Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T.M.Hiob OÜ, e-post: [email protected]) Kostja: XXXAktsiaselts (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Klen Laus (Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets, epost [email protected])
Kohtuistungi aeg
19. november 2014. a
Kohtuistungil osalesid
Hageja XXX, hageja esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hion Kostja esindajad vandeadvokaat Klen Laus ja juhatuse liige XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX hagiavaldus osaliselt.
2.Tuvastada, et XXX ja XXX Aktsiaseltsi vahel 03.09.2012 sõlmitud töölepingu nr 578 erakorraline ülesütlemine XXX Aktsiaseltsi poolt töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 2 alusel 08.07.2014 avaldusega on tühine.
3.Lugeda XXXja XXXAktsiaseltsi vahel 03.09.2012 sõlmitud tööleping nr 578 lõppenuks alates 11.07.2014.
4.Mõista XXXAktsiaseltsilt välja XXXkasuks töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel hüvitis summas brutosummas 2019,29 eurot (kaks tuhat üheksateist eurot ja 29 senti).
5.Jätta rahuldamata XXXhagiavaldus töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks summas 4391,38 eurot.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas 06.08.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest tööandjalt hüvitise väljamõistmiseks 3-kuu keskmise töötasu ulatuses. Hagi kohaselt XXXasus tööle XXXAS-s alates 03.09.2012 müügikonsultandi ametikohal. Poolte vahel oli sõlmitud Tööleping nr 578. Töötasu oli lepingu 01.08.2913 lisa alusel vastavalt 585 € kuus. Alates 01.11.2013 asus XXXtööle kostja juures suurkliendihalduri ametikohal. Edasi vahetus XXXAS XXX esinduses müügijuht, misjärel algasid hageja suhtes halvustamine, tagakiusamine ja hageja kutseoskustes kahtlemine. XXXAS ütles XXX sõlmitud töölepingu üles 08.07.2014 hagejale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisega TLS § 88 lg 1 p 2 alusel töölepingu erakorraline ülesütlemine põhjusel, et töötaja ei ole pikka ega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse ja töökohale sobimatuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. XXXAS lõpetas hagejaga töölepingu 08.07.2014 ja maksis hagejale puhkusekompensatsiooni 7 tööpäeva ulatuses. XXX kui kogenud ja heade töösaavutustega silmapaistnud töötajat selline tööandja hinnang üllatas ning hageja ei nõustunud töölepingu erakorralise ülesütlemise motiividega ega ka töölepingu erakorralise ülesütlemisega. XXX vaidlustab töölepingu
2 (13)
2-14-55518 erakorralise ülesütlemise asjaolud ning õigusliku aluse ja palub lõpetada tööleping hageja soovil ning tööandjalt välja mõista hageja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise. Hageja märgib, et Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatises esitas tööandja hageja tööle järgmised etteheited: (i)
(ii)
(iii)
(iv)
(v)
viimase 8 kuu jooksul on korduvalt esinenud juhtumeid, kus on ilmnenud hageja ebapädevus teostada müügiprotsessi hulka kuuluvaid toiminguid ja töid vastavalt tööandja poolt kehtestatud vormi- ja sisunõuetele; suurimad puudujäägid on ilmnenud sõidukite tellimuse koostamisel ja edastamisel (XXX hange, XXXOÜ hange, XXXlisatellimus), arvete koostamisel (XXX), allahindluste arvutamisel (Easy Car); tellimuste kinnituse kontrollil (XXX hange); XXX puuduvad tööandja hinnangul automüüja tööks sobivad omadused nagu äärmine täpsus, korrektsus ja suur vastutustunne või ei ole hageja mingil muul põhjusel suutnud omandada kõiki automüüja tööks vajalikke oskusi. Tööandja on mitmel korral juhtinud hageja tähelepanu töös esinevatele puudustele ja teinud kirjalikke hoiatusi, kuid ka seletuskirjades ei võtvat hageja vastutust ega vabanda tööandja ees oma hooletusest ja ebapädevusest tulenevate vigade pärast; tööandja on hinnanud hageja töö tulemust ja leiab, et vaatamata läbitud juhendamistele, koolitustele ja nõustamistele ei ole hageja pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega seoses ebapiisavate tööoskuste ja isikuomaduste alase sobimatusega automüüja ametikohale; Ülesütlemisavalduses leiab tööandja, et XXX ebapädevus on tööandjale kaasa toonud suure varalise kahju (XXXi hange), kliendipoolse negatiivse tagasiside ja ettevõtte sees on olnud mitmel korral vaja leida kiire lahendus või parandada tehtud vead (eelkõige suurklientide osakonna poolt). Nädal enne ülesütlemisavaldust olevat tööandjale teatavaks saanud veel üks ebakorrektselt vormistatud suurkliendi tellimus (XXX).
