Kostja: Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu (registrikood: 75006546; aadress: Raekoda, 50089 Tartu) 26. mai 2014
Protokollija
Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.S. I. (hageja) esitas 21. veebruaril 2014 Tartu Maakohtule hagi Tartu linna Tartu Linnavalitsuse kaudu (kostja) vastu, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus või tühistada töölepingu ülesütlemine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Hageja 23. mai 2014 menetlusdokumendi järgi palub hageja mõista kostjalt välja hüvitus 1034 eurot 40 senti töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest ning töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud kahjuna saamata töötasu 3 413 eurot 52 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kahjuna kostja keskmine töötasu 1103 eurot 36 senti igakuiselt arvates 2014 maist (kaasa arvatud) kuni töölepingut lõpetava kohtuotsuse jõustumiseni või, alternatiivselt kostja kokkuleppeline töötasu 1049 eurot igakuiselt arvates 2014 maist (kaasa arvatud) kuni töölepingut lõpetava kohtuotsuse jõustumiseni või, alternatiivselt summa VÕS § 127 lg 6 alusel vastavalt kohtu poolt määratavale. Hagiavalduse kohaselt öeldi Tartu Linnavalitsuse 24. jaanuari 2014 kirjaga (ülesütlemisavaldus) etteteatamistähtaega järgimata üles hagejaga 18. märtsil 2013 sõlmitud tööleping. Hageja leiab, et kostja jättis ülesütlemisele eelnevalt hageja hoiatamata ja hoiatamata jätmise põhjendamata, kostja poolt töölepingu ülesütlemise alusena esitatud asjaolude ja ülesütlemise vahele jääb ebamõistlikult pikk aeg, kostja ülesütlemisavalduse alusena esitatud asjaoludest puuduvad töökohustuste rikkumiste ja usalduse kaotust kaasa toovate varguse, pettuse vms tunnused, kostja käitus töölepingut lõpetades vastuoluliselt; hagejale tulnuks ülesütlemisest 30 päeva ette teatada. Hageja leiab, et talle tuleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu tasuda kuni tööle naasmiseni töötasu. Hageja ettepanekule lahendada vaidlus kokkuleppeliselt vastas kostja keeldumisega, teavitades kavatsusest pöörduda süüteoteatega politsei poole. Arvestades mõistlikku töökohustuste rikkumisele reageerimise aega, samuti mõistlikku usalduse kaotusele reageerimise aega, hilines kostja iga juhtumi asjaoludel töölepingu ülesütlemisega. Kostja teadis pikemat aega ülesütlemisavalduse alusena esitatud asjaoludest, kuid otsustas sellele vaatamata paar päeva enne töölepingu lõpetamist tõsta hageja töötasu, kostja käitumine on vastuoluline ja ei ole kooskõlas heas usus käitumisega. Ülesütlemisavalduse p 1 kohaselt rikkus hageja korruptsioonivastast seadust (KVS), riigihangete seadust (RHS) ja Tartu Linnavalitsuse töökorralduse reegleid. Samas ei selgu, milles täpsemalt RHS rikkumised seisnevad. Korruptsioonivastane seadus kohaldub ametnike suhtes. Hagejaga oli sõlmitud aga soodustingimustel tööleping vastavalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-dele 109-111. Alusetu on hagejale ette heita KVS sätete eiramist. Arvestades mh hageja tegevusega kostjale säästetud raha ning kostja ostetud teenuste marginaalset mahtu, oleks KVS § 11 lg 3 p 5 ja 7 alusel toimingupiirangute etteheited alusetud ja nende tõttu töölepingu lõpetamine põhjendamatu. Ülesütlemisavalduses loetletud KVS rikkumised välistab § 11 lg 3 p 4 ja asjaolu, et hageja oli linnavalitsuses ainus tänavate valgustusega tegelev spetsialist. Riigihangete seaduse § 15 lg 3 kohaselt on lihthanke korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär asjade ja teenuste korral 10 000, ehitustöödel 30 000 eurot, ülesütlemisavalduses näidatud juhtumites jäi hanke maksumus alla nimetatud määrade. Seetõttu RHS hagejale
2/9
