis esitatud hagiavalduse käiguta. 10.01.2014.a võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja selle põhjendused. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel on xx.xx.xxxx sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega seati hagejale kuuluvale korteriomandile asukohaga Xxxxx xxx xx-x xxxxx (katastritunnus xxxx:xxx:xxxx) kostja kasuks hüpoteek summas 200 000 krooni. Vastavalt nimetatud lepingu p. 2.2.1 on nimetatud hüpoteegiga tagatud kõik nõuded, millised tulevad hageja ja kostja vahel xx.xx.xxxx.a. sõlmitud laenulepingust. Hageja ja kostja vahel laenulepingut kunagi ei sõlmitud. Seega puudus hagejal võlasuhe kostja ees. Kostja sõlmis samal päeval laenulepingu hoopis kolmanda isiku K. M.ga, kelle laenu tagamiseks hageja ja 3 (21)

Tsiviilasi nr 2-13-70160 kostja vahel notariaalselt tõestatud kokkulepe puudus. Seega puudus hagejal kohustus tagada kolmanda isiku poolt kostjalt võetud laenu. 24.10.2013 esitas kostja Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaale avalduse koos hageja ja kostja vahel xx.xx.xxxx sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepinguga ning palus algatada hageja suhtes kolmanda isiku K. M. võla sissenõudmiseks menetlus. Kohtutäitur algataski sissenõudemenetluse. Hageja esitas kohtutäituri tegevusele kaebuse, milles selgitas, et tema ja kostja vahel puudub leping, millega ta oleks võtnud kohustuse tagada kolmanda isiku K. M. kohustusi kostja ees. Viidates täitemenetluse formaliseerituse põhimõttele jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata ja jätkas täitetoimingute tegemist. Muuhulgas astus kohtutäitur samme selleks, et võõrandada hageja eluruum enampakkumisel (teatades, et soovib tulla koos maakleriga korteriomandit müügiks üle vaatama ja hindama). Seega on hagejal tekkinud reaalne oht jääda võla, mille tasumist ta enda eluruumiga taganud ei ole, sissenõudmisel ilma enda kodust, milline asjaolu tingis käesoleva hagi ja hagi tagamise avalduse esitamise. TMS § 2 lg 1 p 18 kohaselt täidetakse täitemenetluses rahalised nõuded, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. TMS § 2 lg 1 p 18 kohaselt on täitedokument ka notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtutäiturilt saadud teabe kohaselt ei ole kostja ja kolmanda isiku K. M. vahel sõlmitud laenulepingus K. M. andnud pärast nõude sissenõutavaks muutumist nõusolekut alluda kohesele sundtäitmisele. Seega ei ole see täitedokument TMS § 2 lg.1 p.18 mõttes ning selle täitmiseks täitemenetluse algatamine ei ole võimalik. Hageja ja kostja vaheline hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, kehtib aga selgesõnaliselt ainult hageja ja kostja vahelise laenu tagamiseks ning kuivõrd hageja ja kostja vahel laenusuhe puudub, siis ei ole ka see leping täitedokument TMS § 2 lg.1 p.19 mõttes ning selle täitmiseks täitemenetluse algatamine ei ole võimalik. Kohtutäiturilt saadud teabe kohaselt oli kostja ja K. M. vaheline laenuleping sõlmitud tähtajaga kuni 23.04.2008. Laenusumaa oli 80000 eesti krooni, millele vastab 5112,93 eurot. VÕS § 82 lg.1 ja 7 kohaselt muutus seega K. M. võlg kostja ees sissenõutavaks 23.04.2008. Kuivõrd tegemist on tehingust (laenulepingust) tuleneva nõudega, aegub see TsÜS § 146 lg.1 kohaselt kolme aastaga. Seega on kostja nõue K. M. vastu aegunud alates 23.04.2011. TsÜS § 145.1 lg.1 kohaselt ei ole pandiga tagatud nõude aegumisel võimalik nõuda nõude rahuldamist panditud eseme arvel rohkem kui põhivõla ulatuses. Sellest tulenevalt puudub isegi juhul, kui hageja poolt antud pant laieneks ka K. M. poolt kostjalt võetud laenule, võimalik hagejalt nõuda suuremat summat kui K. M. laenulepingu järgne põhivõlg 5112,93 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue hageja vastu nii õigusliku aluse kui nõutava summa suuruse osas põhjendamatu ning selle täitmine täitemenetluses ei ole võimalik. Kuivõrd hageja on seisukohal, et tema ja kostja vahel xx.xx.xxxx sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepinguga tagatavat nõuet ei ole tekkinud, kuulub nimetatud hüpoteek AÕS § 349 lg.1 alusel kustutamisele. Hageja palub tuvastada M. M.l kohustuse puudumine H. L. ees ning tunnistada M. M. suhtes xx.xx.xxxx sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingust tulenev sundtäitmine lubamatuks ning tuvastada H. L. kohustus anda nõusolek xx.xx.xxxx sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepinguga M. M.le kuuluvale korteriomandile asukohaga Xxxxx xxx xxx xxxxx (katastritunnus xxxx:xxx:xxxx) seatud hüpoteegi kustutamiseks. Kostja vastuväited. Kirjalik vastus 06.02.2014.a. Kostja

Tsiviilasi nr 2-13-70160

Tsiviilasi nr 2-13-70160 kuid formaalselt hageja nimele registreeritud x korteriomandit. Kuivõrd korteriomand oli juba varasemalt koormatud I-III järjekoha hüpoteekidega Nordea Bank Finland Plc kasuks kokku summas 690 000 krooni, pidas kostja vajalikuks veenduda esmalt tagatise piisavuses. Selleks käis kostja koos K. M.ga Nordea panga kontoris laenuhalduri vastuvõtul, kus selgitati välja hüpoteegiga tagatud kohustuste (laenu) jääk ning korteriomandi väärtuse selgitamiseks küsis kostja arvamust kinnisvarahindajalt A.T.-lt, kellega koos käis kostja K. M. poolt tagatiseks pakutud korteriomandit vaatamas.