Tööandja hinnangul ei olnud töösuhte jätkumine XXX ega võimalik, ka etteteatamistähtaja rakendamine polnud võimalik ning tööandja lõpetas XXXega töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega. Kokkuvõttes asus tööandja seisukohale, et töösuhet XXX ega ei ole enam võimalik jätkata ja töösuhe tuleb erakorralistel asjaoludel (TLS § 88 lg 1 p 2) alusel üles öelda ning tööleping TLS § 97 lg 3 alusel 11.07.2014 lõpetada. Tööandjal lasub kohustus töölepingu erakorralist ülesütlemist selgelt ja arusaadavalt põhjendada ning oma väiteid konkreetsete asjaoludega põhistada. Hageja märgib, et kogu töötamise aja jooksul alates 03.09.2012 ning varasemalt, enne müügijuhi vahetumist, ei ole tööandja XXX töö kvaliteedile ühtki etteheidet teinud ega ühtki distsiplinaarkaristust määranud. Vastupidi: kogu töötamise vältel oli XXX ära märgitud kohusetundliku ja usaldusväärse, aktiivse müügiesindajana. Vastupidisel juhul ei oleks tööandja XXX edutanud erakliendi müügikonsultandi ametikohalt suurkliendihalduri ametikohale. XXX müüs autosid suvel 2013 rekordarvu (juunis 2013 müüs hageja 57 autot samal ajal, kui keskmine müügikonsultant müüs 15-20 autot) ning 2014 juunis müüs uue rekordarvu – 60 autot kuus. Aastahinnangud olid head. XXX märgib, et erakorralise ülesütlemisavalduse viited läbitud koolitustest on tõesed: hageja on tõepoolest läbinud kõik firmasisesed täiendkoolitused. XXX läbisaamine kolleegidega oli usalduslik ja toetav ning klientidega lugupidav ja korrektne. Suhted kõikide klientidega olid head, ühtki vastupidist etteheidet ei ole XXX tema töötamise perioodil tööandja esitanud.
3 (13)
2-14-55518 Tööandja etteheited töölepingu erakorralise ülesütlemise teatises hageja väidetava suhtumise, hoiakute, eksimuste, puudulike teadmiste, negatiivse töössesuhtumise osas on paljasõnalised, halvustava sisuga alusetud faktiväited. Tööandja etteheited osas, mis puudutavad suure materiaalse kahju tekitamist tööandjale, ei kannata õiguslikku kriitikat ning on ebapädevad ja paljasõnalised. Mis puudutab TLS § 88 lg 1 p 2 alusel töölepingu erakorralist ülesütlemist, on see käsitletav koosmõjus TLS § 88 lõikega 3, mis sätestab tööandja kohustuse töötajat hoiatada, andes töötajale võimaluse oma käitumist ja tööpanust parandada. TLS § 88 lg 1 p 2 eeldab, et tööandja on tuvastanud töötajal töövõime vähenemise. Töövõime vähenemine mistahes alustel ei ilmne üleöö, see on pikaajaline protsess ja seda peab tööandja olema tuvastanud pikema aja jooksul, mitte kasutama seda ettekäändena töölepingut erakorraliselt üles öeldes. Hageja peab väga oluliseks, et ei erakliendi, ei suurkliendihalduritele ei ole kehtestatud ametijuhendeid, millest töötaja saaks lähtuda – rääkimata nende tutvustamisest hagejale eesmärgiga selgitada ja märkida töötaja ametikohustused. Samuti on väga oluline, et tööandja ja XXX ei allkirjastanud XXX töölepingu lisa, millega hageja pidi asuma suurkliendihalduri ametikohale, vaid sisuliselt töötas XXX uuel ametikohal suulise kokkuleppe alusel kuni tema üleviimiseni alates aprillist tagasi erakliendi müügijuhi ametikohale. On tähelepanuväärne, et kuni 2013 lõpuni, mil müügijuhina töötas hr Villi Tõld, ei esinenud hageja töös probleeme ega minetusi, mis oleksid võinud põhjustada tööandja poolse negatiivse reaktsiooni. Ühtki etteheidet, mis sisalduvad töölepingu erakorralise ülesütlemise teatises, ei ole XXX töö suhtes varasemalt kunagi esitatud. Probleemid algasid jaanuarist 2014 ja seda uue müügijuhi isikliku negatiivse suhtumise pinnalt hagejasse. Eeltoodut arvestades on tööandja etteheited XXX esitatud töölepingu erakorralises ülesütlemise teatises tendentslikud, üldsõnalised ja konkretiseerimata. Etteheited on töölepingu erakorralise ülesütlemise alustena kohatud. XXX hinnangul on tegemist emotsioone üleskütva ebaprofessionaalse kirjutisega, mida ei saa tõsiselt käsitleda ega tõsiselt võtta töölepingu erakorralise ülesütlemisena. Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorralise ülesütlemise motiivid ja põhjendused on kantud isiklikust negatiivsest hoiakust hageja suhtes, sisutühjad ja ebaselged. Sel alusel töölepingu lõpetamine kahjustab oluliselt XXX väljavaateid jätkata omandatud erialal tööd mõnes teises müügifirmas ja seeläbi kahjustab otseselt XXX tööalaseid väljavaateid ja arenguvõimalusi tulevikus. Kui tõepoolest XXX tööstiil oleks vastanud 08.07.2014 teatises märgitule, ei oleks hageja edutamist keegi tõsiselt kaalunud. Kui vastaksid tõele tööandja etteheited, oleks XXX kui sobimatu töötaja saanud hoiatusi ja ettepanekuid parandada oma töössesuhtumist oluliselt varem ning tõenäoliselt oleks tööandja ka töölepingu erakorraliselt üles öelnud oluliselt varem, kui 08.07.2014. Eeltoodu põhjal leiab hageja, et töölepingu erakorraline ülesütlemine ja töölepingu lõpetamine olid seadusele mittevastavad ja seeläbi tühised, mistõttu XXX palub töölepingu