etteheidetavates juhtumites ei kohaldunud. Töölepingu sõlmimisele eelnenud avaliku teenistuse suhtes teavitas hageja kostjat perioodiliselt töö tegemise või teenuse osutamise lepingutest, mis nähtub majandusliku huvi deklaratsioonidest. 29. aprilli 2010 majanduslike huvide deklaratsioonist on näha, et hageja saab tulu teenuste osutamisest Lõuna Politseiprefektuurile ning OÜ-le MIX-Tööd. Samuti oli hageja otsene ülemus R. H. teadlik hageja suhtest OÜ-ga MIX-Tööd ja Martland OÜ kuulumisest hageja vennale. Kostja jättis TLS § 28 lg 2 p-i 12 sätestatut rikkudes lõpparve koosseisu selgitava teatise hageja palvele vaatamata väljastamata.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja maakohtule 17. aprillil 2014 saadetud vastuse kohaselt palub kostja jätta hageja taotlus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus rahuldamata. Kostja palus jätta hageja taotlus etteteatamistähtaja mittejärgimise eest hüvitise maksmise ning kahjude hüvitamiseks rahuldamata. Kui kohus peaks tuvastama, et hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud õiguspärane, siis palub kostja kohtul lõpetada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning vähendada TLS § 109 lg-s 1 esimeses lauses märgitud hüvitise suurust ühe kuu töötasuni. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Hagejaga sõlmitud tööleping tuleks lugeda lõppenuks alates 24. jaanuarist 2014 ning alternatiivselt
24.veebruarist 2014, kui kohus peaks tuvastama, et ei olnud põhjendatud etteütlemistähtaja mittejärgimine. Kostja leidis, et oli põhjendatud töölepingu ülesütlemine etteteatamistähtaega järgimata. Kostja on ülesütlemisavalduses selgelt välja toonud, et tööleping hagejaga öeldakse üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel seoses usalduse kaotusega. Töölepingu erakorraline ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu on tuginedes TLS § 88 lg 3 teisele lausele ning TLS § 97 lg 3 võimalik ilma hoiatuseta ning etteteatamistähtaega järgimata ning arvestades ülesütlemisavalduses toodud põhjusi antud juhul ka õiguspärane. Kostja ei ole rikkunud TLS §-s 88 lg-s 4 sätestatud nõuet, öelda tööleping üles mõistliku aja jooksul ning hageja väited mõistliku aja põhimõtte rikkumise kohta on paljasõnalised ja asjakohatud. Kostjal tekkisid esmased kahtlused hagejapoolsete kohustuste rikkumisest 20. novembril 2013, kui sisekontroll juhuslikult sattus riigihanke tulemusel paigaldatud valgustite ülelugemise lepingu peale ning juhtis sellele abilinnapea tähelepanu. Küsitavusi tekitas tellitud teenus, valgustite ja mastide loendus. Hageja oli tellinud töid, mis kostja arusaamist mööda oleks pidanud olema hageja üks töökohustustest. Ülesütlemisavalduses märgitud ülejäänud juhtumid on tulnud välja hilisemal kontrollimisel 2013 detsembri jooksul ning viimased asjaolud juhtumite kohta on selgunud 21. jaanuaril 2014, kui kostja sai seletuskirjad Tamme Gümnaasiumi majandusjuhatajalt ning Tartu Linnavalitsuse linnavarades osakonna ehitusteenistuse vanemspetsialistilt. Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja põhimõtet. Hageja 28. novembri 2013 seletuskirjast nähtuvalt on hageja andnud selgitusi vaid ülesütlemisavalduses märgitud I juhtumi lepingu kohta, kuna selleks ajaks ei olnud kostjal veel teada ülejäänud kolme juhtumi asjaolud. Kostja on seisukohal, et hageja tegevuse ning dokumentide kontrollimine tagantjärgi, selgituste küsimine ning ülesütlemisavalduses kirjeldatud juhtumite asjaolude välja selgitamiseks on 2 kuud mõistlik aeg. Kostja oli varasemalt teadlik hageja seotusest OÜ Mix-Tööd, kuid kostja sai OÜ Martlandi omaniku seotusest hagejaga ning OÜ-ga Mix-Tööd teada alles 28. novembril 2013. Kostja eeldab, et nii töötajad kui ka ametnikud on tööandjale lojaalsed, ning tööülesandeid täites juhinduvad ametijuhendist/töölepingust, Tartu Linnavalitsuse töökorralduse
3/9
