Täitmine › Muud täitmisasjad

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas kostjate vastu hagi TMS § 187, § 188 ja § 190 p 2 alusel kostjate vahel 10.10.2011 sõlmitud ühisomanduses oleva vara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks. 20.10.2011 koostas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu kostjale I vastutusotsuse, millega kohustas teda solidaarselt tasuma OÜ XXX maksuvõla 79 543,14 euro suuruses. Kostja I kohustust ei täitnud. Hageja algatas sundtäitmise menetluse. Maksuhalduri täitetoimingute tulemusena laekus maksunõude katteks vaid 7,55 eurot. 17.09.2012 edastas hageja avalduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluses ei õnnestunud kostja I maksukohustust täita. Kostjal I puudub registervara, millele saaks sissenõuet pöörata. Hagejale teadaolevalt vahetult enne kostjale I vastutusotsuse väljastamist 10.10.2011 sõlmisid kostjad ühisomanduses oleva vara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel jagasid kostjad abielu kestel ühiselt soetatud vara. Kostjad leppisid kokku, et kostja I ainuomandisse jäävad krediidiasutustes olevad ja kostja I nimele registreeritud kontod ning kostja II omandisse XXX asuv kinnistu (registriosa nr XXX) ja XXX asuv korteriomand (registriosa nr XXX) ja kostja II nimel olevad kontod krediidiasutustes. Lepingus hindasid kostjad vara väärtuseks 128 958 eurot, sh XXX kinnistu väärtuseks 84 380 eurot ja korteriomandi väärtuseks 44 578 eurot. Ühisvara jagamise leping ei kajasta kontodel oleva raha suurust ja seda ei ole vara jagamisel arvesse võetud, arvesse ei ole võetud ka korteriomandit koormavat hüpoteegiga tagatud kohustust Swedbank ASi ees. Hagi esitamise eeldused TMS § 187 lg 1, 2 järgi on täidetud – hagejal on kostja I vastu kehtivad täitedokumendid TMS § 2 lg 1 p 12 mõttes. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud hageja nõude täielikku rahuldamist. 10.10.2011 lepinguga on kostja I muutunud varatuks, mistõttu sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kostja I pangakontod on arestitud ja neil puuduvad rahalised vahendid. Miinimumtöötasu makstakse kostjale I OÜ-st XXX, registrite andmete kohaselt puudub kostjal I vara, mille arvelt võiksid maksunõuded tasutud saada. TMS § 188 on lepingu kehtetuks tunnistamise aluseks. Võlgnik (kostja I) tegi tehingu 3 aasta jooksul enne sissenõudja huvide kahjustamiseks tehtud tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Tehinguga kahjustati sissenõudja huve, kuna kostjad jagasid ühisvara selliselt, et kogu registervara sai mittevõlgnikust kostja II lahusvaraks ning hagejal ei õnnestunud tuvastada, et kostjal I oleks mingit muud lahus- või ühisvara, mille arvel maksunõuet rahuldada. Lepingu eesmärk oli kantud vajadusest vältida kostjale I vastutusotsusega määratud maksukohustuse täitmiseks sissenõude pööramist kostjate ühisvarale. Ilma vaidlustatud tehinguta oleks olnud võimalik läbi ühisvara müügi täitemenetluses maksuvõlg sisse nõuda. Tehing oli tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. Vastutusotsuse projekti sai kostja I kätte 28.09.2011. Vastutusotsus väljastati kostjale I 20.10.2011. 12 päeva pärast vastutusotsuse projekti kättesaamist ning 10 päeva enne vastutusotsuse väljastamist lahutasid kostjad abielu ning jagasid ühisvara selliselt, et ühisomandiks olnud väärtuslik kinnisvara jääb mitte võlgnikuks oleva abikaasa lahusvaraks. Võlgnikust abikaasale jäid vaid tema nimele avatud pangakontod, millel olnud rahaliste vahendite kohta lepingus andmed puuduvad ja jagamata jäi kinnisvara koormava hüpoteegiga tagatud kohustused panga ees. Kostja I oli ühisvara jagamise hetkel teadlik temale tekkivast

79 543,14 euro suurusest maksukohustusest ning sõlmitud lepinguga loobus kostja I olulisel määral oma osast ühisomandis. Kogu jagatava ühisvara väärtuseks on lepingu märgitud 128 958 eurot, mis tähendab, et kostja I loobus oma osast ühisvaras 64 479 euro väärtuses. Teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest. TMS § 188 lg 2 järgi teadmist eeldatakse, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse TMS § 188 lg 3 järgi PankrS § 117 sätestatu kohaselt. Kostja II oli kostja I abikaasa, abielu lahutati samal päeval tehingu tegemise päevaga. Tegemist on võlgniku lähikondsega. Hageja algatas kostja I suhtes maksuvõla sundtäitmise 23.04.2012 arestides 23.04.2012 kostja I pangakontod. Hageja pöördus 17.09.2012 avaldusega maksuhalduri poolt alustatud täitemenetluse jätkamiseks kohtutäituri poole. Seega saab väita, et 10.10.2011 leping, millega võlgnik olulisel määral oma osast ühisomandis loobus, on sõlmitud 1 aasta jooksul enne täitemenetluse algatamist (TMS § 190). Kostja I on kostjale II füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamises süüdi mõistetud alles 02.11.1011, sellest tulenevalt sai kostjal II tekkida mittevaralise kahju hüvitamise nõue alles pärast kostja I süüditunnistamist. 