lõpetamise ümberformuleerimist töölepingu lõpetamisena hageja algatusel. Eeltoodu põhjal leiab XXX, et 08.07.2014 töölepingu erakorraline ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise ning seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, mistõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja arvestab keskmist töötasu oma viimase kolme kuu keskmise töötasu alusel: 2014 aprill 1475,33 € (neto); 2014 mai 1419,63 € (neto) ja 2014 juuni 2158,91 € (neto). Seega kolme viimase kuu keskmine töötasu neto 1684,62 € ja keskmine töötasu bruto 2136,89 €. Kolme viimase kuu keskmise töötasu suuruses hüvitist arvestab hageja järgmise arvestuse alusel: 3 x 2136,89 = 6 410,67 €. Hageja palub tuvastada hagejaga 03.09.2012 ja selle lisana 01.11.2013 sõlmitud Töölepingu nr 578 lõppemise alusena märgitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust seadusest
4 (13)
2-14-55518 tuleneva aluse puudumise ning seaduse nõuetele mittevastavuse alustel; lugeda tööleping XXX ja XXX ASi vahel lõppenuks alates 11.07.2014 hageja algatusel; töölepingu tühise ülesütlemise eest mõista XXXAS-lt välja XXX kasuks hüvitisena 3 kuu keskmine palk brutosummas 3 x 2136,89 € = 6410,67 €; kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Oma seisukohti põhjendab kostja alljärgnevalt. Hageja töötas alates 01.11.2013 suurkliendihalduri ametikohal. Hageja töökohustusi reguleerisid eeskätt tööleping nr 578, 01.11.2013 lisa töölepingu juurde, XXX teeninduskokkulepped ja muud asutusesisesed korrad ja juhised. Lisaks tulenes hagejale seadusest mh kohustus täita oma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega (TLS § 16 lg 1). Hageja väited töölepingu 01.11.2013 lisa mittekohaldumise osas on silmakirjalikud ja ka mittetõesed. Hageja ise on kohtule esitanud hagiavalduse lisana 01.11.2013 lisa ja seega oli hagejal nimetatud lisa paberkujul olemas. 01.11.2013 lisast nähtuvad üheselt hageja peamised tööülesanded ning kordagi ei tekkinud töösuhte ajal küsimust 01.11.2013 lisa kehtivuse ega selle osas, kas hageja teab, mis on tema tööülesanded. Seega hageja teadis ja järgis 01.11.2013 lisas toodud kohustusi ning selle allkirjastamata jätmine hageja poolt ei vähenda dokumendi tähtsust. Ühtlasi märgib kostja, et hageja teisele ametikohale asumise näol ei olnud tegemist hageja edutamisega, vaid lihtsalt töö ümberkorraldamisega selliselt, et pakkuda hagejale temale sobivamat tööd. Kostja soovis leida hagejale parimat rakendust. Töölepingu ülesütlemisele eelnesid korduvad hageja tööülesannetega mittetoimetulekud. Põhjendamatud on hageja väited, et töölepingu ülesütlemise motiivid ja põhjendused on kantud isiklikust negatiivsest hoiakust hageja suhtes, sisutühjad ja ebaselged. Samuti, alusetud ja paljasõnalised on hageja väited, et XXXAS XXX esinduse müügijuhi vahetumisega algas hageja suhtes halvustamine, tagakiusamine ja hageja kutseoskustes kahtlemine. Kostja esitatud põhjendustest ja tõenditest nähtub, et hageja töösuhte lõpetamise tingisid mitmed minetused/mittetoimetulekud hageja tööülesannete täitmisel ja kostjale kahju tekitamisel ning seega on hageja töösuhe lõpetatud objektiivsetel asjaoludel, mitte aga kantuna kellegi isiklikust antipaatiast. Peamised juhtumid, mis veensid kostjat hageja tööülesannete mittetoimetulekus ja tingisid hageja töösuhte lõpetamise, olid järgnevad: (i)
AS XXX hange – hageja täitis 2013 lõpus/2014 alguses kostja suurkliendi AS XXX hanget, mille raames koostas hageja omaalgatuslikult uue tarnetabeli (mitte ei lähtunud kliendiga kooskõlastatud tabelist) ja esitas selle alusel tellimuse. Paraku ei vastanud uus tabel sisult enam kliendiga kooskõlastatud tabelile. Pärast autode tellimist ei kontrollinud hageja üle, et tarnitavad autod vastavad oma varustuselt kliendi esitatud tellimusele. Eeltoodud vigade tõttu jäi mitmele kliendile tarnitud autole kaasamata kliendi poolt tellitud lisavarustus (ksenoontuled, parkimisandurid, navigatsioonisüsteemid). Pärast vea ilmsikstulekut 2014 aprillis palus kostja esitada
5 (13)
2-14-55518 hagejal seletuskiri XXX hanke kohta. 11.04.2014 seletuskirjas aktsepteeris hageja, et tema vigadeks protsessi käigus olid tellimusprotsessi vähene kontrollimine ja ebatäpsused autode pakkumiste komplektaktsioonis. Samuti möönis hageja, et eeldas liiga palju ja kontrollis liiga vähe. Eeltoodud intsident on põhjalikult lahti kirjutatud ka kostja müügijuht XXX18.03.2014 seletuskirjas ning personalijuhi poolt kostja maja siseselt laiali saadetud infokirjast. (ii)
Lisaks, osade hageja hallatud tellimuse raames tarnitud sõidukite üleandmisel kliendile 2014 mais ilmnes, et IPA (iseparkimise süsteem) oli seadistamata ja auto näidikud olid miilirežiimis (kilomeetrirežiimi asemel). Mõlema juhtumi tulemusena sai kannatada kliendisuhe ja XXX tekkis märkimisväärne kahju. Teise intsidendi järel eemaldati hageja ka AS XXX kliendihalduri kohalt.