reeglitest ning muudest õigusaktidest. Ei ole mõeldav, et kostja igapäevaselt kontrollib kõigi oma ametnike ja töötajate tööülesannete täitmist. Hageja töötasu tõsteti 4 euro võrra, kuid palgatõus oli seotud uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega ning seoses teenistujatelt äravõetava väljateenitud lisapuhkuse kompenseerimisega rahas. Kostjal ei olnud võimalik jätta palga korrigeerimist töölepingu lisana vormistamata. Korruptsioonivastane seadus räägib ametiisikust, mitte ametnikust. Hageja oli ainuke tänavavalgustuse peaspetsialistiga Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna teede- ja liikluskorraldusteenistuses. Sisuliselt oli hagejal otsustamisvabadus hanketingimuste määramisel, kellelt pakkumisi küsida, kes osutus parimaks pakkujaks (hageja koostas ise protokollid), kellega sõlmida leping jne. Seega on hageja ametiisik korruptsioonivastase seaduse mõttes. Hageja olles kostja juures töötanud 2009. a pidi olema kursis kostja töökorralduse reeglitega ja praktikaga, sh kostja nõudega, et võimaliku huvide konflikti korral tuleb sellest teavitada oma otsest ülemust ja sisekontrolliteenistuse juhatajat. Kostjal puudub info selle kohta, et hageja oleks palunud lõpparve koosseisu selgitavat teatist. Hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine on nii formaalselt kui materiaalselt õiguspärane ning ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Arvestada tuleb, et kostja puhul on tegemist kohaliku omavalitsusega, kelle tegevus on kõrgendatud avaliku tähelepanu all ning ka kostja ootab seetõttu oma töötajatelt/ametnikelt lojaalsust ning seadustes, sealhulgas korruptsioonivastase seaduses sätestatu järgimist. Arvestades ülesütlemisavalduses toodud asjaolusid ning usalduse kaotust hageja vastu, ei näe kostja võimalust jätkata töösuhet hagejaga isegi juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et töölepingu üleütlemine on olnud TLS § 104 ja/või TLS § 106 alusel tühine. Seega juhul, kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on olnud tühine TLS § 104 või TLS § 106 alusel, siis taotleb kostja hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel. Kostja leidis, et isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et ülesütlemine ei ole olnud õiguspärane, siis on ülesütlemisavalduses toodud põhjused piisavad hageja hüvitise suuruse vähendamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
4.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks: • Tartu linnavalitsuse Linnamajanduse osakonna juhataja 2. juuni 2009 käskkirjaga on kostja nimetatud ametisse teedeteenistuse peaspetsialisti ametikohale määramata ajaks alates 1. juunist 2009 kuuekuulise katseajaga • Kostjale oli ametisse nimetamise ajal teada hageja seotus OÜ-ga MIX-Tööd, töösuhte alguses pidi hageja loobuma kohast OÜ MIX-Tööd juhatuses • Hageja ja kostja sõlmisid 18. märtsil 2013 töölepingu (tlk. 26), mille p. 1.1 järgi asus hageja tööle 1. aprillil 2013 linnamajanduse osakonna teede- ja liikluskorraldusteenistuse tänavavalgustuse peaspetsialisti teenistuskohale • 28. novembril 2013 kirjutas hageja Tartu Linnamajandusosakonna juhatajale seletuskirja (tlk. 33) • Hageja ütles 24. jaanuari 2014 ülesütlemisavaldusega üles 18. märtsil 2013 sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel seoses usalduse kaotusega
4/9
TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja sai asja materjalidest järelduvalt ülesütlemisavalduse kätte 24. jaanuaril 2014, hagi maakohtusse on esitatud 21. veebruaril 2014, seega on hagiavaldus esitatud menetlustähtaja jooksul. Hageja leiab, et kostja 24. jaanuari 2014 ülesütlemisavaldus on tühine. Hageja ei ole töölepingut rikkunud määral, mis õigustaks ülesütlemist ilma hoiatuseta ja etteteatamistähtaega järgimata, samuti jäi hageja rikkumisest teadasaamise ja ülesütlemise vahele ebamõistlikult pikk tähtaeg. Hageja nõuab kostjalt ülesütlemisega põhjustatud kahju hüvitamist.