Tsiviilasi nr 2-13-70160 seadmise lepingus sätestatud tagamiskokkuleppes on ilmne viga, kuivõrd punktis 2.2.1 sätestatud tagamiskokkuleppe sõnastuse kohaselt on Xxxx xxxx xx-x korteriomandile kostja kasuks seatud hüpoteegiga ekslikult tagatud nõuded, millised tulenevad Hüpoteegipidaja (kostja) ja Omaniku (hageja) vahel xx.xx.xxxx sõlmitud laenulepingust. Enne täitemenetluse alustamist ei olnud kostja nimetatud eksimusest mingil moel teadlik, kuivõrd lepingute allkirjastamisel sai tema aru, et hüpoteegiga tagatakse kõik tema ja K. M. vahel xx.xx.xxxx sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded. Eeltoodut kinnitas muu hulgas ka enne lepingute allkirjastamist notari poolt lepingute tutvustamine ja kõigi asjaosaliste kinnitus sellistel tingimusel hüpoteek seada.

Tsiviilasi nr 2-13-70160 Kostja avaldab ja kinnitab, et xx.xx.xxxx hüpoteegi seadmise lepingu (AT xx) sõlmimisel oli poolte tegelikuks tahteks tagada nimetatud lepingu alusel hagejale kuuluvale Xxxx xxxx xx-x korteriomandile seatava hüpoteegiga xx.xx.xxxx kostja ja K. M. vahel sõlmitud laenulepingust (AT 66) tulenevaid laenusaaja kohustusi. Eeltoodut kinnitab nii laenulepingu punkt 4.2 kui ka notari 23.10.2013 antud õiendus xx.xx.xxxx hüpoteegi seadmise lepingu juurde. 1.10 Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt puudus notaril 23.10.2008 õienduse andmise õigus. Nimelt näeb tõestamisseaduse § 45 lõige 3 ette, et ilmse vea võib notar parandada ka pärast notariaalakti või -märke koostamise lõpetamist tema poolt allkirjastatud ja kuupäevastatud õiendusega. Õienduse kirjutab notar notariaalakti või -märke lõppu pärast allkirju või dokumendi külge köidetud eraldi L.le. Eeltoodust tulenevalt on notar andnud 23.10.2013 õienduse välja õiguspäraselt ning seega on hageja suhtes täitemenetluse algatamine olnud seaduslik, st täitemenetlus on algatatud TMS § 2 lõike 1 punktis 19 nimetatud täitedokumendi alusel.

Tsiviilasi nr 2-13-70160 16.12.2009 – 15.12.2010 intressid kokku 12 x 357,90 eurot = 4294,80 eurot 16.12.2010 – 15.12.2011 intressid kokku 12 x 357,90 eurot = 4294,80 eurot 16.12.2011 – 15.12.2012 intressid kokku 12 x 357,90 eurot = 4294,80 eurot 16.12.2012 – 15.10.2013 intressid kokku 10 x 357,90 eurot = 3579,00 eurot Kokku: 24 695,10 eurot Tasumine: 31.03.2011 - 500,00 eurot 13.05.2011 - 250,00 eurot Jääk: 23 945,10 eurot Viivised: 0,03% tähtaegselt tasumata summalt päevas ehk 5112,93 eurot x 0,03% x 2016 päeva (17.04.2008 – 24.10.2013) = 3092,30 eurot Täitmisele esitatud nõue põhinõude ja intresside osas osaliselt, s.o intresside osas summas 19 887,07 eurot, kõik kokku 25 000 eurot. Pärast seda, kui hageja oli 24.10.2013 täitmisteate kättesaamisel esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, pöördus kostja juristi (kostja lepinguline esindaja) poole. Kostja esindaja selgitas kostjale, et laenulepingu alusel saab laenult intresse arvestada üksnes kuni laenu tagastamise tähtpäevani, st xx.xx.xxxx laenulepingu alusel kuni 16.04.2008. Eeltoodust tulenevalt korrigeeris kostja täitmisele esitatud nõuet alljärgnevalt (kajastatud ka kohtutäituri otsuses, milline on esitatud kohtule hageja poolt hagiavalduse lisana 5): Põhinõue: 80 000 EEK = 5112,93 eurot Intressid: 80 000 x 7% x 3 = 16 000 EEK = 1073,71 eurot Viivis: 80 000 x 0,03% x 2016 päeva (17.04.2008-24.10.2013) = 48 384 EEK = 3092,30 eurot Kokku 9278,94 eurot Eelnimetatud arvestuse tegemisel on ekslikult jäänud arvestamata 31.03.2011 ja 13.05.2011 tasumised. Kostja on avaldanud, et nimetatud kuupäevadel toimunud maksed on kostja arvestanud intresside katteks. Seega peaks nõude tegelik suurus olema järgmine: Põhinõue: 80 000 EEK = 5112,93 eurot Intressid: 80 000 x 7% x 3 = 16 000 EEK = 1073,71 eurot Intresside tasumine: 31.03.2011 - 500,00 eurot 13.05.2011 - 250,00 eurot Intresside jääk: 323,71 eurot Viivis: 80 000 x 0,03% x 2016 päeva (17.04.2008-24.10.2013) = 48 384 EEK = 3092,30 eurot, alates 25.10.2013 viivis kuni põhinõude täitmiseni 0,03% tasumata põhinõudelt päevas Kokku 8528,94 eurot Hageja on asunud seisukohale, et seoses põhivõlgniku K. M. pankrotiga ei saanud põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal nõudelt intresse ja viiviseid arvestada. Kostja eelnimetatud seisukohaga ei nõustu. Esiteks märgib kostja, et K. M. suhtes kuulutati pankrot välja 23.04.2008 ehk siis pärast intresside täies ulatuses sissenõutavaks muutumist. Teiseks K. M. kui põhivõlgniku suhtes pankroti väljakuulutamine ei peata käesoleval juhul hageja kui pantija suhtes viiviste arvestamise peatamist. Nimelt on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 18.06.2012 asjas nr 3-2-1-81-12 tehtud otsuse punktis 13 pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6 kohaldamisel asunud seisukohale, et selle sätte järgi lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. PankrS § 42 järgi loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja leiab ekslikult, et eeltoodu tõttu ei saanud tagatud nõue võlgniku pankrotistumise tõttu intressi ja viivise arvel suureneda. Kolleegiumi arvates ei mõjuta nõuete sissenõutavaks lugemine põhivõlgnikust pankrotivõlgniku suhtes nõuete sissenõutavust pantija suhtes ning tema puhul ei kehti põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise arvestamise keeld. Need sätted peavad silmas pankrotimenetluse eripära ega kahjusta kolmandast isikust pantijat rohkem kui kahjustaks olukord, mil põhivõlgnik ei oleks pankrotis, kuid tema hüpoteekidega tagatud võlg 9 (21)