(iii)
XXXOÜ tellimus – hageja sai 07.04.2014 ülesande tellida kostja kliendile sõiduauto Toyota Avensis tarnetähtajaga 31.08.2014. Kui klient esitas 03.06.2014 päringu tarne arengute kohta selgus, et hageja oli jätnud sõiduki ostjale tellimata. Hageja otsene ülemus XXX küsis hagejalt 13.06.2014 selgitust, miks hageja jättis tellimuse täitmata, mille peale hageja möönis oma rikkumist ja leidis, et tegemist on hooletusveaga. Vastavate asjaolude esinemist kinnitab ka hageja, kostja ja kliendi vaheline e-kirja vahetus.
(iv)
XXX OÜ tellimus – hageja täitis 2014 juunis kostja kliendi XXX OÜ tellimust. Autode müügiprotsessi käigus tekkis olukord, kus autod võeti kliendi nõudmisel esialgu arvele XXX OÜ nimel, kuid kui selgus, et pank ei kirjuta XXX OÜ-ga lepinguid alla ja autod vormistati ümber XXX OÜ nimele. Hageja ei nõudnud kliendi põhjustatud autode ümberregistreerimise kulu kliendilt sisse.
(v)
Lisaks, 2014 juulis selgus, et hageja esitas liisinguandjale XXX OÜ tellimusega seoses vales varustuses sõiduki pakkumise. Eeltoodu tõttu sai klient liisingupakkumise väiksemale summale ning klient oli sunnitud osa sõiduki lisavarustusest eraldi kostjalt välja ostma. See tekitas probleeme nii kostja kliendisuhtluses, kui ka tekitas kliendile põhjendamatuid lisakulusid (klient pidi varustuse kogusummas välja ostma, samas kui liisingu raames ei pea ta vara tervikuna välja ostma, vaid üksnes kasutab seda kokkulepitud aja).
(vi)
XXX tellimus – kostja palus hagejal korrigeerida kõikide XXX autode pakkumiste hindasid selliselt, et kostja saaks esitada kliendile arve, mis vastaks 90% asemelt 100%-le auto maksumusest. Hageja tegi puhtmatemaatilise vea ja liitis esialgsele hinnale lihtsalt 10% otsa (ehk 90% + 9% = 99%), mis ei kajastanud aga 100% sõiduki maksumusest. Lisaks jättis hageja teostamata hinna muutmisega kaasneva jääkväärtuse protsendi ümberarvutamised (mis oli vajalikud, kuna liisinguperioodi lõppedes oli kostjal autode tagasiostu kohustus). Kostja müügijuht XXXavastas õnneks vead hageja tegevuses ja kõrvaldas puudused.
(vii)
XXXtellimus – hageja täitis 2013 detsembris XXXtellimust, esitades mh selle raames tehasele ja kostja varuosade osakonnale puudulikku ja ebaõiget infot. Aprilli lõpus, 7 sõiduki vastuvõtmisel ilmnes, et osa hanketingimustes toodud varustust oli sõidukitele jäänud hageja süül lisamata - tagumiste istmete nahk-katted; tagaklaasi kaitsevõrk; furgooni valgustuse ühendus-pistik; välistemperatuuri andur. Täiendavalt, 2014 juunis selgus, et hageja on jätnud seoses XXXtellimusega kostja
6 (13)
2-14-55518 varuosade lao juhile, XXX teavitamata ühe sõiduki olulise lisavarustuse (furgoon) tootmise vajadusest. Eeltoodud intsidendid on kajastatud ka hageja otsese ülemuse XXX 02.07.2014 ettepanekus kostja personalijuhile. Viidatud kirjas on kostja müügijuht andnud objektiivse ülevaate toimunust ning esitanud personalijuhile omapoolsed ettepanekud. Lisaks, juba kostja juhtkonna 17.02.2014 koosoleku protokollist nähtub, et ka kostja juhtkonna hinnangul ei vastanud hageja tulemused ootustele – ette heideti hagejale nii vähest müüki, ebakindlat kliendikontakti ja suurklientide kriitilist tagasisidet. Eeltoodust tulenevalt on üheselt selge, et hageja ei ole tulnud nõuetekohaselt toime oma töölepinguliste kohustuste täitmisega. Samuti ei ole täidetud seadusest tulenev kohustus täita tööülesandeid teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega ning hoiduda tööandja kahjustamisest. 08.07.2014 avaldusega ütles kostja hageja töölepingu erakorraliselt üles. Kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist avalduses sellega, et hageja on ülesütlemisele eelnenud 8 kuu jooksul korduvalt näidanud üles ebapädevust teostada müügiprotsessi kuuluvaid toiminguid ja töid vastavalt kehtivatele nõuetele. Sealjuures viitas kostja ka peamistele intsidentidele, mis on viinud kostja otsuseni lõpetada hagejaga töösuhe. Kostja on põhistanud ja tõendanud nimetatud juhtumeid ka oma vastuses. Vale on hageja väide, et kogu töötamise aja jooksul ei ole hagejale ühtegi etteheidet tehtud ega ühtegi distsiplinaarkaristust määratud ning hageja oli usaldusväärne ja kohusetundlik müügiesindaja. Töölepingu ülesütlemisele eelnesid hagejale esitatud korduvad suulised ja kirjalikud hoiatamised. Nii esitas kostja hagejale suulised hoiatuse mh XXX juhtumi järgselt ning e-kirjaga hoiatuse XXXOÜ juhtumi järgselt. Samuti anti hagejale tagasisidet kõikide eelviidatud probleemsete juhtumite osas. Eeltoodu valguses on arusaamatud hageja väited, et töölepingu ülesütlemine tuli hagejale ootamatult. Hageja oli väga hästi teadlik, millised faktilised asjaolud tingisid tema töölepingu ülesütlemise. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kostja on panustanud alates hageja tööleasumisest tema tööks vajalike oskuste ja teadmiste arendamisse, organiseerinud mitmeid koolitusi, nõustanud ja abistanud. Sealjuures läbis hageja tööle asumisel uue töötaja koolituspäeva, mille raames selgitati töötajatele kostja protseduurireegleid, juhendeid ja eeskirju. Hageja töölepingut ei öeldud üles otsitud põhjusel. Kostja üritas leida olukorrale lahendust, andes hagejale mitmeid võimalusi vead oma käitumises/hoolsuse rakendamisel parandada. Kostja ütles töölepingu üles alles pärast seda, kuid ta oli hagejat korduvalt hoiatanud ning oli ilmne, et töösuhet ei saa jätkata. Kostja personalijuht XXX valmistas ette töölepingu ülesütlemisavalduse alles pärast hageja otseselt ülemuselt põhjaliku selgitava ettekande saamist. Samas käitus kostja ka selles olukorras heas usus ja viisil, millega kaasneks hagejale minimaalselt negatiivseid tagajärgi – nii pakkus kostja hagejale algselt võimalust lõpetada töösuhe diskreetselt poolte kokkuleppel. Kuna hageja ettepanekust keeldus, esitas kostja töölepingu ülesütlemisavalduse töökohale sobimatuse põhjendusel. Sealjuures jättis kostja avalduses hageja mittekahjustamise (et mitte halvata hageja edasisi võimalusi leida endale töökoht) eesmärgil ülesütlemise alusena välja toomata esinenud hageja töökohustuse rikkumise (TLS § 88 lg 1 p 3) ja kostjale kahju tekitamise (TLS § 88 lg 1 p 7). Eeltoodust nähtub üheselt, et esinesid TLS §-s 88 sätestatud mõjuvad põhjused töölepingu ülesütlemiseks, 08.07.2014 ülesütlemisavaldus on kehtiv ning puuduvad alused töölepingu
7 (13)
2-14-55518 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Ühtlasi märgib kostja, et arvestades hageja käitumist ei pea kostja võimalikuks hagejaga töösuhet jätkata ka tulevikus. Kostja märkis, et hageja nõue lugeda tööleping lõppenuks alates 11.07.2014 hageja algatusel ei ole kooskõlas töölepingu seaduses sätestatuga (eeskätt TLS § 107 lg 2) ning kui ka hagiavaldus oleks põhjendatud, ei oleks kohtul võimalik hageja sellist nõuet rahuldada. Samuti märgib kostja, et ei nõustu hageja esitatud keskmise töötasu arvestusega. Vastavalt TLS § 29 lg-le 8 ja määrusele „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ arvutatakse töötaja keskmine töötasu tema viimase kuue kuu töötasu pinnalt. Hageja viimase kuue kuu töötasu on kokku 12 115,73 eurot (bruto) ja seega arvestuslik ühe kuu keskmine töötasu 2 019,29 eurot (bruto). Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata, jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulud.
POOLTE LÕPLIKUD SEISUKOHAD
3.Hageja esitas 31.10.2014 esitas seisukohad ja selgitused kostja vastuse suhtes tsiviilasjas 215-55518 ning taotluse kahe tunnistaja ülekuulamiseks. Kostja esitas 31.10.2014 taotluse XXX tunnistajana kohtuistungil ülekuulamiseks. Pooled esitasid oma lõplikud seisukohad 19.11.2014 kohtuistungil, kus kohus kuulas tunnistajatena üle Leonard Karma ja Lauri Ligi. Hageja loobus XXX tunnistajana ülekuulamise taotlusest. Hageja möönis kohtuistungil seoses oma nõudega, et ei oma tähtsust, kelle algatusel tööleping lõpetakse TLS § 107 lg 2 alusel. Samuti leidis hageja kohtuistungil, et kuigi kostja esitas teistsuguse keskmise palga arvestuse, jätab hageja selle kohtu otsustada.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Hinnanud asjas esitatud tõendeid ja võttes arvesse poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt käsitleb kohus hagiavalduse nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks kohtu poolt (I); seejärel võtab seisukoha hageja nõude kohta töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel hüvitise saamiseks (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (III). I
5.Vaidlus puudub selles, et kostja on hagejaga töölepingu erakorraliselt üles öelnud töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel (tl 9-10). TLS § 88 lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine).