5.Maakohus on seisukohal, et hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks TLS § 106 alusel tuleb jätta rahuldamata. Esmalt peatub kohus hageja nõudel töölepingu ülesütlemise tühistamiseks kostja vastuolulise käitumise tõttu, mis rikub hea usu põhimõtet ja õigustab hageja väitel ülesütlemise tühistamist VÕS § 6 lg 2 ja TLS § 106 alusel. Hageja leiab, et tema töötasu tõsteti 22. jaanuaril 2014 ilma selgituseta, et tegemist on töötasu tõstmisega üldises korras vastavalt 1. aprillist 2013 jõustunud Tartu linna ametiasutuste palgajuhendile ning vahetult pärast seda, 24. jaanuaril 2014, sai hageja kätte ülesütlemisteate. Kostja käitumine on hageja väitel vastuoluline. Maakohus leiab, et hageja väited kostja vastuolulise käitumise kohta ei ole põhjendatud. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad õigussuhte pooled käituma teineteise suhtes heas usus, sh ei tohi pooled kasutada oma õigusi vastuoluliselt. Mitte igasugune vastuoluline käitumine ei ole aga pahauskne ning pooltel on üldjuhul lubatud õigussuhtes oma õiguslikke positsioone muuta. Õiguse teostamine ei tohi eelkõige olla vastuolus lepingulise suhte olemusega, lepingu eesmärgiga ning poolte käitumisega seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditest lähtuvalt. Üldjuhul ei ole lubatud õiguste teostamine siis, kui õigustatud isiku käitumine on loonud usaldusseisundi ning teine pool saab sellele usaldusseisundile tugineda. Praegusel juhul ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et kostja käitumine hageja töölepingu võimaliku rikkumise avastamise hetkest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oleks üldise palgatõuse teate saatmisega sattunud sellisesse vastuollu, mis oleks hageja usaldust arvestades pahauskne. Tunnistaja R. H. kinnitusel (tlk. 161) vestles ta hagejaga
28.novembril 2013 vahetult pärast esimeste asjaolude ilmnemist, mis andsid alust töölepingu lõpetamiseks. R. H. palus hagejal kirjutada seletuskirja ning pakkus hagejale võimalust lõpetada tööleping hageja avalduse alusel. Kuna hageja sellega ei nõustunud, selgitas R. H. hagejale, et sisekontrolliteenistus jätkab tema sõlmitud tehingute uurimist. Maakohus leiab, et kostja käitumine ülesütlemisteadet saates pärast seda, kui asutusesiseselt üldiselt palk tõusis, ei olnud vastuoluline määral, mis tooks kaasa tema õiguse teostamise võimaluse kadumise. Ülesütlemist kui kujundusõigust tagasi võtta ei saa, kuid praegusel juhul ei ole maakohtu arvates kostja loonud üldise palgatõusuteatega hageja suhtes sellist usaldusseisundit, mis lubanuks hagejal eeldada, et kostja on oma etteheidetest tema suhtes loobunud. Uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega seotud palgatõus oli hageja taotletud tunnistaja R. H. kinnitusel väljas tööandja kodulehel ning oli üldteada informatsioon (tlk 161), hageja ei ole menetluses vastupidist väitnud. Tunnistaja R. H. ütluste kohaselt jäi hageja ilma 2013 a tulemustasust, erinevalt kõigist teistest töötajatest. Nimetatud asjaolu oli hagejal teada. Tunnistaja R. H. kinnitusel on ta mitmel korral seoses hageja taotletud komandeeringutega hagejale selgitanud, et tema suhtes käib uurimine (tlk 161). Kuigi
5/9
vastuoluline käitumine ei ole lubatud erandjuhul ka juhul, kui ei ole tekkinud kaitsmist vajavat usaldust teise poole poolt, ei saa praegusel juhul väita, et kostja käitumine oleks enesele vasturääkiv sellisel erakordsel määral, mis oleks pahauskne.
