Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-14-57849/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 08.12.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1251

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-57849

Tsiviilasi

Ülo Annoki määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse nr 525812014 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus nr 525812014

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ülo Annoki määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Ülo Annok (isikukood: 34807156016)

mai

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta muutmata Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 23. mai 2014 kandemääruse nr 525812014 resolutsioon, millega kohtunikuabi jättis Ülo Annoki 30. aprilli 2014 kinnistamisavaldused rahuldamata. Muuta osaliselt kohtumääruse õiguslikke põhjendusi.

2.Jätta Ülo Annoki määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Ülo Annoki kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus

30.aprilli 2014 avaldusega (edaspidi avaldus II) (tl 36) taotleb avaldaja kanda XXX kinnistule Ülo Annoki kasuks kohtulik hüpoteek. Kande tegemise aluseks on Tartu Ringkonnakohtu 04. veebruari 2008 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-01-150. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 23. mai 2014 määrusega kandeavaldused rahuldamata. Kohtunikuabi leidis, et avaldus I tuleb jätta rahuldamata, sest mitme keelumärke kandmine kinnistusraamatusse erinevate isikute kasuks ei ole lubatud. Kinnistusraamatu registriossa nr XXX on 05. septembri 2012 Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel 12. septembril 2012 sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Riigikohtu praktika kohaselt (tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04, 3-2-1-79-06, 3-2-1-140-07) ei ole mitme keelumärke kandmine kinnistusraamatusse erinevate isikute kasuks TsÜS § 88 lg-st 1 ja AÕS § 63 lgst 2 tulenevalt võimalik. Kuivõrd kinnistusraamatu registriossa nr XXX on juba kantud keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks, ei ole teise keelumärke kandmine enam lubatud ning seetõttu Ülo Annoki avaldus I tuleb jätta rahuldamata. Avaldusega II taotleb avaldaja kohtuliku hüpoteeki seadmist Tartu Ringkonnakohtu 04. veebruari 2008 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-01-150 alusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt seati 11. septembri 2007 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-01-150 alusel hagi tagamise korras kohtulik hüpoteek XXX kinnistule avaldaja kasuks. Tartu Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2008 otsuse resolutsiooni p-ga 3 määrati otsuse jõustumisel tühistada nimetatud hagi tagamise abinõu. Tartu Ringkonnakohtu 04. veebruari 2008 määrusega jäeti 11. septembri 2007 määruse alusel seatud kohtulik hüpoteek XXX kinnistule kehtima kuni Tartu Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2008 otsuse täitmiseni või muutmiseni. Kohtulik hüpoteek Ülo Annoki kasuks XXX kinnistult on 14. jaanuari 2008 kohtuotsuse alusel kustutatud 21. aprillil 2008. Tartu Ringkonnakohtu 08. novembri 2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-10-16216 (tl 14-25) resolutsiooni p-ga 3 jäeti muutmata Tartu Maakohtu 28. märtsi 2013 otsus, millega jäeti rahuldamata Ülo Annoki hagi Helve Annoki ja Aivo Annoki vastu kande muutmiseks ja Ülo Annoki kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Eeltoodut arvestades leidis kohtunikuabi, et puudub alus Ülo Annoki avalduse II rahuldamiseks.

5.Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi põhjendustega, et mitme keelumärke seadmine erinevate isikute kasuks ei ole lubatud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 3 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks keelumärke. Selle põhilise tagajärjena keelab keelumärge sama sätte lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse täielikult või osaliselt. Vaidlust ei ole, et XXX kinnistule, millele määruskaebuse esitaja taotleb keelumärke seadmist, on 12. septembril 2012 seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 05. septembri 2012 avalduse alusel. Keelumärge on kehtiv ka käesoleval hetkel. Seega taotleb Ülo Annok teise keelumärke seadmist XXX kinnistule. Keelumärkega tagatud käsutuskeelu näol on tegemist absoluutse käsutuskeeluga, mis omab toimet kõigi õiguskäibes osalejate suhtes. Absoluutse toimega käsutuskeeldu väljendav keelumärge blokeerib edasiste kannete tegemise ja „lukustab“ selliselt kinnistusraamatu keelumärkes väljendatud ulatuses. Kord juba sama vara käsutamise keelamise tagajärjeks on mh see, et hilisemad käsutamise keelud on tagajärjetud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et mitme keelumärke kandmine kinnistusraamatusse erinevate isikute kasuks ei ole TsÜS § 88 lg-st 1 ja AÕS § 63 lg-st 2 tulenevalt võimalik (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-48-04, nr 3-2-1-79-06, nr 3-2-1-140-07, nr 3-2-1-8-10). Mitme keelumärke kinnistusraamatusse kandmine on õigustatud vaid sama sissenõudja kasuks (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjade nr 3-2-1-140-07, nr 3-2-1-8-10), samuti on tunnustatud nn täitemenetluse keelumärke sissekandmist käsutuskeeldu mitterikkuva varemseatud hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse läbiviimisel (vt Riigikohtu 05. märtsi 2010 lahend nr 3-2-1-8-10). Käsutuskeelu ulatus võib olla määratud erinevana, st keelatud on kõik käsutused või üksnes osa käsutusi või on käsutuse tegemiseks vajalik nt kolmanda isiku nõusolek. Seega mitme keelumärke seadmine on lubatud vaid konkreetsetel erandjuhtudel, kuid antud vaidluse asjaolud ei kuulu nende erandjuhtumite alla. Käesoleval juhul Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks seatud keelumärge on seatud kõikide käsutuste keelamiseks. Seega ei ole võimalik Ülo Annoki avalduse I alusel olemasoleva keelumärke kõrvale teise keelumärke seadmine. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi viitega, et Ülo Annokil on võimalik taotleda keelumärge kandmist kinnistusraamatusse siis, kui keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks on registriosast nr XXX kustutatud.