6.Kostja 08.07.2014 ülesütlemisavaldusest nähtub, et kostja on üles öelnud hagejaga 02.09.2012 sõlmitud töölepingu nr 578, heites hagejale ette eelkõige ebapädevust ja puudujääke seoses hageja tegevusega suurkliendihalduri ametikohal töölepingu lõpetamise perioodile eelnenud 8 kuu vältel (tl 9-10). Töölepingu ülesütlemisavalduses heidab kostja hagejale ette, et 8 (13)
2-14-55518 seoses suurklientidele teostatud müügi ja hangetega on korduvalt ilmmenud hageja ebapädevus teostada müügiprotsessi vastavalt kostja poolt kehtestatuid vormi- ja sisunõuetele. Suurimad puudujäägid on kostja hinnangul ilmnenud suurklientidele sõidukite tellimiste koostamisel ja edastamisel ning ülesütlemisavalduse kohaselt ei ole hagejal või ei ole hageja suutnud omandada automüüja tööks sobivaid omadusi nagu äärmine täpsus, korrektsus ja suur vastutustunne. Kostja märgib ülesütlemisavalduses, et hageja ebapädevus on toonud kostjale kaasa suure rahalise kahju, kliendipoolse negatiivse tagasiside ja vigade parandamise vajaduse. Kostja leiab, et hageja tööd sisuliselt hinnates, vaatamata läbitud juhendamistele, koolitustele ja nõustamisetele ei ole hageja pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega seoses ebapiisavate tööoskuste ja isikuomaduste alase sobimatusega automüüja ametikohale (tl 9-10).
7.Hagejaga 02.09.2012 sõlmitud tööleping nr 578, mille kostja üles ütles, on vastavalt töölepingus sätestatud tööülesannetele (tl 27) ja poolte selgitustele (tl 152-153) sõlmitud töötamiseks erakliendi müügikonsultandina. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töötas alates 2013. aasta novembrist suurkliendihaldurina, kuid sellekohane töölepingu lisa jäi allkirjastamata (tl 7-8; tl 152-153). See, et hageja töötas alates 2013. aasta novembrist suurkliendihaldurina, on tõendatud ka tunnistaja XXX ütlustega (tl 156). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt olid teatud küsimused, mille tõttu töölepingu lisa XXX suurkliendihaldurina töötamise kohta jäi allkirjastamata (tl 156) ja seda on põhimõtteliselt kinnitanud ka hageja, selgitades kohtuistungil, et „alguses olid suuliselt eelmise majajuhiga kokku lepitud pisut teistsugused tingimused suurkliendihaldurina töötamiseks. Erinevused olid palgasüsteemi osas ja uute klientide leidmise kohustuse osas. Aga oma töös lähtusin ka sellest allkirjastamata töölepingu lisast“ (tl 152). Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooled olid sõlminud suulise töölepingu lisa, mille alusel hageja asus alates 2013. aasta novembrist tööle suurkliendihaldurina.
8.Asjaolu, et hageja asus alates 2013. aasta novembrist tööle suurkliendihaldurina, ei tähenda siiski, et oleks selge, millisel ametikohal olles on hagejaga tööleping erakorraliselt üles öeldud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja viidi 2014. aasta kevadel (hageja väitel 2014 aprillis, kostja väitel 2014 aprillis mais, vt tl 152-153) tagasi erakliendi müügikonsultandiks. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötas hageja suurkliendihalduri ametikohal 2014 juuni lõpuni (tl 155). Hageja tagasiviimist endisele kohale, st erakliendi müügikonsultandiks, kinnitas ka tunnistaja Leonard Karma (tl 154). Kostja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et hagejale ei antud kevadest 2014 enam suurkliente juurde ja ta lõpetas oma seniseid töid (tl 152). Samas nähtub kostja poolt hagejale ette heidetud tööalastest rikkumisest, et vastavad rikkumised ja puudujäägid leidsid aset nii sellel perioodil, kus hageja töötas suurkliendihalduri ametikohal kui ka sellel perioodil, mil hageja oli viidud tagasi erakliendi müügikonsultandiks (tl 21-23; tl 33-47; tl 106-127).
9.Arvestades kohtuotsuse p-s 8 tuvastatud asjaolusid (sh et hageja viidi 2014. aasta kevadel tagasi erakliendi müügikonsultandiks) on tõendamata kostja väide, nagu olnuks hageja temaga töölepingu lõpetamise hetkel jätkuvalt suurkliendihaldur. Õige on aga hageja seisukoht, et pole selge, millisel ametikohal on hagejaga tööleping üles öeldud, st et kas hageja oli töölepingu lõpetamise hetkel suurkliendihaldur või erakliendi müügikonsultant. Hageja ise on oma vastuolulist seisukorda kirjeldanud nii, et „Jah, töötasin suurkliendihaldurina alates novembrist 2013.a., vahepeal oli vaiksem periood ja oli tagasiliikumine müügimeheks. Suurkliendihalduri töökohustused jäid mulle lõpuni kanda, nii, et töötasin kahel alal kuni lõpuni“ (tl 152). Hageja selline seisukoht on kooskõlas ka tunnistajate ütlustega, kes on kinnitanud ühelt poolt hageja tagasiviimist endisele kohale, st erakliendi müügikonsultandiks ja teiselt poolt ka suurkliendihalduri tööülesannete jätkuvust (tl 154-156).