Tsiviilasi nr 2-13-70160 on tagastamata. Riigikohus on selgitanud kõnealuste sätete tähendust ja kohaldamist käenduse näitel 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 tehtud otsuse p-s 41 ja 30. novembril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-121-10 tehtud otsuse p-s 13. Kostja 25.09.2014.a. nõude arvestus.

Tsiviilasi nr 2-13-70160 xx.xx.xxxx sõlmitud laenuleping, mille täitmise tagamiseks seati hagejale kuuluvale korteriomandile vaidlusalune hüpoteek kostja kasuks). xx.xx.xxxx laenulepingu punkti 3.1.1. kohaselt kohustus K. M. tagastama laenu summas 80 000 krooni ja tasuma intressid (vastavalt laenulepingu punktile 3.1.2 7% kuus) hiljemalt 16.04.2008. Vastavalt TsÜS § 158 lõikele 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Arvestades, et M. M. poolt/tema arvelduskonto kaudu on K. M. laenu katteks tasutud 31.03.2011 (st enne laenulepingus sätestatud täitmise tähtajast, st 16.04.2008 kolme aasta möödumist) 500 eurot ja 13.05.2011.a. 250 eurot, on xx.xx.xxxx laenulepingust tulenevate nõuete aegumine katkenud ja alanud uuesti 13.05.2011.a. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostja poolt vaidlusaluse täitemenetluse algatamise avalduse esitamise ajaks xx.xx.xxxx laenulepingust tulenevad nõuded aegunud (st nõuded olid kehtivad ja täies ulatuses sissenõutavad). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. Hagiavaldus on kohtule esitatud 11.12.2013.a.

Tsiviilasi nr 2-13-70160 summas 9278.94 €. Sama summa nähtub ka kohtutäituri 02.12.2013.a. otsusest, kusjuures summast 9278.94 € on põhinõue 5112.93 €, intress 1073.71 € ja viivis seisuga 24.10.2013.a. 3092.30 €. Sissenõudja kohtutäiturile esitanud nõude arvestus on kohtutäituri poolt esitatud viimase 02.12.2013.a. otsuses (tl 22). Viimati märgitud kostja nõudele viitab hageja ka oma 08.01.2014.a. tsiviilasja hinna määramise avalduses kohtule. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 31.03.2011.a. on hageja, M. M., kontolt tasutud kostjale, H. L.le, 500 eurot ja 13.05.2011.a. 250 eurot xx.xx.xxxx.a. K. M. (M.) laenulepingust tulenevate kohustuste katteks. Kostja on kohtus tunnistanud nimetatud summade arvesse võtmist nõude suuruse arvestamisel ning peale selle arvesse võtmist ja lähtudes laenulepingu p 3.2. esitanud kohtule nõude arvestuse seisuga 24.10.2013.a. Põhinõue: 80 000 EEK = 5112,93 eurot. Intressid: 80 000 x 7% x 3 = 16 000 EEK = 1073,71 eurot. Viivis: viivised 17.04.2008 – 31.03.2011 eest 80 000 x 0,03% x 1079 päeva = 1655,06 eurot, tasumine 31.03.2011 500,00 eurot,13.05.2011 250,00 eurot, jääk 17.04.2008-31.03.2011 viivised: 1655,06 – 500 – 250 = 905,06, viivised 01.04.2011 – 24.10.2013 eest 80 000 x 0,03% x 937 päeva = 1437,24 eurot. Tasumata viivised 24.10.2013 seisuga kokku 2342,30 eurot (905,06 + 1437,24). Kokku nõue 8528,94 eurot.

12 (21)

Tsiviilasi nr 2-13-70160 ametitoimingute "Hüpoteegi seadmise leping ja punkt 2.2. lugeda õigeks sõnastuses: “2.2. Hüpoteegiga on tagatud Hüpoteegipidaja nõuded alljärgnevalt:

Tsiviilasi nr 2-13-70160 nõuete realiseerimise võimalus on piiratud hüpoteegisummaga.); lg 2 kohaselt kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 352 lg 1 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. AÕS § 349 lg 1 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti VÕS § 29 kohaselt (1) Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. (2) Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. (3) Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. (4) Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. (5) Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. (6) Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