6.Järgnevalt peatub maakohus hageja nõudel tuvastada TLS § 104 alusel töölepingu ülesütlemise tühisus. Hageja leiab, et kostja ütles töölepingu üles mõjuva põhjuseta. Maakohus on seisukohal, et kostja nõue töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud. Tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel on TLS § 87 järgi seaduslik, kui töölepingu ülesütlemiseks oli mõjuv põhjus, milleks kostja 24. jaanuari 2014 ülesütlemisavalduses oli usalduse kaotus TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Usalduse kaotust saab hinnata üksnes igal üksikjuhul eraldi, sõltuvalt töösuhte iseloomust, poolte kokkulepetest ja töötaja tööülesannetest. Ülesütlemisavalduses on hageja kirjeldanud nelja juhtumit, mis tingisid hageja usalduse kaotuse kostja vastu. Juhtumid olid seotud hageja töö korraldamisega Tartu Veeriku linnaosa valgustite ja mastide loendamise, mastide materjali, pikkuse ja omandisse kuuluvuse ning tänavavalgustuse toitekaablite tüübi ülesmärkimise teenuse ostmisel, sama teenuse ostmisel Narva mnt, Roopa tn, Kaunase tn, Riia tn, Võru tn, ja Puiestee tn piirkonnas, Orava ja Kasarmu tn valgustite vahetamise teenuse ostmisel, Tartu Tamme Gümnaasiumi elektripaigaldise käidukorralduslepingu täitmisel. Ülesütlemisavalduses kirjeldatud juhtumite asjaolude esinemise suhtes (tlk 16jj) ei ole hageja sisulisi vastuväiteid esitanud, millest tulenevalt peatub maakohus järgnevalt üksnes hageja seisukohtadel selle kohta, et nimetatud juhtumid ei kujutanud endast mõjuvat põhjust töölepingu ülesütlemiseks usalduse kaotusele tuginedes. Asjaolusid tõendavad mh ka kostja esitatud tõendid, mida hageja ei ole vaidlustanud (tlk. 131 jj). Hageja leiab, et ülesütlemisteates loetletud õigusaktid, millele kostja tugineb hageja kohustuste rikkumisel, ei ole ülesütlemisavalduses toodud juhtumitele kohaldatavad. Hageja on seisukohal, et tema suhtes ei kohaldu korruptsioonivastane seadus, kuna hagejaga on sõlmitud soodustingimustel tööleping (tlk 5), samuti jäi ülesütlemisavaldustes toodud juhtumite hanke maksumus alla riigihangete seaduse piirmäära. Maakohus leiab, et hageja väited ei ole põhjendatud. Hageja ei ole menetluses vastu vaielnud sellele, et ta oli ainuke tänavavalgustuse peaspetsialist Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna teede- ja liikluskorraldusteenistuses. Tema tööülesanneteks oli mh valgustusalaste riigihangete ettevalmistamine ja läbiviimine ning hankelepingute projektide koostamine ja järelevalve tegemine lepingute täitmise üle. Enne hagejaga töölepingu sõlmimist oli hageja tööl kostja juures ametnikuna.
7.Maakohus leiab, et põhjendatud on kostja seisukoht, et kuna hageja asus kostja juures ametnikuna teenistusse 2009, pidi talle olema teada ka Tartu Linnavalitsuse töökorralduse reeglite punkt 91.3. (tlk. 39), mille kohaselt kui ametnikul tekib teenistuskohustuste raames otsuse tegemisel korruptsioonivastases seaduses kirjeldatud huvide konflikt, peab ta sellest viivitamata teavitama ametisse nimetamise õigust omavat isikut ja sisekontrolliteenistuse juhatajat. Hageja ei ole menetluses esile toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks tema tööülesannete muutumisele töölepingu sõlmimise järel nii suures ulatuses, et ta enam
6/9
ei peaks järgima KVS §-s 1 lg-s 2 sätestatud eesmärki tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. KVS § 2 lg 21 järgi on ametiisik KVS tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. RHS § 16 lg 1 sätestab küll, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kohustatud riigihangete seaduses sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Sellisel juhul lähtub aga hankija hankelepingu sõlmimisel riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja sama seaduse §-st 182. RHS § 3 järgi peab hankija mh tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Maakohus leiab, et ülesütlemisavalduses nimetatud juhtumites I - III ei ole hageja käitunud nimetatud kohustust silmas pidades, juhtumite asjaolude kohta ei ole hageja menetluses sisulisi vastuväiteid esitanud.