9 (13)
2-14-55518
10.Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja ei olnud korraldanud hageja tööd korrektselt ega vastavuses TLS nõuetega. Hiljemalt alates 2014. aasta kevadest, kui hageja viidi tagasi erakliendi müügikonsultandiks ja jätkas samal ajal ka suurkliendihalduri ülesannete täitmist, ei olnud hageja tööülesanded piisavalt määratletud. Kohtu hinnangul ei saanud hagejal olla samaaegselt kahte kehtivat töölepingut erinevate tööülesannetega. Poolte vahel 03.09.2012 sõlmitud töölepingut nr 578 (tl 27-32) muudeti poolte suulise kokkuleppe alusel nii, et hageja sai endale uued tööülesanded, millest ta ka faktiliselt lähtus (tl 7-8). Hageja tagasiviimisel erakliendi müügikonsultandi ametikohale 2014 kevadel ei olnud pooled aga selgelt kokku leppinud, millised on hageja tööülesanded, millises mahus täidab hageja erakliendi müügikonsultandi tööülesandeid ja millised mahus suurkliendihalduri tööülesandeid. Hageja tööülesannete määratlemiseks ei ole piisav kostja selgitus, et „Ametijuhend on töölepingus kirjas, lähtuda tuleb ka suulisest lepingust“ (tl 152). TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja üheks põhikohustuseks kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning anda selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Tulenevalt TLS § 17 lg 1 peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Kohus leiab, et pärast hageja tagasiviimist erakliendi müügikonsultandi ametikohale ei saanud kostja anda hagejale selgeid ja õigeaegseid korraldusi, mis oleksid olnud seotud töölepingus ettenähtud tööülesannetega, kuna tööülesanded ise olid täpselt määratlemata.
11.Kuna hageja tööülesanded olid pärast hageja tagasiviimist erakliendi müügikonsultandi ametikohale selgelt määratlemata, ei olnud kostjal kohtu hinnangul võimalik hagejaga sõlmitud töölepingut nr 578 lõpetada viitega hageja tegevusele suurkliendihalduri ametikohal töölepingu lõpetamise perioodile eelnenud 8 kuu vältel (tl 9-10). Kohus rõhutab, et kostja poolt hagejale ette heidetud tööalased rikkumised ja puudujäägid leidsid aset nii sellel perioodil, kus hageja töötas suurkliendihalduri ametikohal kui ka sellel perioodil, mil hageja oli viidud tagasi erakliendi müügikonsultandiks (tl 21-23; tl 33-47; tl 106-127). Tagantjärgi ei ole võimalik töölepingu ülesütlemise avalduse alusel kindlaks teha, millise osakaalu kostja igale erinevale rikkumisele/puudujäägile töölepingu ülesütlemisel omistanud on. Seega ei ole kostjapoolset töölepingu ülesütlemise avaldust võimalik ka seaduslikuks pidada, sest hagejale ei ole ette heidetav töökohustuste rikkumine ja töös esinenud väidetavad puudujäägid perioodil, kus hageja tööülesanded olid selgelt määratlemata ja kus kostja vastuolus TLS § 17 lg 1 ning TLS § 28 lg 2 p 1 nõuetega ei saanud anda hagejale töölepingus ettenähtud tööülesannetega seotud selgeid ja õigeaegseid korraldusi.
12.Ebamääraseks jääb ka ülesütlemisavalduses sisalduv etteheide, mille kohaselt vaatamata läbitud juhendamistele, koolitustele ja nõustamisetele ei ole hageja pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega seoses ebapiisavate tööoskuste ja isikuomaduste alase sobimatusega automüüja ametikohale. Kostja on jätnud täpsustamata, millisele „automüüja“ ametikohale hageja tema arvates ei vastanud, kas erakliendi müügikonsultandi või suurkliendihalduri ametikohale. Selline täpsustus olnuks oluline, sest erakliendi müügikonsultandi või suurkliendihalduri tööülesanded on oluliselt erinevad (vrdl tl 7 ja tl 27-28). Hageja on õigustatult märkinud, et „Hagejaga ei olnud sõlmitud nõuetekohast lepingut ega informeeritud sellest, mis vahe on erakliendi müügikonsultandi ja suurkliendihalduri töös. Ei ole selge, millisel ametikohal on hagejaga tööleping üles öeldud“ (tl 152).
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus märgib, et kostja ei ole mh tõendanud, milliste tööülesannetega seoses ja millised juhendamised, koolitused ja nõustamised (millele viidatakse töölepingu ülesütlemise
10 (13)
2-14-55518 avalduses) on ta hageja suhtes läbi viinud. Tunnistaja Leonard Karma ütluste kohaselt olid automüüjatel müügiülesanded küll teada, kuid konkreetselt mingit juhendit polnud (tl 154). Ainuüksi kostja poolt viidatud XXX teeninduskokkulepete koolitus (tl 128-129, tl 48-103) ei saa kohtu hinnangul tõendada hageja sobimatust oma ametikohale. Ka tunnistaja XXX ütlustest ei nähtu, mida konkreetselt kujutasid tema poolt hagejaga läbi viidud nö silmast silma vestlused ja arutelud (tl 155). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli hageja müügimeeskonna üheks osaks (tl 156), mis kinnitab fakti, et hagejaga personaalsete vigade põhjal töölepingu lõpetamine eeldanuks esmalt tööülesannete täpset määratlemist.
14.TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Arvestades eeltoodud asjaolusid on hagejaga töölepingu ülesütlemine seaduse nõuetele mittevastav, sest hagejale ei ole ette heidetav töökohustuste rikkumine ja töös esinenud väidetavad puudujäägid perioodil, kus hageja tööülesanded olid selgelt määratlemata. Kohus võtab oma järelduste tegemisel ja seaduse tõlgendamisel arvesse ka Riigikohtu 19.10.2004 otsuses nr 3-2-1-107-04 märgitut, et töösuhte spetsiifikat arvestades annab seadus töötajale töösuhtes laiema kaitse kui muus võlasuhtes. Kuigi tänapäevased töösuhted on võrreldes nimetatud Riigikohtu lahendi tegemise ajaga paindlikumad, ei tähenda see, et tööõigussuhted oleks samastatavad teiste analoogsete võlaõigussuhetega (nt käsund ja töövõtt), kus poolte lepinguvabaduse määr ja võimalused lepingut ühepoolselt üles öelda on reeglina suuremad.