Tsiviilasi nr 2-13-70160 ta hüpoteegi seadmise lepingus lepinguesemeks on. Samuti laenulepingus on selge kokkulepe, mida notari tasu seaduse mõistes loetakse osalejate omavaheliseks kokkuleppeks. Antud laenulepingus oli kokkulepe, et notari tasu tasub laenusaaja ja nii laenulepingu kui ka tagatiskokkuleppe tõestamiseks. Notarite infosüsteemis on võimalik, juhul kui osalejate tahteavaldused tõestatakse eraldi notariaalaktides, koondada esitatav arve nii, nagu seda tehtaks juhul, kui osalejate tahe on ühes notariaalaktis. Antud juhul on seda ka tehtud. Nende kahe lepingu arved on süsteemis koondatud ja nende eest on tasunud sularahas K. M.. Hüpoteegi seadmise lepingus, ehk siis notariaalaktis nr xx on tagatiskokkuleppes selgelt kirjas, et soovitakse tagada xx.xx.xxxx.a. sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded. Notar selgitas, et ta tugineb tegelikult tehingute tõestamisel tajutud asjaoludele ja sellele mida ta ise mäletab. Notari ütluste kohaselt kui H. L. pöördus tema poole viitega, et tehingus on viga, siis ei tekkinud tal hetkekski kahtlust, et see nii on. Notar andis järgmised ütlused:“ Miks ma mäletasin neid lepinguid väga hästi. Esiteks oli ühega nimetatud tehingute osalisega tõestatud teine leping paar nädalat varem. Ja teise poole väga raskeid pretensioone põhjustanud leping. Suhteliselt vähe aega enne vaidlusalust lepingut pidin süvenema eelmisesse tehingusse, mis põhjustas hiljem ka kriminaalasja. Mul on selliseid asju 14 aasta jooksul juhtunud väga harva, sellised asjad jäävad meelde. See summa, mis oli vaidluseks mõni päev enne hüpoteegi seadmise lepingut, oli sama, mis hüpoteegi seadmise lepingus. Mitte, et ma looks seose, vaid see on põhjus, miks see on mul meeles. Vahetult enne tehingut nägin oma juristi, kes mõlemad tehingud üheaegselt ja koos ette valmistas, pikalt vestlemas K. M.ga. Minu büroo toona oli nii suur, et juristidel oli eraldi ruum, kuhu kliendil oli keelatud siseneda, mistõttu K. M. ja jurist istusid minule nähtavas kohas. K. M. andis üle juristile paberid ning hiljem ütles mulle, et K.il on rahaliselt raske olukord, mille tagatisena peab pantima korteri. Kuna ahastuses ostjad olid väga vähe enne seda käinud minu juures, siis sellised asjad jäävad meelde. Tavapärases olukorras samased lepingud tõesti meelde ei jääks. Tehingud olid ette valmistatud eraldi notariaalaktidena, aga see ei olnud osalejate soov ja tahe, vaid tehniline lahendus. Osalejate ühine soov ja tahe oli koos ja üheaegselt tõestada notariaalselt tõestatud vormis laenuleping ja laenu tagatiseks hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, ehk siis tagatiskokkuleppe, kus kinnisasja omanik võtab kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseks. K. M., M. M. ja H. L. viibisid ja soovisid viibida lepingute koostamisel ja tõestamisel ruumis üheaegselt. Osalejate väga selge ja üksmeelne tahe oli sõlmida laenuleping, see tähendab, et H. L. oli nõus K. M.le väljastama laenu, kui tagatiseks antakse vastavalt siis lepinguesemena hüpoteegi seadmise lepingus märgitud ese. Miks ma seda nii täpselt mäletan. Laenulepingu lugemisel pühendusin põhjalikumalt punktide üle vaatamisele, kuna kõiki notari poolt soovitavaid andmeid ei olnud notarile toodud, mistõttu suurem osa energiast läks laenulepingu juures osalejate tahte välja selgitamiseks. Juba laenulepingu juures sai ka tagatise andja M. M.lt küsitud, kas ta on nõus laenu tagama, kuivõrd kõik istusid ühes ruumis ja selline punkt sisaldub laenulepingus. Esitasin küsimuse sellises olukorras oma tavapärases sõnastuses. Kas te olete nõus tagama kolmanda isiku, see tähendab, teie jaoks võõra inimese laenu. M. M. vastas jaatavalt. Kuidas selline eksimus juhtuda sai. Loomulikult, kui ma olin õiendi väljastanud, analüüsisin ma loomulikult olukorda. See on minu jaoks ebatavaline viga. Notari töö notaribüroo spetsiifikat teades, tulin ma järeldusele, et kohe alguses need tehingud said tõestatud kahe eraldi notariaalaktina, põhjus töökorralduslik. Toona oli töökoormus väga kõrge. Minu juristidel oli keelatud kasutada juba tõestatud lepinguid, ehk tõestatud tehingu peal ei tohtinud teha teist, eesmärgiga vältida vigu. Mul oli ettevalmistatud tühjad tehingupõhjad ja kui osalejad soovisid mitu tahet tõestada samal päeval samas tehingus, pidi jurist erinevad tehingu põhjad kokku tõstma ja alles siis alustama tehingu ettevalmistamist. See on tehniliselt töömahukam ja aega nõudvam. See, et laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping sellises situatsioonis on eraldi ei ole tavapärane. Jurist küsis selleks minult eraldi luba. Ma mäletan, et ma andsin selle 15 (21)

