Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

alternatiivselt 24.02.2014, kui kohus peaks tuvastama, et etteteatamistähtaja mittejärgimine ei olnud põhjendatud, ja vähendada TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitist ühe kuu töötasuni. Kostja leidis, et töölepingu ülesütlemine hoiatamata ja etteteatamistähtaega järgimata oli põhjendatud. Samuti ütles kostja töölepingu üles mõistliku aja jooksul hagejapoolsest kohustuste rikkumisest teadasaamisest. Kostjal tekkisid esmased kahtlused 20.11.2013, kui sisekontroll sattus riigihanke tulemusel paigaldatud valgustite ülelugemise lepingu peale. Hageja oli tellinud töid, mis oleks pidanud olema hageja töökohustus. Ülejäänud juhtumid tulid välja 2013 detsembri jooksul ning viimased asjaolud selgusid 21.01.2014, kui kostja sai seletuskirjad Tamme Gümnaasiumi majandusjuhatajalt ja Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ehitusteenistuse vanemspetsialistilt. Hageja tegevuse kontrollimiseks oli kaks kuud mõistlik aeg. Kostja oli teadlik hageja seotusest OÜ-ga Mix-Tööd, kuid Martland OÜ omaniku seotusest hagejaga ja OÜ-ga Mix-Tööd sai kostja teada 28.11.2013. Hageja oli ainuke tänavavalgustuse peaspetsialist linnamajanduse osakonna teede- ja liikluskorraldusteenistuses. Hagejal oli otsustamisvabadus hanketingimuste määramisel, selles, kellelt pakkumisi küsida, kellega sõlmida leping jne. Seega oli hageja ametiisik KVS mõttes. Usalduse kaotuse tingiski peamiselt KVS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud toimingupiirangu ning riigihangete üldpõhimõtete (läbipaistvuse, kontrollitavuse, konkurentsi) raske ja sihilik rikkumine. Hageja oli kostja juures töötanud alates 2009. a ning pidi olema kursis töökorralduse reeglite ja praktikaga, sh nõudega, et võimaliku huvide konflikti korral tuleb teavitada otsest ülemust ja sisekontrolliteenistuse juhatajat. Hageja töötasu tõsteti 4 euro võrra seoses uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) jõustumisega ja teenistujatelt äravõetud väljateenitud lisapuhkuse kompenseerimisega. Kostjal puudub info, et hageja oleks palunud lõpparve koosseisu selgitavat teatist.

MAAKOHTU LAHEND

KVS, ei ole põhjendatud. Hageja ei ole vastu vaielnud, et ta oli ainuke tänavavalgustuse peaspetsialist Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna teedeja liikluskorraldusteenistuses. Tema tööülesanneteks oli mh valgustusalaste riigihangete ettevalmistamine ja läbiviimine, hankelepingute projektide koostamine ning järelevalve lepingute täitmise üle. Enne töölepingu sõlmimist oli hageja kostja juures tööl ametnikuna. Põhjendatud on kostja seisukoht, et kuna hageja asus kostja juures ametnikuna teenistusse 2009. a, pidi talle olema teada ka Tartu Linnavalitsuse töökorralduse reeglite p 91.3, mille kohaselt, kui ametnikul tekib teenistuskohustuste raames otsuse tegemisel korruptsioonivastases seaduses kirjeldatud huvide konflikt, peab ta sellest viivitamata teavitama ametisse nimetamise õigust omavat isikut ja sisekontrolliteenistuse juhatajat. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks tema tööülesannete muutumisele töölepingu sõlmimise järel nii suures ulatuses, et ta ei peaks enam järgima KVS § 1 lg-s 2 sätestatud eesmärki tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. KVS § 2 lg 21 järgi on ametiisik KVS tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. RHS § 16 lg 1 sätestab küll, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kohustatud riigihangete seaduses sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Sellisel juhul lähtub aga hankija hankelepingu sõlmimisel riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja sama seaduse §-st 182. RHS § 3 järgi peab hankija mh tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Kohus leidis, et ülesütlemisavalduses kirjeldatud juhtumites I-III ei ole hageja käitunud nimetatud kohustust silmas pidades. Usalduse kaotuse tõttu töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ei ole määravaks asjaoluks töötajale etteheidetavate tegude kvalitatiivne maht või varaline väärtus. Kuna hageja oli ainuisikuliselt seotud hinnapakkumistega, temal oli vabadus otsustada, kellelt pakkumisi küsida ja kellega sõlmida leping, ei saa ka asuda üheselt seisukohale, et valituks osutunud pakkumine oli tõepoolest kõige soodsam ja tehtud mitte arvestades konkureerivaid pakkumisi või et pakkumise tegija oleks teiste pakkujatega võrdses positsioonis. Ülesütlemisavalduse I juhtumis kirjeldatud asjaolude vastuolulisuse suhtes ei ole hageja vastuväiteid esitanud. 