15.TLS § 107 lg 1 on sätestatud, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus TLS § 107 lõikes 1 sätestatud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja on käesolevas asjas vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus loeb XXX ja XXX Aktsiaseltsi vahel 03.09.2012 sõlmitud töölepingu nr 578 lõppenuks alates 11.07.2014.
II
16.TLS § 109 lg 1 on sätestatud, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
17.Hageja on palunud käesolevas asjas kostjalt välja mõista XXX kasuks hüvitisena 3 kuu keskmine palk brutosummas 3 x 2136,89 eurot = 6 410,67 eurot. Kostja on märkinud, et ei nõustu hageja esitatud keskmise töötasu arvestusega. Vastavalt TLS § 29 lg-le 8 ja määrusele „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ arvutatakse töötaja keskmine töötasu tema viimase kuue kuu töötasu pinnalt. Hageja viimase kuue kuu töötasu on kokku 12 115,73 eurot (bruto) ja seega arvestuslik ühe kuu keskmine töötasu 2 019,29 eurot (bruto). Kostja on esitanud kohtule ka hageja palgatõendi, mis kinnitab, et hageja viimase kuue kuu töötasu on kokku 12 115,73 eurot (bruto) ja seega arvestuslik ühe kuu keskmine töötasu 2 019,29 eurot (bruto) (tl 132). Hageja esindaja on kohtuistungil seoses kostja esitatud palgaarvestusega märkinud, et „Kuigi kostja esitas teistsuguse keskmise palga arvestuse, jätame selle kohtu otsustada“ (tl 152). Kuna hageja ei ole enda poolt esitatud arvutusi täpsustanud ja jätnud antud küsimuse
11 (13)
2-14-55518 kohtu otsustada, siis kohus leiab, et kostja poolt esitatud keskmise palga arvestus on õige ja kohus lähtub sellest, et hageja ühe kuu keskmine töötasu on 2 019,29 eurot (bruto).
18.Arvestades hagejaga töölepingu lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks TLS § 109 lg 1 järgi hüvitis välja mõista hageja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuigi kohus tuvastas, et hagejaga töölepingu ülesütlemine oli seaduse nõuetele mittevastav, tuleb töölepingu lõpetamise asjaoludena siiski arvesse võtta ka seda, et kohtule esitatud tõendite kohaselt esines hageja töös teatud vigu, mida hageja on ise tunnistanud (vt tl 33, tl 44, tl 151-152). Samuti viitasid puudustele hageja töös kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad (tl 154-156). Hageja on hagi esitamise ühe olulise põhjusena märkinud, et kostja poolt kasutatud alusel töölepingu lõpetamine kahjustab oluliselt tema väljavaateid jätkata omandatud erialal tööd mõnes teises müügifirmas ja seeläbi kahjustab otseselt hageja tööalaseid väljavaateid ja arenguvõimalusi tulevikus. Kuna kohus rahuldab hageja nõude ja tuvastab, et kostja poolt kasutatud alusel hagejaga töölepingu ülesütlemine on tühine, siis sellega on hageja saavutanud ühe oma peamise eesmärgi hagi esitamiseks. Samas ei tohi töölepingu lõpetamise hüvitise väljamõistmine olla ka hageja põhjendamatu rikastumise allikas ja kohus leiab, et käesolevas asjas on töölepingu seaduse nõuetele vastava ülesütlemise eest hagejale piisavaks hüvitiseks 2 019,29 eurot (bruto), st summa, mis vastab hageja ühe kuu keskmisele töötasule. Kuna hageja taotles hüvitise väljamõistmist summas 6 410,67 eurot, siis jääb hagi hüvitisenõudes rahuldamata summas 4391,38 eurot (6410,67 - 2 019,29).
III
19.Arvestades käesolevas kohtuotsuses eelnevalt tuvastatud asjaolusid, rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus tuvastab, et XXX ja XXX Aktsiaseltsi vahel 03.09.2012 sõlmitud töölepingu nr 578 erakorraline ülesütlemine XXX Aktsiaseltsi poolt töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 2 alusel 08.07.2014 avaldusega on tühine. Kohus loeb XXX ja XXX Aktsiaseltsi vahel 03.09.2012 sõlmitud töölepingu nr 578 lõppenuks alates 11.07.2014. Kohus mõistab XXX Aktsiaseltsilt välja XXX kasuks töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel hüvitise summas brutosummas 2 019,29 (kaks tuhat üheksateist eurot ja 29 senti) eurot. Kohus jätab rahuldamata XXX hagiavalduse töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks summas 4391,38 eurot.
20.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetava summa osas.
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist, tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kokkuvõttes on hagi rahuldatud ligikaudu poole hageja nõude ulatuses (hagi rahuldati töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega seotud osas, kuid jäeti suuremas ulatuses rahuldamata hüvitisenõude osas, seega on kohtu hinnangul hagi rahuldatud ja rahuldamata osa võrreldavas suurusjärgus), mistõttu peab kohus kooskõlas TsMS 163 lg-ga 1 mõistlikuks ja õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
12 (13)
2-14-55518
22.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna käesolevas asjas on jäetud menetluskulud poolte endi kanda, ei ole pooltel käesoleva kohtuotsuse jõustumisel alust menetluskulude rahalist kindlaksmääramist taotleda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.