8.Hageja leiab järgnevalt, et hageja tegevuse tulemusena osutatud teenus oli kostjale vajalik ja mõistliku hinnaga ning mahuliselt marginaalne. Maakohus leiab, et usalduse kaotuse tõttu töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks ei ole määravaks asjaoluks töötajale etteheidetavate tegude kvalitatiivne maht või varaline väärtus. Kuna hageja oli ainuisikuliselt seotud hinnapakkumistega, temal oli vabadus otsustada, kellelt pakkumisi küsida ja kellega sõlmida leping, ei saa lisaks ka asuda üheselt seisukohale, et valituks osutunud pakkumine on tõepoolest kõige soodsam ning on tehtud mitte arvestades konkureerivaid pakkumisi või pakkumise tegija oleks teiste pakkujatega võrdses positsioonis. Ülesütlemisavalduse esimeses juhtumis kirjeldatud asjaolude vastuolulisuse suhtes ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Hageja 28. novembri 2013 kostjale kirjutatud seletuskirja kohaselt küsis hageja hinnapakkumisi erinevatelt firmadelt, samas ei ole hageja esitanud vastuväited ülesütlemisavalduses märgitud puuduva konkureeriva pakkumise kohta kostja dokumendiregistris. Hageja ei ole ka vastu vaielnud sellele, et Martland OÜ ja Siamo Vara OÜ hinnapakkumised on vormistuslikult sarnased ning nende metaandmed kattuvad.
9.Hageja väitel oli kostja teadlik hageja osalusest OÜ MIX-Tööd ning pidas osaluse võõrandamist hageja isale OÜ-s MIX-Tööd vastuvõetavaks. Kostja ei ole hagejale ülesütlemisavalduses ega ka menetluses hageja osalust nimetaud äriühingus ette heitnud. Kostja usalduse kaotuse hageja vastu tingis riigihangete üldpõhimõtete (läbipaistvuse, kontrollitavuse, konkurentsi) rikkumine.
10.Hageja leiab, et ülesütlemisavaldus ei olnud põhjendatud, kuna hageja oli kostja tööga rahul. Tunnistaja R. H. pidas hagejat kuni ülesütlemisavalduses nimetatud juhtumite ilmnemiseni väga heaks valgustuse spetsialistiks (tlk. 161). Maakohus juhib hageja tähelepanu sellele, et kostja ei ole nii kohtumenetluses kui ka varasemalt kordagi viidanud hageja erialalisele ebakompetentsusele, sellele ei ole ka ülesütlemisavalduses tuginetud. Ülesütlemisavaldus ei tugine hageja ebapiisavale tööoskusele. Hageja väitel deklareeris ta kostjale mitme aasta kestel teenistuse saamist OÜ-st MIXTööd (tlk. 40 jj). Maakohus leiab, et ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioonis kajastuv ei ole praegusel juhul tõendiks, et hageja võttis ülesütlemisavalduses kirjeldatud juhtumites pakkumised erapooletult. See, et otsene ülemus peaks töötaja ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioonis kajastatud andmeid võrdlema iga konkreetse lepingu sõlmimisel ei ole mõistlik ega otstarbekas. Põhjendatud on kostja väide, et ta eeldab, et nii töötajad kui ametnikud juhinduvad oma ametiülesandeid täites töölepingust, Tartu
7/9
Linnavalitsuse töökorralduse reeglitest ja teistest tööd puudutavatest õigusaktidest. Kostjale olulise, lepingu sõlmimise tingimuste, lepingu poolte jms informatsiooni andmise kohustus oli hagejal.