10.10.2011 Vaidlustatud lepingu sõlmimise ajal kostjal I kohustus kostja II ees puudus. Kostjate vahel 01.10.2011 sõlmitud kokkuleppe p-s 2 kahju suurus 100 000 eurot on ebamõistlikult suur (VÕS § 134 lg 2, 5, kohtupraktika 3-1-1-116-12, p 16, 18, 3-2-1-19-08 p 13, 3-2-1-85-08 p 13) ja arusaamatu, millistele tõenditele tuginedes selline kahjunõue arvutati, kokkuleppes need asjaolud ei kajastu. Kostjate vahelisest lepingust ei nähtu, et ühisvara jagatakse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 01.10.2011 sõlmitud kokkuleppe täitmiseks. Sellise kokkuleppe lepingusse märkimine oleks olnud olulise tähendusega eriti sellise ebavõrdse ühisvara jagamise korral ning arvestades käimas olnud kriminaalmenetlust. Kriminaalasja lahendist ei nähtu, et kergendavate asjaoludena oleks arvesse võetud karistust kergendavaid asjaolusid, mida kahju hüvitamine kannatanule oleks kindlasti olnud. Lisaks ei nähtu kohtulahendist, et kannatanu oleks üldse kahjunõuet esitanud kriminaalmenetluses. Hageja taotleb kostjate vahel 10.10.2011 sõlmitud ühisomanduses oleva vara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamist ning kostja II kohustamist anda nõusolek kinnistusraamatusse XXX kinnisasjade ühisomanikuna kostja I kandmiseks ning kostja II nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista leides, et puudub alus 10.10.2011 lepingute kehtetuks tunnistamiseks. Kostjad leppisid kohtuväliselt kokku, et ühisvaras olevad XXX kinnisasi ja XXX kinnisasi (korteriomand) lähevad kostja II lahusvarasse. Sellega hüvitas kostja I kostjale II tekitatud mittevaralise kahju. Kostja I mõisteti süüdi 2.11.2011 (1-11-10974) kostjale II füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamises. Kostja II võis kostjalt I nõuda kahju, mida kostja I talle põhjustas, hüvitamist (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2). Seda tõendab kohtuotsus. 10.10.2011 lepingu eesmärk polnud kahjustada hageja huvisid, vaid kostja I täitis lepinguga kohustuse kostja II ees. Seega pole täidetud TMS § 188 lg 1 eeldused (teadlik olemine sissenõudja huvide kahjustamisest). Kostja II polnud teadlik kostja I kohustustest maksuameti ees. Ka kostja I ei olnud teadlik kohustusest hageja ees kuna vastutusotsus tehti 20.10.2011.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas kostjate vastu järgmised nõuded: 1) kostjate vahel 10.10.2011 sõlmitud ühisomanduses oleva vara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, 2) kostja II kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatusse XXX kinnisasjade ühisomanikuna

kostja I kandmiseks ning kostja II nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega. Nõuded esitas hageja juhindudes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187, § 188 ja § 190 p 2. TMS § 187 lg 1 alusel võib sissenõudja esitada võlgniku ja tehingu teise poole vastu hagi ja nõuda, et kohus tunnistaks TMS 4. osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). Hageja on sissenõudja (riik Maksu- ja Tolliameti kaudu), kellel on hagi esitamise õigus täitemenetluse võlgniku (kostja I) ja tehingu teise poole (kostja II) vastu kuivõrd hageja arvates kahjustab kostjate vahel 10.10.2011 sõlmitud ühisomanduses oleva vara jagamise leping ja asjaõigusleping (lk 38-42) sissenõudja (hageja) huvisid. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Hagejal sissenõudjana on täitedokument (TMS § 2 lg 1 p 12), milleks on 20.10.2011 Maksu- ja tolliameti vastutusotsus nr 13-7/79-5 (lk 11-23). Täitedokument kuulus täitmisele selles märgitu kohaselt 30 kalendripäeva jooksul otsuse saamisele järgnevast päevast. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja I vastutusotsust ei täitnud. Vastutusotsus on jäänud täies ulatuses täitmata ka kohtutäituri poolt läbiviidavas täitemenetluses kostjal I vara puudumise tõttu. Ülalmärgitud asjaolusid kostjad vaidlustanud ei ole. TMS § 188 sätestab tehingu tagasivõitmise üldised alused. Nendeks on tehingu tegemine võlgniku poolt kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal (lg 1). § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. § 188 lg 3 järgi määratakse võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse (PankrS) § 117 kohaselt. Hageja esitas hagi kohtule 30.05.2014, vaidlusalune tehing tehti 10.10.2011. Seega tegi võlgnik (kostja I) tehingu kolme aasta jooksul enne hageja poolt hagi esitamist. Kostjad olid abielus, abielu lahutati hagiavalduses märgitu kohaselt 10 päeva enne kostjale I vastutusotsuse väljastamist ja 12 päeva pärast vastutusotsuse projekti kättesaamist kostja I poolt. Kostja I sai vastutusotsuse projekti kätte 28.09.2011, mida tõendab tema allkiri Maksu- ja tolliameti 26.09.2011 teatisel (lk 43-44). Teatise II leheküljel on teatise lisaks märgitud vastutusotsuse projekt 12 lehel+lisad 13 lehel 1eks. Vaidlusaluse lepingu esimene lehekülg (lk 38) ja p 3.1 sisaldavad kirjet kostjate abielu lahutamise kohta 10.10.2011. Asjasse puutuv on PankrS § 117 lg 1 p 1, mille kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist. Kostjate abielu lahutati 10.10.2011, so samal päeval, mil tehti vaidlusalune tehing. Seega on kostja II kostja I lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 1 mõttes ning TMS § 188 lg 2 alusel tuleb eeldada, et kostja II teadis või pidi teadma, et 10.10.2011 tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huvisid. Juhindudes TMS § 190 tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud pärast täitemenetluse alustamist, ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist või enne täitemenetluse alustamise algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.

10.10.2011 sõlmitud lepingu kohaselt (p 1) oli poolte ühisvaraks Uuepere tn 13, Tallinn asuv kinnistu 84 380 euro väärtuses (p 1.2, 1.8); korteriomand XXX, Tallinn väärtusega 44 578 eurot (p 1.9, 1.15) ning kontod, mis on avatud krediidiasutustes (p 1.16). Lepingus leppisid pooled kokku (p 2), et kostja II ainuomandisse jäävad XXX kinnistu ja Randla 19 korteriomand ning kontod, mis on registreeritud kostja II nimele (p 2.2.3). Lepingu p 2.1 järgi lepiti kokku, et kostja I ainuomandisse jäävad kontod, mis on avatud krediidiasutustes ja registreeritud tema nimele. Kummalgi juhul ei ole kontodesse puutuvalt märgitud kontodel olevate vahendite suurust. Ka ei kajasta leping Swedbank ASi kasuks seatud hüpoteeke. Leping ei sisalda mingeidki väiteid kostjate poolt asja arutamisel esitatud vastuväidete kohta selles nagu oleks vaidlusalune leping sõlmitud seoses kostja I poolt kostjale II tekitatud tervisekahjustuse hüvitamiseks. Kohtu arvates tõendavad nimetatud asjaolud vaidlusaluse tehingu tegemise eesmärki – vältida kostjate ühisvara arvel kostja I maksukohustuse täitmist. Ei ole eluliselt usutav, et kui vaidlusalune leping oleks kostjate vahel sõlmitud asjaoludel, mida nad hagiavaldusele esitatud vastuses on märkinud, ei oleks seda kajastatud ühisvara jagamise ja asjaõiguse lepingus. Nimetatud seisukohad on kostjad esitanud ilmselt lootes sellega vältida hagi rahuldamist. Kostjate seisukohta ei saa lugeda tõendatuks kostjate 01.10.2011 kokkuleppega (lk 85) kahju hüvitamise kohta (kostja I poolt kostjale II). Nagu märgitud vaidlusalune 10.10.2011 sõlmitud leping ei sisalda mingitki viidet nimetatud kokkuleppele või kostja I kahju hüvitamise kohustusele. Kriminaalasjas, millele kostjad tuginevad, tegi kohus otsuse 02.11.2011 (lk 86-87). Otsus ei sisalda seisukohti või viiteid kostja I kohustusele hüvitada kostjale II kahju. Nii vaidlusalune leping kui ka kostjate kokkulepe sõlmiti 10.10.2011 ja 01.10.2011, so enne kui toimus kriminaalasjas kohtuistung ja otsus tehti. Kui kostjate ülalmärgitud seisukohad oleksid õiged, oleks neid tõenäoliselt kajastatud 10.10.2011 lepingus. Kuivõrd 10.10.2011 tehingu kehtetuks tunnistamise tagajärjel muutud ebaõigeks kinnistusraamatu kanne, tuleb kinnistusraamatusse kanda kahe ülalmärgitud kinnisasja ühisomanikuna kostja I ning kostja II tahteavaldus kande tegemiseks kinnistusraamatusse asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega. TsMS § 126 lg 1 alusel on hagihind 64 479 eurot. TsMS § 145 alusel oli hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.