28.11.2013 seletuskirja kohaselt küsis hageja hinnapakkumisi erinevatelt firmadelt, samas ei ole hageja esitanud vastuväited ülesütlemisavalduses märgitud puuduva konkureeriva pakkumise kohta kostja dokumendiregistris. Hageja ei ole vastu vaielnud ka sellele, et Martland OÜ ja Siamo Vara OÜ hinnapakkumised on vormistuslikult sarnased ning nende metaandmed kattuvad. Kostja ei ole hagejale ette heitnud osalust OÜ-s Mix-Tööd. Usalduse kaotuse tingis riigihangete üldpõhimõtete (läbipaistvuse, kontrollitavuse, konkurentsi) rikkumine. Ka ei ole kostja kordagi viidanud hageja erialalisele ebakompetentsusele. Ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioonis kajastuv ei ole tõendiks, et hageja võttis ülesütlemisavalduses kirjeldatud juhtumites pakkumised erapooletult. See, et otsene ülemus peaks töötaja – ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioonis kajastatud andmeid võrdlema iga konkreetse lepingu sõlmimisel, ei ole mõistlik ega otstarbekas. Põhjendatud on kostja väide, et ta eeldab, et nii töötajad kui ametnikud juhinduvad ametiülesandeid täites töölepingust, Tartu Linnavalitsuse töökorralduse reeglitest ja teistest tööd puudutavatest õigusaktidest. Kostjale olulise, lepingu sõlmimise tingimuste, poolte jms, informatsiooni andmise kohustus oli hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et tema otsene ülemus R.H oli teadlik Martland OÜ kuulumisest hageja vennale. R.H tunnistajana antud ütlustest järeldub, et R.H sai hageja seotusest Martland OÜ-ga teada sisekontrolli märkuse tulemusena. Arusaamatuks jääb, mida peab hageja silmas väitega, et kostja kinnitusel on toimingupiiranguid töötajatele selgitavad töökorralduse reeglid ajale jalgu jäänud. Kostja väitis 13.05.2014 kohtuistungil, et hagejale pidid olema teada ka ametnike tegevuse piirangud ja tal oleks pidanud tekkima kahtlus, kui ta võtab venna firmalt

pakkumisi. Põhjendatud on kostja seisukoht, et asjas tuleb arvestada ka seda, et kostja kui kohaliku omavalitsuse tegevus on kõrgendatud avaliku tähelepanu all ning kostja ootab seetõttu oma töötajatelt ja ametnikelt lojaalsust ning seaduste järgimist. Hageja oli töötanud kostja juures peaaegu viis aastat, mistõttu pidi ta olema kursis töökorralduse reeglitega ning nõudega teavitada otsest ülemust ja sisekontrolliteenistuse juhatajat võimalikust huvide konfliktist. TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja etteteatamistähtaegu järgimata töölepingu üles öelda, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Sellisel juhul muutub ülesütlemine kehtivaks kättesaamisega. Kohus leidis, et arvestades kostja usalduse kaotust hageja vastu ei olnud töösuhte jätkamine võimalik. Kostja ei ole põhjendamatult viivitanud ülesütlemisavalduse edastamisega ega rikkunud TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja põhimõtet. Kostja väitel avastati hageja esimene töölepingu rikkumine 20.11.2013 sisekontrolli poolt. 28.11.2013 seletuskirjas andis hageja selgitusi vaid ülesütlemisavalduses märgitud I juhtumi lepingu kohta, kuna selleks ajaks ei olnud kostjale veel teada ülejäänud kolme juhtumi asjaolud. Kostjale said täiendavad asjaolud, mis usalduse kaotust põhjustasid, teatavaks 21.01.2014, kostja esitas ülesütlemisavalduse 24.01.2014. Arusaamatuks jääb hageja väide, et KVS § 11 lg 3 p 4 välistab ülesütlemisavalduses toodud rikkumised. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et selleks, et toimingupiirang ei kohalduks, oleks hageja pidanud esmalt teavitama linnamajanduse osakonna juhatajat võimalikust huvide konfliktist. Põhjendatud on kostja väide, et ülesütlemisavalduses kirjeldatud töid pakuvad ilmselt mitmed firmad, kellel puudub seos hagejaga, ja seega oleks hagejal olnud võimalik vältida huvide konflikti ning KVS § 11 lg 1 p-s 1 märgitud toimingupiirangu rikkumist. Kuna ülesütlemisavaldus ei ole tühine ja samuti puudub alus seda tühistada, tuleb hageja kahjuhüvitamisnõuded jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Peamine töösuhte lõpetamise tinginud asjaolu seisnes KVS-s sätestatud toimingupiirangute