11.Hageja ei ole tõendanud, et hageja otsene ülemus R. H. oli teadlik Martland OÜ kuulumisest hageja vennale. R. H. tunnistajana antud ütlustest järeldub, et R. H. sai hageja seotusest Martland OÜ-ga teada alles sisekontrolli märkuse tulemusena (tlk. 162). Maakohtule jääb arusaamatuks, mida peab hageja silmas väitega, et kostja kinnitusel on toimingupiiranguid töötajatele selgitavad töökorralduse reeglid ajale jalgu jäänud (tlk. 179). Kostja esindaja väitis 13. mai 2014 kohtuistungil, et hagejale pidi olema teada ka ametnike tegevuse piirangud ning tal oleks pidanud tekkima kahtlus, kui ta võtab venna firmalt pakkumisi (tlk. 118). Maakohus leiab, et põhjendatud on kostja menetluses väljendatud seisukoht , et asjas tuleb arvestada lisaks seda, et kostja on kohalik omavalitsus, kelle tegevus on kõrgendatud avaliku tähelepanu all ning ka kostja ootab seetõttu oma töötajatelt ning ametnikelt lojaalsust ning seadustes, sealhulgas korruptsioonivastase seaduses sätestatu järgimist. Hageja oli töötanud kostja juures peaaegu 5 aastat, mistõttu pidi ta olema kursis kostja töökorralduse reeglite ning kostja nõudmisega teavitada otsest ülemust ja sisekontrolliteenistuse juhatajat võimalikust huvide konfliktist.
12.Hageja leiab, et kostja ei järginud töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaega. TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib etteteatamistähtaegu järgimata tööandja töölepingu üles öelda, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Sellisel juhul muutub ülesütlemine kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause). Maakohus leiab, et arvestades kostja usalduse kaotust hageja vastu ei olnud töösuhte jätkamine hageja ja kostja vahel võimalik, kostjale said täiendavad asjaolud, mis usalduse kaotust põhjustaid, teatavaks 21. jaanuaril, kostja esitas ülesütlemisavalduse 24. jaanuaril 2014.
13.Maakohus leiab, et kostja ei ole põhjendamatult viivitanud ülesütlemisavalduse hagejale edastamisega ega rikkunud TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja põhimõtet. TLS § 88 lg 4 järgi võib tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kostja väitel avastati hageja esimene töölepingu rikkumine 20. novembril 2013 sisekontrolli poolt. Hageja 28. novembri 2013 seletuskirjast nähtuvalt on hageja andnud selgitusi vaid ülesütlemisavalduses märgitud I juhtumi lepingu kohta, kuna selleks ajaks ei olnud kostjal veel teada ülejäänud kolme juhtumi asjaolud. Kostja on seisukohal, et hageja tegevuse ning dokumentide kontrollimine tagantjärgi, selgituste küsimine ning ülesütlemisavalduses kirjeldatud juhtumite asjaolude välja selgitamiseks on 2 kuud mõistlik aeg.
14.Maakohtule jääb arusaamatuks, hageja väide, et KVS § 11 lg 3 p-s 4 välistab ülesütlemisavalduses toodud rikkumised. Maakohus nõustub kostja seisukohaga, et selleks, et toimingupiirang ei kohalduks, oleks pidanud hageja esmalt teavitama linnamajanduse osakonna juhatajat võimalikust huvide konfliktist. Maakohus leiab, et põhjendatud on kostja väide, et ülesütlemisavalduses märgitud juhtumites kirjeldatud töid pakuvad ilmselt mitmed erinevad firmad, kelledel puudub seos hagejaga ning seega oleks olnud hagejal
8/9
võimalik vältida huvide konflikti ning KVS §-s 11 lg-s 1 p-1 märgitud toimingupiirangu rikkumist. Kuna maakohus on seisukohal, et ülesütlemisavaldus ei ole tühine ning puudub alus seda ka tühistada, tuleb hageja kahjuhüvitamisnõuded jätta rahuldamata.
15.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.