Tsiviilasi nr 2-13-70160 loa. Tavaliselt ma seda ei ole lubanud. Aga töömaht oli tõesti suur ja olukord sellel ajahetkel selle juristiga oli selline, kus ma lubasin. Lepingute tõestamisel koos ja üheaegselt suhtlesid vaid H. L. ja K. M. omavahel, M. M. andis vaid selge jaatava vastuse ja kindla tahteavalduse tagada K. M. laenu. Vea võis põhjustada ka H. L. korduv viide tagatisele kui K.i korterile. Kinnistusraamatust nähtub, et see ongi olnud K. M korter. Ma mäletan, et ma parandasin H. L.t vähemalt korra, et see ei ole K. M. korter. K. M. repliik oli lühike - vahet pole. Olulisi küsimusi ei esitatud, midagi ebatavalist tehingutest meelde ei jäänud. Minu mäletamine nende tehingutega seoses on seotud konkreetselt K. M. persooniga. Enne õienduse tegemist, analüüsisin hetkeks mulle olevaid võimalusi olukorra lahendamiseks. Mul oli kaks võimalust. Üks jätta H. L. pöördumine tähelepanuta, väita, et ma ei mäleta ja ma ei pea mäletama ja jätta olukord poolte vahelise vaidlusena lahendada. Olen eetiline inimene ja teen oma tööd ausalt. Ma ei saanud seda teha. Teine võimalus tunnistada notari viga, mida ma tegin ja kohe, ilma et H. L. oleks notaribüroost ära läinud, lubades anda vastava kinnituse. Seadus ei näe ette notarile mitte ühtegi teist võimalust, nii ilmse vea parandamiseks nagu seekord. Viidata sellele, et sellises olukorras peaks kasutama teisi õiguskaitse vahendeid, selles konkreetses juhtumis, ei ole selleks võimalusi. Õienduse tegemisega parandasin ma ilmse vea, käitusin eetiliselt, õiendust tegemata oleksin ma andnud M. M.le ja K. M.le kui ühele perekonnale võimaluse vältida vastutust, mille nad koos ja ühiselt xx.xx.xxxx.a. võtsid. Ma ei saanud teistmoodi käituda ja juriidiliselt oli see minu ainuke võimalus kinnitada minu tegelikult tajutud asjaolusid. Minu veendumus on, et see oli ilmne viga. Sellele ei viita, mitte ainult minu mälu ja seosed, vaid sellele viitavad ka väga selged kahe notariaalakti, küll vormiliselt eraldi tõestatuna, kuid sisuliselt osalejate ühise tahtena kirja pandud sätted. Ilmse vea sisustamist on püütud teha. Siin selles olukorras tuleb vaadata kogu konteksti. Kahte lepingut tuleb vaadata korraga koos üheselt, sest nende kahe lepingu seos on kirjas ka mõlemas notariaalaktis. Midagi muud väita on selges eesti keeles vale. Mul ei ole midagi M. M., K. M. ja H. L. vastu, sest asi oli nii nagu rääkisin. Mul on väga kahju, et selline viga üldse lepingusse jäi, et ta minu poolt märkamata jäi ja et M. M. saab väita kokkuleppe puudumist ja et see annab M. M.le väita muud, kui tegelikult oli. K. M. tellis 2008.a. laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu ettevalmistamise. Koheselt pärast õienduse tegemist, helistasin ma M. M.le, numbri sain ma H. L.lt. Me vestlesime üsna pikalt, M. M. ei vaielnud vastu. Küsisin, millisele aadressile ja kas postitada õiendus. M. M. ütles, et ta ei soovi õiendi postitamist, vaid ta tuleb sellele ise büroosse järgi. Mäletan, et telefonikõne oli nädala lõpus. Aeg oli broneeritud esmaspäevasel päeval, millal M. M. lubas isiklikult õiendusele järgi tulla. Väita, et ta õiendusest midagi ei tea, on pehmelt öeldes ebaõige, eesti keeles öeldes vale. Ma ei saa väita, et M. M. kinnitas kõike. Pigem rääkisin mina, ta ei vaielnud vastu. Mina põhjendasin, miks ma selle õienduse tegin ja millele ma toetusin. Õiendusele M. M. järgi ei tulnud. Kui H. L. pöördus minu büroosse, vaatasin mina infosüsteemist tehinguid, mille kohta H. L. küsis. Heitnud neile ainult ühe pilgu, ütlesin H. L.le kohe, et jah, see on notari viga. Samal hetkel tulid mul meelde ka muud tehinguga seotud asjaolud. Õienduse väljastasin esimesel võimalusel, see tähendab, et ma lõpetasin oma päeva kokkulepitud klientidega, võtsin hetke kaalumiseks, millised võimalused mul parandamiseks on, ma ei mäleta, kas see oli 1 või 2 päeva. Päevade arvu ma ei mäleta, vajasin ainult aega, et millised võimalused on notarile antud, sellise olukorra lahendamiseks. Ja selline ilmse vea parandamine sai toimuda ainult H. L.le välja antud õiendiga. Ilmse vea sisu ei ole sätestatud. Ilmse vea sisustab konkreetne olukord. Kui kolmandale isikule esitatakse ainult hüpoteegi seadmise leping ja pannakse kõrvale tõestamisseaduse vastavad paragrahvid, ei teki kahtlustki, et sellist viga parandada ei tohiks. Antud olukorras ei ole meil tegemist ainult ühe notariaalaktiga, seda ainult siis tehniliselt ja antud olukorras tuleb vaadelda koos kõiki osalejaid ja kahte notariaalakti ja ilmne viga, kui termin saab sisustada selles konkreetses olukorras nii nagu ma oma tunnistuses rääkisin. Seaduse mõte ei ole vabastada vastutuse 16 (21)