eiramises sellega, et hageja teavitas oma venna seotusest Martland OÜ-ga alles novembris 2013. Ülesütlemisavalduses heidetakse ette ka hageja seotust OÜ-ga Mix-Tööd. Nimetatud etteheidete hindamisel on määrav kostja suhtumine, mida iseloomustavad järgnevad asjaolud. Hageja deklareeris töösuhte eelselt ja selle kestel seotust OÜ-ga Mix-Tööd. Seega oli kostjale vastuvõetav, et hageja saab OÜ Mix-Tööd vahendusel teenistust kostjale osutatavate teenuste eest. Asudes kostja teenistusse, peeti rahuldavaks OÜ Mix-Tööd osaluse võõrandamist hageja isale. KVS § 7 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt puudub osaluse võõrandamisel isale mõju toimingupiirangute täitmisele. Toimingupiirangute eiramine olnuks hageja otsese ülemuse, tunnistaja R.H ütluste kohaselt talle vastuvõetav, kui ta olnuks sellest eelnevalt teadlik. Kohus jättis vastamata hageja põhjendusele, mille järgi ATS eesmärgi (eelnõu seletuskirja) kohaselt ei laiene töölepingu alusel ametiasutuses töötavatele isikutele erinevalt ametnikest ATS-s ja KVS-s ettenähtud tegevuspiirangud. Hagejale ei kohaldunud alates töölepingu sõlmimisest KVS-s sätestatud toimingupiirangud ja töökorralduse reeglid ametnike kohustuste osas ning kui kohaldusid, siis kostja suhtumise tõttu ei saanud nende eiramine põhjustada usalduse kaotust. Hageja järgis riigihangete üldpõhimõtteid ning hageja tegevus vastas kostja huvidele ja oli kostjale vastuvõetav, mitte usaldust kuritarvitav; 2) on töölepingu ülesütlemine tühine lepingu hoiatuseta lõpetamise tõttu. Kohus jättis hoiatuse tegemata jätmise seaduspärasuse küsimusele vastamata. Seadus seob rikkumise tõttu kestvuslepingu ülesütlemise kehtivuse rikkumise raskuse või eelneva hoiatamisega (TLS § 88 lg 3, VÕS § 196 lg 2). Rikkumise raskuse hindamisel tuleb juhinduda ülalkirjeldatud kostja suhtumisest usalduse kaotuse tinginud asjaoludesse ning hageja korraldatud tööde vajalikkusest ja vastavusest kostja huvidele; 3) on töölepingu ülesütlemine tühine TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja ületamise tõttu. Mida raskem on rikkumine, seda lühem on rikkumisele reageerimise mõistlik aeg. Usalduse kaotus oli tingitud toimingupiirangute rikkumisest ning riigihangete üldpõhimõtete ja töökorralduse reeglite eiramisest, mis eelkõige seisnes töödeks pakkumiste esitamise võimaldamises hageja venna äriühingule. Kui selline asjaolu õigustas töölepingu hoiatuseta ja etteteatamiseta lõpetamist, tulnuks töösuhe üles öelda novembris 2013. Kohtu järeldus, et ülesütlemisel järgiti rikkumisele vastamise mõistlikku aega, on vastuoluline. Usalduse kaotuse tinginud asjaolu esines juba novembris 2013 ja 21.01.2014 ilmnenu on töölepingu ülesütlemisel tähtsusetu, sest kohtu hinnangul on usalduse kaotus sõltumatu tegude mahust või väärtusest; 4) oli kostja käitumine töölepingu ülesütlemisel vastuoluline. Kohtupraktikas peetakse vastuolulist käitumist hea usu põhimõtte rikkumiseks (3-2-1-100-07, p 16) ning see õigustab ülesütlemise tühistamist VÕS § 6 lg 2 ja TLS § 106 alusel. Ka töösuhetes omab vastuoluline käitumine õiguslikke järelmeid (3-2-1-82-12, p 17). Vastuolulisus seisnes selles, et paar päeva enne ülesütlemisavalduse esitamist, s.o 22.01.2014, tõsteti hageja palka. Samuti seisneb vastuolulisus kostja käitumises selles, et soovides töösuhet lõpetada, jäeti TLS § 28 lg 2 p-i 12 rikkudes lõpparve koosseisu selgitav teatis hageja palvele vaatamata väljastamata. Arvestades hagejale 2013. a tehtud ettepanekut töölepingu korraliseks ülesütlemiseks, hagejale detsembris tulemustasu maksmata jätmist ja hageja lähetusse saatmata jätmist, andis töötasu tõstmine signaali töösuhte edasisest sujuvusest. Töötasu tõstmise ulatus või põhjus on ebaoluline. Heas usus käituv tööandja lõpetab töösuhte selgelt ega tõsta vahetult enne seda töötasu; 5) kuivõrd töölepingu ülesütlemine on tühine, hageja rahalised nõuded on selged ja kostja taotles töölepingu lõpetamist kohtu poolt, kuid jättis esitamata vastuväited ja selliseid kinnitavad tõendid tühise ülesütlemisega põhjustatud kahju kohta, ning arvestades Riigikohtu selgitusi lahendis nr 3-2-1-79-13 (p 32.3), on õige mõista TLS § 109 lg 1 alusel välja saamata töötasu töölepingu ebaseadusliku lõppemise ajast (s.o arvates 24.01.2014) kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.