Tsiviilasi nr 2-13-70160 võtnud isikut, pannes notari olukorda, et ta ei tohi parandada ilmset viga. Punkt 2.2.1 viitab xx.xx.xxxx.a. sõlmitud laenulepingule ja siin ongi ilmne notari viga, mille ümber vaidlus käib. Omaniku ja hüpoteegi pidaja vahel sõlmitud laenulepingule on viide. Omanikuks on M. M. ja siin ongi ilmne viga. Laenuleping ei pea olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis, seda tehakse vaid siis, kui samaaegselt sõlmitakse tagatiskokkuleppe. Kohustuslik see ei ole, nii on praktikas. Ma lugesin lepingud ette. M. M. ei olnud laenulepingu pooleks, ta oli lepingu sõlmimise juures. Ma lugesin ette koos ja korraga kaks notariaalakti, kusjuures hüpoteegi seadmise lepingu tagatiskokkuleppe osa rääkisin peast. Seda kohta ma ei pruukinud sõna sõnalt ette lugeda. Punkt 2.2.1 ette ei lugenud. Mõlemad lepingud koos ja korraga anti kõigile kolmele üle vaatamiseks. Pooled kirjutasid lepingule alla. Nende arvates leping väljendas poolte tegelikku tahet. Sel hetkel ei teadnud keegi, et seal on ilmne viga. Kui lepingut üksinda vaadata, siis punkti tekst selline nagu kirjas. Nende omavahelisel kokkuleppel tasud maksis laenusaaja.“ (tl 214). Kostja tõlgendus tagatiskokkuleppele ja seletus asjaolude kohta ühtib notari poolt antud ütlustega. Kohtuistungil H. L. rääkis, et M. M. ei ole kunagi tema käest laenu küsinud. Ühtegi notari aega ei ole tema kokku leppinud. Laenulepingu sõlmimise juures oli ka M. M. ja ka hüpoteegi seadmise lepingu juures oldi kõik kolmekesi. Notari juures kirjutas M. M. hüpoteegi seadmise lepingule alla. Notar selgitas lepingu sisu, ka hüpoteegi seadmise lepingu sisu. Leping vastas tema tahtele nii, et hüpoteek tagab K. M. laenu. Kostja leiab, et kui notar koostab lepingu, siis kõik peab ka juriidiliselt korras olema (tl 231-232). Hageja M. M. on seletanud, et tal olnud soov võtta laenu. Vastab tõele, et notaris olid K. M., M. M. ja H. L., aga sellele eelneva lepingu sõlmimise ehk laenulepingu sõlmimise, mille pooled on K. M. ja H. L., juures M. M. ei viibinud ja tal ei olnud aimugi, et selline laenuleping on sõlmitud. M. M.l oli soov laenu saada, aga selles ei olnud kokku lepitud, et leping notaris sõlmitaks. Seda pidi tehtama samal päeval, kuid mingil põhjusel jäi leping sõlmimata. Hageja ei tea, kes hüpoteegi seadmise lepingu eest tasus. (tl 164 seletus 13.03. 2014.a. eelistungil). Samuti M. M. on seletanud järgmist. „Ma ei mäleta, kes pani notari aja. Ise ma sinna läksin aga laenulepingut me ei sõlminud ja hüpoteek jäi korteri peale. Sellest kus laenuleping sõlmitakse omavahel juttu ei olnud. Ma ei mäleta, kas oli summades kokku lepitud. Ise ajasin asja. Laenu soovisin võtta kuskil 100 000. Ma mõtlesin, et kuna K.il oli samal päeval notar, et siis teen hüpoteegi ära. Ilma hüpoteegita H. L. ei anna laenu. Ja hiljem, kui hüpoteek on seatud, võtan laenu. See, et hüpoteek enne seada, oli H. L.ga läbi räägitud, ei mäleta millal. Võimalik, et läbikäimisel oli juttu. Hüpoteegi seadmise lepingu juures olime mina, K. M. ja H.. K. M. jäi lihtsalt sinna, enne oli neil mingi leping, ma arvan. Minuga ta koos ei tulnud. Läksin kohale, notar luges ette hüpoteegi seadmise lepingu. Laenulepingu osas pidime samal päeval kokku saama. Kokkusaamine jäi ära, sest laenu tingimused ei olnud sobivad. Sellest rääkisime vist seal samas, võimalik, et notari ukse taga. Ma mõtlesin, et äkki annab ikka rääkida. Protsent oli ikka päris suur, 8%. Seda ma ei mäleta, kui pikaks ajaks. See milleks oli raha vaja, sellega sain hakkama, mõtlesin oma asjad ümber. Tol ajal K. M. oli minu elukaaslane, meil oli ühine majapidamine. Midagi eripärast meelde ei jäänud. Notar helistas mulle nüüd oktoobri lõpupoole ja ütles, et ta on mingid muudatused sisse viinud. Minu meelest projekti andis lugeda notar. Vist oli jah, et algselt lubati laenule väiksem protsent, kui see, millest hiljem räägiti. Mind ei häirinud, et hüpoteek peal on, ma ei näinud selles probleemi. See oli minu jaoks lihtsalt korda ajamata asi. Tahtsin öelda, et mina ei ole võlgu, tegemist on minu koduga ja mina ei ole nõus sellega, mis minult nõutakse. Elame K. M.ga koos. K. M. selle raha sai, millest siin räägitakse. See on nendevaheline asi. Mina tean, et ta on raha tagasi maksnud. Ma ei tea, kui palju ja millal on makstud, aga tean, et on makstud tagasi. Tagasimaksmise kohta dokumentaalselt ei ole midagi, sularahas, käest-kätte lihtsalt. See on K. M. jutu järgi. Protsent oli alguses minu arust väiksem (H. L.lt hagejale antava laenu protsent), ma ei mäleta täpselt, milline see alguses oli. Raha üleandmine pidi 17 (21)

Tsiviilasi nr 2-13-70160 toimuma sularahas, kuidas selle üleandmine pidi toimuma ma ei mäleta. Ma ei mäleta, milline pidi olema igakuine laenu tagasimakse. Me ei rääkinud laenutingimustest midagi konkreetset, ma ei mäleta. Enne hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimist konkreetsetes laenulepingu tingimustes sellised punkte ei olnud läbi räägitud. Mäletan protsendist. Ma ei tea, kas hüpoteegi seadmise notari aja võis kokku leppida K. M.. Ei tea, mis põhjusel K. M. samal kuupäeval notarisse läks. K. M. jäi hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise juurde, sest ta tundis mind ja H.t. Ei ole kunagi H. L.lt laenu saanud. Ei ole varem H. L.lt laenu küsinud. Seda ma ei tea, kas see, et H. L. ilma hüpoteegita laenu ei andnud, oli ainult minule tingimus või tavapärane. Nüüd sain teada, et H. L. on käinud korterit hindamas, meil omavahel kokkuleppeid ei olnud. Minu huvides ei ole H. L. käinud x korterit vaatamas.“ (tl 190-191hageja seletus 08.05.2014.a. eelistungil). 18.09.2014.a. kohtuistungil M. M. seletas, et ta ei mäleta, et kõik oleks nii nagu notar rääkis. Midagi mäletab . Ta ei mäleta, et oleks olnud kaks lepingut korraga ja tema mäletamist mööda ei loetud ette K. M. ja H. L. vahel sõlmitud lepingut. Tema selle laenulepingu sisust ei tea midagi. Ta ei mäleta, et oleks selle juures olnud. Ta ei mäleta, et notar oleks tema poole pöördunud. Tervenisti lepingut ette ei loetud. Ta ei mäleta, et notar oleks küsinud nõusolekut kolmanda isiku laenu tagamise kohta. Ruumis oldi kolmekesi ja asi käis väga kiiresti. Ta ei mäleta väga midagi sellest, mis ette loeti ja küsiti. Lepinguprojekte pole ta läbi lugenud (tl 218). H. L.ga oli kokkulepe, et annab tagatisega laenu umbes 100000.- krooni. H. öelnud, et ta on K.iga korteris käinud. Notaris oli ainult hüpoteegi seadmise leping. Hagejal ei olnud soovi tagada K. M. laenu. Hageja ei tea, kes pöördus notarisse hüpoteegi lepingu vormistamiseks. Ta ei mäleta kes teatas notari aja, et notarisse minna (tl 231). Samuti ütleb, et ei mäleta, et oleks olnud laenulepingu sõlmimise juures ja ka, et laenulepingust ei tea midagi. K. M. viibis hüpoteegi lepingu sõlmimise juures põhjusel et ootas hagejat (tl 232). Kohus on seisukohal, et kuivõrd H. L. ei võta õigeks M. M. poolt antud seletust viimase ja H. L. vahel sõlmitava laenulepingu ja laenulepingu sõlmimata jäämise asjaolude kohta ja puuduvad objektiivsed tõendid kinnitamaks eeltoodut, siis seetõttu ainuüksi M. M. seletuse alusel ei ole võimalik lugeda tõendatuks viimase poolt väidetut. M. M. poolt väidetut (tl 191) nagu laen oleks K. M. poolt tagastatud, ei ole võimalik samuti arvestada, sest väidetu kohta ei ole esitatud objektiivseid tõendeid. Notari ütluste kohaselt viibis M. M. kõigi lepingute sõlmimise juures. Samasuguse seletuse andis ka H. L.. Kohus tuginedes nimetatud isikute poolt avaldatule, loeb tõendatuks asjaolu, et M. M. viibis ka laenulepingu sõlmimise juures. Ainuüksi M. M. seletuse alusel, kui esitamata on seletust toetavad objektiivsed tõendid, teisele seisukohale asumine ei ole võimalik. Samuti M. M. on ka ise läbivalt viidanud enda mittemäletamisele. Seega notar koostas ja tõestas xx.xx.xxxx.a. vahetult enne hüpoteegi seadmise lepingut laenulepingu H. L., x, ja K. M., x, vahel ning järgnevalt hüpoteegi seadmise lepingu tagatiseks antavale laenule, mille juures viibisid üheaegselt H. L., M. M. ja K. M.. Laenulepingu punkt 4.2 järgi lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks seatakse Laenuandja ja Laenusaaja vahel sõlmitud lepingu alusel hüpoteek järgmistel tingimustel järgnevalt loetletud varale (enne ja edaspidi nimetatud Tagatisvara): 4.2.1. korteriomandile, aadressil Xxxxx xxxx, xxxx xxxx xx, registriosa numbriga xxxxxx, summas kakssada tuhat (200 000) krooni." Notari ütlustega on tõendatud, et M. M. oli andnud oma nõusoleku hüpoteegi seadmiseks K. M. ja H. L. vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse nõuetekohase täitmise tagamiseks. Pealegi H. L. on rõhutanud, et ta ei oleks K. M.le ilma tagatiseta laenu andnud. Tagatise väärtuse kindlaks tegemiseks saadi sellekohane hinnang A. T. Nimetatu on kinnistust leidnud tunnistaja A.T. ütlustega selle kohta, et väga ammu, aastat ei mäleta, tegi ülevaatuse x korteriomandile, mille juures olid H. L., kes oli ka kliendiks, mitte tutvustatud isikutena noormees, kes tutvustas korterit, kusjuures noorem mees käitus seal korteris nagu selle korteri peremees, ja keegi vanem härra, keda nimetati isaks. Korteri üle vaatamise mõte 18 (21)

Tsiviilasi nr 2-13-70160 oli anda hinnang selle korteri võimalikust väärtusest sel ajahetkel, otstarvet teadmata. Tunnistaja täpsustas, et kuna tema töö on kinnisvara hindamine, siis tavaliselt teostatakse seda laenu saamiseks (99% juhtudest), kusjuures reeglina müügi jaoks küsitakse arvamust maaklerilt. xx.xx.xxxx.a. hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 2.2.1. järgi hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel xx.xx.xxxx.a. sõlmitud laenulepingust. M. M. ei oska selgitada/ei tea, mida on peetud silmas/miks niimoodi kirja sai, et tagatakse xx.xx.xxxx.a. sõlmitud laenulepingust tulenevad hüpoteegipidaja nõuded (tl 192). Pooled ei ole sel päeval laenulepingut sõlminud. Kostja on kogu aeg öelnud, et mitte kunagi ei ole olnud kokkulepet hagejaga viimasele laenu andmise kohta (tl 164- H. L. seletus). Viidatud punkti sisust on aru saada üheselt, et silmas peetakse xx.xx.xxxx.a. sõlmitud laenulepingut. Kuivõrd M. M. andis nõusoleku hüpoteegi seadmiseks K. M. ja H. L. vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse nõuetekohase täitmise tagamiseks ja muid lepinguid xx.xx.xxxx.a. ei ole sõlmitud, siis tegemist saab olla üksnes H. L. ja K. M. vahel sõlmitud laenulepinguga. Kohtus ütlusi andnud notar tunnistas, et p 2.2.1. hõlmab K. M. ja H. L. vahel sõlmitud laenulepingut. Antud ütlus ühtib H. L. poolt antud seletusega. Seda kinnitab ka asjaosaliste käitumine. M. M. ise asja ei ajanud. Notari kinnituse järgi mõlema lepingu andmed tõi büroosse ning tööd tellis K. M. ning kõikide lepingute eest tasus koondatud arvete alusel K. M.. Seega M. M. lepingu sõlmise ajal teadis, et hüpoteek seatakse H. L. ja K. M. vahel sõlmitud laenulepingu kohtuste täitmise tagamiseks, mistõttu M. M. tegelik tahe oligi tagada hüpoteegiga hüpoteegipidaja s.o. H. L. kõik nõuded K. M. vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja K. M. vahel xx.xx.xxxx.a. sõlmitud laenulepingust. Notar on tunnistanud p–s 2.2.1 olevat ilmset viga selles, et viidatakse omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud laenulepingule, kuigi õige oleks, et hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja s.o. H. L. kõik nõuded K. M. vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja K. M. vahel xx.xx.xxxx.a. sõlmitud laenulepingust. Siinkohal kohus teeb viite Justiitsministeeriumi vastusele hageja kaebusele, kus mööndakse, et notari poolt esitatud dokumente ja asjaolusid kogumina hinnates võib jõuda järeldusele, et õienduses märgitud paranduse tekst oli tehingu poolte tegelikuks tahteks. (tl 209-210). Seega tagatiskokkuleppe p-s 2.2.1 on M. M. laenusaaja tähenduses märgitud eksimuse tõttu ning õige on, et korteriomandile, asukohaga x, reaalosa x, seatud hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja s.o. H. L. kõik nõuded K. M. vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja K. M. vahel xx.xx.xxxx.a. sõlmitud laenulepingust. Järelikult hageja korteriomandile seatud hüpoteek tagab kostja nõuet K. M. vastu ja hüpoteeki on võimalik realiseerida. Poolte vahel on sõlmitud kohese sundtäitmise kokkulepe (TMS § 2 lg 1 p 19, lg 2). xx.xx.xxxx.a. hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p. 2 kohaselt omanik, M. M., seab hüpoteegipidaja, H. L., kasuks korteriomandile, registriosa xxxxxx, asukohaga Xxxxx xxx xx-x xxxxx, esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 200000.- krooni (s.o. 12782,33 €) igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (p 2.1). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisel saab tuvastada tagatavate nõuete ringi. Kohtus on tagatiskokkuleppe p 2.2.1. tõlgendamisega tuvastanud, et korteriomandile, asukohaga x, reaalosa x, seatud hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja s.o. H. L. kõik nõuded K. M. vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja K. M. vahel xx.xx.xxxx.a. sõlmitud laenulepingust, mistõttu notari 23.10.2013.a. õienduse mittevastavus TÕS § 45 lg 4 ei ole aluseks hagi rahuldamiseks. Sellest tulenevalt tuleb jätta rahuldamata M. M. hagid tuvastada M. M.l kohustuse puudumine H. L. ees ning tuvastada H. L. kohustus anda nõusolek xx.xx.xxxx sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepinguga M. M.le kuuluvale korteriomandile asukohaga Xxxxx xxx xx-x xxxxx (katastritunnus xxxx:xxx:xxxx) seatud hüpoteegi kustutamiseks. 19 (21)

Tsiviilasi nr 2-13-70160

Tsiviilasi nr 2-13-70160 Täitemenetlus algatati 24.10.2013.a. Seega selleks ajaks oli nõue aegunud. Võlausaldaja poolt täitemenetluses esitatud nõue 24.10.2013.a. seisuga kokku 9278,94 eurot, sealhulgas kõrvalnõuded s.o. intress 1073,71 eurot ning viivis 3092,30 eurot. Kohtus kostja vähendas viivise nõuet ning viivise nõudeks on 24.10.2013 seisuga 2342,30 eurot. Kokku nõue 8528,94 eurot, sealhulgas kõrvalnõuded s.o. intress 1073,71 eurot ning viivis 2342,30 eurot. Kui nõue on aegunud, siis TsÜS § 145.1 lg 1 alusel (TsÜS § 145.1 lg 1 järgi pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.) on võimalik võlausaldajal rahuldada pandieseme arvel üksnes aegunud põhinõue (nõue põhivõla ulatuses), mitte kõrvalnõudeid. Käesoleval juhul on põhinõue 80000.- krooni s.o. 5112,93 eurot. Hüpoteegisummaks on 200000.- krooni s.o.12782,33 eurot. Sissenõudjal on õigus täitemenetlusest saadud raha arvel rahaludada nõue põhivõla ulatuses s.o. summas 5112,93 eurot. Seega sundtäitmine on lubamatu põhinõudega seotud kõrvalnõuete osas s.o. intressi nõude osas s.t. intressi ja viivitusintressi nõude osas, mistõttu sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks osaliselt eelpool märgitud nõude ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

21 (21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.